Ja tere, jätkame siit Tallinna olümpia purjespordikeskuse  lasteujulast ujumis tundi treener Tiiu Kerner  ja Tallinna 36. keskkooli õpilaste abil õpime täna edasi  selili ujumist ja juba nagu varasematest tundidest on  selgeks saanud, siis alustatakse tundi kuival,  kuna siin saab matkida neid liigutusi, mida tuleb teha vees  ja see aitab paremini omandada juba ujumisvilumusi,  nii et jätkame võimlemisega. Nii alustame tänast tundi, täna me võtame krooli hingamist  juba ja tuletame meelde, kuidas oli rooli hingamine,  mis me tundi tegime esimestel tundidel käed olid põlvedel  nüüd pea pöörate külje peal hingata, siis vaade on üles  ja veidi taha. Ja nüüd puhute põrandale ja. Täpselt külje peale ja sissehingamine on läbi,  suu välja, hingamine läbi suu ja läbi nina. Nii sirutame korraks selga üks käsi üleval,  teine all ja teeme krooli kätetööd, käed liiguvad jälle  peopesa põranda poole üks. Ja teeme seda harjutust sirge kehaga või sirge käega,  sirge keha, sirge käega ja üks ja kaks ja üks kaks sõrmed  ka sirgeks, sõrmed ka sirge. Nüüd kallutame sellest samast asendist keha ette ette  ja käte töö koos hingamisega sissehingamine. Ja välja hingamine jälle siis üks käsi ajab teist taga,  kui üks käsi on ees, siis teine on taga. Kui üks käsi on põranda poole, siis teine on lae poole. Käte asend vaheldub kogu aeg, teeme seda sissehingamist  ka kogu aeg kaasa, kallutas ette, teeme veel kord  ja sisse välja, sisse, välja, sisse, välja küll,  sirutame uuesti selga ja selili, kätetöö  ja üks, kaks jälle keha pöörleb, pea on otse,  silmavaade on otse ette. Õlg alustas käe tõstmist, üks, kaks, üks,  kaks, Leino, käed sirgeks, päike, sõrm ees,  liikus käsi taha. Nii küll. Käed toetuvad taha, jalad on sirgelt ees,  tõstame jalad maast lahti ja jalad üles-alla,  lõdva sirge jalaga. See on nüüd, imiteerib nüüd täpselt selili,  jalgade löök toimub üles. Päkk väljub eest väikese kõverdusega põlvest. Nii üks-kaks üks, kaks, üks, kaks, üks, kaks,  üks-kaks, üks-kaks, aitäh, lähme vette. Nii võtame selili libisemist, jalad on põhjas jälle ühe käe,  selg teise käe peopesa ja käed kõrvade tahapoole. Nüüd võib pea toetuda käte peal. Kükitate kükitate käed ja pea korraga vette  ja kohe vaade üles, lõug veest välja. Nii uuesti tõuge jälle kükki ja tõuge mööda veepinda,  nägu on vee peal, hingamine on vaba. Vesi jookseb lõua alt. Tagasi tulles jätame käed istmiku alla siia,  nii et te ise lükkate omal kõhu vee peale. Tuleme libisemisega, käed all, pealagi lükkab jälle vett,  ennem jälle kükki kükki pea kukal vette ja hoplüke mööda veepinda,  hästi. Tõstke omal kõhud üles. Nii et jalad ei vajuks põhja. Teeme sedasama libisemist nüüd niimoodi,  et toetajate kätega ise siit puusade alt lükkas kõhuvee  peale jälle kükk ja hop. Nii silmad on avatud, hingamine on vaba,  kui jääb hoog seisma, jälle uuesti jälle kükk  ja tõuge libisema. Nii õlad on taha surutud, nii nagu käed lükkavad,  õpime täna selili, tee tööd, eelmisel tunnil me võtsime  selle lebamist, kuidas sai abistada, pöial oli pealt  ja sõrmed olid alt. Nii pea ei suru vett. Jalad tõusevad vee peale, nüüd sellest asendist käed vastu külgi,  paneme jalad tööle ja seal üks, kaks, üks,  kaks, üks, kaks tihedamini vee all põlv veidikene kõverdub  ja varvas lööb veest välja. Nii aitäh. Nii nüüd teistega ka samuti jälle sõrmed alt pöidlad pealt  selili lamama ja jalad tööle. Nii hästi. Millistest vigadest tuleb sellele ujumise jalgade töö  õppimisel nüüd hoiduda? Selili jalgatöö töö õppimisel tuleb hoiduda sellest,  et põlv ei väljuks liigselt veest, ei toimuks nii-öelda  põlvega vastu nina koksimist vaid jalg kõverdub ainult  nii palju kui kõndimise ajal, ühesõnaga loomulikult jala üleslöömiseks. Samuti võib olla jalgade töös vale, et jalg lööb tallaga põhja,  vaid peab vaatama, et varvasteöb üles. Seda on hea võtta sellega, et kui kujutada ette,  et pall on vee peal, siis nii nagu päkapiku palli üles siin  ees on nüüd näha, kuidas õige jalgade töö toimub. Ja põlvest põlved ei tohi veest välja paista. Põlved ei tohi veest välja paista, ainult päkk lööb veest välja. Nii teeme veel kord. Nii. Käed on vastu külgi hästi. Nii Lähme nüüd kinni, ma vaatan. Nii, ja nüüd teeme sedasama harjutust liikumisel jälle kõigepealt. Tüdrukud heidavad lamama, jalad tööle ja poisid hakkavad  selg ees vaikselt minema, nii et põhiliselt toimub ikka  tüdrukute jalgade töö peal. See liikumine keha lamab lõdvalt, ei ole keha vaja pingesse sättida. Nii vahetame paarilisi. Tüdrukud abistavad, keerake kohe ringi jälle sõrmed alt,  lükake abaluud tahapoole, marju ära klassi  nii palju veest välja tõsta lasta, lama ise,  keha lamab ikka ise, abistamine toimub ainult õrnalt. Silmad vaatavad ikka lakke, käed on vastu külgi. Nii keha lamab lõdvalt, abistamine on ainult mõtteline,  veidikene nii marju, jalg tööle, rohkem,  nii sirli, mine ilma. Mine sina siit ilma abistamiseta jalgade tööd,  käed on all ja jalad tööle ja. Klass kukal vete kukal on vees, kukal on vees nii. Tagasi ka. Võtame krooli käte tööd, mis me tegime võimlemise ajal nüüd vees,  jalad on põhjas, keha on ette kallutatud. Algselt panete pea vette ja siit alustate nüüd hingamisega kätetööd,  käsi vajutab vee alla, pea pöördub külje peale,  hingata sisse ja välja hingamine. Nii, alustame. Tüdrukud sooritavad harjutust. Poisid hoiavad ja üks. Kaks Sirli, sina tee kallutases kaasa sealt,  käed on ees ja kallutases sisse, välja, sisse,  välja ja sisse, välja, sisse. Hästi, silmad vaatavad üles taha, kõrv jääb vette,  hingamise ajal vahetame paarilisi. Vahetame paarilisi, poisid teevad samal ajal  ja Sirli, sina alustab nüüd liikumist edasi. Nii võite teha ja sisse välja. Näed, mine, mine, Sirli, võid minna sisse välja. Sama harjutust saab teha kõnnil, ainult et  siis tuleb jälgida, et käed ei kohtu enam ees,  vaid üks käsi liigub teisele järgi. Ja nüüd, kui lapsed ujuvad selili jalgu,  siis vaatame veel ka siit piltide pealt need põhilised  asendid ära. Siin on üks väga hea kinogramm kohe, kus on näha,  kuidas saab rannas jalgade tööd teha. Näete, käed toetuvad põhja jälle pea on alati kalda poole  ja jalad tööle, puusad üleval vee pinnal. Siin on seesama abistamisega, meie abistasime õlgade alt,  sama võib abistada, käed on sirgelt üle pea  ja abistaja hoiab käelabadest kinni. Siin on nüüd selili jalgade töö, kus on näidatud asend,  et vaade on otse üles, nina on veest väljas  ja näete, pea toetub sirgetele kätele. Kui nüüd teha vahenditega harjutusi, siis siin on näidatud  väga õige asend, kus pea ei toetu vahendile. Tuleb üldiselt meeles pidada, et ei ole soovitav,  kui pea toetub mingile vahendile. Sealt tekib halb harjumus, et laps hakkab pead suruma vee alla. Kuidas ennast tunda ohutult vees? Ees saab tunda ohutult ennast siis, kui jälgida  elementaarseid ohutustehnika. Neid nõudeid kõigepealt alati ujutakse sügavast otsast,  madalamasse. Kui on jões ujumine, siis alustatakse ujumist vastuvoolu  ja hiljem, kui juba väsinud ollakse, siis ujutakse allavoolu,  kus vool on abiks. Veel tuleb jälgida seda, et nüüd on juba võib-olla et  elementaarne oskus käes, et ei ole vaja kunagi  ka täisujumisoskusega hakata kellelegi oma võimeid tõestama,  et ma suudan seal sinnamaani ujuda, kas siin üle jõe  või veel üle järve veel hullem või kuskile sügavasse ikka  piirduda ainult veega, kus jalad ulatuvad põhja. Ja veel tuleb lastel kindlasti meeles pidada,  et ei tohi ujuma minna täiskõhuga ka siis,  kui enesetunne on kehv, ei tohi hüpata tundmatus kohas vette  ja üldse kindlam on, kui vette minna, siis vaadata järele,  milline see veekogu põhi on. Kui sügav seal on, siis ei ole vaja pärast karta,  et on juhtunud see kõige halvem. Sellega oleme jõudnud neljanda ujumistunniga lõpule. Kohtumiseni järgmisel tunnil.
