Ülle Karjane läks karjaga metsa, siis lugesime sõnad niiviisi peale Mostmad mätta alla, kirju madu kivi all härrasa salva salaja nägimata näpista. Siis olid sõnad loetud nyyd ussi pidanud karjast ühtegi naela. Kas siin niisuguseid küla arste kah ennemalt oli, kes siis kas inimesi või loomi arstisid, kelle juures käib jah, seda rääkis minu mehe isa pidi olema üks vana Tõnu. Tõnu oli suur arst ja siis ärge Ali naelanud usse ja ussilisi särje Ärnaelanud ja ise oli läinud siis sinna sinna küüni seina küüni alla ja, aga teised ei kärjale arsti. Ärg läksi. Veel rohkem jäi haigeks ja siis minti Tõnu ta kutsuma, aga Tõnuli vääga pahane selle peale, et mikspärast on arst, toode teele kohedama. Targem, vaadanud äri ära ja öelnud, et juba targemad on juures käänud, minu nõu enam ei aita. Ja ei, teised ei noh, suur kallis, ärge laske äras surra ja paluvad Tõnu ta idapidi oli Jamiisano palve Tõnule mõjuska ellipsist härja sinna tankis järjest ärg siia, ma viin sinna küüni juurde võtab Tõnu härja käe otsa ja viib küüni juure ja koputab kolm kõrda oma kepiga vastase ta küüni seina pealt, Kertu olid igasugusid ristimärke ja, ja vigurid tähistel tehtud ja kolm kõrda õeganud, et tule välja ja Tjuma oma kuliialyyakse tule välja, külma kurjaks. Niiviisi kolm kordaja tulebki uss ja näitab siis, et nüüd kõik olgu vait ja uss läheb ilusti sinna ärje makas tuli teda naelanud, läheb juureniga, noolib ja lakub, kuni paistvas alanbere ja ärksad tervist ja Tõnu ütleb siis terminit rutamiidiaminedagettena nüüd ära isuri ja saigi tervist seda kõverasse nüüd minu mehe isa, siin mehed käivad ikka kalal. Kas siis oli kalameestel ka oma niisuguseid kombeid, kui nad välja läksid? Kalale või, või kui paati lasti esimesena järku? Jah, olid, olid külma kombel, kui võrku tehti, siis võrk hakkas valmis saama ja võrgud ja mõrrad ja üldse kõik siin püügivärk siis ei sallitud, et naised nüüd lähevad või ligi tulevad. Ja kui see võrgud ja mõrrad valmis said, siis toodi kõrtsist pudeli viina ja enne, kui iga mees sealt võttis, visati lonks sinna. Võrkude peale. Aga kogu selle tegemise Aegitas need jäneste nimetada, kui jänes jänes, mingi on niisugune arg loom ja tal on vähe väärtust ja alati et jänes pidi halba tähendama. Ja kui keegi nimetas, siis see selle peale õige saadi, kurjast jätsi tähendas halba, aga seal olite minu ema, kõneleb, et kui võrgud saanud valmis, nad teadsid ära, et meestel ei tohi nüüd seda jänest nimetata eelnevate siis edelat ka ja koerad ja tüki pärast hõikavad, et jooksevad võrgust mööda, et et jänesed tulevad, aga mehed läksid niivõrd pahasestik jooksid nii kava järeli püüdsid neid, kui viisid sinna võrgude juure. Nad tagasi võitsid võrgu peal pikali maha ja siis peksid neid vastase labakinnastega ja siis saatsid minema võlgu tegijale anti peksa ja siis saatsid minema, siis pidi nagu tähendamises. Kas teil kalu püüti nii ainult oma otstarbeks Mei oma toidu tarvis või käidi neid müümas, ka kalu käidi? Käidi neelas, kui kala sai rohkem, siis panti kalakoorem, Piia, leia minti. Kaugemale sisemaa poole rohkem ja kalakaup, mis ikkagi selliste kalapüügiseltsist valitigi Silja juttumise, naljamees ja lõuga mees ja siis sellest on nagu naljasõnadki jäänud. Kiitis kiisu väega kiisakala ja kalaperenaise hoiugalastki istuja, nii siin suri naljaga ja läks sinna taluõue ja siis muidugi kiisu osteti ja. Ja aga Pärnu lahest käidi kala püüdma. Ja kindlasti on seal, kus minu ema elas, jaga debajev küla kalurid käisid küll Pärnu, nii et ema räägib alati, kuda ta võeti ühes meestega ja kui raske Liisi sõudmine, kuda ta väga see selle Pealtnägija hülged hülje Piiad olidki siis muidugi viljad olid arad. Kui nad läksid sõudmisega, siis alati hülged kadusid, nii et tema kunagi unistanud neid lähemalt näha aga nii et väga raske, eriti naisterahvale. Tütarlapsed ütleb alati, et kui Mäele saeme tähendab sealt mere pealt alla sõudsid, siis olid rullid pihus. Aga milleks naisi võeti sinna, kas toidu valmistamiseks võidi tavaliseks? Toiduvalmistamises võeti aga noh, noor inimene ja jõude, tervis oli tööjuurega mõlemit pidi jah, kuigi tööd siis anti. Aga kuidas nad sinna said, kas nad sõitsid siis paadiga Emajõge pidi või kuidas nad sinna üldse Pärnu lahte nii kaugele sai? Viisid otsikud hobuste käia, kui ta oli, siis jälimiseksid väga vaevaline ja pikk Tiia värinad kuidagi läksid. Teie rääkisite siin Teoteest, mis tuli siia rannamõisa välja, kas see on seesama tee sirge tee, mis tuleb sealt ülevalt, seda oli huvitav lasknud teha, aga milleks, kas siis suurem osa rahvast elas siis seal üleval või all ja, ja kustpoolt see, kuhu poole see käidi, siis rohkem? See arvata, et siin ümbruses oli väga niisugune igavene pori pori ja mädandik, nii et ei saanud läbi nagu pidi koormatega hobustega ja siis, et liikumine oli väga vaevaline ja siis Ulgrahvidisi tegi niisuguse tiimis, mis jäigi kohe, aga nii et hiigla vanal ajal ja mis te arvate, sellest ajast on, siit ongi jäänud, on tammemets, olutsioon hakanud sealt taga Peipsist kuni siia välja ja esimene talun siin lähedal püttsepa talu eeldise Pütsep, ase ja see on vist sellepärast jäänud, no see nimi, et sealt alust tehti mõisale küte ja siis oli esimene talu siin ümbruses, nii et ei olnud mingisuguste Tiideisiit, rannaäärsed ega ka seda tõudid. Nii et kui naised sealt õnnetu kandist rannast tulud Kodavere kiriku, siis mehed pidanud tihti, pealegi ehk tugevamad, julgemad naised, puudia, kaikad ühe sõrmuse pärast, hundid tulid metsa vahel kallal, aga kirik juba siia küll, seepärast nad käivad kirikus mingi metsavahelist teed. Siis nähtavasti nimetus on tulnud sellest, et Teo mehed ehitasid selle tee läbi. Ja kindlasti euro ehitasid TSD äärseli puiestee ja puu alla läks kuni siis mõisast läbi. See kaasik seal oli niisugune kasemetsas all, kes seda öeldes. Ta nägi vilet gaasikaga, ka gaasikud ei ole enam. Baaris käimisest veel räägime voorikäimisega oli niiviisi, et osteti loomi kokku enam-vähem laadedel ja käisid siis lihunikud sellid mööda talusid ja ja ostsid kokku ja kui teatud jaguliseda karja käel, siis hakati teda ajama Pedro kraadi ja siis olid härjaajajad ja ja, ja niisiis aetide näide, karju ja siis paljud mõisnikud ka nuumaside praegu öeldakse vilet, külm, külm, kui ärge tall, öeldakse mõnda hoonet, nii et härjad olid siis seal tallis kõik ja ja need on muidugi kole metsikud olid, minu vanaisa kõneleb, et kaks härjaajajad olid ja järjekauplejad nyyd olid igatahes osavad ja julgete senda tsirka, edenilid, vant ka. Ja siis äriede olite seal suuremõisa, tallitasin nuumatiseda piirid, näituseajamise praak või sellega nad läksid rammusat seal ja siis, kui keegi võõras vaatas ainult ukse peal, siis läksid äri, et niivõrd marru, et võõral ei tahtnud näidata. Aga kui järjetalitaja läks siis, kui käratas korra neile vil vene keeli pidi komando olemas, kõik olid vait, liiklemine ja liini oli niivõrd pikk ja vaevaline, et ei saanudki tapetud loomina. Kes siniriismeid, kas te vanematelt inimestelt olete kuulnud midagi kahmekrutist? Neegrüpti võtmiste kohta mäletan, et mõned salmid mulje jääb meelde, mis vanaisa vanad Tosso Joosep laulis, vahel mäletan, heegeldas seal pingiäärise, ise laulis niiviisi, et kui tuli see niisuti võtmine, siis oli minul raha saamine küll rikat pistsid minule 50 rubla taskusse, need läksid kodurahuga, kuid vaeseid pidid marssima. Tähendab, et sa ei osta gaasis ennast.
