Loomaaialood. Loomaaia loomise. Tere tänases saates tegime taaskord sellest, et loomaaed ei olegi ainult loomade vaatamise koht. Kui augusti lõpus oli pikemalt juttu vastavatud keskkonnahariduskeskusest, siis seekord uurinud, mida põnevat saab lageda taeva all ette võtta ja millega nii väikeste kui suurte meelt üldse veel lahutada saab. Kuuleme, kuidas oli korraldatud minevikus, mis toimub täna ja millised on tulevikuplaanid. Stuudiosse Mati Kaal ja. Võiks arvata, et kui ilmad külmemaks lähevad, siis need õue atraktsioonid jäävad uut kevadet ootama või kuidas? Paljud küll ja eks sealgi on, on on erinevaid põhjuseid, sest üks noh, niisugune asi, mis meie elu kindla peale mõjutab, on see, et et meil on suve ja talveperioodi külastad tavuses praktiliselt kümnekordne erinevus ja, ja kõiksugu asjad peavad sellega arvestama või siis miks ka mitte koos meiega seda proportsiooni muutma. Ja, ja miks, noh, kui me nüüd meenutame aasta algust, kus me pisut rääkisime sellel teemal, mis ülesanded Loomaaedadel maailmas on siis kindlasti tuleb püsikuulajatel meelde Te jutuks oli neljas loomaaiafunktsioon, mis siis oli Urlestuvatele kui Tammsaare terminit kasutada või urbaniseeruvatele inimestele võimaluse andmine puhata looduslähedases keskkonnas ja ja see tähendab seda, et inimesed, kes juba tööna meenutatud loodushariduse eesmärgil loomaaeda külastamas, on nende vastu võtma, Sul on ka omad piirid ja see piir avardub märksa kiiremini, kui on vahepeal võimalus pisut mõne füüsilise pingutuse või, või täiesti teistlaadi tegevusega enda vastuvõtuvõimet taastada ja laste kohta käib see veel eriti vast ja iseäranis laste kohta, sest et nende püsivus ja, ja kannatamatus on ju tuntud ja, ja selles mõttes on siis niiviisi, et loomaaed peab vastavas proportsioonis, sest samas on väga libe koht, et et väga kerge on muutuda niisuguseks palaganis. Ja võib-olla mõnel inimesel nahk kogunisti see arvamus ongi ja, ja mõned saated tagasi meenutasime Skandinaavia pool ja selles suunas Euroopa serva poole liikudes ongi loomaaedadel see õnnetus, et nad kipuvad niisuguseks rohkem lõbustuspargis muutuma ja selles mõttes ongi asjad niiviisi, et kõik ei suuda ise teha ja lamajad peavad tegema asjatundjatega mõnes teises vallas koostööd ja kes ei süvene ja võtab asja formaalselt, siis tekib probleeme. Näiteks meie arusaamist mööda on, on niisugustel puhkudel tegemist tõsise koostööga aga samas mitmedki kontrollorganid arvavad, et et misasja, mis koostöös ja niisugune on, et tegelikult on see loomaaiaterritooriumi rendile andmine. Samas, kui me vaatame kehtivaid reegleid, siis, siis seal on öeldud, et, et rendile antakse asju, mida ei ole vaja linna avaliku eesmärgi täitmiseks. No minu arust ei ole loomaaias ühtegi ruutmeetrit maad, mida ei oleks vaja selle eesmärgi täitmiseks, kui me arvestame sellega, millest juttu oli, et, et inimesed vajavad teatavalt natuke teistlaadi tegevust vahele paremini vastu võtma neid teadmisi, mis neile meie poolt pakutaks. Jõuame sellise huvitava atraktiivse asjani nagu lasterong, mis siis 25 aastat tagasi Tallinna loomaaeda tekkis, milline siis tema lugu on? Ja kuni selle ajani olid lood ju nii, et nii nagu Nõukogude Liidu reeglid olid ei olnud seal palju võimalik fantaseerida, aga, aga 25 aastat tagasi, kui hakkasid värsked tuuled puhuma ja igasugu võimalused tekkisid ja massiliselt tekkis ju vanemad inimesed mäletavad kooperatiivi mida iganes nendega ei tehtud, kuni selleni välja kooperatiivide küpsetasid vahvleid ja läksid Moskva rongiga Moskvasse Leningradi vaksali ette müüma ja tulid õhtul jälle tagasi ja tasus ära kõik need kõik need sõidukulud ja, ja muud niisugused. Ja nii juhtuski, et tegelikult loomaaia juubeliaastal see oli 89, see oli 89 ehk täpselt 25 aastat tagasi ilmus siis minu juurde üks punt noormehi, kes olid tulnud mõttele algul vist olid plaaninud, kuskil, hakkab supelrannas nihukest asja üles ehitama, aga siis oli ta ka mõtlema, et seal on probleem, et, et turvata neid asju, et ega küsija suu pihta ei lööda, tulid minu juurde, et kas ei võiks lastele lisaks siis loomade vaatamisele olla loomaaias kusagil territoorium ju võimaldaks niisugune rong, millega nad saaksid siis vahelduseks sõita ja no meil tuli see mõte päris hea kingitusena. Mõtlesime, et miks, et ja noh, meil oli selleks ajaks juba nii palju autoriteeti, et, et meie kirjadele palvetele tuldi suhteliselt meelsasti vastu. Aga samas meil jagus oma asjadega küllalt, et tegemist, et väga palju kõrvalisemate asjadega ise tegeleda ei saa ja siis hakkasimegi niiviisi, et meie tegime, palvekirja palusime ja kui nõusoleku saime, siis mahajäetud turbarabast käisid poisid võtsid üles rööpad ja ja siis, kui me tegime palvekirja ja palusime osta liipreid ja, ja pronksist kontaktliini trammitrustis, siis tuldi sellele vastu ja jällegi poisid panid asjad maha kui ja läksid nii hasarti ka, isegi trammitrusti mehed, et peainsener isiklikult tuli testima asja ja nõu andma. Poistel oli selle idee tuumikuga tegelikult kusagil mingis trükikoja paberilaos tööd tanud palk, angaari nimeline tõstuk, mille baasil nad siis hakkasid ehitama vedurit ja ehitasidki selle veduri siis sellele tõstuki südamele ümber ja paar vagunit ka ja siis materjal, see oli ikkagi ju metalli, seal oligi sedasi, et kellel oli naise vend treial ja kellel osi oli kuskil mõni muu niisugune, nii nad seal oma sõpruskonnaga tegelikult selle asjaga kokku klapsesid, tähendab, hiljem on sellega üks väike probleem tekkinud pärast, kui tehniline inspektsioon hakkas küsima täpseid jooniseid ja asjad, aga noh, nüüdseks on ka need küsimused lahendatud. Ja vagunid värviti üle ja. Ja tähendab, kusjuures siis ühiste jõududega ehitasime sinna veskimetsa veerele siis ka väikese niukse platvormi, kuhu siis Veskimetsajaama silt peale pandi ja, ja kusagil olid poisid jaamaülema punase mütsi saanud ja ja nii oligi, et me siis ka 25 aastat tagasi ühel pidulikul sügise suvepäeval võtsime ja panime selle asja liikuma. Ja asi toimis muidugi kogu aeg see niisugune põlve otsas tehtud riistapuu kimpus natukehaaval kuskilt, et järgi andma, siis tuli jälle remontida ja nii see asi toimis. Vaata ka päris sünnipäevapäevaks ta valmis ei saanud. Või tegelikult natuke ennem valmis sai natuke enne ja sest et, et see raudtee on nüüd mõni nädal tagasi juba seda oma 20 viiendat juubelit pühitsenud päris toreda niisuguse sündmusena, kus, kus lapsed sel päeval said täiesti tasuta rongiga sõita ja ja kus siis apelsin laulis ja ja mängis, et jah, see oli nagu väike eelmäng loomaaia tegelikule juubelile, nii et sel ajal, kui siis meie juubelipidustused olid siis juba rongide auruga No tänane rong on vist natuke teistsugune või? Väga palju vahet ei ole, aga igal juhul oli tänapäevase olukorrani jõudmisel künkaid ja kive ja kändusid, millest tuli üle saada ja mis jänesest tekkisid tänu sellele, et et ühiskond arenes lihtsalt reeglid läksid teistsuguseks, et ühel hetkel jälle vanemad inimesed mäletavad. Leiti, et kooperatiivide ei ole niisugune ettevõtluse vorm, mis, mis võiks siis tõeliselt vaba ja kapitalistliku arenguga riigile kõlvata. Ja siis anti mingisugune ajavahemik ja tuli see ettevõtlusvorm ümber muuta. Jällegi võtsime ja ja nägime vaeva ja tekitasime siis niisuguse. No meil ei olnud ju muud, kui, kui see ühiste jõududega loomaaias kokku pandud väsi. Ja siis mõtlesime nipi välja, et võtame need asjad, mis on loomaaia pinna küljes, võtame need loomaaiapoolseks rahatuks, sissemaksuks, aktsiakapitalile ja, ja veeremi siis poistepoolseks. Ja kummalgi oli siis seal niiviisi poolt sellest aktsiakapitalist hindasime suvalise hinnaga. Iseenesest olime uhked tema peal panime talle suurt väärtust, natukene, võib-olla rohkemat kui karmima hinnanguga oleks, oleks võinud olla. Ja siis oligi aktsiaselts, mis kandis sama nime nagu kooperatiiv, oli siis lendva. Ja ei olnud väga pikalt võimalust meil selle asjaga toimetada, kui kui ühiskond arenes aga jälle edasi ja leiti, et noh, et aktsiaselts on ikka niisugune tõsisem asi, et seal peab olema väga suur aktsiakapitali. Et kehtestati riigi tasemel miinimumaktsiakapital ja öeldi, et kõik siis selleni ei küündi, ei taha aktsiakapitali kasvatada, siis need peavad reorganiseerima osaühinguks ja Nonii me siis siis organiseerisime jälle ümber, registreerisime, tegime jälle hunniku pabereid ja siis oli meil Osaühing tohutu bürokraatia ja naeru ongi sedasi, et selle võib-olla teist nii palju ja kohati isegi üle poole poole tuleb tegeleda mingite kõrvaliste asjadega, et saaks tegelikult seda seda põhiasja teha. Ja kui see asi oli õnnelikult möödas, siis läks elu edasi, aga siis hakkas tekkima linnasüsteemis arenguid ja, ja leiti, et, et on väga laialivalguse linnasüsteemi ettevõtlus ja ja loodi siis ettevõtlusamet, kes pidi koondama kõik linnasüsteemis olevat ettevõtluset enda otseses juhtimisno ju arvati ka noh, naiivselt nagu, nagu me kõik siin Eesti taasiseseisvumise algul arvasime, et kõik asjad tulevad iseenesest ja üleöö on meil siin sama elujärg nagu Ameerikas või mõnes teises paigas minu looma poole asetäitja armastas siis alati kõigile meelde tuletada, et ka India on kapitalistlik riik. Aga võtsime, viisime viisime oma aktsiat siis ettevõtlusametisse ja kui aasta või paar oli möödas, siis ettevõtlusamet Ta hakkas märkama, et ei ole see tulu nii röögatu, mis niuksed ajast tulla saab. Ja samas noh, kuna see põlve otsas tehtud riistapuu kogu aeg putitamist tahtis, siis sellega seoses tekkis kogu aeg kulu ja, ja noh, ots-otsaga tuldi kokku. Ja pisukene jääk oli ka, aga, aga mingit erilist suurt tulu ei, ei olnud ja siis otsustati, et tuleb hakata loobuma. Vähedulusates teete võtlustest linnas. No see rong, mis ta oli 25 aastat tagasi, oli üks rong ja täna on ikkagi juba teine rong, sest et seda ei olnud võimalik lõputult putitada. Tänane rong, mis sõidab, on juba uus. Ja sõnu see, aga see on tehtud suhteliselt sarnasel viisil. Nii et noh, natuke paremini selles mõttes, et et tehti projekti ikkagi ja kinnitati need asjad tehnilises inspektsioonis ära. Olemuselt on ta ikkagi ikkagi poiste omatehtud niisugune niisugune riista Aga samas ma kujutan ette, et see 25 aasta tagune rong, kui ta ühel hetkel siis tekkis ja sõitma hakkas, siis oli see efekt ikka kordades suurem kui tänasest, noh täna sõidavad vanalinnas rongid ringi, turistidega ja nõnda edasi, ütleme tänasel päeval, see ei ole enam nii vapustav atraktsioon. Aga need on, need on kõik niinimetatud rongid, sest need tegelikult sõidavad kummirataste peal nagu autod või traktorid, aga, aga see raudtee, millest meie loomaaias räägime, see sõidab ikka rööbaste peal, seal on muidugi juhtunud vahepeal, kui olid karmid ajad, kui kui metalli kargad ringi käisid, siis hoolimata sellest, et me oma turvameestega pale higistada turvata, püüdsime ikkagi ühel ööl viidise pronksist kontaktliin minema. Ja Eesti ajal ei ole enam olnud seda võimalust, nagu Vene ajal oli, kus ei maksnud see pronks midagi ja see oli meile jõukohane grammi Trustist ära osta ja, ja me olime sunnitud siis selle pronksist kontaktliini asendama terasest kontaktliiniga. Ja selle tulemus on see, et koha peal, kus on kurv ja tõus, seal kipub rong vahel poksima hakkama, sellepärast et lihtsalt terase voolujuhtivus on natuke teine, kui on pronksile. Aga muidu sõidab loomaaias ringi ikka pesuehtne rong on läinud natuke väike muude rongidega alust ja, ja lapsed on just eriti Imulus istuma vedurisse, mõni ootab ära mitu vahetust, et ei taha vagunisse minna, vaid kaks kolm kohta, mis seal veduri son, et, et just need kohad saada, et on ikka uhke tunne vaadata veduri aknast välja ettepoole, aga mitte siis küljeaknast välja vagunist. Ja siis tegigi ettevõtlusamet teen ettepaneku, et, et partnerid, ostku teine pool sellest osaühingust välja ja nagu jutuks oli, et me olime suvaliselt hinnanud üsna kõrgelt seda mitterahalist aktsiakapitali ja no poistel niisugust raha ei olnud ühelt poolt ja teiselt poolt, et noh, oleks olnud ju niisugune äärmine ebaõiglus, kui nad sisuliselt pidanuks ostma ise selle välja, mille nad ise olid ehitanud. Ja, ja siis ühiste jõududega selgitasime olukorda ja õnneks oli ka linnavolikogu nõus ja me jõudsime niisuguse kompromissini, et tegelikult täheldati selle osaühingu varast raudtee ja jaamahoone, aga kõik need asjad, mis olid loomaaiaterritooriumi küljes kinni ja linn kinkis siis formaalselt selle teise firma poole oma partneritele ja sellest hetkest alates, siis on nüüd nii, et igal kevadel teeb see Osaühing lendva, teeb siis lepingu ja rendib seda raudteed loomaaialt. Noh, nii nagu taristuga on päris raudteele. Et raudtee kuulub ühele firmale, teine firma peab tema käest seda rentima, niisiis on ka meil selle raudteega ja selles mõttes toimib jätkuvalt edasi ja ma loodan, et Ta, ta toimib veel kaua aega ja sellel päeval, kui siis raudtee oma juubelit tähistas, siis siis oli puu otsas pandakaru, kes iga kord, kui rong mööda sellest puust läksis lehvitas nii et lapsed olid väga elevil sellest sellest kõigest tänapäeva tehnika võimaldab igasuguseid asju ja, ja selles mõttes on selle 20, aga on ju toimunud ikka tehnoloogias ja tehnikas võrreldes sellega, mis meil siin nõukogude aja lõpus võimalus kasutada oli. Arengud väga, väga suured olnud, pandakaru oli tegelikult robot. Pandakarud on, on niisugused elukad, keda maailmas on väga vähestel võimalik pidada ja eeldab see rahakoti. Kui see rong meid kuuleks, siis ta oleks rahul. Me oleme talle nüüd hästi palju tähelepanu pühendanud ja õigusega, sest selge see, et see loomaaialaste rong on ilmselt atraktsioon number. Üks ka seda tänini, aga, aga loomaaias on atraktsioone veelgi. Ja enamasti ongi sedasi, et, et muidugi me oleme ise otsinud võimalusi ja, ja mõned head võimalused on, on ikkagi ka avanenud. Mõned head aastad tagasi oli Kultuuriministeeriumi kaudu võimalik teha taotlust atraktsioonide hankimiseks raha saada ja meil läks korda see taotlus rahuldati ja selle tõttu oleme me suutnud üles panna ronimispüramiidi, mis on nii kõrge, et selle kõrgusega 1900 pool meetrit ja selle kõrgusega kõige lähem on Varssavis. Tol ajal olid veel eesti kroonitamaksis praktiliselt pool miljonit Eesti krooni. Aga Ta on ka niisugune paarikümne aastase garantiiga ja, ja tõesti niisugune, kus siis teras ja, ja nailon on, on, on omavahel ühendatud ja sinna või korraga peal lasta terve rühma sõdureid. Nii et kui kooliklassid tulevad, siis nad võivad sinna minna peale kohe kõik see mees ja ronida ja nagu meie seal all oleme nende tegevuse õhutamiseks öelnud, et et minge ja vaadake maailma ahvi vaatevinklist. Ja nii kõrged Ta ei usaldanud siis tootjatehas Saksamaal. Meie kohalikel vendadel ülespandavaid tulid ise kohale teda üles panema ja ja kui ma siis küsisin selle tehase esindaja käest, et missugused manitsused ja eeskirjad ma pean siia juurde panema, et kui väikesi siia peale võib lasta, siis selle peale tema ütles, et mingeid kirjasid ei ole vaja, et kui vanematel on mõistust, et nad ei lähe abiks, siis on see asi nii ehitatud, et liiga väikesed ei pääse üles, et alumised, need trossi silmad on nii suured, et väikesed, kellega võiks probleem tulla, ei suuda sellele peale ronida ja, ja need, kes juba suudavad, nendega ei ole probleemi, sellepärast et see süsteem on nii ehitatud, isegi kui keegi pudeneb, siis ta ei kuku maha, vaid jääb sellesse võrgustikku kuskilt otsast pidama ja see maandumine saab suhteliselt tehnotähendab? Jah, ta isegi ei maanduvaid, ta jääbki sinna võrku kinni ja kab ained, kas keerab ennast jälle õigeks ja vastavalt siis oma tahtmisele, kes ronib uuesti ülespoole, Veroni talle, aga, aga tähendab, tal puudub võimalus kukkuda tõeliselt maha ja ja siis sai mul ka selgeks, miks niisugune asi nii kallis on. Et see oli tõesti aastakümnete jooksul välja töötatud, katsetatud ja disainitud, nii et ta on absoluutselt turvaline ainult kord aastas kevadeti firma, kes siis meil seda firmat esindab, käib ja kontrollib mõned parameetrid ja vajadusel pingutab neid põhitrasse. Aga kõik ülejäänu toimib siin kahekümneaastase garantiiga, nii et ei ole küsimus ja kuna selle oleme meie niiviisi hankinud, siis see käib loomaaia pileti sisse. Aga kui me kasutame mingite teiste firmade partnerlust, et niisukesi lastele füüsilist tegevust pakkuvaid atraktsioone oleks noh, nagu igasugused karusselli ja, ja batuudid ja velokardid ja mis iganes asjad ei ole, siis, siis seal on, on see asi, et kuna seal on partnerfirma, kes peab siis kuidagi ka ennast vee peal hoidma, siis need on omaette eraldi piletiga. No atraktsioonid on mõistagi eelkõige lastele, aga võib-olla need mõned on nii atraktiivsed, et ikka täiskasvanud kipuvad ka neid kasutama. Ja no näiteks kas või seesama ronimise püramiid on niisugune, et et see pidi olema suuremates Nato baasides üleval ja kohustuslikult tik NATO soldatite seal peal ronima. Nii et, et selles mõttes issid-emmed võivad vabalt oma jänglastega koos seal ronida ja see ei ole kuskilt otsast keelatud. Aga muidugi me peame valima seda, et meil liiga palju ühetaolisi asju ei oleksid meil neid liiga tihedalt ei oleks, et me ei muutuks laadaplatsiks. Ja samas on kogunisti võimalused, need mõned atraktsioonid, kui neid üles ehitada ja läbi mõelda koostöös meie loodushariduse seltskonnaga, siis tekibki sünergia ja tulemus on mõlemad testpooltest parem. Ja, ja mul on väga hea meel, et me oleme praegu kavandamas ühte ühte uut atraktsiooni pärast seda, kui laste loomaaed Veskimetsaveerelt kolis uue keskkonnahariduskeskuse juurde ja siis siis siis nüüd, et nagu põhipesaga, sealt sellest vanast laste loomaaiapaigast, aga armetega siis mitmele poole veskimetsa laiali. Oleme me siis koostöös teiste firmadega rajamas niisugust seiklusparki, kus on mõeldud etapp pidesse, ülesandeid ja isegi interaktiivseid niisukesi õppevahendeid, et looduse kohta saada lisaseletust sellele vaatele, mis avaneb, kui vaadata varblase positsioonilt ja tähendab Ta on kavas ka teha lausa niisugune rada, mis sisaldab õpetust, et looduses toimetulekuga seoses noh, me nimetame seda haiguseks akadeemiliseks rajaks, aga, aga samas on ka sinna juurde plaanis teha nisukesi noh, erineva kategooriaga, sealjuures ka ka niisugused kõrgema kategooriaga rajad, kus võib-olla kujunebki nii välja, et dissidemed rohkem kasutavad kui väiksemad põnnid. Aga kokkuvõtteks peaks ta siis olema kõigile. No nii nagu me rääkisime, et loodushariduse keskus on meil mõeldud lastesõimest kuni vanadekoduni, nii loodame me siis ka selle niisuguse füüsilise liigud olemise kompleksi teha, nii et see on, on kooli eelikutest kuni pensionärideni välja, igaüks võib valida endale sobiva ja huvipakkuva raja variandi. Nii et kui kõik sujub, nagu me oleme kavandanud, siis järgmisest hooajast peaks süsteem juba koostöös loomaaia ja seikluspargifirmade vahel siis toimima hakkama, mitte tulevikumuusika, lähitulevikumuusika? Jah, see on loomisel ja, ja loodetavasti sünnib juba järgmisel kevadel Selge on see, et kevad ja suvi ja varasügis ka need on ikka kõige lahkemad ajad külastajatel, eriti väikestele külastajatele loomaaias, sest siis on tõepoolest ka neid atraktsioone ja meelelahutust ja tegevust ka rohkem, aga samas nagu sai juba öeldud ka saates, mis oli pühendatud loomaaia sünnipäevale, et nüüd on see loodushariduskeskus üks niisugune koht, kus sa võid ka unustada ära on näiteks akna taga paks lumi ja külm talv. Ja see viimati jutuks olnud atraktsioon peaks olema niisugune, mis, mis suudab aastaringselt toimida ja hakkab ehk teistpidi mõjuma, nii et, et need inimesed, kes tulevad talve poolaastal seda parki kasutama avastavad selle, et ka loomad talve karvas on hoopis kaunimad ja et loomaaeda võib tulla vaatama ka aastaringse. Selline oli siis tänane saade kõikvõimalikest atraktsioonidest, loomaaias ja stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombach Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loomi.
