Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere raadio kahes alustab taas saade puust ja punaseks, see on saade, mis tund aega tutvustab teile värskemat teaduse ja tehnoloogia vallast. Ja sellest soojast ongi meie saade üles ehitatud niimoodi, et iga tund on pühendatud ühele kindlale valdkonnale. Me oleme siin erinevates saadetes juba vaadanud eluslooduseteemalisi uudiseid, eluta looduseteemalisi uudiseid ja täna siirdume tehnoloogia valdkonda. Mina olen saatejuht Arko Olesk ja minu ka siinsamas stuudios on Tartu Ülikooli doktorant, üks Eesti robootika eestvedajaid Heila alti. Tere. Tere. Tere. Oleme teie jaoks välja valinud rea tehnoloogiauudiseid, mis on siis läbi käinud, millega on välja tuldud viimaste nädalate jooksul ja üritame neid teile siis pisut lähemalt ja põhjalikumalt tutvustada, teha puust ja punaseks. Ja esimese uudisena jäi meile silma selline põnev lugu nagu üks uuelaadne elektrimootor. Tegemist on ühe Ameerika start-up'iga. Ka samamoodi doktorandid, kes lõpetasid oma doktoritöö avastasite käigus, et päevaseid elektrimootoreid saaks teha märksa odavamalt, isemalt ja tõhusamalt ja tegid siis sellest oma idufirma ja nüüd kirjutatakse, et revolutsioon elektrimootorite maailmas on ehk õige pea tulekul. Esmalt me ilmselt peaksime selgitama, kuidas töötab üks tavaline elektrimootor. Tegelikult tavaline elektrimootor on juba pärit. Ega selle uudse mootori idee ei ole iseenesest just nüüd välja tulnutest. 18. ja 19. sajandil juba tegelikult kirjeldati, kuidas sellist tüüpi mootorit võiks koostada ning seda üritati ka valmistada, aga tol ajal lihtsalt ei suudetud seda käima lükata. Aga tänapäevaste elektrimootorite nin nii-öelda tööpõhimõte toimib läbi selle, et tekitatakse nii-öelda elektriväli ühes juhtmes ja elektriväli siis nii-öelda manipuleerib magnetväljaga. Kui inimene, Meil on käes hoidnud enda näiteks kahte maatükki, millel on nii-öelda põhjapoolus, lõunapoolus, siis ta on aru saanud, et need põhja ja lõunapoolus nagu tõmbuvad samanimelised poolused tõukuvad elektrimootorites toimub tegelikult samasugune efekt, et tekitatakse nii-öelda üks hetk tõukumine ja teine hetk, see nii-öelda elekter selles juhtmes katkestatakse seepärast, et kui tekitatakse nagu tõmbumine, siis see tõmbumine saab olla Tallinnas, sest et kui, kui öelda pooli ja magneti jõuad kohakuti, siis nagu edasi enam ei liiguks ka sel hetkel, kui nad kohakuti on, siis nii-öelda see elekter katkestatakse ning mootor hakkab nagu pöörlema. Ja sisse-välja hüüttimistega vahetatakse kogu aeg seda magnetvälja ja see paneb siis pöörlema selle poolisel mootori sees põhimõtteliselt sellest pöörlemise energiast saadaksegi, mis tahes energiat meil tavaliselt on vaja. Täpselt, aga sellel mootoril on tegelikult ka mõned probleemid, nimelt kui see sisse-välja lülitamine tähendab seda, et miskisugune elektrijuhe peab olema kogu aeg kontaktis ja, ja ta peab katkestama, nii et tegelikult toimub seal pidev selline sädelemine, et hülgseta, nagu ta peab olema kontaktis pöörlev osa ka veel, et ükseta peab elektrit edasi andma, teine etapp olema katkestatud ning sageli just see koht ongi see, mis on nii-öelda tänapäevaste elektrimootorite nii-öelda nõrk külg. Ja see uus mootor on samamoodi elektrimootor, aga kuidas siis see töötab ja kuidas ta siis üritab neid probleeme lahendada? Sellel uuel mootoril on nüüd asetsevad üksteise kohal sellised ümmargused metallplaadid ning Haaniliselt on see mootor ka eriline, sest et need plaadid asuvad üksteisele väga lähedal. Insenerid nii-öelda on lausa selle kauguse viinud nii väikeseks, et nad ütlesid, et plaadid asuvad üksteisest juuksekarva kaugusel. Sest et mida lähemal tegelikult need üksteisele on, varemete mootoriefekt on, kuidas see nüüd toimib, on niipidi, et ühed plaadid on siis statsionaarselt, Need on siis sellised metallplaadid, mis ei liigu millele antakse elektrilaengut peale ning teised Need on siis need, mis on öelda liikuva osaga ühendatud ning nemad otseselt nii-öelda elektriga kontaktis ei ole ning siis plaate, mis, mis on elektrit kontaktis, juhitakse siis mikrokontrolleriga, mis tekitab nendele plaatidele sellise hästi kõrgepinge ja kõrgesagedusliku voolu ning see põhjustab siis nende teiste plaatide nii-öelda pöörlemise ja selle mootori nii-öelda see eelis ongi, et puudub selline pöörleva osa elektri ülekandmise osa kontakt. Et see koha, elekter antakse, on üks osa, mis ei liigu seda ei pea liigutama ning see osa, mis pöörleb, siis see liigub, aga ta ei ole samas ühegi ühtegi moodi mingisuguse elektriallikaga kontaktis. Ja nagu me teame Kõik, mis liigub, kulub, siis, see ongi ilmselt eeliseks, et kulumist on vähem täpselt. Kuidas sulle tundub, kui realistlik nüüd on, et selline uus mootor ka varsti võib-olla mingitesse seadmetesse ilmuda, kus seda üldse kasutada võiks, sest praegu ollakse tõesti alles suhteliselt idufirma tasandil. Jah, no nad juba tegelikult said ka ühe nii-öelda grandi, et oma seda elektrimootoritootmist hakata edasi viima ning nende mõte on ja olgu see, et hakata neid mootoreid kasutama tegelikult hoopis tuulegeneraatoritest elektri tootmiseks. Aga kuidas see on võimalik, on tegelikult väga lihtsal põhimõttel, et ega iga elektrimootor ja elektrigeneraator on tegelikult üksteise peegelpildid, et üks võimalus on nii-öelda tegelikult seda mootorisse nii-öelda elektrit anda ja ta pöörlema panna või teine võimalus on siis seda mootorit pöörata ning me toodame sellega elektrit. Mis on veel selle uue mootori eelis, et ma siin ka lugesin, et ta saab olla pisem, ta saab olla odavam, ei ole vaja nii uhkeid materjale, mida veel. Sisuliselt see, see kokkuhoid saavutatakse nii-öelda ka ONGI materjalide pealt ei ole vaja, on nii-öelda niivõrd palju enam juhtmeid ja neid keerulisi elektri nii-öelda ülekandmise süsteeme ja ka liikuvaid osad minimaliseeritakse, et nagu nagu enne ütlesid, et õiged kõik, mis liigub, see kulub siis sellel, sellel mootoril nii-öelda on see liikuvate osade parv viidud võimalikult väikeseks, nii et ta kestaks. Kauem, kas see on selline mootor ka, mida nagu kodus garaažis saaks niimoodi valmis nokitseda, et klassikalised elektrimootoreid ikkagi on, kui sul on komponendid olemas. Sa võid kodus selle valmis teha oma, ma ei tea, robotile või mängu, autele või paadile või millele iganes, kas külge panna. Aga kas see nüüd uuelaadne mootor, kas seal on ikkagi nõuab mingit nii peen, et tööd, et ega päris garaažis seda valmis ei tee? Jah, kui me kõik oleme, kas just kõik ka Me oleme füüsika tunnis, kellel on võimalus nii-öelda ise ühe elektrimootori ehitanud hästi lihtsa, lihtsalt, mis on hakanud pöörlema ning jõududel just väga palju ei ole siis sellel mootoril nii-öelda valmistamine hulga keerulisem, et selle teeb just keeruliseks ja nii-öelda kontrollelektroonika, mis seda elektrivälja seal väga täpselt juhil. Ja, ja lisaks selle elektrivälja juhtimisel on keeruline, aga see plaatide mehhaanika, sest nad asuvad üksteisele ikkagi ka väga lähedal, et elektrivälja mõju oleks nii-öelda maksimaalne. Et sellelt elektriväljund nii-öelda imetakse kõik võimalikult palju energiat väljaks efektiivsus oleks võimalikult suur plaatide üksteisele nii lähedale viimine, et, et seda päris põlve otsas ei meisterda. Aga kas sina hakkaksid oma robotitele pigem seda mootorit külge panema? See on hea küsimus. Sellepärast et ilmselt mind väga ei huvitaks, milline mootor mul robotitel just on. Muidugi, kui ta tarbib vähem elektrit, siis see tähendab seda, et mu robot sõidab kauem, robot tegutseb kauem ja minul on selle üle ainult hea meel, sest roboti, nii-öelda aku laadimiste vahe on suurem ja ma saan rohkem nii-öelda siis robot saab rohkem teha seda, milleks ta loodud on. Aga kas nüüd seal nii-öelda roboti mootoris asub nii-öelda traditsiooniline elektrimootor, millel on ka nii-öelda magnetit sees või siis selline uudne elektrimootor? Kindlasti oleks huvitav näha, aga ilmselt läheb ikkagi mõned aastad aega kuni me näeme sellest mootorist lisaks tuulegeneraatoritel ega muid rakendusi. Jääme seda ootama järgmise uudiseni, kuulame pisut muusikat. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks, kus me täna tutvustame teile värskemaid tehnoloogiauudiseid Lähevad otse laboritelt otse inseneride tööpinkidel, mis ei pruugigi meieni veel jõuda lähematel aastatel või aastakümnetel, aga mida on huvitav siis oodata. Ja täna on mul abiks neid uudiseid kommenteerimas robootika spetsialist Heilo altim ja robootika juurde me nüüd kohe lähemegi, nimelt Jaapan siin eelmisel nädalal andis vaata et nemad plaanivad ühte suurt ja ulatuslikku roboti revolutsiooniprogrammi, ehk siis kuna neil on ka mure, et töökäsi jääb järjest vähemaks ja majandus ei ole nii agara hooga kasvamas, kui nad loodaksid, siis soovitakse käima lükata üks robotiseerimise programm ja nad kavatsevad sinna panna miljardeid dollareid üle 10 miljardi dollari lähema viie aasta jooksul ja kahekordistada tööstusrobotite arvu Jaapanis. Kuigi, nagu ma aru saan, mitte ainult tööstusrobotite arv, vaid see plaan on ikkagi ka selles, et noh, sisuliselt kõik tööd, mida robotid vähegi teha saaks. Nad võiksid Jaapanis seda teha. Jah, maailma kõige esimene robot, mida loetakse robotiks, oli tegelikult samuti tööstusrobot mis General Motorsi autotehases ja ta võttis nii-öelda valuvormist, auto uste käepidemeid välja, kuna seal olu vormi nii-öelda kui neid käepidemeid sinna valati, tekkis väga palju mürgiseid gaase, mis inimesele olid ohtlikud ning siis nii-öelda pandi töösse robot, mis siis hakkas neid käepidemeid seal nii-öelda valuvormist välja võtma. Aga Jaapan nüüd astubki sammu edasi, nad lihtsalt ei kasuta enam robotit mitte nii-öelda tehastest tootmiseks, vaid Nate tahavad neid suunata nüüd ka teenindussektorisse just kodudesse, külalistemajadesse, et robotid hakkaksid, et nii-öelda tegema seda igapäevatööd, mida meie teeme kodus, peseme nõusid, koristame tube, kõiksuguseid, muid majapidamistöid ning see on selles mõttes märkimisväärne iseenesest, kuidas see ka õnnestub, kas inimesed on niivõrd ette valmistatud, selleks? Me kõik küll arvame, et robot on nüüd mingi viimase aja uudne sõna, kuid tegelikkuses inimesed ei adu, et oleme tänapäeval juba ümbritsetud robotitest. Ning meie elu sõltub nendest väga suurelt. Aga miks see nii on, on see, et kui me mõtleme roboti peale, siis robot ei ole mitte midagi muud kui üks kolmest komponendist koosnev nii-öelda seade. Ja kui me võrdleme inimest robotiga, arukas, oskad öelda, mis võiks olla inimesel nii-öelda kõige tähtsam organ. Nii ilmselt aju ajupott, täpselt robotil on samamoodi vaja ühte aju, nii, meil on põhikomponent olemas, sellel robotil on vaja aju ja roboti ajume üldiselt tegelikult kutsume näiteks kontrolleriga nii. Ütleme, et sul on aju olemas. Kuidas sa nüüd ümbritsevast keskkonnast? Aru saad, eks ole, silmad, kõrvad noh, inimesel on ka näpud ja nahk, millega ta kompab ja tunnetab. Ja jah, silmad ja kõrvad on peamine osa. Nii kuidas neil inimestel nagu kokku kutsutakse, nii-öelda närvisüsteem, silmad, kõrvad, mad, haistmine, maitsmine, meelemelonid, meeled, meeled, väga hea. Aga kuidas võiks nimetada roboti meeli haa roboti meeled, roboti meeled, tinglikult on andurid siis ehk siis andurid on robotil need nii-öelda vahendid, millega robot saab ümbritsevast keskkonnast. Kui meie ärkame hommikul üles, siis mille peale me üles ärkame? Kas selle peale, et väljas on valgeks läinud, teeme silmad lahti, Lähme või hilised, meie tüütu mobiiltelefon taas kord. Ja me kuuleme seda. Robotil on samamoodi olemas nii-öelda valgusandurid, heliandurid, kõiksugused, andurid, nende abil ta saab keskkonnast aru. Ning me oleme nüüd jõudnud sellesse etappi, et meil olemas controller olemas nii-öelda andurid. Aga kuidas inimene liigub? Käed jalad ja luud, lihased nendega Anist robotite puhul kõige raskem, nagu ma senimaani aru saanud. Jah, robotitel pole otseselt lihaseid, nemad peavad kasutama neid elektrimootoreid või siis muid nii-öelda vahendeid edasi saamiseks. Aga, ja me olemegi öelda saanud kokku nüüd ühe süsteemi, mis koosneb nii-öelda kontrollerist, anduritest ja täituritest, testis mootoritest. Et tegelikult on inimene ka omamoodi robot. Aga kui me mõtleme selle peale, et olemas need kolm komponenti, kas Arko oskad mulle nimetada mõnda kodumasinat, millel on olemas nii-öelda controller, mingisugune täitur, ehk siis kas ta võib olla mootor või mingi kõlar või mingi tuluke ja andur? Ilmselt nad on praktiliselt kõiki tänapäeval roboti nad ilmselt ma ei oska ühtegi masinat nimetada, mis nägu reageeriks meie sõnadele veel peale vist uuemate mobiiltelefonide. Aga mobiiltelefonidele jälle ei ole neid täitureid, nemad tegelevad puhtad elektrooniliselt ja. Piil telefoni tegelikult täituriks võiks lugeda isegi näiteks kõlari, nüüd me saame läbi kõlari, informatsioonid annab teada oma operatsioonist, kui telefon heliseb. Aga selles mõttes oli sul õigus, et kõiksugused, koduseadmed, mis on vähegi moodsamat, kasutavad tegelikult kõiki neid company diskid, pesumasin, millel on olemas controller. Tal on väga palju erinevaid programme ning tal on olemas täitur, mis on siis mootori andurid näiteks kasvõi veetemperatuuri andur. Et tegelikkuses oleme praegu juba ümbritsetud väga palju robotitest ja me lihtsalt ei taju seda. Kui inimesed tihti küsivad käest, et kas sa saaksid teha roboti, mis minu tööd hakkab tulevikus tegema siis tavaliselt küsin vastu, kas sa tahad seda, kas sa tahad oma tööst ilma jääda. Aga neid küsimusi tuleb väga palju. Aga paistab, et jaapanlased liiguvadki selles suunas. Neil on juba väga palju roboteid nende ümber ja nad hakkavad tegema veel rohkem. Täpselt ning nad hakkavad seda tegema just siis sektoris kus robotid pole veel senini nii-öelda revolutsiooni saavutanud ning eks sellepärast seda kutsutaksegi jaapani roboti revolutsiooniks. No me oleme näinud neid jaapani roboteid Asima, eks ole, näeb välja nagu väike inimene, pea, käed-jalad oskab jalgpalli mängida isegi ütleb sulle paar sõna vastu ja nii edasi, et kuidas sulle tundub, kas need jaapanlased tihivad pigem selles suunas, et nende tänavate lahkelduvadki sellised pisikesed humanoitsed robotid, kes siis ma ei tea kulatavalt selle rongipileti või võtavad sinu mustad nõud vastu või siis ongi need robotid, peidetakse härra igale poole maid, seinte sisseseadmetesse niimoodi, et tegelikult me ei pane neid tähele, aga nad teevad, mida neilt küsitakse. Inseneride seisukohast lähtudes on humanoidrobotite ühed kõige keerulisemad robotid üldse sest et nii-öelda nende programmeerimine ehitamine ning kas või lihtne ülesanne panna, eks robot püsti seisma nõuab väga palju tööd ning selles mõttes sellistel robotile anda mingisugune ülesanne vajab kordades rohkem ressurssi, kui lihtsalt ehitada mingisugune moodul, vabanen robot, mis täidabki ühte konkreetset ülesannet. Aga samas humanoidrobotid näevad meie moodi välja ning inimestele tunduvad nad justkui nagu vastuvõetavamad. Kui mingisugune karp võib-olla, mis seal bussis siis seda piletit seal annab või, või siis tema asemel on nii-öelda üks istubki seal üks asi, mu, kes, kes annab sulle selle pileti, et kumba sa ise eelistaksid, et ikkagi on see vahetu suhtlus ju inimesele meeldivam. Kuidas sulle tundub? Kui nüüd viie aasta pärast kuue aasta pärast sõita Jaapanisse, kas sa kipuksid sinna, et nagu tutvuda, et kas need jaapanlased suudavad luua sellise ühiskonna robotitest, mis on meile kõigile eeskujuks või, või sa pigem pelgad, et, et see ei ole tegelikult see suund, kuhu minema peaks? Kindlasti oleks seda huvitav jälgida, mis nende ideest edasi saab ja nad investeerivad sellesse väga suure summa raha. Aga kas see on just see suund? Kindlasti see suund nii-öelda viib edasi ideed inimeste ja robotite nii-öelda ühte ühiskonda integreerida ja lõimida. Aga kas see on kõige efektiivsem viis, kuidas neid kasutada? Vaat sellest mõni kindel ei ole. Igal juhul Jaapan teeb revolutsiooni, nad vist on juba praegu maailmarobootika esirinnas ja tahavad seda edumaad veelgi suurendada, investeerides sinna miljardeid dollareid. Aga nüüd taas väike muusikapaus. Puust ja punaseks. Raadio kahe eetris jätkab saade puust ja punaseks saade, mis toob teile värskemaid sõnumeid teaduse ja tehnoloogia valdkonnast ning täna just nimelt tehnoloogia valdkonnast. Vaatame, mida uut ja põnevat on insenerid üle maailma leiutanud. Kui me eelmises saatelõigus rääkisime jaapani robotitest, siis ega me väga kaugele sealt enam ei lähe. Natukene üle mere jõuame. Hiina ja Hiina ja teadlased on välja töötamas vähemasti välja kuulutanud, et neil on valmimas üks uus ja uhke allveelaev. Hoopis teistsugune kui praegused allveelaevad ja allveelaev, mis teoreetiliselt vee all suudaks sõita sama kiiresti kui praegu. Kõige uhkemad ja kiiremad sõjalennukid. Filoltin, kes mulle aitab neid uudiseid kommenteerida, kuidas sulle tundub, kas selline veealune lennuk on mõeldav ja teostatav? Vajadus selle jaoks kindlasti tuleneb nii-öelda sõjatööstusest, et ikka oled esirinnas, kui sul on väga kiiresti liikuvad, olge laevad, kas see nüüd võimalik on? Jah, see on võimalik teoreetiliselt praegusel hetkel ning see allveelaev kasutab sellist efekti. Meditatsioon, mis on siis efekt, mille tekitab nii-öelda vedelikus kiiresti liikuv objekt ja see ja see objekt tekitab siis kiiresti liikudes nii-öelda vedelikus, kõrge surve ja selle kõrge surve tulemusena nii-öelda pressib vedelikust gaasi välja või õhu tinglikult võrreldes. Seda efekti on võimalik ise nüüd järgi teha järgi vaadata, et kui te otsite internetist nii-öelda videokeskkondadest inglise keeles käivitation siis te leiate selliseid videosid, kus nii-öelda võetakse näiteks üks klaaspudel, mis on täis nii-öelda mingisugust vedelikku, kas vett või ükskõik mida öelda, kui sellele nüüd klaaspudelile kiiresti nii-öelda suu peale ka lüüa, siis nii-öelda klaaspudeli allosas tegelikult meie ei näe seda oma silmaga, kuna see toimub väga kiiresti. Millal tekib ülerõhk, keset vedelikust pressitakse gaas välja, see klaaskudel tegelikult Baltos katki. Ja see allveelaev nüüd üritab nii-öelda sama efekti saavutada kiiresti liikudes, kui ta piisavalt kiiresti liigub, siis ta tekitab nii-öelda vee all endale õhutasku. Aga miks nii-öelda vesi on parem, kui õhk on põhjustatud läbi hõõrdumise, sest et veel on teatavasti suurem öelda hõõrdetegur, kui on õhul, et, et lennukit ka tegelikult mitte ei lenda madalalt mitte sellepärast, et see võib olla ohtlik, oleks vaid ikka kõrgel hõredam õhk ning väiksem hõõrdumine ning nad kulutavad vähem kütust aga allveelaeval karaski liikuda, kuna tegelikult vesi takistab kiiresti liikumist suure hõõrdumise tõttu. Eks ole, Ma usun, et suvel inimesed ujumas käies said ka seda testida, kui sa tõmbad ikkagi Käega läbi v siis ise nagu tunned, tunned seda survet, mis selle vastu on, ja siis see mõjutab ka loomulikult allveelaevade liikumist, nii et ühesõnaga sisuliselt nagu lendabki vee all, sellepärast et, et sind ümbritseb. Õhk täpselt ja nüüd on väga huvitav mõte, et kuidas saab allveelaev liikuda nii-öelda selles õhumullis, kui varem nagu kasutasid allveelaevad vees liikumiseks nii-öelda sõukruve, siis nüüd nagu õhusse sõukruvi enam midagi väga ei muuda, sest et ta vajab sellist tihedamat keskkonda siis nendel uudsetele laevadel on raketimootorid. Ning need ja vaat siis saavutavad väga suure kiiruse. Aga tegelikkuses ei ole seda allveelaeva nii-öelda veel valmis tehtud seal seni idee faasis, sest et väga suur probleem on seotud selle allveelaeva juhtimisega, et kui sa asud nii-öelda vee all, õhumullis sind lükkavad edasi raketimootorid kiirusega mitmeid sadu kilomeetrit tunnis kuidas sa seda nii-öelda masinad seal juhtida saada ja, ja see ongi tegelikult praegu üks nende inseneride põhiprobleemidest. Sisuliselt oledki ilmselt nagu rakett seal vee all, niimoodi, et mis iganes sulle ette jääb. Sa, sa ei saa pidurdada ja seisab momentaalselt reageerida, kõrvale, juhtida niimoodi, et mõnevõrra ohtlik tundub see. Ja see, see idee isenesest ongi saanud just uue uudise, kuna nüüd need insenerid leidsid, et seda allveelaeva oleks tinglikult võimalik juhtida nii-öelda ühe vedelikust membraani abiga ning nad väidavad, et nad suudavad kontrollida selle nii-öelda kraani öelda hõõrdumist, et siis nii-öelda näiteks allveelaeva mõnda külge nad suudavad muuta vähem hõõrduvamaks kui teist ja siis selle tõttu ka nii-öelda panna seda alloleva suunda muutma. Ja sest lennukile tiivad, millega ta juhib tüür ja allveelaeval sellist asja ei ole, nii et kui nagu üks külg hõõrdub vähem kui teine siis ta pöördubki just. Sinna suunas, kus siis on see suurem hõõrdumine, aga iseenesest on juba tegelikult olemas. Kui nüüd mõelda, et leiutatakse tõesti tehaksegi valmis selline vaen, mis suudab nii kiiresti liikuda, siis tekib kohe kindlasti teiste nii-öelda vastaspoolel küsimus, et aga kuidas me saaksime teha midagi, mis suudaks nii kiirelt allveelaeva hävitada, sest nagu sõjas ikka on ju vaja leida, tehakse relv, siis lüüakse, leitakse kanti relv. Ning allveelaevade antirelvaks on siis Ta või nagu vastaseks torpeedod. Ja tegelikkuses on tänapäeval juba olemas nii-öelda torpeedo veono torpeedo, mis liigubki sama kiiresti, kui allveelaev suudaks liikuda ning tekitades endale siis nii-öelda vee all õhutasku, milles ta liigub, ja see kiirus, millega see torpeedo suudab liikuda, on 380 kilomeetrit tunnis. Et kui selline torpeedo nii-öelda tänase põhimõtet allveelaeva vastanute lastamis liigub nende tavalise sõukruviga, siis neil ei olegi selle vastu midagi väga teha. Et nende relv on juba olemas, nüüd tuleb see allveelaev ka valmis teha. Ma loodan, et igal juhul, kui hiinlased selle valmis teevad ilmselt seejärel ka kõik teised, siis see ei tähenda dist uut totaalset võidurelvastumist, veealust, sõda, vaid me võime seda kasutada ikkagi sõbralikeks otstarveteks. Nii palju siis allveelaevadest ja nüüd taas pisut muusikat. Tehnoloogiauudiseid raadio kahes mitte niivõrd vidinat teemadel, vaid just selliseid uudseid tehnoloogiaid, mida maailmast välja töötatakse. Kommenteerivad täna siin puust ja punaseks stuudios saatejuht Arko Oleski ja robootika spetsialist Heilo altin. Energia oluline on iga seadme puhul väga oluline teema, kust nad saavad oma energiat Kasema patarei, kas need on juhtmed küljes, mis paneb mootori liikuma nüüd Šveitsist on tulnud üks päris huvitav teema. Me teame, et paljudel inimestel on kehasse pandud südamestimulaatorit, need on seadmed, mis siis peavad jälgima, kuidas inimese süda lööb ja kui midagi kipub viltu minema, siis vastavalt elektrilöökidega sega seda reguleerida. Praegune süsteem on selline, et nendesse stimulaatoritesse on patareid, patareid, eluiga on teatavasti piiratud teatud hulga aastatega, nii et kui patarei saab tühjaks, siis peab inimene minema uuesti operatsioonile laskmas, patarei endal välja vahetada. Nüüd šveitslased on välja tulnud uuelaadse südamest simulaatoriga, mis teoreetiliselt ei patareisid, mis saaks energiat kehast südamest enesest. Ehk sa oskad pisut lahti rääkida, mida siis šveitslased välja mõtlesid? No südamestimulaatori põhimõte on tegelikult nii-öelda südamele siis elektri pärast impulsid andmises, et hajugi juhib ju meie lihaseid läbi elektri nii-öelda impulsside inimesed, kellel on siis nii-öelda südame rütmihäired, siis saavad nii-öelda südamestimulaatori abil südamega varaselt tööle pidanud siis selle elektrinendestimulaatori toitmisega probleem ja kuna stimulaator ise otseselt nii-öelda südamelihaste nii-öelda kokkutõmbamist lõpuni põhjustada annab lihtsalt või sisselihas tõmbub ikkagi ise kokkanud selle lihase enda kokkutõmbamise jõudu on siis võimalik nii-öelda rakendada selleks, et toota nii-öelda elektrit sellele südamestimulaatorid üle. Et selleks on olemas sellised teatud materjalid, mis siis nende liigutamise peale, kui neid painutada nii-öelda toodavadki elektrit ja siis nii-öelda šveitsid inseneri toodavadki nüüd sedasama põhimõtet ära kasutada nii-öelda inimese sees. Nad küll väidavad, et nad on teinud nii-öelda edukaid katseid sigade peal, inimkatsete erinevatel jõudnud ei ole. Nad väitsid, et sead elavad siiani veel hästi. No me teame, et, et sea seda, inimese süda on tegelikult niivõrd sarnased, et neid on isegi inimestel on siiratud sea südameklappe, nii et, et see nagu annaks tõesti lootust, et seda on võimalik kasutada. No mulle tundub, et see teema, kuidas saada Energiat ümbritsevast keskkonnast, on viimasele vajalik ka üks väga päevakajaline teema, sellepärast et ongi, kui ei taha asjale patareisid sisse panna, siis ainus alternatiiv, mis seal on sisuliselt juhtmetega seda ringi liigutada, nii et otsitakse väga palju võimalusi, kuidas saada ümbritsevast keskkonnast energiat. Šveitslased, ma saan aru, on kasutanud võtnud eeskujuks ühe vana nende endi kella leiutise, mis samamoodi on olemas kellad, mis lihtsalt käed liiguvad, siis sellisest geneetilisest energiast kuidagi ammutavad võid keeravad selle kella uuesti üles. Kuidas sulle tundub, et kas, kas see ongi see tulevikutrend, et veel meil kaob vajadus patareide elektrijuhtmete järgi, vaid kõik Energiat tuleb kusagilt ümbritsevast keskkonnast? Väikeste nii-öelda vahendite nagu kellaajal südamestimulaatori energiat võiks tõesti ammutada nii-öelda sellest kohast, kus seda energiat juba väga on, ehk inimene on tegelikult üks väga suur, aga hea energia allikas selles mõttes. Aga mingeid suuremaid nii-öelda vahendeid inimene nüüd küll ise käivitada ei suuda selle oma energiaga. Aga kindlasti on see huvitav, üks nüanss, mida need teadlased veel välja tõid. Alternatiiv nii-öelda sellele patareidega, südamestimulaatorid, nii-öelda võimalus seda laadida võib-olla nii-öelda välistest elektriallikatest, aga see tähendab seda, et sul peaks olema justkui mingi kontakttulemused südamestimulaatorist kuhugi nii-öelda läbi sinu naha, sa saad ennast käia regulaarselt nii-öelda laadimas ja vältida sellega operatsiooni. Iseenesest tundub väga põnev, et kuskil meie hulgas võivad kõndida ringi inimesed, kellel on võib-olla pistik järel. Jah, ja kui realiseeruvad Cavel sellised ulmelised ennustused, et varsti on meil kõigile midagi kusagile siiratut, mis aitab meil ma ei tea, paremini näha, kiiremini mõelda, kiiremini joosta, siis ongi ainult paar sammu veel nende tuleviku küborgi teenikus ongi meil kehas teatud augud asjade sisestamiseks ja ei olegi enam vahet, mis on inimene, mis on tehnoloogia. Ja iseenesest, kas meie nii kaua elame, seda näha, aga tundub, et vaikselt sinnapoole liigutakse küll, sest et inimkeha, onju taas ja tehnoloogia areneb kiiresti ja nagu näha, siis tehnoloogia saab tegelikult nii-öelda meie puudujääke väga hästi asendada või, või muuta meid paremaks selle läbi. Puust ja punaseks. Tänase tehnoloogiauudistesaate viimane teema puudutab samuti seadmeid, mis viimasel ajal hääl on muutunud väga populaarseks muutuvad järjest populaarsemaks, nii et väga palju öeldaksegi selle peale, et kuidas siis neid teha paremaks, ohutumaks, levinumaks jutt käib troonidest ehk siis mehitamata lennuseadmetest nendest pisikestest põrisevatest või siis vähem põrisevad vatest lennumasinatest, mis. Ma päris palju tiirutavad taevas teevad pilte, kas siis sõjalise luureotstarbeks niisama meie meelelahutuseks õhust. Aga troonidel tuleb välja, on üks suur mure, et nad ongi, tavaliselt ehitatakse mingisuguseks kindlaks otstarbeks ja siis saabki neid selleks kasutada. Kui tahta hakata seal midagi oma käega järgi ümber tegema, siis see tundub, on väga problemaatiline, ma kujutan ette, et Heila, sina kui robotitega väga palju tegelenud inimene, sa, sa tunned seda probleemi, et kui sa saad mingisuguse roboti, siis kui palju, vaat sellega üldse midagi moodi manipuleerida või selle tarkvara muuta või, või riistvara muuta, et, et selline kindlaksmääratus on üsna suur probleem. Jah, et kui robot või mingi seade on mingiks kindlaks eesmärgiks ehitatud näiteks tehases robotkäed, mis keevitavad autosid kokku siis sellise nende robot käenit õmblema õpetamiseks ilmselgelt insenerid raha investeeri, et et kui see robot on juba kord loodud keevitamiseks, siis ta, see on kõige odavam viis nii-öelda keevitada. Aga, aga nüüd vajaksime ikkagi nii-öelda teistsuguse eesmärgiga robotid, siis oleks nagu odavam alustada otsast uuesti ehitamisega. Teadupärast ju iga asja uuesti alustamine nõuab samuti aega ja raha, et et võib-olla oleks lihtsam teda leiutada mingisugune multifunktsionaalne platvorm, millele siis vastavalt soovidele lisada juurde andureid või, või siis nii tarkvara, mis siis teeb vastavalt seda, mida klient soovib. Ja nagu ma aru saan, siis tegelikult nüüd droonidega püütaksegi nende sedasama olukorda saavutada, et et kui, kui kellelgi kliendil tekib soov kasutada drooni mingisuguses spetsiaalselt eesmärgiks, siis ta defineerib ära troonile peaks juurde vaja minema mingisugused andurid, tarkvaramootorid ja, ja teda rohkem ei peagi huvitama see, et kui kaua läheb aega nüüd selleks arenduseks ja. Ja see uudis, millest me räägime, käsitleb taas kord ühte idufirmat Ameerika idufirma nimega Erbueer mille taga on Emmaiti taustaga kunagised tudengid, niisiis lennundusinsenerid, kes ka kooliajal pidid ehitama droone koolidevahelise võistluse jaoks ja siis seal tekkiski mõte, et no kui me peame iga asja jaoks niimoodi eraldi spetsiaalse drooni ehitama, miks ei võiks olla niimoodi, et on olemas sellised kindlad põhisüsteemid, millele saab siis teatud funktsionaalsuse juurde panna, et, et kui sa tahate pildistada, siis sa paned sinna kaamera külge ja programmeerid võib-olla paari nupuvajutusega ta pildistama. Kui sa tahad, et ta, ma ei tea, mõõdaks õhutemperatuuri, siis sa paned kraadiklaasi külge ja samamoodi paari nupuvajutusega programmeeriti ümber, ehk siis selline mitmefunktsionaalne platvorm. Ja ütleme robootika, sest ma kujutan ette, on see ka juba üsna tuttav kontseptsioon. Tegelikkuses ei ole väga palju just nii-öelda leiduv selliseid robotiplatvorme, mida saaks kasutada nii-öelda kõigeks. Sest et nagu tuntud ütlus ütleb, et kui üks asi nagu peaks justkui kõike tegema, siis ta tegelikkuses ei hästi mitte midagi. Vastupidine näide nüüd siinkohal on tegelikult nende õpperobotid. Need on nii-öelda robotid, mida kasutatakse näiteks keskkoolides või kõrgkoolides nii-öelda robootika õpetamiseks või mõne muu nii-öelda aine õpetamiseks ja nende puhul on küll tegemist, et nad on sellised kesksed platvormid, neil on olemas mõned mootorid, et ta saaks ringi sõita kontroller ja siis on ka palju nii-öelda porte ehk ühenduskohti, kuhu saab lisada siis nende lisamootoreid või saad lisada andureid vastavalt siis sellele, mida sa tahad, et see robot tegema hakkaks, et kas sa tahad, et ta näiteks otsiks inimest mingisuguse soojusanduriga või, või sa tahad, et ta näeks valgust, kui valge mõnes ruumis on või tahad üldse temast ehitada näiteks mingisuguse suurema asja, vaatasin korraga viite kuut mootoreid, siis ta on olemas, võimalused need sinna ühendada. Aga, aga need robotid ongi nagu pigem sellise õppe eesmärgiga, et sellist nii-öelda robotit konkreetselt nagu tööstuse jaoks keegi kasutama. No aga droonidega on ka ilmselt niimoodi, et kes tahab nagu väga spetsiifilist teenust saada, siis see lihtebki omale ise väga teatud eesmärgiga sellised üldkasutatavad droonid ongi noh, inimestele, kes ei ole võib-olla tarkvaras ja tehnoloogias nii arenenud, kes vajavadki teatud hulka ülesannete täitmist ja siis nad saavadki omale sellise drooni soetada koos sellise vastava tark ja rahalise toega, nii et, et ei olegi tarvis rohkemat kui barje nupule vajutada. Nad ise siin võrdlevad seda olukorda droonimaailmas tema arvutitega umbes 80.-te alguses, kui, kui igaüks niimoodi ehitas ise omaette neid arvuteid ja ega need tegelikult omavahel suhtlema panna, omavahel ühildada neid masinaid ei saanud, kuniks tuli Inteli protsessor ja Microsofti operatsioonisüsteem, toss, mis tegelikult suhteliselt universaliseeris kogu selle arvutimaailma lõpuks saidki nende asjade baasil teha täpselt endale sobiva asja, nii et nemad tundub, üritavad sama teha droonidega, nii et juba näiteks Amazon hiljuti sama trooni poeg, kus me saame igaüks tellida omale mingisuguse vastava seadme, nii et kui selle idufirma mõtted realiseeruvad, siis siis me neid droone kasutada tegelikult väga mitmeteks erinevateks otstarveteks. Pigem ei peagi ootama seda, kui robotid nii-öelda maailma üle võtavad, vaid ma arvan, et kiiremini juhtub see, et me lihtsalt hakkame kuulma seda suminat peade kohal väga tihti. Jah, ja samamoodi ohutuse mõttes on parem, kui me tegelikult teame, millel põhinevad droonid meelsel pea kohal lendavad, kui me teame, et nad on tegelikult üsna universaalsed ja neid on võimalik üsna omamoodi juhtida. Aga selline oligi meie tänane tehnoloogiauudistesaade sarjast puust ja punaseks. Minul oli täna abiks kommenteerimas uudiseid robootika spetsialist ja Tartu Ülikooli doktorant Heil, altin aga sulle, aitäh. Head kuulajad. Kui teil tekib küsimusi mis tahes teaduse valdkonna kohta, siis teie küsimused on endiselt oodatud. Te võite neid postitada meie saate foorumisse raadio kahe kodulehel või otsida üles meie saate Facebooki külje R2 puust ja punaseks, on see märksõna või saata ka e-kiri punaseks RÜE järgmisel nädalal? Selles saates vaatame hoopis teist laadi uudiseid. Uurime, mida, Uut ja vana avastatud arheoloogias kohtumiseni.
