Nii nagu inimeste on ka taimede seas nutikaid  ja vähem nutikaid. Tallinna botaanikaaed on otsustanud kõige nutikamatest  taimedest kokku panna näituse nutikad trikitajad. Nutikate trikitajate näitus botaanika t korraldab esimest  korda sellepärast, et on olemas maailmas väga palju põnevaid  taimi kelle saladused on inimesest olnud varjul  ja väga põnevate taimede kohta. Sageli me ei teagi, millised huvitavad nipid on neil varuks. Näiteks on sellised okaspuid, kes näevad välja nagu lehtpuud  või vastupidi, on niisuguseid puid, kes näevad pigem okaspuu  moodi välja, on taimi, kes liigutavad, need on erinevad kohastumused. Ja muidugi, ega kõik inimene alati ka ei teagi,  miks taimed nii või naamoodi käituvad. Et avastamist on ka veel väga palju. Aga vaatame siis pisut ringi, just täpselt. Siin on üks näide ühest trikitajast või nutikusest. Jaa, nutikusest ka kindlasti selliseid taimi,  kellel on väga väikesed lehed, kasvab ka Eestis näiteks samblad,  aga päris puude hulgas meil ju imeväikeste lehtedega puid  Eestimaal looduslikult ei kasva. Selliseid taimi, kelle lehed on väga väikesed,  nimetatakse mikrofüülilisteks ehk pisilehelisteks  ja kasuariinil ehk rahvapäraselt. Känguru puhul on lehed väikesed või peaaegu olematud  või raskesti märgatavad. Põhjusel, et ta kasvab enamasti troopiliste saarte  või ka troopiliste alade rannikualadel, kus sageli  siis on tugevad tuuled või lausa tormid. Ja kui oleksid tal suured lehed, siis torm puhuks kergemini  talt lehed ära. Aga teine põhjus, miks tal lehed on väga väikesed,  on vee kokkuhoiuksed. Suure lehe kaudu eraldub või aurustub ka palju rohkem vett. Ja meie ütleme naljatamisi kängurubu kohta kasuriini kohta,  et ta on ka tasuta silmaarst, et kes näeb tema  mikroskoopilisi või väga väikeseid lehti,  mille pikkus on väiksem. Kui millimeeter on nägemine korras või nägemisteravus on  korras ja kui kõik tundub ühtlasi uduna,  siis võib-olla peaks silma arsti abi kasutama. On ikka väga kummalisi erilisi taimi. WC-paberi puu bioloogiline või botaaniline ametlik nimetus  on Lainias uttekakar ja tema tuntumad sugulased põhjamaa  inimestele on näiteks päevalill või siis võilill ja,  ja paljud teised korvõielised, kes võib-olla lillepoest  vahel kerbera ostab ja külla läheb. Aga rahvapäraselt WC-paberipuuks kutsutav taim on tõeline puu,  see tähendab, et on puitunud tüvedega. Nii nagu on männipuud või kuusepuud või lehtpuudest,  siis pärnad ja lepad. WC-paberipuuks on maorid hakanud seda taime kutsuma põhjusel,  et tema lehed ei torka nagu ohakal ei kõrveta nagu nõgeselehed. Uus-meremaal on väga kõrvetavate lehtedega taime  ja tema lehed on paraja suurusega, on pehmed,  karvased ja on tugevad ja kui on metsas mingi häda  ja on vaja asju ajada, siis on väga kohane  ja kui keegi hädaline paar lehte puult ära võtab midagi  hullu ja sest et lehti kasvab pidevalt juurde  ja veel tuhandeid lehti jääb ka teistele järgmistele  matkajatele või hädalistele. No kui katsuda, siis tõesti on pehme, on tugev  ja meil Eestimaal tema sugulane või keda võiks samal viisil  siis looduses kasutada, on paiseleht. Aga muidugi taimede kasutamisega peaks ikkagi ettevaatlik olema,  et kui me kindlalt ei tunne, ei tea, siis võib-olla peaks  ka eesmärgipärasest kasutusest loobuma. Eriti ma hoiatan, Uus-Meremaa kohta käib see,  kuna Uus-Meremaal on väga, väga mürgiseid  ja väga, väga valusasti kõrvetavaid. Esialgu võib olla ei saa aru, aga tegelikult siit saab ühe  toreda trummi valmis meisterdada. Ja ega ju enamikel taimedel, eriti põhjamaa puudel ju  sellist tüve jämendit ei moodustu, aga lõunamaal  või troopikas on küll selliseid taimi palmide hulgas küll tõsi,  mitte väga palju. Tegu on siis huvitava või küllaltki haruldase Mauritsiuse  pudel palmiga, keda loos on päris metsikult säilinud ainult  kaheksa isendit Rodrigese saarel, aga teda on juba ammu  hakatud selle huvitava tüve pärast istandustes kasvatama. Ja troopikas on ta ka üsna tavaline pargipuu  või tänava märsete puu ja kutsutakse siis seda pudel palmi  rahvapäraselt või teistes keeltes ka trummipalmiks  ja telefonipalmiks, sest temal on väga eriline omadus nimelt  tema tüvi iseeneselikult muutub vanemas eas seest õõnsaks  ja kohalikud inimesed on seda siis juba tuhandete aastate  eest tähele pannud ja hakanud kasutama neid tüvesid trummidena,  kui on näiteks vaja ühest külast teise anda edasi sõnumeid. Kui ronida niisuguse palmitüvest tehtud trummiga kuskile kõrgemale,  kas maja katusele või puu otsa, siis see heli kõlab ju palju  kaugemale kui maapinnalt hüüda. Ega telefon ei ole ju veel igal pool tänapäevalgi Aafrikasse  või eksootilistele saartele jõudnud. Väga eriliste taimede hulka kuulub ka Ida-Aafrikas  või rohkem Madagaskari saarel kasvav ränduripuu. Ränduripuu on Madagaskari rahvustaim või rahvuspuukoguni,  nagu meil on harilik tamm. Ränduri puhu nimetus tuleneb sellest, et tema lehed ei kasva  mitte igas suunas nagu enamasti puudel ja  ka rohttaimedel, vaid tema lehed on orienteeritud kindlas suunas. Selliseid taimi me kutsume kompassitaimedeks. Ka Eestis on omad kompassitaim, noollähine salat,  aga enamik inimesi pole teda näinud või ei tunne. Ta on tõesti nagu sõdurite ja, ja ränduripuu nimetus tuleneb  siis sellest, et ta aitab eksinud ränduril  või inimesel tundmatus kohas siis võib-olla teele  või külla kergemini välja jõuda. Et ta juhatab kas põhja lõuna suunda või mõned  kompassitaimed ka ida-lääne suunda. Ja teiseks ta kogub oma lehe tuppade sisse,  aga ka lehe tuppade vahele vihma, vett ja taimevedelikku. Mida saab siis rändur, kellel on kaasa võetud pudelivesi  otsa saanud, kellel on juba palav ja janu  ja kes on väsinud veel janu kustutamiseks  ja kosutamiseks kasutada? Nii et palju häid omadusi ühel? Ränduri le iga igati hea puur. Tõesti väga kasulik ja hea puujaa ja ega väga veider on  ka mõni viigipuu näiteks India rahvuspuu pengali viigipuu. Tõsi, siin on küll tegu sellise erilise viigipuuga,  kelle lehed on nagu kohvitassid või, või teetassid  või mõned muu joogipokaalid, kes siis vihmavett koguvad enda  sisse otseselt sellel puul ei ole veepuudust võtt vaja,  aga lehed on tal jah, väga omapärased. Õigupoolest on tegu siin Bengali viigipuu India rahvuspuu sordiga,  selle Benghali viigipuu sordi nimi on Krisna  siis kuulsa jumala auks endale nime saanud,  aga lehed on tal tõesti omapärased, kuhu vihmavesi jääb  püsima või kui on päris paduvihm, siis vesi muudab lehe  nii raskeks, et leht langetab viisakalt vee juurteni. Ja siin on üks taim, millega võiks vist tundide kaupa mängida. Ja selliseid taimi ju ka väga palju ei ole,  kes ennast liigutavad. Jah, tõsi meil isegi Eestis elab liigutavaid taimi näiteks  kukerpuu või vesiernes ja mõned veel ka paljud  putukatoidulised taimed, kes rabas või soos soodes elavad,  liigutavad ennast, aga nende liigutused ei ole  nii kiired. Kõige tuntum liigutav taim on Mimoos mimoosidest kõige  tuntum on häbelik mimoos mimoosi perekonnas on palju liike,  mitusada liiki, tegelikult osa on neist väiksed,  rohttaimed on, põõsad, on puid, aga enamik neist tõepoolest  lehti liigutab. Tõsi ka mõned mimoosid lehti üldse ei liiguta. Miks selline imelik liigutamine talle vajalik on,  või lehtede kokku pakkimine? Lehekeste kokkupakkimine. Siin on mitu põhjust. Esiteks nii ta peletab eemale lehtedes toituvad putukaid  või muid lehtedest toituvaid loomi, et see on signaal. Ma pakkisin lehed kokku või panin lehed kokku,  et mine kuskile mujale või otsin endale mujalt toitu,  et siit ei ole mitte midagi süüa. Aga kui hakkab paduvihma sadama ja kui esimesed veebiisad langevad,  siis ta pakib oma lehed kokku, paduvihmas,  tugevas vihmas ellu jääda ja samuti ka, kui tõuseb torm  või tuul, et siis ka tuulega pakitakse lehed kokku. Ja veel üks huvitav omadus on mimoosil nimelt mimoos läheb  õhtul magama, kui päike loojub. Kui läheb pimedaks, siis ta samuti pakib lehed kokku,  mis selle põhjus on, kui inimene läheb teki alla,  siis mimoos hoiab niiviisi soojust kokku,  sest ööd on isegi troopikas jahedamad. Kui päeval päikesega niisue sai gune taim,  siis kes tuleb toime ilma juurteta, enamik taimi siiski  vajab juuri. Juurte juured on taimedele vajalikud kinnitamiseks  ja vee ja vees lahustunud mineraalsoolade vastuvõtuks. Aga rahvapäraselt bin Ladeni habemeks naljatamisi kutsutav  taim habetillansi on tema bioloogiline nimetus on  siis selline, kellel tõesti juuri ei ole,  kes saab kogu eluks vajalikku niiskest, õhust  või vihmaveest selleks on tal siis vartepääl  või ka lehtede peal spetsiaalsed vett või niiskust imavad  karvad imikarvad. Ja kui vihma mõni päev ei 100 või vahel juhtub  ka troopikas, et nädal aega vihma ei 100,  siis ta muutub halliks. Aga ei kuiva siiski ära ja kui vihma sajab,  muutub ta roheliseks taas tagasi. Nii et on ikkagi täiesti elus fotosünteesiv taim  ja isegi ta vahel õitseb, nii et tegu ei ole sambla  või samblikuga, vaid tegu on õistaimega. Tema kõige tuttavam sugulane põhjamaalastele on ananass. Aga erinevalt ananassist habetillaneja söödavaid vilju küll  ei kanna. Ananassi ta absoluutselt muidugi ei, ei meenuta. Ja ei meenuta tõesti väliselt ananassi, aga kui nüüd  täpsemalt uurida õie või õieehitust eelkõige siis. Tõepoolest, jah, on nad siiski sarnased.
