Täna tahan ma tutvustada ühte väikest ja asjalikku linnukest, kelle nimi on käblik. Käbliku on tõesti Eesti üks kõige väiksemaid linde üleüldse ta kaalub 10 grammi ja kui seda millegagi võrrelda, siis sellise kaaluga linnukesi mahuks näiteks kanamuna sisse kaalu poolest viis või kuus tükki. Kuigi käblik on väike, on ta päris mitmete rahvaste legendides või muinasjuttudes tuntud lind. Üks selline legend, kus käbikul on oluline roll, räägib lindude kuninga valimisest. Linnud otsustasid enda hulgast kuninga valida ja et valimisel oleks mingi kindel kriteerium siis otsustati. Linnud teevad lennuvõistluse ja lendavad kõrgusesse. See, kes jõuab kõige kõrgemale, sellest peakski saama siis lindude kuningas, nende hulgas, kes startisid sellel võistlusel, oli ka käblik käblik, teades, et ta lennuvõime ei ole just kõige parem. Tegelikult tegi sellise kavala triki, et poole lennu ajal puges ta kotka sulgedesse peitu. Ja siis, kui kõik teised linnud olid juba loobunud ja ainult kotkas oli tiirlemas jõudis ka kotkas lõpuks sellesse punkti, kus temagi enam ülespoole lennata. Ta ei jõudnud ja hakkas allapoole tiirlema. Sellel hetkel võttis käblik oma jõu raasukesed kokku ja lendas kotkasulgedest omakorda välja ja tõusis kotkast veel kõrgemale. Nõnda saigi ta esialgu selle kuninga tiitli kätte, kuid peagi tuli tema pettus siiski ilmsiks ja teised linnud otsustasid, et ikkagi tuleb õige kuninga tiitel Kotkale tagasi anda. Ja selle eest, et käblik nõnda alatult käitus, pagendati ta metsa varju elama ja sealgi hoidluste maadligirägastikku ja juurikate vahele. Sellest loost on erinevaid variante ja mõnedes variantides, mis hoopis teiste mandrite rahvaste suus on sündinud on käbliku asemel mõni teine linnuliik. Aga nagu käblik, kes elabki metsas ja just metsa alustaimestikus või risus ja juurikate vahel ringi turnides, siis ka nende teiste rahvaste lugude linnud, kes niimoodi kotka seljast õhku tõusevad ja pärast pakendatakse, on samamoodi silma torkama ja peidulise eluviisiga. Kuigi käblik on väike ja üsna silma torkamata välimusega lind on ta ühe asjaolu poolest suurest osast meie lindudest eriti laululindudest, et üle ja see on tema laulu valjus. Kui nüüd jälle võrrelda mõne teise linnuga, siis laulu suhteline valjus kehasuuruse kohta on käblikul 10 korda kõvem, kui seda on kuke kiremine. Isane käblik ehitab kevadel rohkem kui ühe pesa kuid need pesad ei ole lõpuni viimistletud, leides mõne emase, kes näitab tema vastu vähegi huvi, välja hakkab ta emasele neid pesasid tutvustama ja kui emane lõpuks ühenest pesadest välja valib, siis teeb isane käblik pesale lõppviimistluse ja siis selles lõplikult viimistletud pesas hakataksegi pesitsema ja poegi üles kasvatama. Kuid sellel mitme pesa ehitamisel on ka väike muu tagamõtte isased. Käblikud on nimelt mitmenaisepidajad ja nõnda kui on üks emane nii-öelda ära räägitud ja, ja talle pesa leitud, siis võib ta ka teise või isegi kolmanda kaasa leida, kelle, kellele siis samuti pesa pakub ja ette valmistab ja kellega ta koos endale teise või kolmanda pesakonna järglasi muretseb. Lõpetuseks kuulame käbliku poolt ka ühte teist häälitsust, mis ei ole laul, vaid on hoiatushäälitsus. Seda kuuleme sageli, kui inimene satub kaebliku pesa. Pesitsuspiirkonda ja Kärlik loomulikult võõra sissetungija nägemisel hakkab erutatud häält tegema.
