Maa hääl oli maarahva ajaleht, mis enne teist maailmasõda  ilmus kolm korda nädalas. Maa hääl on ka Triinu Tauli tänavu ilmunud heliplaat. Kas on aga olemas ka päris maa hääl? Kui olla gaia usku, siis võib olla küll. Kaia oli kreeklaste maa jumalanna, praegu aga mõistetakse  kaia all kogu meie planeeti tervikliku, ühtse  ja elusa organismina. Kas see niimoodi ka on, ei ole mina mees otsustama. Seda väidet ei ole suudetud ei korralikult tõestada  ega ka ümber lükata. Kui aga tõepoolest meie planeet on elus olend,  siis miks ei võiks ta vahel kõneleda. Iseasi, kas ja kuivõrd meie sellest aru saame. Me oleme praegu ühe salapärase augu ämmaaugu juures  ja siin sees on kuulda sellist tumedat salapärast kohinat Rein,  mis seal maa sügav. Mis üldse toimub? No siin toimub see, mida me karstis kõige olulisemaks peame  juba neeldunud, vesi voolab ja kõrguste vahe on  nii palju suur, et ta ka kukub. Ja tekitab siis sellise maa-aluse vee vulisemise. Aga tegelikult on ju see, et Tuhala jõgi voolab siia maa alla. Tuhala jõgi ühe olulisema neelukohana just nimelt siin  muutub siis salajõeks. Karsti lõhedesse neeldunud jõemaa-alune voolutee  ehk niinimetatud salajõgi on vaid üks ilming Eesti kõige  suuremal tuntumal karstialal. Paekivi ja vee koosmõju on moodustanud siia arukaid auke,  nõgusid orge koopaid ja kuristikke. Karst on kujunenud miljonite aastate kestel,  kuid selle ilmingud kestavad tänapäevani  ja ka tulevikus. See äiaauk tekkis siia vaid 42 aastat tagasi,  kui järjekordne maa-alune koobas sisse varises. Virulase ehk püksiraie org muutub suurvee ajal sopiliseks  kasti järveks. Siin asub üle 80 neelukoha, kus vesi kaob maa alla  ja kuskilt mujalt jälle välja tuleb. Virulase koobas oma 58 meetriga on Eesti üks pikimaid  karstikoopaid ja oma maa-aluste pugemite kaudu on see  ühendatud ka tuhala nõiakaevuga. Suurvee ajal on vesi siin koopa ees üle pea  ning see koobas neelab vett 100 liitrit sekundis. Siin on tegemist praegu meil ühe klassikalise näitega avatud karstist. Kui me karstist räägime, siis ühe lausega öeldult on  karstinähtused põhjavette lahustav tegevus paekivis. Siin me võime ühe kivi võtta ja näeme, et ta on kuidagi konarlik. See on nüüd näha üks lahustuspind, siit jookseb üks teine  niisugune lahustuspind ja lahustustegevus käib ikkagi ainult sellistel. Kohtadel, kus paelasunud on lõhestunud kas ta eeskätt vertikaalsed,  lõhed. Ja teiselt poolt horisontaalsed lõhe. Ka arsti mõjul tekkinud piirkonna tundlik veerežiim,  mida kõige paremini ilmestab suurveeajal keev Tuhala  nõiakaev on otsustatud nüüd terviklikult riikliku kaitse  alla võtta. Moodustumas on ulatuslik Nabala looduskaitseala. Nabala looduskaitseala moodustamise ettepanek tehti tuhala  looduskeskuse poolt aastal 2010 ja sel samal aastal  ka Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjon kutsus üles seda  piirkonda uurima viima läbi põhjaliku loodusväärtuste  inventuuri ja see on nüüd viimastel aastatel  ka toimunud. On küll uuritud linnustiku erinevaid elupaiku,  ala ala, erinevaid väärtusi ja täna, kus Nabala  looduskaitseala moodustamine on lõppjärgus. Loodava ala suurus on 4600 hektarit. Ta hõlmab ka neli olemasolevat liikuvkaitseala  ja ka kolm kohalikku kaitseala ja seob nad üheks loomulikuks tervikuks. Moodustatav looduskaitseala asub Harju maakonnas Kiili,  Saku ja Kose vallas ning Rapla maakonnas Kohila vallas. Lisaks Tuhala ja Nabala karstialale väärivad kaitsmist  siinsed sooja metsaelupaigad. Tallinna läheduse ja kvaliteetse lubjakivi olemasolu tõttu  on siin alal juba aastaid ulatuslikku kaevandusplaane peetud. Nii kohalikele kui ka looduskaitsjatele on see äärmiselt vastumeelne,  sest mis juhtuks niigi tundliku loodusega,  siis võib vaid oletada, aga seda kõike siis on  ka ju tahetud Eestis siis kaevandada ja siis  ka selle tõttu on siia neid kaevandusi tahetud. Teha ja seda kivimit eriti ei soovitagi,  see lükatakse inselt peale ja kaevandamine hakkaks sellest tasemest,  mis on puhtam kivi ja annab siis kõrgema kvaliteediga. Kivimi ja siit 25 meetrit, et veel edasi on  siis suhteliselt head, kvaliteetset kivi,  aga ikka ütleme jälle, miks võtta seda põhjavee alt  või seest, kui meil on needsamad kihid kõvikutel paljandunud  põhjavee peal. Kaevandamine, mis nüüdseks on peatatud, on vaid üks  piirkonna muredest. Siinse eluslooduse probleemid on veelgi sügavamad,  tulenevas nõukogudeaegsest kuivendamisest. Kohalik looduskaitsja, kes on aastakümneid siinseid alasid uurinud,  viib meid allika soosse, kus põhjavee, taimede  ja loomastiku side on eriti tugev. Põhilised väärtused on ikkagi selle kandi orhideede rikkus  mis juba väga varakult hakkas nagu silma. Ja tänu sellele siis sai siin loodud siis  ka see tammiku looduskaitseala, aga nüüd viimastel aastatel  on siis kus see kuivendus on pääsenud siis lõpuks  siis kõige suuremale mõjule selle kuivanduse tagajärjel on  hakanud nende orhideede kasvukohtade Pindalad drastiliselt vähenema. Sest tõenäoliselt alanev veetase on soodustanud selliste  taimede pealetungi, kes tavaliselt madalsoodes allikasoodes  ei esine. Näiteks siin mölluallikatel, kus me praegu viibime  ja nendest allikatest saava oja kaldal Headel aegadel sai kokku loetud peaaegu 200 sellist  haruldast orhideed nagu lõhnav käoraamat. Ja tänavune, kõige värskem seire andis nendesamade orhideede  arvukuseks kõigest mingisugune 48. Ja see on ikka väga suur tagasiminek. Kas selline suurema kaitseala moodustamine võiks neid  tingimusi natuke päästa või natuke paremaks teha? Suurema kaitseala moodustamise eesmärk antud juhul. Peaks olema tegelikult see, et, et oleks võimalik säilitada  seda allikate veekogumisala võimalikult laialt. Et kraavid ei juhiks seda vett kohe kiiresti minema et ei  tekiks ulatuslik raielanke, kust lumi kiiresti ära kaob  ja vesi kraave pidi jõe poole suundub. Niimoodi, et mitte mingisugust akumulatsiooni sügavamatesse  veekihtidesse ei toimu. Mis neid allikaid elus hoiaks, vot sellepärast on see  kindlasti väga määrava tähtsusega. Hetkel me kahtlemata teeme neid looduskaitsealasid selleks,  et võimalikult seal, kus on veel puutumatut,  loodust, kus on midagi väga omanäolist, nagu me siin näeme. Et siis me võtame selle. Teritooriumi laiemalt ja üritame seda nii hästi hoida,  kui see meil on võimalik. Looduse hoidmine ei tähenda inimtegevuse lõpetamist  ning looduse ja inimese vastandumist. Meie kujundatud piirkond vajab meie jätkuvalt hoolt,  nii et ka haruldase musttoonekure ja väike-konnakotkaste  elupaigad siin säiliks. See ongi tegelikult alles algus, kui me rääkisime siin,  et üle 50 ohustatud kaitseluse liigi on juba praegu teada  ja kindlasti tuleb neid veel siis paljud neist liikidest on  tõesti sellised, kes on noh, pärandmaastik liigid kujunenud  koos inimese elutegevusega, niiduliigid ka needsamad  madalsood on olnud avatud. Ja, ja see on see keskkond, mida nad vajavad. Kui me räägime veerežiimi taastamisest, siis see on ainult  üks tõesti see kõige teaduslikum etapp selles elupaikade taastamisest,  aga tegelik probleem on samuti ka võsas võsastumises avatud  maastike kinnikasvamises ja see on juba laiem töö. Et kindlasti piirkond, mis on kujunenud koos inimesega,  saab oma väärtusi säilitada koos inimesega. Tuleb. Tuleb Baltic Rail. Ja see on Eestimaa jaoks. Ei saagi hästi aru, selline tõlkimatu ebamäärane torin. Aga palju me üldse sellest maailmast aru saame  ja teame. Kui ma ütlen näiteks kasetriibik siis enamus meist arvab,  et mingi seen Aga vat ei ole seen hoopis loom ja pealegi imetaja. See aga, et kasetriibikust peaaegu midagi ei tea,  pole miski imeasi, sest ka teadlased ei tunne kasetriibikut  veel õieti. Vaatame, kas saame täna mõne kätte kasetriibiku  või siis teadlase. Viimasel juunihommikul kahlame soolo udo timmiga Tallinna  Haabersti linnaosa võsastunud ja rohtu kasvanud tühermaal. Tulime siia otsima elu, mis esmapilgul jääb varjatuks. Eelmisel õhtul peeti ud väikestele imetajatele mõeldud  lõksud rohu sisse. Vaatame, kas keegi on ka lõksu langenud. Nii, siin on keegi sees. No nii, kas on? See on see, keda me otsime. Ei tea. Kes sealt paistab, keegi on sees,  aga on ta elus. Ta on elus. Oi. Proovime välja selgitada, kas aastakümneid tagasi Tallinna  loomaaia territooriumilt püütud imeline näriline nimega  kasetriibik elab ka täna linna lähedases looduses. Likult ei taha, kellegi saba, käis siin aga. Ja tuli siia. Pane kinni, siis on näha, kes ta on. Nii oskad sa kohe niimoodi peale vaadata,  seda jah, udunen, aga aga tegemist on siis Leethiirega. Aga ta hakkas kohe sööma ka, kuule, aga nii rahulik tegelane,  et võtab rosina ette ja teda ei häirigi meie juuresolek  või tühi kõht ei ja näha ei anna häbeneda,  pigem siis Süüa ja, ja siis vaadata, mis edasi saab. Aga leethiire laseme lahti, ta siin küll natuke veel maiustab. Äkki ta otsustab, et koos selle maiusega on hea mõte nüüd  pugeda siia rohu sügavustesse peitu. Lee tiir on siis meie metsade või ka metsaservade kõige  arvukam pisinäriline. No nii, nägemist. Näeme järgmine kord. Kasetriibikut me täna Haabersti loodusest praegu veel ei taba,  küll aga toodi mõne nädala eest Tallinna loomaaeda kaks  triibiku toonurmest. Neid loomi pidevalt jälgides loodavad teadlased välja  selgitada pisikese närilise eluiseärasused. Me teame, et ta magab talveund, me teame seda,  et, et ta toitub nii taimsest, toidust kui  ka putukatest. Meil on mingid väga ähmased teadmised olemas  selle kohta tema paljunemistsükli kohta ja,  ja kui palju tal ka poegi on, aga need on kõik väga üksikute  selliste noh, ütleme punktandmete põhjal tehtud,  et ega me väga täpselt neid asju ei tea. Aga selleks nüüd, et tõesti noh, ühte liiki alal hoida,  siis on vaja selliseid nagu noh, nagu põhiandmeidki teada,  palju täpsemalt, ehk see on üks põhjus, miks me neid siia  nüüd oleme hakanud siis loomaaia uuringulaborisse tooma. Kasetriibik on huvitav loomake. Tänaseni puudub ülemaailmselt veenev info,  kus ta täpselt elab, milline on tema arvukus  ja bioloogia. Kaks aastat tagasi hakkasid Saksa teadlased  selle pisiimetaja kohta koguma materjali  ja teadustöid üle terve Euroopa, et senistest oletustest  kaugemale jõuda. Üle-Euroopalises triibiku koostöös osalevad  ka Eesti uurijad. Kasetriibik on ehtne loom, otse loodusest,  ehk siis metsik loom aga toimetab nii rahulikult  ja vaikselt, et tundub, nagu oleks omaenda kodust. Kuidas sa tead, kus on kasetriibiku kodu? No, ega see on nii nagu, nagu ikka looduse uurimisega on. Igaks juhuks selle puuri kinni, võib-olla teine loom tahab  ka su peale ronima tulla. Et. Et selleks, et teha kindlaks, kus üks või teine liik elab,  siis, Siis selliste väikeste loomade puhul ega muud üle ei jää kui. Kui me peame lihtsalt neid püüdma ja, ja,  ja siis Vastavalt erinevad liigid, noh loomulikult nad kasutavad  erinevaid elupaiku ja, ja mingisugune teave meil ikkagi on olemas. Kus kohas me oleme? Seda liiki varem leidnud. Esimest korda nähti Eestis kasetriibikud 1858. aastal. Järgmise kohtumiseni kulus ei rohkem ega vähem kui 90 aastat. Seni teadmata põhjustel ei kohatud ühtki triivikut,  kuni 1980. aastani Loksast lääne ja Pärnust põhja pool. Järgnevatel aastakümnetel toimunud põhjalikumad seiretööd on  võimaldanud eestlastel kasetriibiku leiukohad täpsemalt  välja selgitada. Teadlaste rõõmuks on nüüdseks seirele lisandunud  ka tähelepanelike inimeste fotovihjed. Näiteks vana vigalast ja ähijärve külast Karulas. Juhuslike kohtumiste kõrval jääb siiski oluliseks  ka triibikute süstemaatiline otsimine. Seda proovime ka Udoga Haabersti märjal tühermaal jätkata. Parim viis kasetriibikute leidmiseks on hollandlastelt  laenatud idee kasutada näriliste püünistena vanu plastik. Plastikpudeli põhi ära lõigata, panna siia natukene saepuru,  et et ei oleks märg ja leivatükk on söögiks  ja noh, see pudelikork on ka hea regulaator,  et juhul kui on vihmased ilmad, siis saab korgi natuke lahti  teha ja, ja see voolab ise välja. Nii, aga siin on üks loom sees. Ahah see on triibik või oi, kellegi silmad vaatavad tõesti siit. Aga niimoodi silmade järgi küll aru ei saa,  kas see on triibik, aga vist natuke suur triibiku jaoks või? No jah, jutiga hiir, ta jälle on. Aga paneme selle ka siia. Siis me saame ta üle. Nonii, jah, tegemist on seekord ka jutt sel kiirega,  tema selg on pruun ja see triip on hästi terav,  teravalt ja tugevalt näha, aga tema nende kahe liigi  eristustunnuseks kõige paremaks eristustunnuseks on siis. Keha ja saba pikkuse suhe ja, ja kui jutt sel kiirel on on  saba umbes kolmveerand kerepikkusest, siis kasetriibi likul  on saba vähemalt 120 protsenti kerepikkusest  ehk palju pikem kui kere. Nii et kahjuks on täna siit. Siit kohe triibikat ei saanud, aga aga ka teised pisiimetajad. On siis Kasutavad seda. Või kukuvad siia nendesse pudelitesse ja,  ja neid on võimalik siis uurida selle looma me võime  ka tegelikult siis lahti lasta. Lahke hopsti ja läks. Kui me nüüd võrdleme JõtselKiirega, keda meil meil õnnestus  siis ka püüda, siis tema seljavärvus on selline kollaka oma  tooniga rohkem ja, ja võrrelda nüüd siis keha  ja saba pikkust, siis, siis saba on, on tunduvalt pikem  kasetriibikul kui tema keha. Kas kasetriibik on aegade algusest meie oma liik  või on ta kuskilt siia sattunud, ehk võõrliik? Kui me nüüd vaatame seda, et, Et millised loomad on ise omal käel siia levinud ja,  ja seega omamaised siis siis kasetriibik on muidugi omamaine liik. Selline ilus, armas loomakene. Ja nad teevad vahepeal sellist imekõrget,  ütleme ultraheli sarnast häält, mida meie mikrofonid ei salvestada. Ga ma tunnistan, et me praktiliselt kõik siinsamas kohapeal  kuulsime seda häält. Nad suhtlevad omavahel. Võtame ta siit praegu paneme talle oma koju tagasi. Muidu. Võib-olla ta, ta harjub nii ära, et ta varsti hüppab kuskile  ja siis on, siis on tema tagaajamisega suurt tegemist. See suur plaan ära kaardistada need kohad Eestis,  kus triivikut leidub. Miks see on oluline, miks see on vajalik. Kase triibik on kaitsealune liik ja, ja selleks,  et me oskaksime õigeid kaitsemeetmeid rakendada,  siis me kõigepealt peame teadma, kus kohas ta üldse elab  ja kui laialt ta Eestis elab. Kas tavainimene või harrastusteadlane saab  ka kuidagi teadlastele siin appi tulla, et triikikute  levikut kaardistada? Eestis? Kutsuks jah, üles, et kui nähakse mingit kummalist looma Kelle puhul ka endal on uudishimu, et kes see tegelane nüüd  võiks olla, et, et siis tasub alati üks väikene paar,  tegelikult mitte üks aga kohe päris mitu pilti teha  ja veel parem on videolõik võtta, sest et liikuva pildi  pealt on, on parem aru saada. Ja, ja siis saab tänu asjatundjatele ja eks  siis saab abi ja meie saame jälle huvitavat teadmist. Teadlaste ja looduse sõprade koostööst saame juba varsti selgemaks,  kus meie maa ainus hüpur, laste sugukonna esindaja täpsemalt elab. Tallinna loomaaia triibikud tutvustavad teadlastele lähemalt  oma elukombeid ja loodame, et meie värsked triibiku  teadmised annavad sakslaste algatatud üle euroopalise  kasetriibiku uurimise. Väärt panuse. Niisiis võiksime oma tulevasi puhkamisi matkamisi kavandades  võtta lausa eesmärgiks kohata kasetriibikut  ja see kohtumine ka salvestada. Siis Pole meie puhkus enam niisama ringi luusimine vaid  lausa nagu ekspeditsioon. Muidugi on tillukest kasetriibikut silmata märksa raskem kui  mõnda suuremat asja. Näiteks suitsusauna. Osooni rännumeestele jäi suvel ette aga terve saunade pesakond. Kaheksa tükki korraga. Kohe RMK matka teel Rõuge ööbikoru külje all asub saunamaa. Siin on matkalisel võimalik proovida lausa kaheksat erinevat  sauna tüüpi. Vahetult pärast Alar sikuga läbi tehtud jalgsimatka tundub  meie kangetele lihastele kõige mõnusam traditsiooniline  Lõuna-Eesti suitsusaun. Kuid kohapeal tuleb välja, et kõige esimene Eesti saun asus  hoopis tükkis koopas. Nii koobassaun kui ka sõja ajal tagalas ehitatud metsasaun  on kõik põhimõtte poolest suitsusaunad. Mõnusa suitsuse maalähedase sauna kontseptsioon on äärmiselt lihtne. Kohalik Lõuna-Eesti põllukivi ja samblaga tihendatud palgid  ja saun ongi valmis. Saun, mida meile juba hommikust saadik öetakse,  on ehitatud 1884. aastal. Suitsusauna kütmine käib tingimata lepapuuga  ning võtab aega kuni seitse tundi. Kütmise ajal läheb suits välja pragudest uksest aknast. Saunaskäigu juurde kuulub kindlasti ka vihtlemine. Õige saunameest. Oma viha ise. Noortelt kaskidelt siis ka nii või naa, võibolla,  aga noortest oleks ikka parem, et ei võta nagu kask maha,  vaid võtame oksi. S see põhimõte ja reeglid on. No reegel on see, et viht peab saama paks,  tihe, pehme ja paraja pikkusega. Viht on selline väga multiotstarbeline tööriist,  et lisaks sellele, et sa ennast sellega puhtaks pesed,  siis pärast pesed saunaviha ga puhtaks ja  mida kõike veel vihaga teha saab. Huvitav, mul on meeles vanast ajast, kui isa veel elas ja,  ja koos saunas käisime, tema tegi sellise viha,  et et ega siis tol ajal ei olnud mingisugust nuustikuid  ja millega selga pesta. Ja siis ta tegi viha ja ta tegi viha natukese pikema Ja sellise teistmoodi ja see oli ka ühtlasi  ka seljapesemise vahend. Poeg pidi isal selja puhtaks küürima. Vihaga. Enne kui värske vihaga hakata vihtlema tuleb puhastusleil  läbi teha ja sauna natuke tuulutada. Uksed aknad lahti ka ikka ikka ma vaatan,  kas, kus nüüd tulega on need kas tuli nüüd alter on? Alt on nagu täitsa puhas, aga üleval ikka hõljub üht. No kindlasti ta on veel natukese tuulutamist,  teeme siis puhastuse leili ära. Kõik kivid peavad saama üle käidud. Kogu see säte peab minema saama ja tuhka. Saun on täna saanud väga, väga karm ja tubli,  et, et, et ma arvan, et saunalistel on väga hea meel sellise  suure leili üle saame selja kuumaks ja ikka. Ja no viskame sahmakera ka, proovime ära  siis esimeseks. Seal on mitu tonni kuumaks aetud kiva, et siin on päris  võimas ja see kõik see kuumus tuleb nüüd meile keha sisse. Hetkel on UNESCO maailmapärandi nimekirjas Kihnu  kultuuriruum ja seto leelotamine. Natukene aega veel ja loodetavasti saab sinna  ka Lõuna-Eesti suitsusamm. Randel ja pehme viha oled teinud, igatahes ma tahtsin just küsida,  kuidas on. Tulen selle kõige kuulan. Hoopis teistsugune kui tavaline Eesti saun,  et suitsusauna sellise mõnusa mõnusa leiliniku. Kord kuumaks köetud ihu peab ka maha jahutatud saama. Jahutusvedeliku. Päritolu veinivaadis. Võimas minu ihu ja vaim on nüüd küll täitsa karastunud  ja puhta uuesti sündinud. Tahaks ka minna. Ma juba maha jahtunud. Pärast suitsusauna selline. Värskendus väga hea. Suitsusauna leil kestab kaua kuid mida lähemale äikesemürista,  kindlamaks saab, et edasine rattasõit Haanja poole tuleb  teha vihmasajus. Haanja kõrgustiku kupelmaastik jääb suuresti nägemata  vihmasajust tilkuv kiivrinokk ning madalad pilved varjavad  kaunid vaated sellegipoolest. Oma romantika on ka vihmasajus matkamisel. Matkaja tunneb mõnu liikumisest ja ümbritsevast loodusest,  olgu ilm milline tahes. Ning alati saab end lohutada mõttega, et iga matkapäeva  lõpus ootab puhkus kuivad riided, telk ja lõkkesoojus. Muutuseks endale ja kõigile nendele, kellel ei õnnestunud  sellel suvel võtta ette mõnda pikemat matka  või puhkusereisi leidsin internetist anonüümse tarkusetera,  aga nimelt. Elumaa peal on küll kallis, kuid sisaldab  ka iga-aastast tasuta ta reisi ümber. Päikese. O kolm. Osoon.
