Täna, kaheksandal septembril on meie rahvakalendri põhjal  väike maarjapäev ehk ussi maarjapäev. Pärimuse kohaselt poevad täna kõik ussiturgu  ja õunad saavad puu otsas valmis. Kiriklikult on täna Neitsi maarja ehk jumalaema sünnipäev. Meie kultuuriruumis kajastub Neitsi Maarja kultus mõnevõrra  sellestki et meie suhtumises emasse või ka lapseootel  naisesse on paras ports pühalikkust. Veel enamgi. Kaht tiinetesse loomadesse suhtume me kuidagi märksa hellemalt. Elu jätkumine tema vormide mitmekesisuses pole aga sugugi  alati enesestmõistetav vaid vajab vahel ka meie erilist tähelepanu. Nii on näiteks Euroopa naaritsaga. Kui me siin ja praegu tema eest hoolt ei kanna,  võime tulevikus loota vaid ime peale. On kuues juuni Tallinna loomaaias. Enamuse loomaaia elanike jaoks on täna täiesti tavaline päev  kuid mitte kolme emase poegade ootel naaritsa jaoks. Nemad viime täna uude koju Hiiumaale. Ja nüüd me paneme ta siia korraks selle luugi eest kinni. Ja siis võtame siit nüüd selle lahti, paneme  selle kandepuuri siia siis, kuna need loomad on taolised,  kes armastavad eriti ämarust siis me peame talle siia maruse tekitama,  eks ju. Ja nüüd me loodame, et ta siis teeb meiega kaastööd,  aga kas ta just teeb seda, me alati ei tea. Aga noh, vähemalt loodame. Teadaolevalt nähti Eestis viimast looduslikku Euroopa  naaritsat 1996. aastal. Mõned aastad hiljem otsustati naaritsa kui ülemaailmselt  äärmiselt ohustatud liigi päästmiseks luua Hiiumaale väike  kiskja tehisasurkond. Viimased 15 aastat on Tallinna loomaaia liigikaitse laboris  kasvatatud naaritsaid asustatud Hiiumaa loodusesse. Et kõik naaritsa ei ole selline, ei, see on nüüd ma ütlen,  et igaüks on erineva iseloomuga ja sa kunagi ei tea,  kuidas nad käituvad. Sai käpa. Kütus näpu sain, veri ikka tegi väikse, eks juhtub ikka üks  väike verepiisakene, seal on väiksed teravad hambad,  et seda asja ikka juhtub, et see on niuke töö käigus juhtub,  seda juhtub ikka, seda ei pane tähelegi. Tavaliselt. No näed ja nüüd ta läheb teise kohta ja siia ta läheb  tavaliselt meeldivamalt, sest et seal on hämar. Kui. Esimene loom kil on valmis reisiks. Suurepärane. Järgmine loom tuleb ilmselt siitsamast ja vaatame,  kuidas temal läheb. See tuli nagu lihtsamate ja Roekslikum kui kinni ja paneme sulle selle ette,  no nii olemas. Nii. Ilusti, see oma, oi, läheb oma puukasti,  et reisi paremini valmis osta. Naaritsad. Keda viime Hiiumaale, täna peaksid paari nädala jooksul  pojad ilmale tooma. Hiiumaal sündinud naaritsa lapsed kohanevad sealse loodusega paremini. On vähem tundlikud haigustekitajatele ja oskavad märgata vaenlasi. Need eelised on tähtsad, et jääda looduses valitsevate  ohtude keskel ellu. Naaritsad. Tele pakitakse loomaaiast kaasaga toit. Tiit uurib lähemalt külmutatud hiiri. Need paistavad päris heas korras olema, need. Sellised külmad asjakesed. Toiduks kõik sobiv toit peab olema tegelikult  ka naaritsa tal kaasas, millega nad on harjunud,  no millega nad on harjunud ja ka selline,  eks ju, et need inimesed, kellest nende Hiiumaal osa hoolt kannavad,  et neil oleks lihtne. Sellega hakkama saada, et see on oluline. Naaritsad on nüüd õnnelikult sõiduks valmis. Me läheme Hiiumaa praamile. Mis on sellised transpordi või? Loomade, või siis nii-öelda naaritsate viimise juures rasked  momendid tahaks kiiresti teha, kiiresti ühele poole saada  ja noh, võimalikult varakult, sest et, et see päris tiine emane,  eks ju, tiinuse lõpus muutub selliseks kapriisseks  ja siis noh, inimene on ja loom on enam-vähem sama,  eks ju, et nii nagu rasedatel naistelgi,  eks ju lõpul tuleb ennast hästi hoida, täpselt samamoodi on  ka loomadega, ega suurt vahet ei ole. Naaritsat tuleb sõidutada Hiiumaa kolme erinevasse paika,  kus igaüks saab koduks aediku. Nii on võimalik loomi jälgida, kaitsta vaenlaste eest  ja näha seda, kas poegimine õnnestub. Et minu nagu enda kindel veendumus on, et kui me naaritsast  räägime Hiiumaal ja tema pikaajalisest püsimisest,  siis ega ta teistmoodi püsima ei jää, kui kohalik rahvas see  põlishiidlane teda vastu ei võta ja omaks ei võta,  et see on. See on pikaajalise püsimise nagu kindel,  kindel eeldus, ilma selleta ei saa kohe kuidagi hakkama. Hiiumaal hoolitsevad väikeste kiskjate eest kohalikud inimesed,  kes on saanud selleks vastava väljaõppe. Loomaaiast kaasa võetud toit tuleb jaotada parajatesse portsudesse. Nii saab naaritsa talitaja viia loomadele iga päev ette  varem valmis mõõdetud portsu. Kui suur see kogus, mis ühel päeval tuleks ette panna,  on enne valmistusime neid hakkliha pallikesi. Palju see üks peaks kaaluma, siis. Noh, praegu, kus naaritsa on lihtsalt teine ja,  ja poegi veel ei ole, see sööda sööda kogus on umbes 130  grammi on siis selline hakklihapall on kohe meil valmis  tehtud 130 grammimine ja teistel päevadel anname hiiri ja,  ja selleks samme, grammi on umbes kolm neli hiirt. Peale poegimist. Siis umbes 13 päeva pärast. Sõda kogus hakkab suurenema ja, ja siis see sõltub  siis edaspidi poegade arvust. Palju poegi on, et siis on ka see 100 kogus järjest suurem  iga iga nädalaga. Ta püüab hammuse Ja ma pean väga ettevaatlik olema, sest hommikul juba Kuidas kinni hambad teritatud on? Oodatud hetk on käes. Esimene naarits nimega kimm pääseb aedikusse. Kimmi uus kodu asub piirkonnas, mis on Eesti mõistes paras džungel. Sellises keskkonnas tunnevad naaritsad ennast hästi. Siin liigub piisavalt saakloomi ja leidub kohti,  kuhu vaenlaste eest varjuda. Siin toob kimm ilmale ka oma pojad. Päris vabadusse lasta ühel hetkel vastu sügist. Mida nad siis otsima siit metsast hakkavad,  mida nad siin Hiiumaal leiavad endale? Jah, eks nad jäävad siia jõgede äärde elama ja,  ja seda, mida, mida, seda, mida siin jõge ääres on  siis ikka ikka kala ja vähki ja ja konni  ja närilisi kindlasti ja veeputukaid ja kõike elu elavat,  kes siin jõe ääres on. Nii tõime sulle siis sööda ka ära ja naaritsa viisi  maadikusse ja et siin sakkliha ja, ja, ja hiired  ja seal väikse väikse spikri ka noh, samamoodi nagu eelmine  aasta neli hiirt on praegu see päevane. Ja ja siis või siis üks hakklihapall, sina oled nende  naaritsatega siin otseselt kokku ka puutunud,  on sul mõni huvitav lugu? Ja esimene aasta üks naarits, ema naarits tuli nagu puurist  välja ja kui läksid sinna puuri juurde, siis ta tuli,  ronis üles lausa. Ja siis see nagu praegu on genadi, aga ennem oli madis meil  siin see, kes neid asju tõi. Siis sai talle helistatud Kärdlasse, et kuule,  et ma ei saa enam ära sealt, sest et ta tahab kohe hiiri  saada või midagi. Et siis sai neid antud ükshaaval, siis ta viis need kähku minema. Natukese aja pärast tuli tagasi, jälle tahaks sülle võtta,  aga tegelikult nad ei ole väga. Algul esimesed olid armsad, aga nüüd tead,  et puutuda ei tasu. Siin on rosin. Rosin võtab oma uue elukoha kenasti vastu. Paari kuu pärast pääseb ta siit koos oma poegadega Hiiumaa loodusesse. Loodushoid pole odav asi, sellele kulub aastas kümneid  ja kümneid miljoneid. Kuid nagu elus ikka, pole üksnes raha selleks võluvitsaks,  mis kõik korda teeb. Vähemasti sama tähtis on meie tahe kanda Maarjamaa eest hoolt,  meie hoiakud, meie pühendumus. Eesti loodus pole üksnes Eesti riigi vaid  ka Eesti kodanike asi. Ja kodanikeühendustel on siin täita oma kindel  ja loodetavasti üha kasvav osa. Selles vallas on üheks lipulaevaks tänavu juba 20 viieseks  saanud kotkaklubi. Lirtsuv maastik kummikute all ja sääsepirin kõrvade vahel  võtavad kotkamehed ette järjekordse retke oma hoolealuste juurde. See kotkapesa siin üldse soos kuskil asetse ei no  ega tegelikult 30 aastat tagasi me käisime  ka siin ja pesa on endiselt alles, eelmine aasta oli  ka poegpesas, nii et lähme vaatame, kuidas see aasta olukord on. Kuigi metsavahid ja loodusemehed on meie kotkaid jälginud  juba mitu sajandit, sai põhjalikum kotka uurimine Eesti  aladel alguse möödunud sajandi kaheksakümnendatel tänu  noortele energilisele looduskaitsjatele eesotsas Einar Tammuriga. Need esimesed niisugused suured loodusmaastikuga kokkupuutumised,  ma saingi siit alampedjalt ja siit ma leidsin  ka esimesed oma elu esimesed kotkapesa ka merikotta kapesa,  mina olin, pigem võiksin ennast nimetada,  et ma olen nagu kotkaste hoidja või kotkaste kaitsja olnud  ja ma usun, et õige mitukümmend, mitukümmend koduki neile  olen puulatva ehitanud. Ka tänase puu otsas on tegelikult kunagi ehitatud tehispesa  kuid ühtegi lindu esmapilgul siin näha pole. Siin pesa all nagu ei ole mingeid valgeid lärakaid,  mis tavaliselt meid siin niimoodi vastu võtavad,  kui pojad pesas on ja pesa asustatud on,  aga praegu neid ei ole siit leida midagi,  järelikult vist poega pesas ei ole vanalinde igal juhul me  ei ole näinud praeguseni kui tavaliselt,  kui poeg on pesa, siis kõik tahavad minna sinna üles  ja vaatame, aga noh, niisugusel juhul nagu väga ei taheta ronida. Niikuinii on ilmaasjata ronimine. Et nüüd me peame hoopis loosi tegema, et  kes läheb. Tõmmake loosi, no nii, siin on kolm tikku. Üks neist on lühike. Et kes lühikese saab, see läheb. Võtan, siis on, ei pane Urmas siia, sa said lühikese omale. Ei lase lahti. Tähendab seda, et Urmas sina pead ronima  ja just nimelt, kui kõrge see pesa praegu puutus,  on? Ma ei oska öelda, üle 20 meetri natuke on,  vist. Ei ole väga kõrge. Ma arvan, et vähemalt 20 aastat, ma pole siin käinud. Aga pesa pole? Oluliselt suuremaks kasvanud päeva jooksul. Põhimõtteliselt on näha, et see on asustatud pesa. Siin on isegi kalasoomuseid. Pesa põhjas, et kotkad on siin söönud. Pesa peal. Poega siin ei ole, aga vaatame, kas me leiame ka. Munakoori näiteks pesamaterjali hulgast Muna katki läinud haudumise ajal või midagi taolist. Aga paistab, et ei ole. Munakooretükke. See tähendab seda, et võib-olla ei olegi kotkad sellel  aastal munenud. Sel päeval tabas meid ebaõnn, aga ega igal aastal kotkaste  poegi pesas polegi. Järgmise puu otsa ronimisel vahtis Urmas ele vastu juba mitu. Baari uudishimulike silmi. Mis seltskond see kotkaklubi tänasel päeval üldse on,  et millega te tegelete? Pealt 30. Me küll kutsume endid kotkameesteks. Aga meie seltskonnas on ka kaks meeldivat naisterahvast,  et aga, aga amet on ikkagi meil niisugune mehine amet  või vähemalt nimetus on selline, et ka ka naised peavad  kandma kotkaklubis olles austavat nimetust kotkamees. Aga eks selles mõttes, et, et meil kõigil on ühine joon,  on see, et meid meile läheb korda see, kuidas Eestis  kotkastel läheb ja kindlasti on, olenemata ajahetkedest,  on nii-öelda keerulisemaid hetki kotkastel  ja lõbusamaid hetki ja siis, eks, eks me oleme nii-öelda  üritame olla selle tunnistajaks ja keerulistel hetkedel  siis ka aidata neid. Eestis pesitsevad meri, kalju ja kalakotkas  ning suur ja väike konnakotkas haruldane madu. Kotkas on küll sage külaline, kuid viimane pesitsus  registreeriti siin ligi 40 aastat tagasi. Merikotkal tõenäoliselt läheb meie kotkaliikides kõige paremini. Ma arvan, et see, see peamine põhjus on olnud see,  et keskkond on lihtsalt läinud puhtamaks,  meri on läinud puhtamaks. Ja ja, ja merikotkas ise läinud ka tolerantsemaks inimese suhtes,  hoolimata sellest, et inimene on oluliselt Lähemale läinud merikotkale või nendele kohtadele,  kus Merikotkas elab või nii-öelda rannale,  ütleme niimoodi ja inimest liigub seal tunduvalt rohkem kui  30 aastat tagasi. Eriti ma ei nii-öelda Lääne-Eestis või saarte peal sellest hoolimata. Merikotka arvukus tõuseb kogu aeg. Aga näiteks kaljukotkas ja suuruselt järgmine kotkaliik  kes pesitseb ainult suurtes loodusmassiivides. Need meie loodusmassiivid on kogu aeg olemas olnud ja,  ja, ja on ka praegu ja on ka tulevikus, et selles mõttes ei  kalli kotkal julgen väita. Ei ta ei saa millegi üle suuresti kurta,  et kui, siis ainult, et näiteks toit, mida ta sööb,  kanalised, linnud. Väiksemad kurvid sellised, et, et võib-olla et võib-olla  sealt kunagi hakkab jalg pitsitama, tal näiteks aga. On ikka see, et ei pea kotkast loomaaias vaatama,  vaid ta tiirutab ikka kuskil meil kohal. Absoluutselt, ja, ja, ja, ja mida aeg edasi,  seda, seda, seda nii-öelda, seda paremaks on nagu keskkond  läinud Eestis kotkastele. Et võib-olla võib-olla on niisuguseid üksikuid momente nende kotkaliikidega,  kes on pigem kultuur maastiku sees, konnakotkaed  ja kes vajavad pesitsemiseks. Vanemat metsatukka, et noh, et, et siin-seal Regionaalselt võib-olla näiteks probleem,  et noh, et või must toonekurg. Must toonekurg on oma kotkale sarnase elupaiga  ja käitumise tõttu samuti kotkaklubi hoole all. Võrreldes kotkastega on tema käekäik aga palju kehvem. Kui võtame mingi 30 aasta taguse seisu, siis on seal ikka  oma kaks, kolm korda arvukus langenud. Aga mis see põhjus on, me täpselt ei teagi,  et Lääne-Euroopas, kus, nagu seda loodust on nagu  suhteliselt vähem seal nende arvukus nagu tõuseb,  aga meil, kus meil nagu seda loodust on,  arvukus millegipärast langeb. No tehnikaajastu on tegelikult juba nii kaugele jõudnud,  et on võimalik ka kodust lahkumata seal pesas toimuvat jälgida,  et palju te neid pesakaameraid olete pannud niimoodi pesadele? Ja et pesakaamerad on niisugune huvitav asi,  et me tegelikult juba võib-olla aastakümneid oleme mõtelnud,  et kui saaks kuidagi jälgida, mis seal pesas toimub me oleme  ka varjandeid ehitanud, aga kaua sa seal varjandis elad ja,  ja, ja lõpuks kotkas ikkagi näeb su ära seal  ja ei toimetab nii nagu looduses tegelikult käib. Ja selle tõttu siis 2007 õnnestus meil lõpuks sättida. Must toonekure pesa juurde tooni pesa juurde,  siis veebikaamera, kus siis nii me ise esialgu me tahtsime  ise kõike näha, aga siis mõtlesime, et noh,  me siis ise vaatame, et laseme selle veebi  ja igaüks saab vaadata. Ja siis me saime gi jälgida, et mis, mis seal pesas toimub  ja no tõepoolest alguses oli päris huvitav,  et ega see töö tegemisest enam välja midagi tulnud,  et vaatasime kogu aeg pesakaamerat. Aga noh, nüüd aastate jooksul hea, kui õhtul jõuad  siis minna arvutist foorumist, vaadata, et  mis siis inimesed on vaadelnud ja mis nad sinna kirja on pandud. Kotkaste elu on tore kaamerast vaadata, kuid kotkameeste  enda töö on palju keerulisem. Võrreldes algusaegadega ei pea enam nii palju tehispesi ehitama,  kuid puu otsa ronitakse ikka. Et osata kotkaid kaitsta, tuleb neid uurida,  kuidas seda tehakse. Rõngastamine on, on selline põhiline asi,  mida, mida on ammu tehtud. Et jälgida, kuhu kotkad lendavad, kuhu nad rändavad,  selleks on metallrõngad ka väga head olnud. Konnakotkastelt tuli tuli 50 aastaga vist viis taasleidu niimoodi. Mõtlesime, et pole viga. Aga aga, aga nüüd kaheksa üheksa aastat tagasi hakkasin  panema värvirõngaid konnakotkastele just merikotkastele  kaljukotkaste natuke varem. Ja, ja noh, värvirõngastamine oli muidugi suur samm edasi juba,  et, et taasleidud arv järjest suurenes. Nüüd on võimalik võimalik ka ülelendavalt kotkalt,  kui saad väga hea pildi, on kohe võimalik rõngas ära lugeda,  mida metal rõngad seda teha ei saa? Noh, värvirõngastumine oli esimene suur samm edasi,  mis aitas rännet rännet, et rändet paremini selgitada. Ja noh, tänapäeval loomulikult kõikvõimalikud saatjad,  mis, mis näitavad nüüd täpselt ära, kus, Kus see kotkas lendab, et, et me ei peagi isegi niimoodi  juhuvaatlustele tuginema, vaid vaid kotka konkreetsele  kotkale paneme saatja selga. Kümmekond aastat tagasi olid raadiosaatjad põhiliselt nüüd  nüüd juba GPS-i, põhised, satelliit, saatjad  või isegi noh, mobiil, mobiilside sidet kasutavad saatjad. Et noh, järjest paremini järjest täpsemaks see info läheb. Kotka klubi on selline organisatsioon, mis ei ole lihtsalt  selline harrastushuviliste klubi, et te olete laiendanud oma  haaret ka väljapoole, et käi te juba siin teisel pool piiri. Ei, seda ei saa öelda, et me nüüd harrastus ei ole,  me ikkagi olemegi ainult harrastus, iseasi,  kas me ka tööd jõuame teha veel selle kõrvalt. Aga, aga noh, Eesti, kui me vaatame, näiteks kui me paneme  kaardi peale mingisuguse kotka reaali, kus ta üldse elab,  paneme must toonekore areaali näiteks Ta elab siin  Hispaanias või õigemini isegi Portugalist kuni sahhalinini  välja ja, ja kui me vaatame, siis, kui suur Eesti seal on,  siis see on ainult punkt. Ja noh, kui me nüüd tahame olla maru tähtsad,  et homme siin Eestis teeme nüüd kõik ja must hoone korral  hakkab nüüd hästi minema. No tegelikult see on köömes, ainult et me tegelikult peaks,  kui meil on mingisugused teadmised. Noh, eks on natukene kogunenud selle harrastuse juures kas  või nende saatjate või veebikaamerate kaudu. Aga muidu püsi kontrollides, et Peaksime seda infot nagu,  mis meil on nagu väljapoole jagama. Ja noh, kuhugi ida poole vaatame, seal on tegelikult  sahhalinini ruumi küll keegi seal eriti nende liikidega ei tegele,  kuigi nad on seal olemas. Ma ei tea, isegi kui hästi või halvasti neil seal läheb. Tõenäoliselt väga hästi ei lähe. Me saaksime natukene seda osa järgi aidata. Kahjuks praegu küll poliitilised tingimused ei ole väga  soodsad selleks, aga me ikka. Kas loodus on popp veel popim kui räp, kas popid on kuldking  ja aru käpp või loodus on ropp vaid muda  ja sopp vaid parmuud ja puugid ja sääsetap. Kellele pop, kellele rop, vastan ise väga targalt,  nagu kõik siin maailmas, olgu või jalgratas tõesti tõesti  ka ülipopulaarse jalgratta vastu on võimalik leida vägevaid argumente. Näiteks lugesin ma kusagilt, et liigne sadulas istumine  muudab mehed viljatuks. Osooni rännumehed niisugusest kõlakast ennast heidutada ei lase. Nende jaoks on loodus ja jalgratas ühtmoodi popid. Ähijärve läänekaldal viib RMK matkatee jalgrattamatkajad  metsa vahele. Kõikjal, kus metsa pole, asuvad hoolitsetud talumajapidamised. Karula rahvuspargi võlu ongi inimtegevuse  ja loodusmaastike koos eksisteerimises. Lambakasvatus on üks tegevusharu, kus inimene on endale  liitlaseks võtnud koera. Porter kolli nimega Kalle ei ole mitte karjakaitsja,  vaid hoopis karjaajaja ja seda tööd oskab ta suurepäraselt. Millised tema tööülesanded on. Ja mida ta täpsemalt teha oskab, siis tema peabki olema  karjast eemal, karjast lahus. Et see, see kõlab halvasti, aga ta on nagu tööriist,  kes võetakse töö tegemise ajaks viiakse karja juurde,  ta teeb oma töö ära, ajab karja kokku, toob kohale,  sorteerib, siis võetakse ta karja juurest ära  ja viiakse jälle inimese juurde. Kas Kalle äkki demonstreerib meile? Kalle, mine too lambad, mine. Raskus hüppas üle. Ta sai vist natukene elektrit ka. Aga ega teda see väga ei sega, sest tal on põhiline,  et ta orienteerub lammastele. Kalle, parem too lambad. Ja ta keskendub ainult lammastele ja siis ta ei tunne valu,  hirmu et vahel vahel ongi pigem mure koera pärast,  et enesealalooja instinkt täiesti kaob sel hetkel,  kui ta peab karja kohale tooma. Erinevalt karja ajavatest koertest on karjavalvuritel  enesealalhoiuinstinkt täiesti olemas. Looduskaitsjate rõõmuks ja kariloomade hirmuks on Karula üks  parajalt hundirohke piirkond. Oliivia tutvustab oma karjakaitsjaid. Sinu juures on praegu piiu. Ja minu juures on Lembo. Piiu on nüüd vanem koer ja Lembo on täitsa kutsikas. No üle poole aasta vana ka ja loodame, et kasvab ikka veel  natukene suuremaks. Piiu ja Lembo elavad suurema osa ajast rahulikult koos lammastega,  kuid ohu tekkides astuvad vastu kas või hundikarjale. Kardavad Ma loodan küll, et hundid kardavad,  sellepärast et nüüd niikaua kui meil on kõik pio on olnud  nüüd kaks aastat ja lembo siis pool aastat. Nii kaua kui meil on olnud koer karjas, nii kaua ei ole  hundi murdmisi olnud. Aga varem oli ja enne seda paar aastat tagasi oli meil läks  ühe murdmisega, läks 11 looma, karjast. Nähakse siis hunte ka, et on nii suur probleem sellest. No alles alles täna kuulsin, et hunti nähti siin viimati  eile ja sugugi mitte kaugel sellest kohast,  kus me praegu viibime umbes 500 meetrit siit eemal. Me loodame ennekõike seda, et koer mõjub ennetavalt,  et kui hunt tuleb oma kutsikaid õpetama,  aga tunneb koera lõhna ja koer annab endast  ka märku, et siis ta ei kipu sellele karjamaale,  kus on valvurid olemas, vaid ta jääb ehk sellele territooriumile,  kus on võimalik võtta teisi loomi ja ma pean siin silmas  siis metsa loomi, et naabrinaise karja naabrinaise karja,  seal on ka koerad olemas. Karula kuplid ja karjamaad jätame nüüd selja taha. Istume Kristoga taas rattasadulasse ning võtame suuna Eesti  lõunapoolseimat piirialade suunas. Kuna RMK matkade märgistus, rada ise on pidevalt täiendamises,  siis õnnestus meil õigetest suunaviitadest mööda vaadata. Ja nii tegime taheva metsateedel ekseldes  viieteistkilomeetrise lisaringi. Tõsi, selle jooksul juhtusime nägema nii metskitsi,  jäneseid kui ka õhtuhämaruses teed ületavat mägrapoissi. Olgugi jalg ratta all raputav, on ikkagi hea teada,  et Eestimaal on nii palju mõnusaid looduse keskel kulgevaid kruusateid. Ja meil on veel palju kilomeetreid neid ees. Lisaks ussimaarja päevale on täna ka rahvusvaheline  kirjaoskuse päev. Meil Eestis on sellega lood väga hästi ja siin kõneldakse  nüüd pigem teisest digitaalsest kirjaoskusest  või ka kolmandast emotsionaalsest. Olgu, nende teiste kolmandate kirjaoskustega nagu on,  me peaks pigem pelgama, et kui juhtume virtuaalilmast  või suhete ragastikust päris loodusesse või kui soovita  üritame lugeda looduse raamatut, siis avastame ehmatusega,  et tähti ei tunne ja aru ei saa. Pima. O kolm. Osoon.
