Aiailu nautimiseks tuleb oma taimi väetada,  ent millist väetist valida? Kui ma nüüd seisan poes riiuli juures ja mul on see valik ees,  siis õpetage, mille järgi, mida ma valin? Et maainimesel, nii nagu ma ütlesin, on võibolla kõige  rohkem vaja aeda seda lämmastikku juurde  ja tõesti pikalt kasutusel olnud väetis on kristalliin. Aga ka sellel tuleks siis kindlasti nagu koostis sele  tähelepanu pöörata sest müügil on erineva koostisega  kristalliini väetis. Nii aga vaatame nüüd Mis, mis neis erinevat on, no mina näen,  et värv on erinev. Värv ei olegi tegelikult kõige tähtsam, et kõige tähtsam on  siit tagant otsida üles see MBK koostis. Et sellel kristalliinil on siis ilusasti ta siin välja  toodud ja lämmastikusisaldus on sellel lausa 23,  terminal on siis fosfor ja kaalium ja kui me võtame siit  kõrvale teise kristalliini, mis noh, on valget värvi  siis sellel on koostis hoopis teine, et siin on lämmastikku  kõigest ainult 15 ja kui nüüd inimene aias niimoodi vaatab,  et, et ütleme, see, kus 15 protsenti lämmastikku on,  seda võib kasutada vabalt segi kevadise ja kastmisväetisena,  see, kus on 23 protsenti, et sellega tuleb nüüd aias pisut  ettevaatlikumalt tegutseda. Et siin on nüüd lämmastikku lihtsalt liiga palju,  et kui meil on kasutatud kompostsõnnikut,  siis sobib, aga kui veel ennem sõnnikut kasutatud ei ole,  siis tuleks valida sellise leebema koostisega väet. No aga siin on veel üks, millel on lausa lausa 25 25  protsenti jah, et kindlasti tuleb kontrollida,  et mis on koostis, et muidu me võime aias kurja teha,  lähme edasi, siis okaspuu väetistega, mida on siin laua peal  ka kaks tükki ja üks pakend ütleb lihtsalt väetist,  teine sügis, väetis. Need nüüd tegelikult reedavad seda väetamise süsteemi,  mis siin väikeaednikule välja pakuti, et kevadine väetis  suveväetis sügisväetis ja siis oli ka talveks väetis. Et muidugi võib tunduda naljakas, et mis väetis on  talveväetis aia talveväetis ongi aialubi,  mida tegelikult on vaja nii linnaaias kui kodu  või maaaias, sellepärast et meie maapind kipub minema pisut happelisemaks,  mis ei sobi siis paljudele aedviljadele. Et üks, kes kindlasti vajab aialupja juurde,  et et kui me kasvuhoones kasvatame tomateid  ja kasvuturvas on seal juba teist aastat,  et siis on aialup juurde vaja. Aga jah, et, et nüüd mugavaim inimesel oleks,  siis ongi nagu okaspuude kevad, on olemas okaspuude lihtsalt väetis,  okaspuude sügis, aga olemas on ka tänapäeval sellised universaalsemad. Kas puude väetised, mida kasutatakse mitte ainult okaspuude,  see on kõikide rooside puhul rodode puhul kõikide asjade puhul,  et on olemas pikatoimelised väetised, mis  siis on universaalsemad, kevadel paned, kas  siis on kaks kuud, kolm kuud, et näiteks osakuu on täitsa  lausa kuus kuud, et kevadel ühe korra paned  ja rohkem ei ole vaja suve jooksul väetada  ja sügisväetise peale ei ole ka vaja mõelda. Nii, aga kui me nüüd võtame need samad väetised kätte,  siis mida siin vaadata tuleb? Nendelt? Nende pakkide puhul on täpselt samamoodi,  et jälgida ikkagi kasutust ja jälgida seda MPK. Et see MPK on tegelikult siin nagu antud  ka ühenditena, et N tähendab lämmastikku,  B tähendab fosforit ja k tähendab kaaliumit,  et niisugune elementaarne siis ütleme, Mendelejevi tabal. Ja kui siin ennem oli jutt, et kevadel vajab taim kõige  rohkem lämmastikku, siis okaspuu väetises ongi selles  universaalses on nagu lämmastikku rohkem  ja sügisväetistes on alati rõhk pandud, lämmastikule on  väiksem ja fosfori kaaliumi sisaldus on tavaliselt  sügisväetistes alati suurem. Et see nagu tagab siis, et taim puituks. Aga samuti on fosforkaaliumi olulised alati taimede  õitsemise ja viljumise ajal, aga jah, okaspuude puhul  siis tõesti ainult see, et nad normaalselt talvel puituksid. Me oleme selles mõttes justkui nagu trepist alla astunud,  et esimese astme juures on kõige lihtsamad väetised. Et jah, et siin nüüd ongi siis need nõndanimetatud ajaloos  esimesed väetised, siis, siis näidisena on kaasas  siis amooniumnitraat, superfosfaat, et oma olemuselt  tegelikult kõik need väetised ongi, mis meil siin ükskõik,  mis pildiga me võtame nendes kõikides siis optimaalne segu  siis vastavalt taimele või siis vastavalt aasta ajale kokku pandud. Et tavaliselt nendes lihtsamates väetistes ei ole nüüd  juures väga palju mikroelemente. Et aga tänapäeval on ka õnneks see ära lahendatud,  et meil on võimalus osta ka poest juurde  siis vajalikku mikroelemente, et taim saaks  siis võimalikult kätte kõik, mis tal vaja on. Jälle, miks neid mikroelemente nii palju vaja on,  ongi see, et kui maainimesel on ikkagi väga lihtsalt  mineraalne muld aias, kus taim kasvab, siis paraku  linnainimese aed on kohale veetud ja enamus ikkagi turba  baasil tehtud ja turbas lihtsalt ei ole mitte midagi,  et me peame kõik juurde andma. Noh, nii et selles mõttes ikkagi väetamine,  oleneb väga palju sellest, et kus kohas mul saed on,  on ta maal, on ta linnas, on ta Lõuna-Eestis,  on ta Põhja-Eestis, on ta kesk Ta ei olenegi nii mitte nii palju kohast,  vaid sellest mullast, mis meil selle koha peal No just, aga see ju olenebki väga palju kohast,  sest kui kohtade peal on muld erinev. Jah, aga ütleme, et võib-olla linnaaia häda on veel see,  et kui mul on 300 ruutu aed, siis sinna on toodud 10 koormat  mulda ja kõik muld on eri kohast toodud,  et see teeb tegelikult linnaaias toimetamise ikkagi  piisavalt keeruliseks. Et sel puhul on tõesti lihtsam kasutada sellist väetist,  kus on kõik sellele antud taimerühmale või grupile  siis vajalikud asjad koos, et ma ei peaks ise nuputama,  seistes taime juures, et leheserva kollane,  mis tal nüüd puudu on. Aga kuidas kogustega on, kui ma nüüd lähen  selle väetisekotiga ühe istutusala juurde,  siis palju ma sinna viskan, seda palju ma panen. Noh, vanasti väetati peoga, tänapäeval peatatakse peaga,  mis tähendab seda, et pakendi pealt tuleb lugeda kasutusjuhendit,  et seal on tegelikult väga selgelt öeldud  nii kultuuride kaupa, mitu grammi väetist läheb ruutmeetri  peale ja osadel väetistel on lausa, et, et istutamisel  kasutatakse nii palju pealtväetamisel, nii palju lahustuvate  väetiste puhul on veel eraldi välja toodud juure kaudu  väetamine ja okka ja lehe kaudu väetamine. Et tegelikult jah, tuleb osata lugeda ja vastavalt sellele  kasutada ja väetamise puhul kehtib reegel pigem vähem kui rohkem,  et see igaks juhuks viskan peoga juurde,  et paki põhja jäi natukene alles, et väetiste puhul  tegelikult ei tohiks seda rakendada. Aga kui jääb see natuke põhja, siis muru peale võib visata  või sinna. Me niimoodi, et kui sul on muru väetatud juba  siis ei soovita sinna visata, et et ikkagi säilitada väetis  originaalpakis kuivas kohas, nii et kui loomad teda kätte ei saaks,  et lapsed teda kätte ei saaks, mitte et ta nüüd oleks  lapsele ohtlik, kui ta selle väetise kätte saab. Pigem võib ta olla teie kodu lemmikloomadele ohtlikud. Kui nad eriti sooladeedil on, siis kõik need väetised on  soolakad ja apukad, et lihtsalt nad võivad oma seedimise  traki ära rikkuda. Kui on ikkagi vajadus väetada, siis taime väetada  ja ütleme, et taimel ei ole ju tegelikult mingisugust vahet,  kas ma kasutan orgaanilist väetist või mineraalset väetist,  et orgaanika pool on rohkem niimoodi, et kui ma sõnnikut  pean silmas, noh ta kaasneb meil näiteks piima  ja lihatootmisega, et ta tuleb ära kasutada,  aga mineraalväetis annab alati selle võimaluse,  et me saame võimalikult täpselt just nagu neid taimevajadusi jälgida,  mis on, sest näiteks need lahustavad väetised mirakel,  kruu omad, mis on, need võimaldavad taimi kasvatada  ka puhtalt vee baasil. Et mulda pole vaja. No ma siiski jõuan selleni, et kui ma jällegi seisan  nii kirju riiuli juures ja seal kõrval on kott kraanuliteks  tehtud kanakakat, siis justkui käsi nagu läheb sinna,  sest see on hea, kindel, ma tean, mis see on. Et kas võib need kõik niimoodi laua pealt ära lükata  ja hoopis selle kott. Nii nagu ma ütlesin, taimel ei ole vahet,  kas ta saab oma toiteelemendid mineraalselt kujult kätte  või orgaaniline, mis on siis muutunud mineraalseks,  et see on ikkagi rohkem, ütleme niisugune sisetunde küsimus,  et võib-olla kanakaka puhul tuleks seda jälgida,  et et tal on tõesti lämmastikusisaldus suurem kui kõikide  muude toitainete oma ja tuleb ikkagi pisut  siis võib-olla juurde anda, et teisi toitelemente,  et ma tean, et tomatite puhul on tihti probleem,  et tomatid lähevad punaseks alles suve teisel poolel  siis kui meil on kana kaka välja kastetud  ehk see liigne lämmastik, et tomatil tekib lihtsalt kaaliumipuudus.
