Loomaaia loomad. Loomaaia loom. Pere. Inimesed on millegipärast välja mõelnud, et kui kellelgi on paks nahk, siis tähendab see üldjoontes seda, et tegemist pole ilma elu just üleliia südamesse võtva isendiga või siis lausa tundetu tegelasega. Kuidas see kõik, aga tegeliku paksunahalise ehk näiteks jõehobu ka seostub, on kindlasti juba omaette teema, pealegi lisaks harilikule olemas ka kääbusjõehobu ja eks me siis järgnevalt kuulemegi, mille kõigega lisaks paksule nahale neid veel iseloomustada saab. Stuudios on Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. Kuidas siis nende jõehobude emotsioonidega lood on, võib siis tõesti rääkida nii-öelda tuimades tükkidest. No siin on küll ainult ainult sõnade sarnasusest, et, et nende tegeliku elt loomaaianduses enamasti paksunahaliseks nimetatav elukatega, mis on küll süstemaatilisus mõttes väga erinevatest loomarühmadest pärit nendele tunnetele puudust ei, ei tule. Aga nahk on meil tõesti paks, sest et nad on enamasti koguma karvkatte kaotanud ja selle tõttu siis niiviisi kohevaks muutunud alusnahk on see, mis peab siis nii mehaanilise kui temperatuurivastase kaitse enda peale võtma ja selle tõttu siis noh, näiteks elevandinahk on kuni viis sentimeetrit maks põdele natuke õhem, jää natuke õhem ja selles mõttes noh, eks elevantidelgi nüüd ei ole kogu keha ühtlasi teel paksu nahaga, et kuskil seal kaenlaalustes ja mõnes nihukeses kohas natuke lähemalt ka, aga ikkagi suhteliselt, et paks nahk ja ja selle tõttu on loomaaedadesse tekkinud niinimetatud paksunahaliste majad, sest nende elukate nõudmised keskkonna ja ja hoolduse suhtes on üsna sarnased ja selle tõttu on kõige praktilisem neid neid suhteliselt lähestikku ühes kompleksis pidada. Piibli sõnul võivad jõehobu pidada looja suurimaks saavutuseks ja te olete seda ise ka kinnitanud, et mis mõttes siis? Daamus, nagu teda seal nimetatakse, on jah kõige täiuslikum ja suur suurem saavutus ja seda tavalist harilikku jõehobu tõenäoliselt tunnevad kõik ja nad on kelga silma ees. Aga väga paljud ei tea ilmselt seda, et maailmas on tegelikult jõehobusid kaks liiki ja peale selle kui siis see harilik hobu on algselt olnud üsna laialt levinud Niiluse alamjooksust kuni kapimaani siis kuigi praeguseks on see fragmenteerunud ja neid on alles jäänud ainult põhiliselt kaitstavatele aladele on neid ikkagi veel üsna palju ja selles mõttes, näiteks, kui praegu vaadata statistikat, siis tuleb välja, et kõige ohtlikum elukas Aafrikas, kuivõrd kõige rohkem turiste saab igal aastal surma küll mitte selle tõttu, et need jõehobud oleksid kuidagi eriliselt kurjad inimeste peale, aga, aga nagu juba Einstein ütles, et on kaks lõputut asja, et üks on kosmoseteine inimlik lollus siis kipuvad need turistid lihtsalt alahindama seda kaalu vahet. Sest et tavaline jõehobu võib-olla on koht, kus ma peaks ära nimetama, et mõned inimesed räägivad jõehobustest tähendab, jõehobust ei ole olemas anahobud. Siis niisugune tavaline jõehobu kaalub kolme tonni kandis ja, ja suured isased võivad isegi veel viiendiku võrra enam kaaluda ja nad on ninaotsast saba juurikani nelja meetri pikkused ja, ja kui siis näiteks ka mingisuguse väikse paadiga, kes aga liiga lähedale minna kohale, kus võib-olla kümneid niisuguseid suuri elukaid, siis juba kui need pelutatuna ennast liigutama hakkavad, siis selle tulemusena tekivad niuksed hiidlained, et keskmised paadid ei jää lihtsalt püsima. Ja, ja, ja muidugi samas ka kui siis tahtlikult veel proovida nendega lausa kontakt minna, siis siis piisab, kui see kolmetonnine elukas lihtsalt üle kõnnib ja, ja ei jää inimesest järele muud kui, kui märg plekk. Aga nüüd see kääbusjõehobu, see on hoopis haruldane elukas ja oluliselt pisem elukas tema parimal juhul kaalub paarsada kilo ja on umbes pooleteistmeetri gone ninaotsast saba juurikani ja see tähendab, et ta on enam-vähem niisugune inimese mõõtu edukas ja, ja tema on siis pärit tegelikult Libeerias, Nigeri alamjooksu, ümbruse veekogudest ja valged inimesed ei tundnud seda elukat üldse noh, praktiliselt kuni 19. sajandini. Nii et oli küll misjonäride kaudu Euroopasse sattunud paar koljut, aga neid arvati olevat mingiteks võltsinguteks kurioosumeid nagu tekitada, noh, nii nagu need ükssarvikud ja igasugused kihvadega jänesed ja mis, mis, mis kõik olid fabritseeritud ja alles alles siis, kui õnnestus tõeliselt termin niisugune elukas valgete inimeste käeulatusse tuua, siis kirjeldatud tegi seda elukat teaduslikus mõttes tõsi ja, ja loomaaedadesse sattusid esimesed veel kogunisti eelmisel sajandil noh, praktiliselt 100 aastat tagasi 1912 ja esimene sigimise juhus siis oli 1931. aastal. Ja haruldaseks on, on ta jäänud teist tingimustes siiamaani, sest et võib-olla kogu maailmas on mingi poolsada isendit tehistingimustes ja, ja ka looduses ei ole teda palju ja selle tõttu tema bioloogiast ja eluviisidest teatakse suhteliselt vähe. Tänase päevani. Näiteks niisugused asjad, et kõigile teadaolev fakte. Ma mõtlen loomaaianduses tegelevatele inimestele teadaolev fakt, et jaga looduse vaatlejatele, et jõehobu tavaline jõehobu poegib tegelikult vette ja, ja esialgu olidki loomaaiad, kes tegid seda viga, et arvasid, et niiviisi peab olema ka kääbusjõehobu käega, tegelikult kääbusjõehobu sünnib kuival ja, ja see vaene vastsündinu upub lihtsalt ära, kui teda sundida sündima vees. Need erinevused mitte ainult välimuses suuruses, vaid, vaid ka kogu eluviisil, kuid samas väga palju on ka sarnast, see vaene ema sunniti väevõimuga vete. Nonii, oligi tähendab jah, et sest et kui näiteks tavaline jõehobu kuival poegiks, siis oleks sama lugu, et see vastsündinu vaevalt ellu jääks. Kääbusjõehobu on üsna haruldane loomakene ja ja tehistingimustes siis teda kuskil 500 ringis ja huvitav, palju teda looduses võiks olla. Seda ei oskagi päriselt keegi praegu ütelda, kui mõelda seda kanti, kust ta pärit on, siis need on seal üsna nihukesed läbipääsmatud paigad ja mingit inventuuri seal teha tõenäoliselt ei õnnestu. Võivad olla mingid hinnangud, aga igal juhul on ta siis selle rahvusvahelise looduskaitseliidu niisuguses punases nimekirjas hävimisohus kõikide kirjas. Sest et kuigi täpset arvu keegi ei tea, siis pilt on selge, et palju neid ei ole. Kuidas nad siis Tallinna loomaaias oma igapäevast elu elavad? Kui meie hakkasime kavandama enda paksunahaliste maja ehitust, millest me oleme siin saates üsna põhjalikult rääkinud siis mõtlesime me seda, et tavaline jõehobu on hästi suur ja vajab väga suurt ruumi ja meie oludes tahab ruum kütmist saada kõik. Ja paljude loomaaedade probleemiks oli muutunud see, et noh, suuri loomi väga palju ei saa ühes kohas pidada ja kui siis need üles kasvasid, need sündinud loomad, iseäranis, kui nad veel isased olid, siis, siis oli probleem, et neid polnud hästi kuhugi võimalik ära anda. Ja siis me kavandasimegi selles mõttes nagu ambitsioonika plaani, et saada ikkagi endale nii haruldased elukad, kes siis võtavad vähem ruumi ja, ja on samas nii, et kui peaks õnnestuma midagi üles kasvatada, siis veel enne kui jõuad oh ütelda, on järjekord ukse taga. Ja nii me siis ehitasimegi tolle aja võimaluste ja teadmiste pinnal sellesse paksunahaliste majja osakonna, kus siis oli ette nähtud kääbusjõehobude elamine. Ja kõik see, kui te mäletate, see paksunahaliste maja ju valmiski 25 aastat tagasi Loomaaia juubeliks. Ja kuna Kaunase loomaaias oli tol ajal just sündinud, siis arvestades meie juubelit arvestades häid suhteid Kaunase loomaaiaga õnnestuski meil siis saada 89. aastal endale sama aasta alguses sündinud emane kääbusjõehobu Bach ja tema siis hakkas elama selles uues majas ja meie hakkasime otsima telekaasat, mis ei olnud eriti kerge, aga juhtub sedasi, et õnn on teise õnnetus ja vastupidi. Et Doni-äärse, Rostovi siis juhtus nii, et seal jäi siis üksikuks pärast seda, kui emasloom oli läinud parematele jahimaadele 16 aastane isasloom ja ja kui me siis hoolega nendele asja selgitasime ja kauplesime, siis õnnestus meil kätte saada see Holgeri nimeline isasloom ja ja teeme tema siis 90. aastal ehk aasta pärast seda, kui, kui Bubba olime meile jõudnud teeme siis endale selle Holgeri, kes muuseas siis kuu aega tagasi või selle ringi umbes pühitses oma 40. juubelit, kui vanaks nad üldse elavad, andmed, mida me oleme leidnud, on olnud nii et kuskil 43 ja, ja niiviisi on see see bioloogiline vanusepiir, nii et ega see Holger on väga auväärses eas, on väga auväärses eas, kuigi tunneb ennast päris kobedad. Ja siis noh, kui see kuueteistaastane, niisugune parimas mehe eas elukas sattus siis kokku paariaastase kaunitariga, siis üsna ruttu õnnestus meil neljandal jaanuaril 1992 juba sellelt paarilt tegelikult esimest korda saada järglane, aga juhtus niiviisi, et need puhkepäevad olid seal aasta alguses veel sattunud möödunud aastavahetusega lähestikku ja oli niisugune aeg, kus, kus siis loomaaias olid tööl praktiliselt ainult valvetalitajad ja nii-ütelda, ohvitserkond oli enamasti puhkepäevadel ja inimlik eksimus, pisut oli ka see, et oli mingisugune niisugune päevade lugemise viga, et et oodata, tee seda sildi pisut hiljem siis juhtus jah, nii et ta sattus kõige ebasoodsa omal ajal ilmale tulema ja tol ajal puudusid ju need tänapäevased võimalused, kus saab guugeldada ja interneti abiga terve maailma kolleegidega nõu pidada. Siis me hakkasime iseenese tarkusest meie inimesed toimetama, kes tahtsid küll anda oma parima aga nagu praeguseks on selgunud, ei teinud just kõige õigemini et tänapäeval on teada, et looduseski on sedasi, et kääbusjõehobu sünnitab oma poja ja jätab ta tundideks peaaegu teinekord isegi terveks päevaks oma pead ja alles siis tuleb tagasi ja hakkab teda ime. Huvitav, millest selline? No nagu jutuks oli, tema bioloogia kohta on, on väga vähe teada. Aga, aga meil noh, sellel ajal ei olnud see veel kellelgi teada ja, ja inimesed olid väga mures, et tema ei suvast toita seda vastsündinud, kes küll õnneks sündis kuival ja selles mõttes ei olnud probleemi aga üsna karmilt talvel, siis võtsid ta nagu ema juurest ära ja, ja proovisid teda ise toitma hakata ja ta alguses nagu pundis seda toitmisegagi vastu ja kokkuvõtteks noh ei läind õnneks asi ja vastupidi, siis kui, kui päev või poolteist hiljem tekkis, sest nad noh, oli üks põhjus ka see miks ta ära võeti, et nad märkasid, et emad nagu ei ole piima. Aga siis piim ilmus tegelikult, et kuskil järgmisel või ülejärgmisel päeval ja siis oldi hädas selle välja lüpsmisega, sest et ega pole ju tegemist koduloomaga ja tekkiski isegi udarapõletik seal vahepeal ja niisugused probleemid. Aga noh, kuna keegi maailmas sel ajal nii väga tark ei olnud ja, ja väga paljusid kääbusjõehobude eluavaldusi ei tunta praegugi need, siis seda enam on, on siis oluline see, kui need loomad, kellel see võimalus on, siis fikseerivad kõikvõimalikud tähelepanekud ja tänapäeva vahenditega on jõuliselt hakatud ka looduse suurima, nii et et nii nagu paljude muudegi elukate puhul on ilmselt kääbusjõehobude ka nii, et kui välibioloogid ja ja loomaaednikud omavahel tihedas koostöös üksteise teadmisi ja tähelepanekuid täiendavat, siis saavad paljud asjad selgemaks. Mis Bubasse puutub, siis, siis tegelikult läks kuus aastat, enne kui viis aastat, kuni oli teise sünniga tegemist ja kas sellega ei läinud neil korda asjad ja siis oli hoopiski 16 aastat vahet, et millal me juba enam ei lootnudki ja siis järsku oli veel üks sünnijuhtum mis tähendab seda, et mis võib ka olla jälle teatud mõttes isegi loomulik, sellepärast et kuna elatakse niukses sügavas troopikas, siis võivad olla niisuguseid faktoreid, mis seda hormonaalset tegevust mõjutavad loodus siis igasugused, küll ilmad ja toidubaasid ja mis iganes. Ja analoogilisi niisugusi mõjusid võivad ju tehistingimustes mitmed asjad ka põhjustada ja tal ei ole niisugust korrapärast hormonaalse tsüklilisest ja, ja selle tõttu kui võtta selles valguses, et Holger on juba nii auväärses eas, siis ei ole küll ilmvõimatu, aga tõenäosus on küllalt väike, et nüüd siis sellelt paarilt õnnestub veel järglasi saada. Aga lootus jääb, lootus jääb ja samas on nii, et me oleme tegelikult kavandanud neile tänapäeva tehnoloogiat ja tänapäeva teadmisi arvesse võttes ka selle kodu ümberehitamist. Et terve paksunahaliste maja tegelikult oma põhihädas oli nii nagu nõukogude ajal paljud ehitised, kus sisuliselt nagu naeruga öeldi, et pakku on meie ja ja, ja kütus ei maksnud midagi ja tänapäeva arusaamiste kohaselt no oli see niivõrd odav vet ehitati tegelikult olematu termoisolatsiooniga hooneid ja nüüd ka hüdroisolatsiooniga ei olnud parem olukord, aga samas paksunahalisi Majas on on sees praktiliselt 100 protsenti niiskus, kogu aeg ja kui siis siis need kaks asja talvemõjuga kokku saavad ja kusagil seal keset seda seina siis kokku saavad niiskus ja, ja külm, siis on nagu olnud põhiline vajadus see maja ümber ehitada nii et tal oleks nii hüdro kui, kui termoisolatsioon. Ja selle käigus siis muidugi ka ka sisuliselt, et sai ümber ehitatud ja osa näiteks õnnestus ninasarvikute pool näiteks teha ka suures osas sellel toel, mida CO2 kvoodi müügist saadi. Aga see ei laienenud jälle jõehobude osa kohta, kuivõrd sinna oleme me nüüd tänapäeva teadmisi ja tehnoloogiat arvestades kavandanud üsna olulise maja juurdeehituse. Nii kus me siis tahame teha neile külastajate poolsesse äärde suure basseini, kus külastajad saavad ka läbi akrüülseina vee all vaadata. Esimeses variandis, mis meil praegu on kasutada? Me panime just basseini suhteliselt kaugele külaste, et vältida seda jaburat, müntide ja muu rämpsu loopimist sinna bassein. Ja, aga kui see on akrüülseina taga, siis seda Ta ei ole kunagi isegi oli meil riigihankega niisugune ehitajaga raamleping, milles oli algselt ka see osa sees, aga kuna tuli masu peale ja oli aasta Ta või paar kogunisti, kus peaaegu nagu linnaeelarves ei olnud võimalik rahastada neid asju, siis lõppes hankelepingu tähtaeg ära ja, ja muud osad on tehtud ja Barakkuse jobude osa ootab veel teostamist ja no see asi, nagu jutuks oli nüüd need hobused ka läbi klaasi siis vee all vaadata, siis see eeldab eelkõige seda, et, et vesi oleks hästi puhas, mis tähendab, et üsna kallid puhastusseadmed on oluliselt selle ümberehitamise käigus sinna monteerida. Ja samas jõehobud nii tavalised kui kääbusjõehobud märgistavad oma territooriumit. Tegelikult. Pasandades, et nad nagu propelleriga liigutavad saba ja pritsivad kõik ümberringi täis, siis noh, seda enam see bassein vajab kogu aeg puhastamist ja selle tõttu meie hinnangul, kui me nüüd millalgi saame rahastamist ja muud riigihanget välja kuulutama, siis see võiks ehk maksma minna kusagil seal poole kuni kolmveerand miljoni euro kandis, need et ei ole väga kindel, kui kiiresti meil meil õnnestub rahastamine saada, aga samas, kui mõelda, et, et see osa on majast siiamaani ilma hüdroja termoisolatsioonita ja selle tõttu küttekulu on suhteliselt suur, siis, siis tegelikult oleks väga vaja see pingutus ikkagi ära teha ja pärast siis mõne aasta jooksul ilmselt küttekulude pealt seda ökonoomiat saada. Kui see maja nüüd tähendab, rekonstrueeritud saab, siis on, on kindlasti D nõus kõik rahvusvaheliselt koordinaatorit sellega, et me saame endale uusi loomi juurde ja võib-olla siis õnnestub meil tulevikus ka üles kasvatada mõni haruldane kääbusjõehobu Tallinna loomaaia tingimust. Vahel on juttu olnud, et loomaaia loomadel on meelelahutus see, kui nad saavad inimesi näha üks suuremaid, siis kuidas jõe jobudega lood on ja kääbusjõehobude ka kaasa arvatud kui uudishimulikud loomad nad on. Uudishimu on looduses edasiviiv jõud ja, ja see on, on üsna alamalt arengutasemelt alates igal pool olemas ja, ja ega need jõehobud teistsugused ei ole. Noh, kuigi iga elukas väljendab oma tundeid teisel viisil ja, ja kõige paremini saavad nendest aru just needsamad elukad ise. Aga noh, üks asi, mis näiteks silma torkab kääbusjõehobude juures, on see, et kui need vaadeldavad inimesed ennast kõige paremini üleval ei pea siis nad teevad, et oma suu lahti ja demonstreerivad oma väga harvasid, aga suuri hambaid ja tähendab, seda tehakse ka siis, kui looduses kusagil seal territooriumi piiril saadakse kokku võõra isendiga ja see on asi, millest saab aru tegelikult iga elukas, sest mul on endal kogemus kunagi pojapojaga, kes pärast seda, kui, kui ta nägi, kuidas sama Holger võttis siis selle asendi sisse ja selles ruunilisi lahti tegi, siis ütles, et emase paha loom, lähme siit ära. Aga mis see inimene peab selleks korda saatma, et see hobu oma lõuad niimoodi pärani ajaks. No ei, seal ei olegi väga palju vaja, tähendab, kui jõehobud tekib arvamus, et mõni võib tema territooriumile tungima hakata, et kui nad seal liiga karjuvad ja vehklevad, siis ta siis ta juba seda demonstreerib, aga muidugi paraku on inimeste hulgas sellega igasuguseid ja, ja noh, tihti ongi see õnnetused, siis, siis tuleb kellelgi tahtmine talle midagi sinna suhu visata ja, ja selle olgeriga. On üks kord olnud niisugune asi, et, et keegi viskas tennisepalli ja see oleks peaaegu talle elu maksnud. Aga siiski loomaarstid suutsid olukorra lahendada. Ja kuna nad on, noh, ütleme looduses, seal, kus nad elavad seal praktiliselt kõik, mis kasvab ümber nende veekogudesse, on nende jaoks toit. Ja selle tõttu on sedasi, et et kõik see, mis sinna puuri satub, seda enam, et nad on harjunud täis tingimustes kasvanud ja nad on sellega harjunud, et, et see, mida nad söövad, see tuleb neile inimestelt. Siis nad praktiliselt söövad kõike, mis neile sinna visatakse ja pahatihti visatakse rämpstoitu, mis siis nendele kõhuvalu ja, ja terviserikkeid põhjustavad need, et, et selles mõttes on hea, kui me saame need loomad inimestest pisut kaugemale tulevikus, et et ei oleks seda negatiivset inimfaktorit, mis paraku kasvatamatute külastajatega kipub olema. No nüüd me siis kuulsime, mida, mida jõehobud ei tohiks süüa tennispall, rämpstoitu ja inimesi ka ei ole soovitav süüa, mida nad söövad. No kui nad looduses söövad veetaimestikku, siis meil niisugust luksust ei ole, et me aafrika veetaimestikku neile saaksime ja Me asendame tegelikult need ained, mida nad nendest taimedest saavad siis mitmesugust aedviljadega ja puuviljadega, kus nad siis needsamad ained kätte saavad. Nii et loomaaiahobud söövad pisut teisi taimseid objekt võrreldes sellega, mis looduses, aga kokkuvõtteks saavad nad enam-vähem samad toitained kätte. No meil on saadetes ka juttu olnud näiteks kuidas ühe või teise suuremat sorti eluka puuri korrastamine ja puhastamine käib ja nõnda edasi ja kuidas talitajad kavalalt käituma peavad, ega siis jõehobude puhul siin midagi teisiti pole või. Veel niiviisi, et kui meil siin jutuks oli, mismoodi nad oma territooriumit markeerivad, siis kui ta oli, et suure hoole ja armastusega võimalikult puhtaks küürivad, kõik need seinad ja, ja põrandad siis tunnevad jõehobud, et nende kodune ja territooriumit tähistav lõhn on kadunud, ei ole nii hubane, ei ole nii hubane enam ja hakkavad seda intensiivsemalt kõikvõimalikke kohti märgistada oma, nii et see pilt ei ole mitte ainult teist tingimustes. Mul ei ole küll õnnestunud käia kääbusjõehobude elupaikades, aga, aga paar korda on mul õnnestunud käia tavaliste jõehobude elupaigas ja, ja nende veekogude ümbruses on kõik põõsad ja, ja puud on, on üle pritsitud. Ja, ja see näiteks veekogude madalseisu ajal enne suuri vihmasid on järele jäänud sügavamaid loiku, kes suhteliselt vähe ja ja näiteks ei ole sugugi üllatus üks niisugune jõekäär, mis siis üldiselt kuivas jõesängis on velvet täis, et seal on paarsada nisukest paari-kolmetonnist elukat ja need kõik pasandavad sinna vette, nii et juba kilomeetri kauguselt on tunda, et miski imelik haisev õhus No siis nendel puuri talitajatel teavid täitsa lootusetu tunne peale tulla Misest tuurist siis korrastad ja puhastad, kui järgmisel hetkel on seis endine. Noh, eks ta natuke nukraks teeb, aga, aga samas on jälle nii, et kui ei puhasta siis siis eriti niisuguses piirkonnas, kus ei ole nii kuuma päikesekiirgust ja ultraviolett kiirgust iseäranis mistap pisikuid ja ja kus ei ole kasutusel nii suurt ala, kus siis bioloogiline loomulik isepuhastus toimub, siis, siis on paratamatu. Selleks, et ei tekiks mingeid bakteriaalseid nakkusi, tuleb ikkagi vastastikku toimida. Et meil teha eluruum puhtaks ja meil see jälle uuesti värskelt markeerida. Markeerivad, mis nad markeerivad, aga muidu on täitsa armsad loomad. Hästi nunnud on tegelikult ja nendel on näiteks niisugune kohastumine, et kui on suhteliselt kuiv ja kuum ilm, siis siis hakkab nendel noh, niisugune valkjasroosa Igi eraldama naha pooridest ja, ja keha muutub niisuguseks kleepuva kilega kaetuks, mis kaitseb seda nahka päikese vastu. Selline oli tänane saade jõe hobudest ja kääbusjõehobu tõstestamises olid Mati Kaal Haldi, Normet-Saarna ja Marist hamba Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loomi.
