Igal aastal külastab loomaaedu maailmas üle 700 miljoni inimese. Tallinna loomaaias, kus elab pea 600 erinevat liiki käib  aastas umbes 350000 külastajat. Tihti nähakse loomaaedade rolli eksootilise näitusepaigana,  kuid tegelikkuses on loomaaia aastakümneid kandnud vastutus  rikast rolli, hoida ohustatud liike ja püüelda nende  loodusesse taasasustamise poole. Loomaaiad on ju ka olnud niisuguses situatsioonis,  et nad ei saa aru, mille jaoks nad üldse on olemas,  loomaaedu rünnatakse pidevalt ja, ja ühed räägivad,  et see on üks niisugune vastik koht, kus loomi peetakse puuris,  teised ütlevad, et loomaaiad ei tee midagi muud,  kui ainult võtavad loodusest loomi ise ei paljunda. Noh, tegelikult me loomaaias loomi paljundame. Tegelikult me loodusest praktiliselt enam mitte midagi ei võta,  et pareerida igasugused niisugused väljaütlemised,  loomaaiad ongi endale võtnud palju niisugust funktsiooni,  mis nagu õigustaks nende olekut. Kuigi loomad jääb ikkagi loomaaiaks ilma külasta,  et ilma kollektsioonita ei ole mingit looma. Üks suurimaid loomaaia sõpru on Signe Kalgan,  kes veedab miks mitmeid tunde nädalas Tallinna loomaaia  amuuri leopardite puuri juures kus tema arvutisse jõuab  tundide viisi videomaterjali ja sadu fotosid nendest  täpilistest iludustest. Tema ülikoolis käiv tütar Prita jõudis loomaaia kaudu oma  erialavalikuni ning töötab nüüd juba mitmendat aastat  siinsete loomadega. Tihedam kokkupuude hakkas hoopis tegelikult tänu Britale,  kes. Andis mulle vihje, et loomaaias on veebikaamera,  kus näeb loomi ja, ja siis oli just sündinud,  2011. Aastal oli Baruto mureleopard ja jäin mina seda  kaamerat vaatama ja, ja niimoodi ma loomaaia külge vaikselt  olen niimoodi jäänud. Nad tegelevad spordiga, osad tegelevad maalimisega  ja teie käite loomaaias, mis see teile annab? Ilmselt annab ta sellise emotsionaalse rahulolu,  et sa vaatad seda looma. Sa vaatad seda loomaaeda, sa vaatad seda arengut. Loodetavasti läheb ikka kõik paremuse poole. Et see on hea jälgida, kui sul on veel natuke võimalus kätt  külge pista, sellele arengule anda, anda oma panus,  mis, mis veel parem saaks, saaks olla. Tegeleme hiirepüügiga seetõttu, et saada rohkem kätte  kasetriibi ja uurida neid. Paraku ei ole ühtegi kasetriibikut veel kätte saadud sellel territooriumil. Ja teine põhjus on see, et saaksime teada,  mis, mis liigid siin pesitsevad. Prita, kuidas sinu areng on olnud sellest hetkest kuni praeguseni,  kus sa tegelikult juba töötad loomaaias mitmendat aastat  ja tänu sellele oled valinud ka oma eriala. See oligi niimoodi, et huvi loomade vastu üha kasvas  ja ma mõtlesin, et tahaks minna zooloogiat edasi õppima. Ja kuna mul gümnaasiumis oli väga hea bioloogiaõpetaja,  siis see huvi bioloogia vastu üha kasvas. Ja siis läksingi Tartu Ülikooli bioloogiat õppima. Aga kuidas sa loomaaeda tööle said? Loomaaeda sain tööle niimoodi, et umbes aasta aega ma olin  siin käinud ja siis küsisin, et kas mul on võimalik siia  tööle tulla ja niimoodi ma tulingi. Mis ülesanded siin olnud on? Alustasin paksunahaliste majast, siis ma talitasin. Kääbushobusid surikaate pruunharjasvöölasi  ja selliseid muid loomi ja alates eelmisest aastast tulid  juurde ka ninasarvikud. Ja siis olin nendega ja sellest aastast läksin liigikaitselaborisse. Euroopa naaritsa. Siin on jälle üks. Kaelushiir seekord veidikene vanem. Et neil on sellised ilusad suured silmad et ma arvan,  et see on kõige arukam liik, kes mul siin üldse pesadesse  tulnud on. Kui tihti te koos loomaaias üldse olete ja käite? Ega neid väga, väga tihti neid hetki tegelikult ei tule,  et üks käib peale tööd ja teine on päeval  ja aeg-ajalt ikka satub, aga, aga ta vähemalt teab,  kus mind leida loomaaias, et kui ma telefoni vasta,  siis on, siis on kindel koht selle puuri juures ilmselt küll,  jah. Miks teile amuurile oper meeldivad? Ilmselt kui ma tunneksin mõnda teist liiki nii,  nii põhjalikult, nii süviti oleksin uurinud,  siis, siis ma arvan, et see lemmikloom võiks olla  ka ükskõik kes, et. Lihtsalt on võimalus olnud, et sünnile kaasa elada,  kasvamist vaadata, kui lähedal. Te olete olnud mõnele Amuurileopardile külastajana loomaaias  nagu tavaline külastaja klaasi taga, aga mul on olnud  ka erakordne võimalus eelmise pesakonna ühte kutsikat süles hoida. See oli kolmekuune kutsikas ja see on nagu kõige tagumine aeg,  millal saab seda kutsikat üleüldse süles hoida. Et siis ta peab olema ka puhvaika ja teki sisse pakitud  ja käpad kinni. Kas tekkis selline õnnis tunne ka? Oo jaa. No kohati kestab see siiani, et vaatad seda pilti ja,  ja, ja see on ikka hästi emotsioonikas pilt. Amuuri leopardid on Tallinna loomaaias ühed erilisemad loomad. Kui umbes 100 aastat tagasi oli amuuri leopart primoria  lõunaosa tavaline asukas siis ajapikku moodustus kolm eraldi asurkonda,  millest on järele jäänud vaid üks. Umbes 40 järelejäänud isendit elab Venemaa,  Hiina ja Põhja-Korea kitsal kokkupuutealal  ning viimaste teadete järgi pole ka nende seis kiita. Euroopa loomaaedades elab umbes 100 amuuri leopardit,  viis neist Tallinnas. Nagu zoo asedirektor Vladimir Fainstein ütleks,  töötavad siinsed amuuri leoperid ühe programmi heaks. Ohustatud liikide Euroopa programm loodab tulevikus kauneid  kastlasi loodusesse taasasustada ning Tallinna loomaaed on  selles projektis üks aktiivsemalt ja pikaajalisemaid osalejaid. See on tegelikult sama pikk lugu kui, kui,  kui minu tegutsemine loomaaias või paar aastat isegi pikem,  sest kui mina esimesel novembril 68 loomaaias alustasin,  siis oli meil kaks amuuri Leopardi kes olid küll isased ja,  ja siis oli terves nõukogude liidus, oli,  oli kaheksa isast Amuuri, Leopardi loomaaedades  ja ei ühtegi emast, kuna tol ajal veel loodusest amuri  leopardi püüti siis niipea, kui õnnestus saada paar,  siis müüdi see kõva valuuta eest välismaale  sest tol ajal veel loomi müüdi ja osteti. Ja, ja siis me hakkasimegi vaeva nägema,  kasutades ära tolleaegse. Ministrite nõukogu asi aseesimehe Arnold Kreeni allkirja. Sest minu eelkäija oli olnud temaga koos sõjaväes  ja tundis isiklikult ja ja siis me pommitasime Moskva  võimusid tema allkirjaga kirjadega, kuni meil õnnestus saada  esimene Nõukogude Liidu loomaaedades olev olev emasloom. Tõsi küll, tal oli mingisuguse probleemi tõttu saba otsast  väike tükk ära, teatavasti saba ei ole kõige olulisem  sigimise juures ja selle tõttu siis läks meil korda esimest  korda kogu Nõukogude Liidu loomaaianduse ajaloos  siis teistingimustes saada järglas i amuuri leopardi juba  75. aastal. Sellega oli küll väga palju palju tegemist,  sest et tal oli probleem, et tal ei olnud piima endal  ja siis me televisiooni ja, ja lasteraadio abiga otsisime  imetavat koera ammenduid. Neid. Kutsikaid, mis, Tõugu koer, see oli, no see oli Lagantse. Nii et, et sealt alates oleme me siis paleegis tegutsenud amuri,  leopardi tehistingimustes paljundamisega  ja praeguseks on siis tõesti niisugune suur projekt silmapiiril,  et Sijota alini lõunanõlvadele valmistatakse ette niisugust  poollooduslikku eluala. Ja sinna hakatakse siis viima loomaaedadest Hamuri leoparde. No seda on plaanis teha nii, et sinna viiakse paar paari  ja kui siis mõned aastad on nende järglasi lahti lastud,  siis tuuakse need loomaaeda tagasi ja tuuakse sinna järgmised,  et püütakse luua võimalikult mitmekesise geneetilise  pärilikkusega seltskonda, et, et see oleks võimalikult elujõuline. See loodav uus asurkond. Kas ka Tallinnast võiks keegi? Tähendab tõenäoline on, et ka Tallinnast võib kolida,  aga vähemasti meil sündinuid igal juhul. Kas teie olete ka kunagi mõelnud selle peale,  et, et milline võiks olla see amuuri leopard looduses ja,  ja et milline nendest kutsikatest võiks kunagi olla see,  kes läheb sinna järglasi looma? Sinna Kaug-Itta paljunduskeskusesse võiks minna,  see võiks olla selline hästi-hästi kiskelik leopart. Et ta, ta ei saa olla selline selline kutsikas,  kes, Tuleb ja lööb patsu, et pigem pigem peaks ta olema. Selline, kes on loomaaias kasvanud võimalikult inimestest kaugel,  et inimene oleks tema jaoks selline ohuallikas,  mitte mitte nagu sõber. Kui amuuri leopardite loodusesse taasasustamine on veel  tulevikumuusika siis ülimalt ohustatud Euroopa naaritsad on  juba 14 aastat Hiiumaa metsade vahele elama viidud. Viimane Euroopa naarits püüti Eestis 1996. aastal  ning nende leviala terves Euroopas on aina kahanemas. Euroopa naaritsa päästmist meie mandril peab 80.-te aastate  lõpust Tallinna loomaaia liigikaitselabor. See on siis teis tingimustes paljundamise keskus,  mis on siis põhimõtteliselt aint geneetilise materjali  alalhoidmiseks selle liigi geneetika säilitamiseks sama mitmekesisuses. Näiliselt on ainult loomad puurides, selle taga on palju tööd,  siin on analüüse selleks, et kindlaks teha,  kes on kellega kui palju suguluses, kellega paljundada,  noh, siin on võimalik vaadata ka siis, kust on loomad pärit,  kuni siis looduses sündinud loomadeni välja,  enamik loomi siin on sellised, kes on kaheksa,  üheksa, 10, mõningad isegi 14 aastat tehistingimustes elanud,  nii et see side tegeliku loodusega on jäänud tegelikult üsna õlbukeseks. Et nagu me ise ütleme, aeg-ajalt tehistingimustes loomade  pidamine on siis nagu mõnes mõttes evolutsiooni peatamine,  kuniks saab looduses midagi edasi teha, et need geenid,  mis me oleme toonud need võimalikult võimalikult hästi  järgmistes põlvkondadesse edasi läheks. Pirume korraks tema elualale ka sisse. Nüüd on ta kinni, me võime rahulikult korra siia sisse minna,  vaatama. Et noh, siin võib nüüd vaadata, et on igasuguseid naljakaid  asju siia visatud, et küll on hooletud talitajad  või loomahooldajad, et mingi vana vana kummik vedeleb  ja asjad seal. Aga tegelikult see on ju väga piiratud alaloomadel,  noh, siit ma võin leida veel ühe värvikirevama asja siin,  mis talle on antud. Selline pallikene. Et me peame sellele loomale siin keskkonnas elu huvitavamaks  tegema ja midagi ei ole teha, need kummikud on põnevad asjad,  nendega nad mängivad, eks ju, panevad endale pähe isegi  ja teevad niisuguseid kummalisi trikke, et aeg-ajalt,  kui mulle inimesed siin räägivad, kes hooldavad,  tundub, et see on täiesti uskumatu, et nad selliseid trikke teevad. Kui loomaaed kunagi Tallinnas sellega alustas,  siis kas kohe oli eesmärk proovida neid loodusesse taasasustada? No ütleme, see oli niisugune helesinine kauge unistus,  mis tundus sellel ajal, et on lootusetu,  kui päris algus aegu vaadata, põhiline oli see,  et saaks nad kuidagi paljundama, et nad vähemalt  tehistingimustes säiliksid. Milline oli Euroopa naaritsate olukord siis,  kui te alustasite looduses ja milline on see nüüd,  muutunud selle ajaga? No ta on, ta on diametraalselt halvemaks läinud,  eks Ameerika naarits on usinalt oma eliala laiendanud  ja vastavalt sellele siis Euroopa Liit peab olude sunnil  lihtsalt taanduma. Kui palju te olete üldse viinud naaritsa? See arv on suur, me oleme neid lahti lasknud ju. Noh, üle 10 aasta 2000 oli vist esimene,  kui ma nüüd õieti mäletan, lahtilaskmine,  et see koguarv on üle 500. Kas mõni teine loomaaed ka juba Euroopa naaritsaid? Sellist asja nüüd ei tee loomaaedadest mitte keegi,  teine, aga ütleme, meilt on nagu hoogu ja innustust saanud  mõningad looduskaitselised organisatsioonid sellist ütleme  meie teadet. Mis meie oskust on nagu saanud Euroopa liidus päris palju  laiali jaotada. Enamik nendest naaritsatest, mis Euroopa loomaaedades on,  on suurel määral siis meie selles paljunduskeskusest laboris tulnud. Sander, sina oled osooni saate jaoks käinud põhimõtteliselt  terve suvi, vist siin aeg-ajalt Tiidul külas  ja Tiiduga koos Hiiumaal, kuidas sa kirjeldaksid seda  protsessi kuidas lastakse naaritseda? Siis lõpuks seal ongi põhimõtteliselt kaks võimalust,  et esimene võimalus on see, et viia siit Tallinna loomaaias  tiine emased poega ootel emasid kus nad on veel mingisuguse  piiratud ala peal. Seal toovad nad oma pojad ilmale, kasvavad seal üheskoos,  et pojad muutuvad juba praktiliselt emaslooma suuruseks. Ja kui on õige aeg käes vastu sügist, siis tehakse tõesti  need väravad neile lahti ja nad saavad sealt juba  selle looduses Hiiumaa loodusega kohanuna minna  siis juba vabadusse. Ja teine võimalus on. Siis see, et tuuakse siitsamast Tallinna loomaaiast juba  ette kasvatatud loomad ja samamoodi pääsevad nemad nemad  siis Hiiumaa avarustesse. Aga kas te nimetaksite Hiiumaale asustamise projekti edukaks? No sellel aastal ma võiksin öelda nii et me oleme edule üsna  lähedal Hetkel on jah see asurkond, kes paljuneb,  populatsioon, kes paljuneb ja tundub, et me oleme elul üsna lähedal. Lisaks Euroopa naaritsa kaitsmisele osaleb Tallinna loomaaed  veel ka näiteks amuuri tiigrite India lõvide terav ninasarvikute,  Buhara, hirvede ja mitmete teiste liigi kaitses. Amuuri leopardite projektis on Tallinna loomaaiast olnud  eriliselt palju kasu, sest siinne paar Tarla  ja Fredi on praeguseks silmale toonud juba viis pesakonda,  millest viimase kutsikat veel Tallinna loomaaia puuris möllavad. Neljanda pesakonna viimast kutsikat. Vlaadat ootab aga uus kodu Belgias Belleverde looduspargis. Kas käib loomade hankimine või vahetamine loomaaedadesse? Et see igati moodi käib, kui see on seotud mingisugust programmidega. Noh, antud juhul näiteks amuuri leopardi rahvusvahelise programmiga,  siis, siis see on juba kardinaatori asi määrata koht,  kuhu kuhu me oma looma saadame, aga no ei tarvitse sa alati  ka niimoodi olla, mõnikord meie saame ise  ka pakkuda, et me tahaks saata sinna kas nemad nõustuvad  sellega või ei, aga see on juba läbirääkimiste Aga kas tavaliselt on niimoodi, et kui, kui Tallinna  loomaaiast lahkub üks loom siis justkui peaks vastutasuks  kellegi vastu saama? No see ei tarvitse jällegi niimoodi olema,  sest mõnikord me oleme õnnelikud, saame mingi looma ära saata,  sest ta on täiesti üleliigne, sööb liiga palju heina,  hoiab ruumi. Kuidas see niimoodi juhtus, et laada just Belgiasse läheb,  nüüd? Tegelikult laada me tahtsime endale jätta,  sest me arvasime, et, et võib-olla me veel ühte pesakonda ei saagi,  meil, Fredi on niivõrd vana. Aga Fredi oli väga tubli. Nüüd kolm väikest kiisut, meil mitte eriti juba väikest meil  puuris on, nii et hoida veel vlaadad siin ja. Kannatada veel paar aastat või, või kasvatada veel paar  aastat neid kutsikaid. Enne seda, kui me nüüd ära saadame, polnud mingit mõtet. Noh, nii et me pakkusimegi välja kardinaatorile,  et meil on olemas üks emane, keda me võiksime ära anda. Ja ja tahaksime ise saada ka moodustada ühe noore paari  või siis saada ühe suguküpse isa, noh, seda me veel näeme,  mis siia tuleb? Kui rääkida loomaaia selliste juhtfiguuridega,  siis ja küsida neilt küsimusi amuuri leopardite kohta,  siis nad suunavad teid teie juurde, põhimõtteliselt inimesed,  et küsige Signe käest, tema teab kõige paremini. Kas sina tead väga hästi, kuhu on need kutsikad läinud maailmas. Oskad sa meile väikse ettekande teha? Alustame siis. Kui me võtame aluseks Tarla ja Tarla ja Fredi pesakonnad siis esimene pesakond Kaia on  Inglismaal Marveli loomaaias. Edgar on Ameerikas. Airi loomaaias ja Toomas on Soomes Korgiasaari loomaaias. Järgmisena on anka ja Hasan Hanka on Prahas. Ankal on kolm kutsikat, kaks isast, üks emane. Üks neist on must kutsikas, mis on hästi haruldane. Tegelikult. Hasan on Novosimbirskis Venemaal, siis tuleb Baruto,  kes on Põhja-Itaalias LaTorbeia looduspargis. Ja siis on Freia Vlada ja Akra Akra on Moskva loomaaias. Freia elab Inglismaal, jorri loomaaias ja laada läheb nüüd Belgiasse,  Bella värt loomaaeda. Kui mõelda kõigi nende kutsikate peale, keda sina oled  jälginud siis kas sul on ka tekkinud mingi oma lemmik? Kõige lemmikum ilmselt oli see, kelle, kelle tõttu ma siia  loomaaia juurde tulin. Baruto, aga teine lemmik on see, kes hakkab kohe kohe ära  sõitma Tallinnast laada laada oli hästi rahulik  ja ta oli selline inimlemb, et kui ta väike oli,  oli tal natukene selline kaelaprobleem ja eks teda  siis masseeriti ja sai ta inimesega kokkupuudet tihedamini  kui kui teised kutsikad. Ja, ja seetõttu oli ta selline keeruline öelda,  et inimeste sõber aga natukene rohkem inimestega harjunud  ja ja ta kuulata, sutus ilusti talitajatele. Hästi hästi rahulik loom. Iga tahad, näed, tule vaata, mis ma tõin sulle. Tule igu, tule siia. Tulemusi tule siia, tule. Tule, mutikene ja tule memme musi oled ja. Räägi juttu ka, silmad on märjad, sul musi oled ja? Te olete kiskjatega tegelenud 50 aastat Tallinna loomaaias. Kuidas te. Võrdleksite amuuri le opardeid teiste kiskjatega No ma ütleks, et leopardid, pantrid, nad on kõik ikka sellised,  et sünnist saadik, et ära ikka kätt ligi pane,  ütleme suured kaslased, nemad on sellised,  kes tahavad rohkem nagu niisugust suhtlust. Seda enam just need loomad, kes on loomaaias sündinud,  aga siin me muidugi nendega suhtleme, mängime. Hullame nii, et loomad osa täitsa naudivad seda. Nii et siin oma inimene kui näiteks ütleme juba loom on juba  kauemal aega juba tuttav ja niimoodi juba sina sõber  nii-öelda siis tuleb, paneb ka vahest külje vastu  ja laseb krats krats teha endale. Aga, aga muidugi tähendab kõik meie töö on ju kogemused. Sa pead teadma seda, et ta on sulle ohutu  ja kui palju midagi on lubatud isegi siin,  kui neid võresid vaadata, igal puuril on nagu erivõrevahed,  eks ole. Ühel tuleb käpp läbi, teisel ei tule  ja sa pead igat nii-öelda looma liigutust juba ette juba jagama. Nii et nii et see jah, on niisugune pikk-pikk,  suur töö. Mul. Põhiliselt, kui me loomadega suhtleme, siis me suhtleme,  ütleme rohkem niimoodi, et noh, kui külastajad ei näe,  et ei, mõeldakse, et on kõigiga hea. Esmaspäeval on näljapäev, siis nad liha ei saa,  siis me anname nendele rohtu närimiseks,  sellega nad puhastad, saavad oma kõhtu, nii et nad söövad  need tutid sisse. Ja siis öögivad pärast välja, et siis see karv  ja ütleme, igasugused võib olla konditükid  või midagi, et siis nad ajavad need välja. Näljapäeval 18. augusti hommikul suleti karantiinis olnud  laada transpordikasti, et viia ta lennujaama,  kust algab sõit uude koju Belgias Belleverde loodus pargis. No ärasaatmistega on alati noh, kurvad muidugi mitte  nii kurb kui see, kui loom on haige või,  või hukkunud, ütleme aga, aga tähendab, see on  nii nagu terve see elu on ikka, kui keegi läheb kodust ära,  sest meie oleme siin nii-öelda loomadega üks pere. Meil on kõik mured, rõõmud, kõik me elame siin koos  nii-öelda üle iga looma kohta, erinevalt alates sünnist kuni surmani. Aga kuidas oli lõpuks ikkagi ta sinna pesakastiga autosse  panna ja auto lennujaama saata? No see on täitsa tavaline asi iga kord muidugi noh,  ma, ma ei saa kuidagimoodi harjuda sellega ära,  ma tegelen sellega juba üle 30 aasta, aga iga kord,  see on mingisugune mingisugune kerge, kerge närv,  niuget. Ei tea, mis juhtub. Õnneks pole midagi kunagi juhtunud. Ja loodan, et ka tulevikus ei juhtu. Mitu amuuri leopardid teie isiklikult olete ära saatnud? Mis meil on loomaaias siin viimase 30 aasta jooksul olnud? No ise isiklikult ma olen vedanud masinaga,  me viisime Prahas ka ühe ühe väga hea isase amuuri leopardi. Sellest paarist, mis meil praegu on, on üheksa leopardi ära  saadetud ja kõikidega ma olen tegelenud ka. Kui me teame juba ette, et ta läheb kuskile heasse loomaaeda,  seal on ruumid, seal, tal on teine, eks ole juba elukaaslane  ees ootamas ja tähendab, me tunneme praegu niivõrd suurt  rõõmu sellest, kui me teame, et ahah, sinna,  sinna loomaaeda läks nüüd keegi ja tal on juba järglased  ja ta kasvatab ja tähendab see on see rõõm,  et just see nii-öelda oma järeltuleva põlve edasiandmise rõõm. Aga muidugi, selge on ka see, et need loomad,  kes on nagu kauem olnud, ütleme siin juba pikemalt  ja kellega rohkem saab suheldud ja mängitud. No nendest on ikka küll, et läheb ikka silm silm märjaks  küll ikka teinekord ütleme, kui ära saada,  et no seal pole midagi teha. Kas te seda ka vaatasite, et millisesse kohta laada elama läheb? Tähendab ma seda kohta nagu pole veel nii-öelda videona näinud,  aga ma olen juba tema elukaaslast näinud,  tähendab juba video pealt.
