Loomaaialood. Loomaaia loomise. Tere tänases saates tutvume lähemalt ühe suure ja valge loomaga, keda muuhulgas saab kindlasti näha ka Tallinna loomaaias. Selle eluka nimi on muidugi Karu ning jäiseid tundeid võib tekitada üksnes oma ohvritest. Meie uurime teda huviga ja eriti veel nüüd, kui ka peenikest peret on juurde tulnud, mis tähendab seda, et loomaaia jääkarutüdruk Nora on juba nii pooleaastane ja kuuleme neist lumega ühte sulavates tegelastest veel palju muudki ning stuudios on nagu ikka, Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. Üks suur ja võimas jääkaru on mõistagi iga loomaaia au ja uhkus ja no meie jääkarud on sellele vaatamata pidanud seni ikka väga kitsastes korteri oludes läbi ajama, ent tunneli lõpus paistab õnneks siiski valgus. Ja, ja eks ta nii ongi, et, et mitte iga loomaaed ei saagi endale siukest uhkust lubada, et ega neid loomadest nii väga palju ei olegi, kus, kus jääkarud on ja, ja Tallinna loomaaed on paraku üks neid väheseid, kus jääkaru on tegelikult asutamise hetkest alates olemas olnud. Kuigi aja jooksul on olnud tõususid ja mõõnesita ja igasugu seiklusi, aga aga vähemasti nii loomaaia asutamise hetkel kui ka praegu varsti läheneva 75. juubeli ajal on see maailmas suhteliselt haruldane liikmeil ilusasti olemas ja nagu juba jutuks oli sihibkaa ja no miks ta siis nii oluline elukas on. Tal on terve rida trumpe välja käia, et kõigepealt on ta kui karude maailmapilti vaadata, siis on ta arengulooliselt kõige noorem liik karude peres kes suhteliselt Ni evolutsioonilises mõttes. Hiljuti hakkas lahenema meie enda kodusest pruunkarust küll variandist, kes elas Alaska pool, aga ikkagi kroon karust, nii et pruunkaru on tema kõige lähem kõige vähem sugulane ja isegi nii lähedane sugulane, et võiksid ja, ja põhimõtteliselt on võimalik. Tehistingimustes aga pole vajadust tekitatud, et nad annavad üsna sõltumatult ja vabalt omavahel värdasid ehk hübriide. Kuskilt võis lugeda, et mingi rahvusvaheline teadlaste rühm oli tulnud järeldusele, et jääkaru esivanemad on pärit hoopistükkis roheliselt Iirimaalt ja noh, jah, tõepoolest jääkaru esiema olevat olnud pruuni värvi, aga et need pruunid esiemad olevat Iirimaalt kuskil 9000 aastat tagasi ära kadunud. No tähendab, siin ongi see asi, et, et need maailmapruunkarud kui praegu molekulaargeneetiliselt uurida on, on päris põnevad, näiteks on sedasi, et Rootsis ja Norras olevat karud kuigi võiks arvata, et nad on, on lähemal meie ja Venemaa kaaludega, selgub, et nad on, on lähedasemad hoopis Hispaania ja Prantsusmaa karudega. Et see kõik oleneb sellest, kuidas karud ju tegelikult asustavad Eesti ala pruunkarud, ma mõtlen praktiliselt jääjärgsest ajast saadik. Ja, ja see, millal nüüd kusagilt sealt Iirimaa kandist läksid karud liikvele põhja poole jõudsid Alaskas ja kuhu iganes siis oli, me peame seda ette, kujutame siis oligi ühtne jääväli ja ei olnud üldse mingit probleemi, ei olnud vaja üle ookeani ujuma hakata. Nii et, et selles mõttes see, millal ja kuidas on, on toimunud rahvast, ränne või ka loomade eri asurkondade liikmete ränne ja kes kellega kõrvuti elades näiteks üldse mitte ei ole sugulased, vaid on sugulasi otsima pidanud kuskilt kaugemalt. See kõik annab praegu väga huvitava pildi. Aga tuleme nüüd korraks nende korteriolude juurde, et kuidas nad ikkagi siin Tallinna loomaaias praegu elavad veel vanades sõjaväeladudes? Ja tähendab selles mõttes küll nad on koos naabrite, amuuri tiigrite ka, on nagu viimased, kes on jäänud veel sellesse ühest sõjaväelaost kunagi ümber ehitatud nõndanimetatud külmalembeliste kiskjate majja ja kui, kui nüüd nemad ükskord mõlemad normaalsed tingimused saavad, siis on see järgmine maja, millele me võime buldooseri külge panna ja laiali lükata. Ja me oleme küll vahepeal teinud seda, et kui siin vanadusse ära surid, mõned teised liigid või kui mõnda karu näiteks konjakikaru oli tarvis Rostocki loomahäälselt. Me saatsime sinna ära ja hõrendasime niiviisi seda, seda karude rida. Ja oleme vaheseinad vahelt ära lõhkunud ja lasknud kaks V3 puuri omavahel kui võrreldes sellega, mis oli 31 aastat tagasi. Aga ikkagi noh, ei ole need loomväärsed tingimused, mis neil on, et no hädaga miinimumnormid kisub välja, ega me ju keegi ei taha, miinimum normis elada. Nii et, et selles mõttes praeguseks on värskelt, et nüüd valmis saanud meil korraliku tänapäevase jääkarude ekspositsiooni projekt. Ja ootame põnevusega seda, et kasta lõpus kusagil hakkab uus Euroopa rahade voor pihta ja, ja me väga loodame, et mõnest niisugusest meetmest nagu, ütleme siin mingi pereturismimeede või mingi niisugune võiks olla see, kust, kust näiteks võiks tuge saada, sest tegu on ikkagi rajatisega, mille noh, niisugune arvestuslik ehitusmaksumus on on üle kolme miljoni, nii et selles mõttes. On tõesti valgus tunneli lõpus olemas, sest me teame, mida me tahame ja, ja siin on lisaks nendele üksikutele institutsioonidele ja suurele, suurele hulgale eraisikutele, kes on annetanud kogu projekt, on tegelikult tehtud annetatud raha eest ja huvi on näidanud, et siin taanlased, kes, kes otsivad võimalust võib-olla leida siis toetajaid ka sealpool, seda enam, et tehniliseks prototüübiks on meil võetud just Alburgi loomaaia jääkarude ekspositsioon ja kalliks teebki niisuguse ekspositsiooni tegelikult see tehniline seadmestik, et seal peab mingi 3000 kantmeetrit vett kaks korda ööpäevas läbi kõikide filtrite käima, mis ei ole lihtne. Kuidas see uus jääkaru unistuste kudu välja hakkab nägema? See hakkab välja nägema nii nagu nagu väike mudel Notre Dame pidin tinglikult olemegi väikseks Ella üheks nimetanud, see on elaja, on üks Hiiumaa suurune saar Gröönimaa kagurannikul kus jääkarud elavad ja, ja seal on siis ette nähtud kaks niisugust suurt ekspositsiooniala, ütle siis niisukest, kus siis nagu poegadega emakaru võiks olla ja teine siis niisugune põhikarja oma, kus siis on võimalik külastajatel näha karude tegutsemist nii maa peal vees kui vee all ja sellepärast peabki olema see, see vesi hästi puhased, et midagi peale Sagase v ka oleks, oleks võimalik läbi klaasi. Nii et see ei ole muidugi mitte ainult meie väljamõeldis, vaid selles mõttes on maailmas tänapäevased diaga ekspositsioonid, praktiliselt kõik võimalusega ka vee all tegutsevat jääkaru näidata ja siis on seal üks niisugune väikene ekspositsiooni väline õueala. Ja muidugi siis niisugune katusealune, kus on pesakoopad ja muud niisugused asjad, et et on siis võimalik, et need lisaks suurele territooriumile hullamiselega mõnusad sigimispaigad leiaksid. Selline on siis jääkarude unistuste kodu, mis me väga loodame ehk kolme aasta pärast tõesti hakkab ka valmis saama, aga seni peavad nad siis läbi ajama suhteliselt kitsalt, aga tuleme jääkarude olukorra juurde mujal looduses. Väidetavalt nad hakkavad jälle tasapisi justkui kahanema. Jah, tähendab me oleme kindlasti kõik filmides televiisoris taevakanalite kaudu näinud seda, kuidas jäämüts põhjapooluse ümber on viimase paari-kolmekümne aasta jooksul dramaatiliselt kahanenud ja ongi üsna palju olnud ka isegi meie enda rahvusringhäälingu kaudu näha filme, kus siis kimpu jäänud jääkarud kes ei suuda ajaga sammu pidada, et selleks ajaks, kui pojad koopast välja suudavad ronida ja emaga kaasas käima hakkavad, on juba ja nii kaugele läinud, et nad ei jõua enam rüsijää piirile, mis on nende põhiline tegutsemise ala ja ja, ja selle tõttu on väga suur probleem ja ja see on, on mõjunud kahandavalt ka looduslikul asurkonnale. Noh, nii paarkümmend 1000 isendit, et arvatakse praegu maailmas olevat, aga aga kuna nendel on just eriti poeginud emastel see probleem, et nad ei suuda poegade üleskasvatamiseks küllaldaselt, et toitu leida, sest kui nad ei jõua rüsijää piirile, jäävad nendele saartele, siis seal nad ei suuda katta seda toiduvajadus, seda enam, et kõikjal, kus siis jääkarud rannikul või saartel tegutsevad, on täheldatud jääkarude arvu kasvu sellel kuival maal. Seal kohtuvad pojad oma isade ja, ja onudega, kes on nende jaoks kõige suuremaks ohuks ja just see, et kui nüüd otseselt olemasolevate karude hulk ei vähene, sest jahipidamist ei ole välja arvatud vist iitidel teatud rahvuslike traditsioonidega seoses on lihtsalt see, et kui juurdekasvu eriti ei ole, et karud on üsna aeglaselt sigivad elukad siis siis lihtsalt niiviisi vaikselt hääbuv asurkond. Ma ei tea, rääkides nendest karu lastest, siis hämmastav on see, et jääkarupojad ja kassipojad on sündides peaaegu ühesuurused. Emake loodus oleks nagu pisut nalja visanud, nii koguka looma puhul ootaks midagi kopsakam. Jah, see on huvitav küll, jaga, tähendab karu karulaste hulgas on üldse maailmarekord, sest et näiteks hiidpanda ehk bambuskaru on ilmeksimatult rekordiomanik, sest vastsündinud poega on umbes üks promill ema kaalust. Et kui ema on kuskil seal 800 90 kilo, siis siis poeg sünnib kaheksa, 90 grammi. Aga muidugi üldine, niisugune reegel on looduses, et mida suurem tugevam on ema, seda hämarikum on, on vastsündinud poeg. Miks see loodus? Dinad, loodus on väga ratsionaalne ja eriti noh, ütleme, mis jää karudessegi puutub, siis ja, ja miks ka mitte meie pruun karudesse, kellel just taliuinak on ju selleks ettenähtud, et toiduvaene aeg üle elada, et mis peale hakata, kui juba kuskil kolmekuningapäeval tahaksid karupojad koopast välja tulema hakata ja, ja toitu leidma. Aga nüüd on see, et nad kuskil seal novembri lõpust jõuluni sünnivad ja aprillikuu sellest koopast välja tulevad, siis on juba toidubaas olemas ja muidugi, kui nüüd mõelda seda kliima soojenemisega seotud probleemistikku, siis nüüd oleks tegelikult tarvis, et nad ja võib-olla noh, kui asi sedasi edasi läheb, võib-olla aastatuhandetega need üksikud jääkarud, kes alles jäävad, need hakkavadki kiiremini kasvama, suuremana sündima. Nojah, sest jääkaru, kes on kahanenud, jäi see keskkonnatingimustes ideaalselt. Sellel jääkarul pole ka soojema kliima vastu midagi, kui võtta kõik need maailma loomaaiad, kaasa arvatud Tallinna loomaaed, kus nad pesitsevad. Ja, ja noh, looduseski on näiteks jääkaru väga kummaline elukas on üks koht maailmas, kus neil on suveuinak. Ja see on Hatsoni lahe ümbrus. Sest seal on see asi, et kui ilm läheb soojaks, siis Hatsoni lahe vesi läheb kiiresti nii soojaks ei jätku hapnikku seal lõhelastel, kes siis putkevad sealt lahest kiiresti ookeani poole ja Nende kannul ka hülged. Ja siis selle Hatsoni lahe ümbruse jääkarudel ühel hetkel on, on see pilt, pole enam midagi süüa ja väga kauge oleks minna siis nendele põgenejatele järgi, seda enam, et seal on ju omad jääkarud ees ja siis ongi niisugune kohastumine tekkinud, et nad on seal suve uinakusse minemas, aga aga olukorras, kus praegu inimeste arv on maailmas nii räigelt kasvanud, siis on tekkinud probleem, et Need vaidlused, jääkarud selle Hatsoni lahe ääres ei saa kuidagi oma suveuinakut pidada, sest et sinna on tulnud patisaksad suvitama. Ja siis tekivadki konfliktid ja, ja selle tõttu on kohalikel võimudel olnud sundvise, et nad on pidanud ellu kutsuma teenistuse, kes korjab helikopteriga neid jääkarust, sealt saad soni lahe äärest kokku, keda ei ole inimesed, kes huvitama on tulnud lasknud oma suveuinakut pidada ja tülitatakse nad siis kuhugi kaugemale, kus, kus siis inimestega konflikt, see ei oleks ja rikutakse nende soojauinak ära. No jääkaru paks kasukas on muidugi omaette vaatamisväärsus, aga mida sest kasukest teada võiks? Kuigi inimesed arvavad, et tal peaks seal karvast sees olema valge pigment ei ole see teps mitte niiviisi ja tal ei olegi pigmenti seal karva sees, aga need karvad on tegelikult seest õõnsad ja täidetud gaasiga ja toimivad tegelikult umbes nagu fiiberoptika. Ja sest et jääkaru nahk on tume. Ja nüüd see väike kogus Energiat, mis arktilise päikesega kevadel hakkab tulema, see jõuab siis maksimaalselt mööda seda fiiberoptilist Narva selle tumeda naa, nii kus ta, kus ta siis maksimaalselt neeldub. Ja lisaks muidugi sellele, et ta niiviisi energia kogumiseks tõhus vahend on, on see seest gaasiga täidetud karvade kasukas väga hea niisugune päästevesti aseaine, kes kindlasti soodustab neid hiigelpikki ja kestvaid ujumisi. Sest et ei ole vaja nagu vaeva näha enda keha pinnal hoidmisega ja suure osa oma elust jääkaru veedabki tegelikult ujudes. Nii et selles mõttes väga, väga tõhus nisugune, looduse saavutus ja need väga väikesed pojad, kellest juttu oli, kes tõesti 300 kuni 500 grammisena ilmale tulevad, need kosuvad siiski suhteliselt kiiresti. Sest et, et tegelikult jääkaruema, kes küll imetamise ajal selle talveuinaku ajal ei söö mitte midagi toodab tegelikult umbes 30 protsendilise rasvasisaldusega piima. Et tegelikult need suudavad ikkagi juba kevadeks, kui nad hakkavad tulema, välja olla kuskil kümnekonna kilo raskused ja ema on muidugi oluliselt kergemaks muuta selle aja jooksul. Ta võib, aga mis kasukesse veel puutub, siis kuigi jääkaru suure osa oma elust veedab vees, kui ta sealt veest välja ronib, siis ta raputab oma kasuka hästi kiiresti kuivaks. Talle nagu märg kasukas väga ei meeldi, kui ta parasjagu vees ei ole. No esiteks on see väga raske vedada, vee sees ei ole küsimus, aga kui kaldale tulla, siis kõik see vesi, mis on karvade vahele pidama jäänud pindpinevus tõttu sisuka kaks korda raskemaks võib-olla isegi rohkem kui kaks selgemaks ja ja samas noh, aluskarv, see ei lase päris naha pinnale seda tulla, aga seal lisakoorem, mis tuleb ära raputada ja ja tänapäeva aegluubis filmidega on ja seda väga toredasti näidatud, kui suur vee hulk ja kuidas ta selle ratsutamise ajaliselt kasukest välja kargab ja eks see ole see kaunis väljanägemine ka põhjus, miks, miks nad on üsna populaarsed loomaaia loomad ja ja, ja miks ka meie loomaaia asutamise hetkel 75 aastat tagasi otsustati siis aken peki käest kindlasti soetada ka selle loomaaia alguseks siis kaks noort jääkaru ja tänu sellele, et, et me saame selle aja ajalehtedest, et hoolimata, et need looma enda vanad arhiivid on, on kaotsi läinud, ennesõjaaegset on vähemasti ajalehtede põhjal võimalik järeldusi teha ja niiviisi siis tegelikult, et ongi võimalik olnud meil lehest lugeda, et jääkarud Moorits ja Truuto olid olemas looma ja esimeste asukate hulgas. Ja ajaleht oli eesti sõna. Ja hääletule eesti sõna ja sedasama eesti sõna kaudu saame me tegelikult informatsiooni. Sest et 19. juulil 42. aastal kirjutab seesama eesti sõna, et need mooritsed rutan viidud, et vahetuskaubaks Saksamaale, Ulmi loomaaeda. Ma olen küll otsinud. Saksamaal on võib-olla isegi enam kui 10 Ulmi nimelist linnaga, üheski nendest ei ole tänapäeval loomaaeda millisesse paika ja, ja mis saatusega nad sinna Saksamaale sattusite edasi, ja mis nendega või sõja ajal juhtuda, seda? Me kahjuks ei tea. Aga vahetuskaubana siis muude loomade hulgas, nagu kirjutab seesama eesti sõna 15. novembril. On toodud muid loomi ja sealhulgas siis 18 looma, kelle hulgas siis on olnud ka vana ja põdur emane jääkaru. Ja selle sindrikontosse tuleb kirjutada õnneks küll meie ajaloo ainuke surmajuhtum, mis siis juhtus kars seaduse või mõne allika järgi sääduseta, kes siis väidetavalt harjunud nende nooremate ja ilmselt väiksest saadik siis harjunud jääkarude juures luud peos, aedikus sees käima tundub nende andmete järgi, mis meil on, või oli nii et luugiga juhtus mingi asi, et oli vaja seda luuki parandada ja siis koos teise mehega, kes seda luuki pidi parandame, läks siis nagu turvama luurakkesse säädus ja ja juhtus sedasi siis see põdur emakaru, kes Saksamaalt oli tulnud, ründas seda seadust ja arhiivis on, on olemas dokument, kus siis Karl säädus vabastatakse töölt seoses sellega, et karu rünnaku tõttu surma sai. Ta õnneks ei ole jah, nii hullusid asju meie 70 viieaastase ajaloo jooksul rohkem olnud ja siis oligi mõnda aega Tallinna loomaaed ilma jääkaru deta kuni 1966. aastal siis läbi selle juba jutuks olnud Moskva zookoondise kaudu õnnestus siis siis saada loodusest püütud kaks noort jääkaru kes olid siis nimeks saanud kuubi agara. Ilmselt kara mere järgi ja tõenäoliselt mingisuguse jõe suudmest siis kusse kuubi tulnud oli ja nemad siis kasvasid meil seal mäekalda tänaval ilusasti ülesanne, et kui mina kaks aastat hiljem minna loomaaeda tööle asusin, siis nad olid noh, niukses just parajas nooruki eas ja väga sümpaatsed elukad. Aga muidugi tihti ei olnud nad seal ammugi mitte eriti kevadeks valged, vaid vaid kuna loomaaias vanas loomaaias puudus veevärk siis siis ja, ja, ja karumägi oli niisugune, mis läks talvel nii libedaks, et sinna isegi ei olnud võimalik inimesi saata koristama. Siis kogu see talvine saast kogunes sinna ja jääkarud muutusid järjest tumedamaks, olid kevadel pruunkarudega üsna ühte värvi ja meil oli traditsiooniliselt niiviisi, et selleks, et seda mäge, kuhu siis oli kuude kaupa tantse ladestunud, siis me igal kevadel saime selle mäe niiviisi puhtaks, et meil oli siitsamast raadiomaja lähistelt. Tuletõrjujate oli selline kokkulepe, et nad igal kevadel tegid enda õppuse niiviisi. Et nad siis meie linnutiigist võtsid vett ja ja, ja õppuse käigus siis suure survega siis tuletõrjevoolikutega pesid selle meiega Arumäe puhtaks ka. Ja karud ka, kusjuures tähendab see, see veesurve oli nii suur, et, et vahel tuletõrjuja rippus selle noh, otsiku küljes terve oma raskusega, et see suunad Ta natuke allapoole või horisontaalselt. Aga karud selle joa ees olid nagu meie hommikuse duši all, sügasid ennast siit ja sealt, keerasid kandasema külje veejoa poole, olid koostööd, tegid ostjad olid väga õnnelikud, aga aga niiviisi me siis igal kevadel tänu tänu nendele pritsimeestele saime oma karud ja karumäe jälle puhtaks. Vanemad inimesed mäletavad, vahel isegi ütlevad, et oi, neil on teil praegu platsi peal nii halb olla, et vana platsi peal oli nendel kosk. Tegelikult on asi väga proosaline, see kosk oli tegelikult Viktor Kingissepa nimelise tselluloosi ja paberikombinaadi avarii Itaalia ja kui nendel seal tekkis mingi ülekoormus, siis kateldes, siis jooksis meil seda koske mööda alla puhas väävli, sappe ja, ja kõik loomad, et kes siis vähegi lähedal olid, seal ei olnud hingata. Ta on inimestel juba juba sellest tselluloosi trammipeatusest alates, lõi hinge kinni, kui trammist välja tulid. Ja, ja see on muidugi asi, mis, mis jättis oma jälje kõigile vana loomaaia loomadele ja iseäranis karudele, kes siis lausa selle selle avariikanalit kõrvale klaasid mõjutas nende sigimist ja mida iganes, kogu elu oli sellest sõltuv ja, ja nii juhtuski, et mõned korrad, et siis Carojeguubi üritasid sigida vana platsi peal ja need lõppesid kõik nurisünnitusega ja ka uue platsi peal, kus nad siis küll mitte väga noorena, aga, aga karud on pikalt sigimisvõimelised, ka seal kordus sama pilt, jäljed olid ikka ikka pöördumatud. Nii et sellelt paarilt ei ei õnnestunudki meil tegelikult järglasi saada. Ja kui siis oli nii, et et oli alles jäänud ainult üks, siis me juba hakkasime vaatama ringi, et, et kas me kuskilt ei saa uusi jääkarusid ja ja nagu jutuks oli siin varasematest saada, kas koondis, ühiskõikvõimalikud, loomad, mille eest oli võimalik nõndanimetatud kõva valuutat saada läände siis ei jäänud meil muud üle, kui tsiteerida Leninit, kes ütles virisete ise. Ja nii me siis hakkasime ajama pabereid ja asju ja saimegi siis siis lõpuks 88. aastal nii kaugele, et koostöös Moskva loomaaiaga oli meil välja aetud litsents püüda siis loodusest kuni 10 jääkarupoega Nõukogude Liidu Loomaaedade jaoks. Sest need, mida oli püüdnud sookoondis, Need kõik läände ja alguses olid teised loomaaiad kangesti kaasardis ikka kama kampa lööma, kõigil oli vaja ka siis, kui tekkis vajadus, et peame hakkama finantseerima seda ekspeditsiooni, siis siis hakkasid kõik ära. Kui meie lõpptulemus oligi see, et tegelikult ekspeditsioon sai korraldatud ainult Tallinna ja Moskva loomaaia kulul siis juhtima seda ekspeditsiooni määratigi minu asetäitja Vladimir Einstein ja nii nad siis alguses pidid, nagu need karud püüdma kusagilt sealtkandist. Siis selgus, niisugune tõsiasi. Samal ajal oli, oli Komsomolskaja Pravda korraldatud niisugune matk põhjapoolusele, kus siis põhjapoolusel pidid mingid diplomaatilised üritused olema ja siis siis oli seal palju välismaa ajakirjanikke ja olid mingid komsomoli tegelased, kes siis pidid seda matka tegema, mida siis need ajakirjanikud vaatame, kuna need lääne ajakirjanikud maksid kõik jälle kõvas valuutas, siis kõik lennuvõimelised altarid anti nende käsutusse ja siis tuli ümber mängida asi piirkonna peale, kus oleks võimalik osaliselt siis ilma helikopterite, nende roomik autodega karukoobas talle läheneda ja nii siis asenduseks antigi neile võimalus Sis, Franz Josephi maal proovida, karust püüda ja algselt ütleme, kahe kolme nädalaseks planeeritud ekspeditsioon venis tegelikult peaaegu kahe kuu pikkuseks. Aga õnneks ikkagi siis oli tulemus see, et küll igasugust seiklust oli neil seal, see oli ju aeg, kus veel narkoosi püssid olid suureks harulduseks ja Moskva loomaaed oli niisugune, kelle käes oli Nõukogude liidus ainukesed ja ja kui nad olid siis jõudnud sinna kohale, siis selgus, et nendel oli, oli ameerika Püssaga padrunid olid nagu Belgia omad teised relvatüübi omad ja nad pidid seal jällegi peaaegu mäkke Aivarlikult siis nagu neid asju omavahel kokku oleme aga, aga lõpptulemusena hoolimata, et meil oli tegelikult luba, siis kuni 10 karu püüdmiseks õnnestus neil tegelikult püüda kaks pesakonda ehk neli karupoega, kes osutusid kõik kisastiks, nii et nad naasid siis nelja karupoega, kellest siis kaks jäi Moskvasse, kaks toodi Tallinnasse ja siis oli nii, et alguses olid nüüd neil küll provisoorselt pandud nimeks Asia, Berg ristiti Sis ümber frantsukese Joosep, miks selle tootnud Franz Joosepi maalt olid pärit ja paari aasta pärast küll juhtus nii et see Joosep pahaloomulise kasvajaga läks karude paradiisi. Aga frantsust sirgus väga vahva ja tore isakaru, kes tihedamalt loomas käivatele külastajatele oli niisuguseks armastatud ja tuntud persoon roniks ja ja, ja kes siis emaga Vaidaga hakkas ka õnnelikult järglasi andma ja, ja niiviisi siis esimene pesakond, kes nägi ilmavalgust kuni 91. aastal oli siis niisugune, kus üks poeg sündis surnuna ja teine jäi elama ja sai siis endale nimeks Jasper. Kui ta suureks sai, siis ta läks Kaunase loomaaeda ja hiljem on siis veel üles kasvanud kolm poega sellest paarist. Ja, ja need olid siis Marta, Mart ja, ja Friida. Meie tuttav Frieda, kes on Nora ema juust. Selle mattaga oli niiviisi, et see pidi algul mart olema ja ja siis oli, et tol ajal peaminister Mart Siimann ja endine peaminister Mart Laar käisid siis kangesti marti ristimas, viskasid vett ja lugesid sõnu peale ja siis pärast selgus, et tegelikult oli Marta tuli see üks täht sinna juurde panna. Ja siis nagu korvasime selle, et järgmisest pesakonnast siis tekkis, tekkis päris Mart, oli juhuslikult isal, et paistis, oligi sedasi nendele, et üle ühe pesakonna sündisid emasid üle isased ja muidugi Prants oli väga suur isiksus loomade hulgas ja oleks võinud veel palju järglasi saada, aga Kaheksandal septembril 2007 juhtus niisugune õnnetus, et üks suhteliselt, et vähe aega meil töötanud talitaja noh, nagu öeldakse, et põrgutee on sillutatud headest soovidest, oli natuke kogenematu, zootehnik ütles talle, et, et koristage puurid ära ja et tema käib vahepeal söömas ja kui tagasi tuleb, siis ajame loomad ringi ja tema siis tahtis kangesti pingutada, puhastasin puurid kiiresti ära ja mõtteliselt rõõmsa üllatuse zootehnikule, et ajab need loomad enne ringi. Aga oli unustanud luugi kinni panna ja ja, ja kui siis läks ja liigutas siis teisi, okei, et see frantslasta majast oma välisaeda siis selleks ajaks, kui tema majast välja tuli, siis oli prantsuse juba tulnud uudistama seda, seda lahtist puuri ust, mis ei olnud mitte luukraid, lausa puuri uks, kust seda ise koristamise ajal oli sisse-välja käinud. Ja see talitaja tõmbas kiiresti ukse kinni ja kaotas pooleteistkümneks päevaks ehmatusega kõnevõime. Nii et isegi ei õnnestunud Talle hästi endale abi kutsuda, aga, aga noh, kuna teised nägid, kui ta maja kaudu oli teistele läinud, et tal on tõesti midagi niisugust enneolematut, siis jooksid välja ja, ja avastasid selle Franskandis külastajate barjääri foori vahel. Ja kui külastajad oleks olnud distsiplineeritud ja kuulnud meie turvameeste sõna, siis oleks me saanud ehmatada mingi traktori või autoabiga oma puuri tagasi. Aga niisuguses olukorras, kus, kus oli sadu inimesi, selle barjääri taga ja oli see oht, et paanikasse minema, jääkaru võinuks hakata käpaga Ühele poole lahmima ja sinna rahva hulka sattuda, siis tuli kiiresti narkoosi alla panna see frants ja, ja sel hetkel, kui me olime ikka õnnelikult juba juba karud saanud oma puuri tagasi ja loomaarst hakkas tegema vastumürgisüsti, siis ühel hetkel millegipärast süda seiskus mingi muu probleemi pärast, et siin ajakirjandus Kell ajas vahtu üles, et meil on üledoos pandud ja nii edasi, aga kuna me pärast surma saime ta ära kaaluda, siis selgus, et tegelikult oli või olime me hinnanud ta kaalu palju väiksemaks. Me arvestasime mingi 400 kiloga, ta oli tegelikult üle 500 kilo ja et tegelikult oleks võinud vastupidi juhtuda, et ta oleks võinud mees üles üles. Aga lihtsalt mingisugune muu probleem oli, oli südamega ja nii me kaotasime siis oma sigima paari väga hea põlgnemisega looduses sündinud isakaru ja, ja hakkasime otsima võimalust sigivale emakarule paarilist leida. Aga see ei olnud sugugi lihtne ju vastsündinud väiksed karupojad nende suguküpseks saamiseni kulunuks oma viis-kuus aastat mistõttu siis lõpuks suurte otsimiste peale õnnestus meil kätte saada Viinis sündinud aga kaheksa üheksa aastat Novosibirskis elanud, seal mitte sihinud isagi aru. Eks nad sellepärast selle nagunii kergelt ära andsidki, et, et arvasid, et ega ta niikuinii ei sigi. Ja eksisid, aga seda suurem oli meie rõõm, kui, kui hoolimata sellest, et sündmus oli kurvavõitu, et 12. aastal tuli ilmale surnult sündinud jääkarupoeg oli meie jaoks ikkagi rõõmupäev, sest me olime saanud selguse, et see paar on sigimisvõimeline ja ja seda rõõmsamad. Me olime, kui, kui me oma veebikaamerat võisime näha möödunud aasta novembri lõpus, siis noore ja tema siis surnult sündinud pesakonna kaaslase sündi ja, ja nii, niisiis on meil nüüd tantsuveri ikkagi edasi kantud Noora genot tüüpi ja, ja me väga loodame, et meil õnnestub tõesti leida finantseerimist ja see moodne jääkarude ekspositsioon valmis ehitada ja et me ei pea seda nooret hakkama kuhugi teisele omada saatma. Et ta võib meie loomaaia polariumi alal siis moodsas jääkarude ekspositsioonis oma järglaste peale mõtlema hakata ja, ja meid kõiki rõõmustada. Nagu öeldud, Nora on siis täna pooleaastane, tubli ja terve nagu purikas vahva jääkarutüdruk, kelle ema oli Friida ja vanaema siis Vaida vanaema Vaida oma lapselast ei näinud, talle käpikuid ja salli kududa ei saanud, aga Noora siis arvestades, et lapsed on meie tulevik ehk näeb tõesti õnnelikumat tulevikku? Jah. Loodame meiegi ja praegu praegu teeb ta õnnelikuks loomaaia külastajaid, kes saavad nautida tema hullamist vees ja veest väljas. Et see vesi on küll üks pisikene betoon vannikene oma mõõtmetelt aga aga oskab Norra ja tema ema sedagi ära kasutada. Selline oli tänane saade jääkarudest ja kõigest sellest, mis nendega seotud stuudiosse liit Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni. Loomaaialood. Loomaaia loose.
