Ta on nii õitsis või hobustega öösel karjas ka käidud, see on küll õige ammu juba siis küüniaalid külal niisugused ühised karjamaal näha, kui mina olin noor, arvata niisugune 20 aasta ringis isegi käisin veitsis sellepärast et siis neljas oli ilus rohi, seal muidugi riigimets meil kodu ligidal, aga endal tihti pealegi ristikhein ja koerad ja niisugune hakkas juba otsa lõppema, tööli hobustel raske, siis jälle ligi ja söödi maad ja läksimegi õitsi siis alati õitsilisele antivana kasuke ümber ja kästi tuli teha, et pääsete kaitsest ja kui teisel väga lõbus, aga kui juhtus seda, et, et ma olin ükskord üksi päris üksi ja oma kult poolt ööd midagi, Luum, kas liikus ta, võis ka Rebane olla ka nii, et hobune, meili, noor hobune, hobune hakkas kartma, mina hakkasin kartma ja hoidsime kangest teineteise ligi. Hobune tõstis Piia ja Jani vääristas kõrvu ja, ja ma kartsin ja siis varsti hakkaski hommikusele väega jaagu, kuulsid juba, linnud hõiskavad, linnud laulavad, linnud hakkavad võrdlemisi vara enne päeva siis tulebki hommik ja siis eakas valge ja oli väga-väga Jamiilses. Aga vanaisa rääkis küll, et tema oli sulane karjapoisse ja siis läksid õitsi, läksidki siis kaugemale metsa ja ja on siis näidele hulka seal noori ja nudi, tule ümber jää. Üks kõrde hobused tõstavad Piiade aga kartma ei, nad vaatavad, et et mis nüüd saab, et metsa ära tuleb nüüd seda must kuub seljal ja valge niiskine pluuse mainisid ja külge küberja ja naguliks kepp käelgitne esinemist, et et õigest metsa tuleb ja, ja tulebki tule juuri ja näed, et no mis nüüd saab tabamused kinni ja ja tuleb kohtunik saab tuulele lähemale, metsahärra laheb nelja jala peale maha. Kapstik Arvil, Akarulitistijagala, Lunini valge ja tuli nüüd siiski tuli, karu tuli, tuleb jälle ja siis ehmatasid neid õitsi poisid ja jäimatas Aru jäimatasid, hobused, hobusid, pistsid, siis üleb jätkala kodu poole ja poisid järele. Kas karjastel oli karjapasunaid kummaline karjatüdruk, siis alati Anera karjapoissi viskas õige ilusast puhku oma karjapasunat liiale, sellest puukoorest võetud ja kaunistatud kui õli ja siis seda lilt kõik niiskusede sõrmelised püüal, kellega võis igasuguseid lugusid ja siis ta ise nagu laulis ka sinna sinna pasuna ja siis sinna pasunad, varahommikud laulis, hõikas teisi küla, karjasid. Aa ja allmaa ja karja see jep poole Miina, tulen sinnapoole, et koos siis saame kokku, et ja siis vile otsa laulis, nyyd et eri ajal erialleel ärganselleeriaganse leeri poeg, kui Mooses mäest alla tuli, siis laulsid rahvat siirad viir, akuutse märgi pudru piirak, lastes seda karjapasunat ise näinud olete, kuidas see tehtud oli? Tema oli niiviisi, et pikk kooreriba oli ja siis oli kõrrest hakatud keerama nii, teine ots läks peenemast ja teine oli siis see on ikka nii kui pasuna moodi ja siis otsadele puhuti. Nii et iga meie tütarlapsed, keegi teda ei mõistnud teha või selge karjapoiss, kes oli vanem ja arukam ja jäik meister neist, kes ja pasuna tegi, nyyd tuli tulevikus jad, meister.
