Loomaaialood. Loomaaia loomise. Pere pärast väikest vaheaega oleme jälle oma lugudega reedeti sel kellaajal kavas. Täna saame tuttavaks euroopa piisoni ja, aga kes on siin maamunal püsinud pea muutumatuna mammutite ja karvaste ninasarvikut aegadest saadik? Selle ürgse uluk veise eksistents oleks võinud lõppeda 20. sajandi alguses, kui viimane isend looduses maha lasti. Ja taas võib öelda, et üksnes tänu loomaaedadele leidub Euroopa piisonile ka täna koht päikese all. Stuudios on Mati kaalia, Hälvin. No ei tea, kui palju neid inimesi üldse on, kes teavad, et tegusõna pürgima on tuletatud selle uluk veisenimest. Nojah, seda võiks tegelikult ju nagu teha sotsioloogilise uuringu ja küsida, kui paljud teadsid seda asja. Aga üks on ilmselge, et seda nimisõna nii hästi ei tunta. Ja viimaste keelealaste raamat seest on teda raske leida, aga Wiedemanni on ta veel olemas. Nii et, et selles mõttes on tõesti kohaliku nimega sellele elukale tegu ja, ja see on nii kummaline lugu tegelikult, et peale inglise keele praktiliselt kõikidel euroopa keeltel on, on selle Euroop pas elava piisoniliigi jaoks täiesti oma sõna ja, ja selles mõttes kuni ma ei olnud ka avastanud veel seda, olin ma natuke õnnetult eesti keel, muidu niisugune huvitav rikas keelerit jääb selle koha pealt teiste kõrval jänni, aga ei. Pürg on see elukas, keda venelased nimetavad Luubriks ja sakslased viis antiks. Ja, ja on meilgi meilgi enda sõna ilusasti olemas ja miks, miks tegusõna sellest tuleb on, on tegelikult seotud sellega, et et pürgade kõrgajal, kui Euroopas oli oluliselt vähem inimesi loomi ja, ja, ja tegelikult praegused peaaegu ülenisti põldudeks raadatud Euroopa alad olid tegelikult tiheda, põhiliselt tammepuiduga kaetud ja, ja need need suured praktiliselt tonni raskused püria, pullid pidid läbi nende tehnikute teed murdma. Kui roomaallikaid uurida, siis selgub, et nad kartsid kõige rohkem sealt põhja poole jäävaid alasid, sellepärast et need olid, olid tihedad ja, ja paksud metsad, kus siis peale muude elukatega farmerid ja kõik muud elasid. Ja siis, kui hakkas massiliselt arenema nii põllumajandus- kui kui ka laevandus, siis raiuti tammemetsad tegelikult maha ja ja järjest vähemaks jäi pöörgadele paika, kus elada. Ja eelmise sajandi nagu alguses oligi, siis terves maailmas sõbral paar piirkonda, kus, kus siis Euroopa piison ehk pürga leidus üks alamliikori kaukas osas ja, ja teist oligi järele jäänud ainult siis praeguste Poola ja Valgevene piirimaile. Ja mitte sellepärast, et need alad oleksid olnud. Ta on väga optimaalselt selle liigi elamiseks, vaid vaid need olid tegelikult alad, mida nii väga inimene ei olnud põllumaaks igatsenud ja ja kust neid nii kergesti kätte saada. Hämmastav on, et viimase isendi mahalaskmise kuupäev on nii täpselt teada üheksas veebruar 1921 ehk siis kuupäev kuupäevaks aga kus teati, et see mahalastu just viimane loom oli. Sellepärast, et maa raskeks osutus tegelikult metsamees kes üsna teadlikult seda vempu tegelikult tegi ja, ja mitmed autorid on teda teda sarjanud. Et ta maailma ajalukku läheb teiste niisuguste noh, antiikajast teada, barbaarsus tegutsenud tegelaste. Ühesõnaga jättis sünge jälje ajalukku oma näoga jätsingi hele ja suutis muidugi oma nime selles mõttes igavikku kirjutada, aga väga sandis võtmes, nii et kuna ta oli, oli metsamees sealsamas kandis, siis tal oli väga täpselt teada, et neid rohkem ei ole ja ja ilmselt ta mõttekäik oli niisugune, et varem või hiljem tuleb keegi, kes ta ikkagi maha lööb, et siis siis saab tema vähemasti selle selle trofeed osaliseks ja, ja sellepärast on see kuupäev teada, jääks teda suunati ja sõimati ka sel ajal. Aga mis tehtud, see tehtud. No siis, nagu juba saate alguses öeldud, sai, et tänu loomaaedadele see loom siiski päriselt maamunalt kadunud ei olnud, aga tegelikult tõepoolest, kui tulla veel kord selle pürgimuse juurde tagasi ehk selle tegusena juurde, mis on selle loomakese nimest tuletatud, siis kui me vaatame, kuidas Pürg ehk euroopa piison välja näeb, ka tema välimus väljendab küll sellist pürgimuste ja see on ajalooliselt täiesti selge, kui ta pidi ennast läbi pressima. Ja veel üks teine asi, mis, mis võrdluses tema kõige lähema sugulase ameerika piisoni ka meie loomaaias on nad asetatud kõrvuti, et lastel ja, ja huvilistel oleks võimalik neid omavahel võrrelda, siis tähelepaneliku silmaga inimene paneb kohe tähele seda, et erinevalt ameerika piisalist oleks Euroopa piison ehk Pürg nagu külgedelt kokku litsutud. Ta arvestades et kui ta siis nagu sellest tihedast võsast jõudis natuke suuremate puudega metsaalale, siis pidi tonnise kehaga jooksma kiiresti nende puude vahel ja selle tõttu ta ei võinud endale väga laiapommi kehaehitust lubada, mida jällegi vastupidi preerias elav ameerika piison endale on lubada saanud ja võib-olla me teeme millalgi sellest veel eraldi, aga, aga vahemärkusena ega Ameerika piisoni käsi pole ajalooliselt ka palju paremini käinud. Kuidas siis püria lugu edasi läks? Ja sel hetkel muidugi siis oli tegelikult maailma loomaaedades oli 56 isendit ehk loomaaiakeeles 27,29, mis tähendab, et 27 pulli ja 29 lehma ühesõnaga seisuga üheksas veebruar 21 viimane looma alles ja, ja mõistagi ei olnud nad kõik esimeses nooruses, mis tähendab, et tegelikult määras nende saatuse veelgi väiksem. Alla 40 looma õnnestus niisukese sigimispotentsiaaliga loomadena kokku korjata. Ta siis mõnda aega hiljem sinnasamasse Belovežje alale loodud rahvuspark, kus siis piiratud aiaga piiratud Teistingimuste alal hakati siis pürgasid paljundama ja kõik tänapäeval olevat nii loomaaedades kui ka loodusesse lahti lastud püriad on tegelikult nende loomade järglased ja tegelikult veelgi enam see pole viimane kord, kus nende nende seis vilets oli ka teine maailmasõda raadast nende nende karjasid ja noh, neid oli küll viidud juba uuesti ka teistesse loomaaedadesse ja niiviisi aga seesama Belavee siia ürgmetsakari pärast teist maailmasõda oli alla 20 isendi. Nii et selles mõttes küll see ei olnud, et siis kogu maailma pürgade hulk, sest et loomaaedadesse ja, ja mõnda looduskaitsealasse veel olid mõned viidud, aga samamoodi rippus niidiga noatera peal kate pärast teist maailmasõda see olukord nii et et tegelikult see on üks kõige klassikalisemaid näiteid sellest, et kuidas loomaaiandus on tegelikult väljasuremisest päästnud lee ja noh, igal pool nähakse asja erinevalt ja kui me siin alustasime Loomaaialugudega, siis oli meil põgusalt juttu Latšenkistlikust bioloogiast mis nõukogude liidus pärast teist maailmasõda valitses ja nii siis ka puhast verd pürgade säilitamine ei olnud nagu tolleaegse poliitika ja tolleaegsete teadlaste mõtlemise järgi üldse nii oluline küsimus. Hakati neid Ameerika piisonitega ristama ja kuna tegu on lähedaste liikidega, kellel ei ole geograafilist kokkupuudet looduslikes oludes, siis ei ole seal tekkinud ka liikidevahelist sigimist, barjääri ja selle tõttu nad annavad täiesti sihivaid järglasi, mis pole ei see ega teine ja ja uhke häälega kinnitati, et nüüd on loodud uus elukas Subrabyson ja vähe sellest, et nad niisukesi Ki määre siis täistingimustes pidasid, nad hakkasid neid lahti laskma ka Põhja-Kaukaasiasse. Kuidas selline elukas siis vabas looduses hakkama sai? Väga hästi sai hakkama ja selles mõttes noh, valis endale seal mägedes niisugused piirkonnad, kus see ameerika piisoni poolt tulnud omadused nii nii väga ei seganud ja selles mõttes, kas vallutasid seal suured alad ja hakkasid kohati ohustama kohalikke metsikuid sõralisi, eriti nende elupaikade hõivamise läbi ja jällegi võib etteruttavalt öelda, et kus siis kõik need selle aja vaimustuses möödas olid ja ja ka Nõukogude liidus hakati aru saama, kuiväärse tegu oli, siis ma ei oska öelda praegust seisu, kui kaugele sellega jõudnud ja ka kusagil seal Nõukogude Liidu lõpuaastatel oli pikemat aega, nii et kohustati Kaukaasia sõjaväeringkonda oma sõjaväge varustama just et siis lennukite, helikopterite sõjatehnikaga, neidsamu Subropisoone hävitades. Aga ka sellest, et, et säilitada kohaliku looduse tasakaalu Nii et kahjulik oli seesugune ristamine ja seesuguste uute elukate tekkimine seetõttu, et nad hakkasid nagu ohustama kõike seni olnud tasakaalustatud loodus. Nii nagu võõrliikidega ikka kipub juhtuma, liiatigi veel niisugust mitme liigi omadusi evivate elukatega, nii et selles mõttes inimkond on ikka maailma looduse jaoks nii hullusti palju teinud santi et lausa ime, et see pole veel katastroofi kõlanud. Aga seisugune ristamine oli siis hästi moes, ütleme kunagistele aegadel ja nõuka aegadel ja nii edasi, et tänapäeval ikkagi ollakse nii targad, et taolisi eksperimente korraldate või Nojah, ei korraldata, nüüd küll, kui mõnes kohas kogemata juhtub, siis, siis tekib seal niisugune levidele tiigritele kõlblik toit. Külma on muidugi ka inimestele aga, ja põhimõtteliselt on mõeldav, et niisugusel viisil tõesti mingit koduloomi tekitada oleks võimalik, ütleme liha saamise eesmärgil või mis iganes. Aga niisukest elukat ei tohi eluilmas looduslikku keskkonda, last noh, samas Nõukogude liidus noh, sellest on veel põgusalt juttu olnud. Et seda loomaaiandus nii väga tähtsaks eluvaldkonnaks ei peetud ja ja siis, kui hakati aru saama, et enam või, või neid neid restamisi teha siis ikkagi tegelesid mõned üksikud looduskaitsealad nõukogude liidus selle elukaga ja loomaaedadele, nii väga ei tahetud neid anda, samas muidugi lääne loomaaedades seal saksa soology Erna moori eestvedamisel tegelesid loomaaiad üsna aktiivselt pürgadega ja samas jällegi Nõukogude Liidu loomaaedades enamasti näidatagi neid suurupisoone. Ja selles mõttes oli nii, et, et kui Karl Stern tuli Tallinna loomaaeda juhtima, siis Ta üsna kohe oma tegevuse alguses likvideeris need sõbrapisoonid ära ja lõvidele oli mõnda aega pidu ja oli tal õnnestunud tegelikult, et siis suurte pingutuste tulemusena kätte saada üks tõrja pull. Et kui mina alustasin loomaaias tööd, siis oli meil seal üks niisugune noh, võib-olla pisut üle kesk- ja suur ja uhke Pürg, kelle, kelle nimi oli asja ja samas ei olnud temal on korda läinud, et saada teisi isendeid. Sest et ilmselt sellegagi oli nii, et seal kuskil looduskaitsealal oli selle vereliini järglasi palju tekkinud ja antise pull ära, et ta muidu noh, niisugune pujäänid nagu need on, lammutab, aedasid ja ja möllutab antise ära, aga, aga ei olnud temalgi õnnestunud tegelikult saada emast pürga. Ühesõnaga, asi oli üksik, mis üksik. Asi oli üksik, mis üksik vaatas nukra näoga üle aia ameerika piisanite poole, kus see asi nii seda kui teist ja kolmandat peenikese pere näol. Ja, ja selles mõttes siis tuli, tuli minul seda protsessi jätkata. Ja ma ei taha mitte öelda, et nüüd mina võimekas oleks olnud, hankides, aga, aga asi arenes edasi ja ka Nõukogude Liit hakkas nägema, missuguseid tulemusi lääne loomaaiad selle elukaga saavutasid ja, ja lisaks tekkis olukord kus, kus oli probleem nende pidamisega juba ka looduskaitsealadel. Nii et ühesõnaga, asi oli lihtsalt oma loomulikku arengut pidi jõudnud nii kaugele, et, et mõned aastad enne seda, kui me hakkasime kolima ära veskimetsamaile mõned aastad enne seda, õnnestus meil ikkagi ka saada puhtverd emasid pürgasid ja iga alustada siis siis paljundamisega, kuigi tingimused, kui kogu loomaaed oli kolm hektarit, siis ei saanud ka Firgedele pürgimiseks väga suuri võimalusi pakkuda ja paraku ka peale ümberkolimist esialgu uuel territooriumil ei olnud nende elupaigad paremad kui vanas loomaaias. Aga tähendab siis, kui asjad hakkasid arenema ja meil jälle juba võimalus tekkis nagu tänapäevasemaid ekspositsioone uuele platsile ehitada, siis me üsna varsti kuskil paarkümmend aastat tagasi juba ehitasime siis omasele keskse ringtee äärde ulatuslikud alad nii Euroopa piisanitele kui Ameerika piisonid tele ja seal siis juba liitusime me nõndanimetatud b programmidega. EP programm on tegelikult algselt sakslaste väljamõeldud ja tähendus Europeežeerhalduks suhtes programm. Inglased, kes hakkasid kaasa lööma, vaatasite, et, et saaks noh, kuna väga niisuguse Ilusa embleemi selle programmi jaoks olid sakslased juba välja mõelnud, siis hakkasid inglased ja teised rahvad nagu mõtlema, et kuidas me saaksime sama embleemi, kus tähed olid embleemi koostises olulisel nagu rollis. Ja, ja siis nemad võtsid samad tähed ja ütlesid, et see on European Endayncherit paistis programm ja, ja meie kuna sakslased olid valmis ja see oli veel Nõukogude Liidu aeg, kui meil kvaliteetseid kleepse ja muid niisuguseid asju ei olnud peaaegu võimalik toota. Siis ütlesid sakslased, et kui te mõtlete välja, kuidas eesti keeles võiks samade tähtedega kõlada, et siis me trükime teile neid embleeme paneme ta eesti keeles ümber selle embleemi täies pikkuses ka välja ja, ja siis meie mõtlesime välja euroop, erikasvandus, programmi või eripaljundusprogrammi, nii et saime siis samade tähtedega selle embleemi kasutusele võtta ja see on siiamaani meie loomade sild pildi peal nende loomade puhul, kus me nendes heebee programmides osalema. Ja siis muidugi saime me juba ka lääne poolt varsti, kui, kui Eesti vabaks sai verevärskenduseks teisi liine ja seda paremini hakkas paljundus minema. Ja meie siis saime ka mingil määral kolleegide ehk näiteks Elistvere loomaparki deponeerida ühe paari pürgasid ja, ja kuna see oli neil alguse asi, siis, siis nad tolleaegse keskkonnaministri järgi selle pullvasika ristisid Villuks ja parajasti oli, oli valitsuses ka Savisaar, siis panid nad emasele vasikale nimeks vilja ja nendest on tänaseks saanud, et suur ja ja viljakas paar, nii et ka neil sünnib neid juurde ja meie oma loome on läinud õige mitmesse riiki laiali. Nii et ürgasid saab näha nii Tallinna loomaaias kui ka Elistvere loomapargis tänase päeva seisuga. Eestis jaht ja põhjus, miks me, miks me sinna enda omi deponeerima hakkasime, oli see parajasti Poola riik tegi ettepaneku, et nemad annaksid ühe pundi, pürgasid Eestis loodus lahti laskmiseks ja siis meie selgitasime tolleaegsetele, võimukandjatele ja looduskaitsega tegelevatele inimestele. Tegelikult ei ole see sugugi mõistlik, sest meie oludes, kus, kus me tegelikult ei ole Lehtmetsavööndis, vaid segametsavööndis ei toimiks seesamamoodi võõrliigina, keda ilma inimese abita ei ole võimalik lasta meil meil ära elada. Et oleks endale nuhtluse kaela võtnud ja miks siis poolakad niisuguse ettepanekuga tulid. See on tuleneb ka sellest, et tegelikult, et nii suurel elukal kes on pealegi veel karjalise eluviisiga on vaja väga ulatuslikke metsaalasid, et nad normaalsed saaksid elada. Nojah, poolakatele endile on see suurepärane Belovežje rahvuspark ja seal on neil väga kena elada, joon. Aga neid on saanud juba nii palju, et ka seal hakkab toidubaasi ja pürgade vaheline tasakaal käest ära minema. Ja samas, kui vaadata ringi, siis ongi niisugused saarelised metsatukad alles jäänud, ei ole enam lehtpuumassiive kõige lähemal, kus, kus looduslikult ja mis siis ka tegelikult on, on puumetsavööndis, on Leedu nad on, on endale lahti lasknud, aga nad on ka kimpus just sellega, et need alad, kuhu nad lahti on lasknud, on liiga väikesed, selleks, et nii suurte loomade asurkondi vastu pidada ja siis on, on, on kogu aeg seal probleeme, et nad tulevad metsast välja, karjamaale, kargavad lehmi ja ja teevad igasuguseid vägitükke. Ja see rikub ära põllumajandusliku karjakasvatuse, sellepärast et et mitte iga kord, aga seal, et võib tekkida noh, nii nagu hobuse ja eesli-gi puhul on tekkinud mingi sigimatu värd. Aga ka mitte alati tihti ei esine üldse midagi, nii et et selles mõttes suutsime me koos muude asjatundjatega eestimaal väärata selle võimaluse, et poolakad oleks meile siia neid pürgasid juurde toonud ja nii ütleme ehmatav, kui see võib emotsionaalsetele inimestele tunduda tegelikult ja kui esmapilgul vaadata, siis tõesti tõeline paradoks, et nii haruldane peaaegu väljasurnud elukas, aga, aga paraku selles praeguses olukorras on ainuke võimalus tegelikult nendele jahti pidada ja hoida nendes järelejäänud lehtpuumetsaaladel pürgade ja nende toidubaasi tasakaalu reguleerides. Need sest, et ei ole võimalik kõiki üleharusid loomaaedadesse tuua, pigem vastupidi, tuleb verevärskenduseks võib-olla vahetevahel oma aedadest loodusesse tagasi viia. Et olgu küll, et väga haruldane ja maailma punases nimekirjas ja vahepeal peaaegu väljasurnud elukas on teda võimalik tänapäeval looduslikes oludes säilitada ainult regulaarse jahipidamise saat. Nii et tänasel päeval on ta kõike muud kui väljasuremise ohus, paljuneb nagu jube ja kõike seda saab tasakaalus hoida ainult loomale jahti pidades. No Tallinna loomaaias ei pea pürgadele keegi jahti, palju neid seal praegu on? Jahti tõesti, mitte keegi ei pea ja me isegi hoiame endal põhipulli remont, pulli nagu, nagu loomakasvatuses nimetatakse, mis see tähendab seda, et et see põhipull on koos lehmadega ja vasikatega ühes karjas, aga tagavaraks on teise liini liini pull, et kui peaks midagi juhtuma selle põhipulliga või, või saab tema järglasi liiga liiga palju juba siis on võimalik vahetada karjas peremees välja. Ja, ja maailma seisund praegu siis, niiet et kõige suurem looduslikes tingimustes elav asurkond on jätkuvalt selles Belaveeses, nii Valgevene pool kui, kui Poola pool ja neid on kopp, kui seal noh, umbes pool 1000 isendit ja see on enam-vähem see arv, mida tuleks seal siis jahipidamisega taltsutada hoida. Ja maailmas siis peale, peale selle poole 1000 isendi on siis loomaaedades kõigis kokku umbes 3000 Pürg Tallinna loomaaias ja Tallinna loomaaias, praegu on sündide aegagi. Ma isegi ei ole täna ringi käinud, võib-olla on, on, on mõni juurde tulnud, aga meil on kümmekond kergem. No kuidas püriad oma territooriumil ennast peremehena tunnevad loomad ju kuidagi erinevalt märgistavad, et kuidas nad siis Tallinna loomaaias kas jälgivad kiivalt jalt kulmu, kui mõni külastaja võib-olla neile kõige sümpaatsem ei ole või kuidas, kuidas nad ennast oma territooriumil üleval? Ja nad peavad ennast isegi tükati liige peremehelikult üleval. Sest noh, nendel on on üheks märgistamise viisiks see, et nad oma näärmete nõre tõruvad kiiretele ja, ja veel algselt olid nagu valdavalt immutatud puidust piirded, aga aga paraku oleme me nüüd piisavalt ja, ja pürgade abiga avastanud, et see sügavimmutus ei ole mitte väga sügav olnud ja ja need postid kipuvad järgi andma ja me juba juba siin teist aastat jõudumööda asendame siis neid puitposte metallpostidega, kui sihukene tonnine elukas oma kuklanäärmete nõret tahab vastu posti määrida. See post on ikka ees, seisaks mitte eest ära ei libiseks. No mis iseloom neil on, kuidas nad taliteetega läbi saavad? No kui neil tuleb tahtmine, siis annad ikka pürgimas niiviisi, et et ega naljalt ei naljalt ei pea, et selles mõttes peab jälgima nende nende tuju ja tahtmisi ja, ja jätma neile mulje, et, et just sinna ja, ja siis, kui tarvis on, tahavad nad ise minna, mitte ei saa neid võtta nagu, nagu koduveist oheliku otsa ja kuhugi viia, et et talitajad näevad neid tõsiselt veenma, kui nad tahavad, et nad käsku täidaks. Kudesse veenmine käib? No selles mõttes, talitajad muidugi jäävad oma poole ja ja eks nad siis seal panevad mõned maiuspalad ja, ja, ja, ja kui nad on, toitasin maiuspalasid andes teatud korraldusi andnud, siis teavad püriad, et, et kui nad neid korraldusi täidavad, siis siis on neil lootust mingi maius saada ja ja siis nad kuuletuvad seal vahel päris päris tore vaadata, kuidas pisike õmblukene daam mingi niisuguse tonnise eluka käitumisega saab mängida. No selles mõttes sarnanevad lastele Ja eks ta ongi, tähendab mida väiksemad on lapsed, seda, seda sarnasemad on nende instinktid ja, ja, ja tegevused mõne looma omadega. Noh, ma mäletan oma poisi kasvamise aega, kuid kahest oli abikaasa natuke kuri, et kuidas ma siukseid võrdlusi teen, aga siis ma ütlesin, et nüüd tahan jõudnud selle arengutasemele nagu need elukad ja varsti Selline oli siis tänane saade ägedas tegelasest Euroopa piisonist ehk püriast stuudios olid Mati Kaal Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombav. Kuulmiseni. Loomaaialood. Loomaaia loomi.
