Sellel loomal ei ole eesti keeles niisuguseid üldtuntud  kaasnimesid nagu karul mesikäpp, hundil,  võsavillem või jänesel pikkkõrv. Vähem tuntuid. Siiski leidub. Nõru noris mürk, vesik kurla, mis loom see võiks olla. Või siis nagrits Naurits nugrits. Aimate juba muide Hiiumaal ja Saaremaal sellel loomal nime polnudki,  sest seal teda ei tuntud. Saartel ta ei elanud. Ja viimane vihje. Eelmises saates nädala eest jälgisime, kuidas Tallinna  loomaaiast viidi Hiiumaale tiineid emasloomi. Muidugi see on mustela lutreola ehk lihtsalt Euroopa naarits. Ja et teleaeg allub väheke teistsugustele seadustele,  kuid tavaaeg siis tänaseks saateks on naaritsapojad juba  ilmale tulnud. Möödunud on neli nädalat päevast, mil viisime Tallinna  loomaaiast Hiiumaale kolm emast poegade ootel naaritsat. Etteruttavalt saame juba praegu rõõmustada,  sest kõik loomad on vastsed emad. Samal ajal on poegade loendamise aeg käes. Ka Tallinna loomaaias elavatel naaritsatel tuleb selgeks teha,  kui paljud naaritsa lastest on poisid ja kui palju sündis tüdrukuid. Meil on vaja ema, kes on nagu lõvi oma poegade eest  loomulikult kuidagi poegade juures kõrvale saada. Ja, ja tavapäraselt võib proovida selleks eluspüügilõksu,  aga see on pikaajaline, aga me proovime kindlaks teha,  kas sellele loomale saab uudishimu katse saatuslikuks,  et ma siin natukene liigutan, seda. Naarits, mõtleb ema nüüd, huvitav küll, mis seal toimub,  selle ukse lahti, vaatan niimoodi hobista. Nii. Panen ta uuesti kinni. Ja nüüd siis mõte on see, et vaatame, et kas ta tuleb viluma,  et mis siin toimunud on. No näed ja trikk toimis. Must vaas. Naaritsate sigimishooaeg kestab märtsikuust maini. Pojad sünnivad mais või juunis pärast 43 päevast tiinust. Esialgu püsivad naaritsa lapsed ema poolt vooderdatud pesas. Aga selleks, et me saame loomi vaadata, mina tavaliselt teen niimoodi,  et natukene seda. Mingit nagu inimese lõhna vähemaks võtta,  et eks siin kuskil seda pissi ikka on olemas ja. Vaata, näed, tundsid lõhna? No näed, siis, jääb sulle märg, kuulge nüüd sa oled oma. Emane naarits tunnistab omaks vaid need lapsed,  kellel on siinse aediku elanikele iseloomulik lõhn. Sellepärast peame vältima inimese lõhna sattumist poegade nahale. Et tuleb üks väikene naaritsa hakatis. Selline need on juba päris suured, nendel kaua aega ei võta silma. Tab el nats aega, aga, aga varsti on teine,  tuleb ka niimoodi. Oi-oi-oi, neid ei ole palju olnud, kellel me oleme võimalust  andnud neid oma peo peal hoida, eks ju. Võtame siit nüüd aruldasi poegasi, ma pole kunagi käes. No vaata, eks. Päris pulli väljanägemisega loom. Silmad kinni ja nagu ikka, väikeloomad on hästi nunnud,  et need, kes ette satuvad, need saavad ära,  vot see on nüüd neli, neli poega paistis seal neli siin eks ju,  naaritsa puhul neli on tavaline. No see on niisugune üsna keskmine, eks ju,  kuigi pesakonnad on suurenenud, et mõningatel on meil juba  ka sellist Tähendab, kuus ja sellel aastal kõige suurem oli meil seitse,  mis me siiani teame. Kõik ei ole saanud kontrollida. Naaritsapojad kasvavad suhteliselt kiiresti. Umbes kuu vanuselt avanevad neil silmad ja kõrvad  ning nad õpivad tundma ümbritsevat elukeskkonda. Kahe ja poole kuu vanuselt on noored naaritsad peaaegu sama  suured kui nende ema. Juba saabuval sügisel saavad noorukid iseseisvalt hakkama. Järgmisel kevadel on sellel suvel sündinud naaritsad pere  loomiseks valmis. Ja näed, kui me nüüd vaatame, siis siit on näha,  eks ju, et siin on, see mõnes nimetas nokuauguks  või veenisauk, eks ju. See on nüüd ilmselgelt siis üks isane poeg,  väike kaka tuleb ka välja, aga paneme sind koos  selle kaka ja praegu tagasi. Et siin on, nüüd on vastupidi, seda nokumärki siin ei ole kuskil,  eks ju. Selle järgi me siis teeme kindlaks,  et see nüüd on tegemist siis väikese emase naaritsaga. Me järgmise vaatame, selle ka, näed, see on nüüd siin jälle  üks isane loom. Viimasena tagasi. Ja see võib õige olla, sest et tegelikult nad on,  isased on üldiselt natukene suuremad ja enne sullu liigi üks  väike saba teeb sinna tutt-tutt, eks ju. Näed nagu ei ole harjunud saba hoidma veel,  eks. Ja see on see, kes su käe peale lasi ka. Paneme nad nüüd tagasi, saavad rahulikult oma pesas olla. Selle kaane siia peale selle ka siia peale. Valitses siis isast? Jah, eks meil neid emasid natukene hoolime neist rohkem,  aga, aga eks mõlemad on tegelikult teretulnud. Loodusesse asustatud naaritsatest hukkub seniste andmete  põhjal rohkem emasloomi ja sellepärast on paljunduskeskusel  vaja eelkõige emaseid naaritsaid. Tavaliselt sünnib emaseid ja isaseid poegi enam-vähem võrdselt. See aasta on eriline ja isaseid on. Need, noored pojad, keda me praegu siin nägime,  kas nad kõik rändavad siis Hiiumaale või osa jääb siia kindlasti. Et ütleme, need, kes me praegu nägime, ausalt öelda,  kindlasti ei lähe just Hiiumaale, sest see paljunduskeskusel  on ju kahetine ülesanne. Ühelt poolt on siis toota naaritsaid, et saaks looduses  neist taastada ja teine on siis see, et,  et selle välja sureva liigi geneetilist materjali  võimalikult alal hoida, sest keegi tunneb huvi,  mis me siin teeme ja krõbistab oma puuriga. 1990.-te aastate keskelt on naaritsate paljundamine olnud  Tallinna loomaaias regulaarse liigikaitselise töö osa. Paljundustöö suurem eesmärk on hoida hääbuva liigi  geneetilist mitmekesist. Ehk teisisõnu säilitada võimalikult erineva päriliku  taustaga loomi. Tallinna loomaaia liigikaitselaborist juhitakse  ka rahvusvahelist naaritsate paljundusprogrammi. Igal kevadel vaadatakse üle ka teiste loomaaedade naaritsate  paljundamistulemused ja antakse nõu, kuidas edasi toimetada. Ja siis saadame laiali soovituse, et milline loom peab,  millisest loomaaiast endale teises loomaaias uue kodu leidma. Ja uue elukaaslase ka, et selles suhtes,  eks me natukene jumalat mängime selle asjaga,  aga muud ei ole teha, sest et et inimene on  ka ennem jumalat mänginud, et see liik on ära kadunud,  nii et, et me peame nüüd siis vastupidi jumalat mängima,  et teda kuidagi tagasi tuua. Hiiumaale viidud kolm emast naaritsat on oma aedikutes  kenasti kohanenud. Iga päev saavad nad hooldajalt kätte toiduportsu,  mis on võrreldes varasemaga arusaadavatel põhjustel suurenenud. Naarits nimega Kimmon nüüd viie poja ema. Rosinal on neli last. Suurima üllatuse on valmistanud naaritsa ema nimega lilleke. Tema koduaedikus kosub kaheksa väikest naaritsat. Teadlaste sõnul on nii suur poegade arv väga haruldane. Proovime lähemalt üle vaadata naaritsate eluruumid praegu  siinsamas on siis naaritsa ema koos oma poegadega  selle aediku kohal ripuvad sellised pesunööri moodi asjad  ja need ei ole siin mitte niisama naljaviluks,  vaid need tegelikult kaitsevad naaritsaid,  kelle eest röövlindude eest, kes muidu vaatavad siit ülevalt alla,  näevad, et üks väike loom liigub ja nad ründasid neid. Aga mingil imelikul põhjusel siis need nöörid hoiavad neid eemal,  nad näevad, et see ei ole nii kindel koht,  kuhu laskuda ja rünnata oma saaki. Aga siin on teine läbimõeldud, ütleme selline ehitusnipp  selle jaoks, et naaritsad ise siit alal välja ei pääseks,  on siia äärde, on siis painutatud selline plekiosa,  et kui naarits peakski ronima mööda seda puurisõrestikku üles,  siis siit tegelikult üle enam ei lähe. Ja loomulikult on naaritsate kui vee ääres tegutsevate  loomade jaoks oluline ka veesilm, muidu nad tegutsevadki ju  kraavide ja jõgede ääres siis siin, nende piiratud alal,  kus nad ajut selliselt elavad, peab olema  ka veesilm. Selleks on selline väike tiigi moodi asi,  kus nad saaksid ujuda, vett juua ja palava ilmaga ennast  pisut kosutada ja sisse kasta. Ja kui esmapilgul tundub, et siin aedikus on üsna palju  sellist risu ja räsu siis see ei ole ka siin tegelikult ilma asjata. Looduses peab olema naaritsate elu võimalikult mitmekesises keskkonnas. Ka seda tuleb siin aedik, kus piiritletud alal imiteerida,  see tähendab seda, et neid oksi, neid pakujuppe kõiki  tõstetakse vahepeal hooldajate poolt ümber,  et naaritsad elaksid sellises mitmekesises keskkonnas. Nende eluruumid, kui sellised asuvad siin,  siin on nende tehisurud siin kui lähemalt vaadata,  siis on sellised väiksed augud, kus nad saavad sisse pugeda  ja siinsamas all tõi Emaja naarits ilmale. Lilleke oli ta nimi? Kaheksa naaritsa poega, see on haruldus. Praegu aedikutes elavad naaritsapesakonnad pole Hiiumaal  ainsad kraavipervele seatud rajakaamera on kinni püüdnud  ainulaadsed kaadrid looduses sündinud emasloomast koos poegadega. Projekt Euroopa naaritsa populatsiooni taastamisest näitab  aastaid kestnud väsimatu töö tänutäheks rõõmustavaid tulemusi. Kui ma võtan nüüd, et pooled on looduses,  emased paljundustulemused, need, mida me oleme saanud  kontrollida rajakaameratega, näitavad, et emased paljunevad,  eks ju. Kui me ütleme, et, et see ellujäämise protsent oli,  oli kevadel suurepärane, märkimisväärselt parem kui  eelmistel aastatel, noh, oleme tagasihoidlikud,  ütleme, et, et seal kuskil 45 looma oli,  oli kevadel olemas pooled neist emased, igaüks tõi  keskmiselt neli poega, sa saad sealt üle 100 looma kindlasti,  eks ju. Noh, ütleme 100 150 looma võiks võib-olla praegu olla. Hiiumaa naaritsate juurde tuleme tagasi veel nädala pärast  siis on aeg nii kaugel, et naaritsa peredele muutub elu  koduaedikutes kitsaks ja nad lastakse vabasse loodusesse. Kui muiste raviti naaritsa käpaga vajutades lehma haige  tudarat või pandi naaritsaliha omaenesevalusatele muhkudele,  kaenlaalustes või liigestel siis nüüd on jõudnud kätte aeg,  et meie kannaksime hoolt naaritsate ellujäämise eest. See võiks öelda, on meie auvõlg. Tõtt-öelda on inimkond oma mugava äraolemise eest võlgu kogu  loodusele sest meie heaolu ei tule ei kuskilt olematusest  vaid sünnib ikka looduse arvelt. Viisakale võlgnikule antakse teadagi ikka  ja ikka ajapikendust. Jõhkardile saadetakse aga kähk, kuukaela igasugused jamad. Millised oleme meie? Väike test, kui me metsarajal kõndides näeme roomamas seal  tigu siis kas astume talle nimme meelega peale? Talle all käib ju nii põnev krõpsatus. Või kuidas? Missugune loom on kõige tugevam ikka tigu,  sest ta kannab oma maja seljas, nii ütleb mõistatus. Tigude mõistatuslikust elust lubas osoonile jutustada teoteadlane. Ehk malakoloog Tiina Talvi ning kutsus meid viidumäele tigu  de paradiisi. Me oleme siin Eestis ju teinud tigude Põhjalikke uurimistöid ja ka need on näidanud,  et Saaremaa lubjarikas pinnas On just see tingimus,  miks teod väga armastavad Saaremaad. Ja see on ka hästi mõistetav, sellepärast et tigudel on ju  lubjast kaltsiumkarbonaadist teokoda ja see ju vajab ju materjali,  millesse üles ehitada. Päris kindel on see, et, et linnulaul oleks üsna meie  metsades olemata, kui oleks, tigusid seepärast,  et on päris kindlasti välja uuritud, et laululinnud  ja linnud oma munemiseks vajavad. Munade tegemiseks ju ka samuti kaltsium,  karbonaat. Ja selleks on väga hea võtta juba valmis,  kodasid need ära süüa ja siis ära seedida  ja sealt siis see lubi lubjarikkus endale kätte saada. Siin on väga pikad tundlad, eks ju, me teame,  et seal otsas on silmad, nemad ka siis näevad,  siin on seal pikkade tundlate all on lühikesed tundlad  siis on. Niisugune päris korralik, suur suu, sellepärast et on vaja  ju kogu aeg kraapida oma hõõrlaga taimede,  neid pehmeid kudesid ja ja muudkui süüa ja süüa. Teod on suured armastajad ja neil on väga süvenenud  armumängud ja tulemus on siis see, et umbes kuu aja pärast  tahab tigu hakata munema viinamäe. Tigu kaevab selleks oma poegadele turvalise õõnsuse mulda. Seda teeb ta oma tugeva lihaselise jalaga. Ja muneb ta kuni 60 niisugust valkjat pehmet kaunist muna. Siis võtab veel kuu aega aega ja nendest munadest seal  maapinna sees, siis kooruvad pisikesed viinamäe teo lapsed. Viinamäe tigude populatsioon on viimastel aastatel Eestis  jõudsalt kosunud ja õnneks pole eestlased prantslased,  kes suured ning lihased teod lihtsalt nahka pistavad. Veel on Eestis üsna tavalised võsavöödteod,  kelle koda võib olla ka ilmavöötideta, näiteks kollane  ja kiriteod meie aeda igapäevased külalised. Kui neid kolme liiki tigusid leiab praktiliselt Tiina  koduõuest siis 100 meetri kaugusel puutumatul lapikesel  ürgmetsas elavad hoopis teistsugused isendid. Ühed teod, mida sellistes vanades metsades  ja põlismetsades on, on sulgsuulased Nad ronivad siin tüve  jalamil nende pragude vahel ja väga head teo leidmise kohad. Selliste haruldaste teoste kohad on ka sellised koorealused  elupaigad siin koore all võib näha väga palju erinevaid  sulgsuulasi ja näiteks see üks tigu siin on endale võtnud  sõud siis koja selga ja see on harilik edetabel sulgsu,  see on. Üks üks väiksemaid, sulgsuulise, üsna pisikene tumeda kojaga  ja siin kes ka just välja tuli, rõõmsasti oma kojast. Et, et temal on ka päris nii-öelda Eesti teokodadega  võrreldes ikkagi suhteliselt suur koda, et see on kaks  hammastigu ja nemad siis söövad siin sellist samblakõdu varist,  joovad seda nii-öelda kastet. Siin siis ja ja vihma vihma ajal siis elavad  ja ja on niisugused aktiivsed. Eestis on 85 liiki maismaatigusid ja nendest 14 on sellised,  kellel polegi koda. Need on teeteod ja nälkjad. Neil on ainult seljakilp ehk see, mis kojast järele on. Ja kuna nad kotta varjule tõmbuda ei saa,  siis on nad väga niiskuse lembesed. Liikudes venib teetigu poole pikemaks ja jätab endast maha  limase jälje. Eesti kõige pikema kehaga tigu on seatigu,  kes on inimkaasleja ja keda leiab näiteks vanadest keldritest. Meil on neid kahte liiki. Suur seatigu ja must seatigu. Viimane on eriti levinud Saaremaal. Mina juba näed sa ühtlane ja, ja, ja väga ilus. Päris suur loom. Ehk ta ei pahanda, kui ma võtan ta korraks musta sea teo  kõht on kolmetriibuline. Aga? Suure seateol on ühtlaselt valke, et see on kohe nagu määramistunnus. Et siin see triibutus on päris hästi näha,  et on, on mustad küljed ja valge keskmine triip. Lisaks maismaatigudele, kellest mõned armastavad elada  keldris leidub Eestis ka mere ja mageveetigusid. Siin on selline väike armas tiik. Siin on kaldal on tarnamättad ja vot nende tarnamätaste peal  on päris palju huvitavaid liike. Üks tavalisemaid on merevaiklane, on suur merevaike  ja on väikemeri merevaiklane. Need on sellised väga kauni läbipaistva kojaga mõnikord  kuivadel aegadel ronivad üsna sinna veepiiri peale  ja ja saavad oma keha jahutada lausa vees. Kuidas ja kus elavad Eestimaa teod, sellest teame juba  nii mõndagi. Aga kus töötab, ehk võtab teoproovi malakoloog  ja kuidas kõdust tigusid leida? Eestis kõige rohkem, mida me oleme kasutanud,  on ruudumeetod see on selline 25 korda 25 sentimeetrit ruut  ja siis on selline metoodika, et me nii-öelda suvaliselt,  ah, viskame selle kuhugi ruutu. Ja võtame kõik siit, mis siia kõik taimed varisoksad,  kõik, mis siia ruudu sisse jääb, paneme kotti  ja see on nüüd üks proov. Sellelt samalt puisniidult võtab teouurija 10 erinevat  täiesti juhusliku proovi. Ruudumeetodi kõrval on teine võimalus tigude uurimiseks  sõela meetod. Tiina käsutuses on aastakümneid malekolooge ustavalt  teeninud ajalooline sõel. Mina kõnnin puisniidul ringi ja juhuslikult muudkui võtan  seda kõdu ja siis edasi käib selline, et hakkan raputama. Parajalt on mul siin kõdu ja muudkui raputan  ja see tähendab seda, et need teod, kes on nüüd väiksemad,  kui see silma suurus, peaks akuma siia siia alla. Kotti. Liigi määramiseks viiakse proov, laborisse pannakse tigu  binokulaari alla ja iga isend eraldi topsi. Tigu e määramisel on nüüdsest algaja malekoloogile abiks  Eestis ilmunud tigude määraja, kus kõik 71 liiki kojaga  tigusid kenasti sees. Edasi rändavad teod kollektsiooni. Siis, kui on kõik liigi nimi ja ladinakeelne nimi  ja leiukoht ja määraja ja leidja kõik kirjas,  siis võib sellest juba olla algus väikesele teaduslikult teokollektsioonile,  mida saab ja kuna teokojad on sellised, mida,  mis ei koita ega kopita ega hallita ja nemad seda teo kollektsiooni,  kui ta on hästi tehtud ja ilusti hoitud,  siis saab ka 100 ja mitusada aastat hiljem kasutada. Tigusid ehk kõhtjalgseid on maailmas umbes 85000 liiki  ja nad kuuluvad limuste ehk molluskite hõimkonda. Limuse teadus on malakoloogia. Kuidas see nimetus meelde jätta? Kõigepealt jätke meelde sõna malakas. Tugev virutamise asi ja siis ehk seegi, et kreeka keeles  malakas tähendab jobu umbes sama solvav väljend nagu limukas. Kui me nüüd aga sõnas, malakas, asendame viimase aga saame  sõna malakos. Kreeka keeles on pehme. Pehmed aga ju kõik teod ja limused ongi. Kui jätta Nende karbid ja kojad arvesse võtta. Seega malakoloog on limuse teadlane, malakofaag aga limuse  sööja ja tigusid ning muid limuseid ei söö üksnes loomad,  linnud, kalad, vaid ka mitmed kultuurrahvad. Eestlased peavad ennast metsarahvaks. Aga kas me metsarahvana ka tigusid, sõime Pole sugugi kindel. Sellegipoolest väntame nüüd koos oma rännumeestega 70 aasta  tagusesse aega millest pärineb meie viimane ulatusliku  metsas elamise kogemus. Matkatee meie rataste all viib Võrumaa kuplite vahel aina  sügavamale põlislaande, kus igale raskelt tõusule järgneb  lustlik langus. Aga ainsa vale pöörde järel võib lootusetult lausa mitmeks  tunniks metsa vahele ära eksida. Läti piirist vaid paari kilomeetri kaugusel hakkavad silma asundustalud,  mida president Päts teenete eest vabadusvõitlejatele välja jagas. Nõukogude aeg muutis siinset elu tundmatuseni  ning vaid hästi loodust tundes võis Siberist pääseda. Kui siit praegu mäe pealt ülevalt alla vaatad seda Võrumaa  loodust ja siit näed jõge, saart, mäge, metsa. Et kui mina olen siin kohalik ja tunnen kõiki neid inimesi  ja siis teie olete võõrad ja peate mind otsima,  siis teil on seda üsna raske teha. Ikkagi loodus varjab imehästi juba iseenesest loomulikult. Metsavenna talu ümbrusesse paksudesse metsadesse rajati sõja  ajal ja järel teadaolevalt 18 maa-alust punkrit,  mis tänaseks on kõik sisse vajunud ehk looduse poolt tagasi võetud. Et 70 aasta taguseid raskeid tingimusi omal nahal tunda,  on mäe veerde ehitatud näidispunker. Talvepunkri ehitus algas kõigepealt kohavalikust piisavalt  lähedalt tuli tuua ehitusmaterjal, et ei oleks kära  ja jälgi ning kõige tähtsam on see, et punker peab olema  täiuslikult loodusesse sulandunud ning kui lumi tuli,  siis ei tohtinud enam mingisuguseid jälgi jääda. Punker hea koha peal tehtud söök on kohe käejala juures,  no praegu paistab punased maasikad. Et no maasikad olid vist siuke suvine hea maiuspala. Andis energiat? Aga lähme siis vaatame, millist elu seal punkris elati. No nii, siin on tõeliselt head tingimused ju korralikud  voodid meestele üles pandud 12-le mehele ideaalsed  tingimused on selles punkris. No voodi on tõesti siin korralik ja pikk,  isegi et siin võib niisugune kahemeetrine meeski ilusti  hakkama saada. Ja. Saab magata. Ja seljakoti saad ka veel visad põhukott alla  ja praegust suvel kuivad heinad siis tuleks isegi hea  meelega magama. Suvel saab siin hakkama küll, aga mis siis talvel hakkab toimuma,  siin peab ju olema mingisugune küte ikkagi sees ju. No suvel üldjuhul sellistes punktides ikkagi ei elatud,  suvel oli ju märksa paremaid ja ohutumaid kohti,  aga talveks olid ahjud. Ja siin on praegu meil see ahi. Kui sul tuli punkrihaarang ja, ja kui sa pidid äkki minema minema,  siis ahjul olid sellised sagad küljes, kus sa said puuvara  läbi ja ahi prooviti kaasa võtta. Ahi prooviti ka, seepärast see, see oli väga väärtuslik oli. Üks väärtuslikemaid asju. Punkriehitusel ei kolgitud ega taotud naelu,  vajalikud sidemed tehti peene raudtraadiga  ning mootorsae kasutamisest võis ainult unistada. Üks asi on veel, mis need oli. On niisugune külmetuskapp, see praegu siit luuk on lahti. See oli ka niimoodi, et suvalise koha peal oli siuke auk kaevatud,  luuk oli peal ja kui kodust läksid ära, siis panid. Siin on liivahunnik, panid siia liiva peale. Proovisin teise põranda ga samasuguseks teha  ja siis olid sellised söögid isegi, mida sai sellises  tingimustes hoida kaks talve, no vaatame,  mis siin on. Oo, siin on aga see, no siin on need. Aga siin siis säilis toit ilusasti külmas. Kus siin süüa ei ole, aga, aga siin siis toit säilis. Nii ja siis on viimased narid siin ja läheb pikk koridor  siis mäeveerele. Jah. Siis läheb pikk koridor mäeverele. Sinna on hea kuulipildujad panna. Et siia otsa oli kuulipildu Nojah, siis on siuke hea tunne, vahepeal saad sees käia  või vahetab meest ja noh, kui praegu sealt kui siin  niisugune väike võsa ees või kui sealt mõni veoauto täis tuleb,  noh siis ei ole vist vaja Eestile eriti välja tullagi. Üks mees saab, kame siin talvel oli niimoodi,  et noh, oli selliseid punkreid ka kindlasti,  kus näiteks kolm kuud üldse väljas ei käidudki,  kus oma vajadusi rahuldati punkris ja noh Aga aga üldjuhul, kui oli niisugune tormine  ja tuisune ilm, siis oli ju väga hea väljas käia,  siis ei jäänud jälgi ja siis sai julgenud koju minna ja. Aga aga kui jälle torm ära läks, siis oli jälle probleem,  et kuidas saaks nüüd oma punkrisse tagasi,  et siis pidid ikkagi ootama ja ootama seda tuisku  või siis lund. Metsavendade salarelvaks oli looduslik metsakohin pudelisse  vilitult aitas raskel ajal igas mõttes elu sees hoida. Need mehed, kes jooki vaid kõrist alla valasid,  kadusid metsast kiiresti. Nii raviotstarbeks kui ka surnu pesemiseks vajaliku vedeliku  autentsust sai kontrollida tikuga. Loodus oli selline, keda võis usaldada inimest paraku mitte alati. Hirmus kange, hirmus kange, aga. Aitab hädast välja. Metsakohin pani meie rattasõidule kriipsu peale  ning sadulasse saime alles pärast väikest puhkust. Eestimaa kõige kaugematel piirialadel ootas meid järgmisena  üks korralik jalgsimatk koos mägede vallutajaga. Eestimaa ja tema loodus meis ja meie siin sellele ainumasele Eestimaal. See on meie saate kandvaks teemaks ka nädala pärast. Kolm osoon.
