Rõndame koos Hendrik Relve Täna on siis selline päev, et meie saates ei ole üks rändaja, vaid on kaks rändajat. Kahekesi on ju lõbusam rännata. Teine maailmarändur on Kaido Haagen. Aken on väga mitmekülgne mees, tuntud arhitektuuri ja loodusepiltnik. Kuna eelkõige ja ka maailmas hästi palju rännanud nende looduse piltidega, on ta saanud ka siin Eestis mitmeid kõrgeid auhindu. Ja need on alati tehtud veealused fotod. Nii et veealuse looduse pildistaja, eelkõige sellele on Kaido Haagen tuntud. Ja siit tuleb ka siis meie tänase saate teema maailm allpool ookeanide pinda. Nii tere siis, Kaido, tere Hendrik ja terega kõigile raadiokuulajatele. Täna me hakkame koos. Ühes rändama maailmas hästi, Pealtringi, me oleme sinuga rännanud siin Eestimaal kuigivõrd, aga väljaspool Eestit ei ole. Aga me mõlemad oleme päris palju maailmas käinud. Ja see muusika, mis need külas see oli pärit Borneo saarelt kongide muusika. Ja see Borneo saar on üks neid, kuhu me teineteisest sõltumatult erinevatel aegadel oleme siis sattunud, eks ole. Just. Ja nüüd praegu see muusika teistpidi viib näkku kuidagi natukene sihukese fantastilise, see meeleolus ja see veealune maailm on inimesele, kes on maapealne olend, natuke fantastiline ja ka natukene selline, salapärane ja kindlasti palju tundmatu, kui on see maapealne maailm. See on nagu endastmõistetav, et peabki jääma inimesele salapäraseks ja tundmatuks võrreldes maak. Jah, et kuigi veepinda on maakeral oluliselt rohkem kui kuiva maapinda siis Barakule läbi uuritud on kuival maal rohkem kui vee all ja selle tõttu on seal v ka märksa huvitavam käia, sest väga suur tõenäosus on alati midagi uut avastada või midagi näha, sellist, mida sa oleme näinud, ei ole ja samamoodi on võimalik näha ka selliseid asju, mida mitte keegi varem ei ole näinud, kus keegi varem ei ole käinud. Selliseid kohti on, on vee all märksa rohkem kui maa peal ja see lihtne tõde. Et enamik maailmast on, on siiski v ja ookeanide maailm noh, 70 protsenti öeldakse niimoodi, et me ju tavaliselt ei taju seda, kui me siin maa peal ringi tatsan, aga mina sain selle tunde kätte mõned aastad tagasi, kui me lendasime Euroopast Sao Paulos ja see oli 13 tundi lendu juhtumisi päevane aeg ja siis iga paari tunni järel jalad väsivad ära, siis lähed jälle kõndima, vaatad sealt üle selle lennukiakna välja, et mis seal siis all on, täiesti ühtlane, täiesti ühtlane ookeani pind ja niimoodi iga kahe tunni järel aina uuesti lennuk lendab meeletu kiirusega. Ja siis mul nagu jõudis pärale, et olgem ausad, maakera tegelikult koosneb enamasti ookeanidest ja maismaa on vähemuses. Et enamasti me seda ei taju. Aga kui sina, Sa oled ikkagi hästi palju just vee all käinud, siis muidugi sinule on ta ikkagi tuttavam ja kodusem kui enamikule inimestele üldse maailmas see veealune maailm ja see vallpool maailmamerede taset rändamine, see ongi meie tänane põhiteema. Ja minu jaoks oli nagu see üks pääseid Mairold, sukeldaja, ma olen vahelises Norkeldanud ja niisugune veealuse maailma avanemine oli siis, kui ma olin Austraalia suurel vallrahul. See on niisugune maailma suurim ühtlane riffide süsteem, mille 2000 kilomeetri pikk üks maailma suurimaid looduse imesid. Ja seal siis meid viidi laevaga kuskile mitmekümne kilomeetri kaugusele rannast seal käenzi kandis ja siis öeldi niimoodi, et ja nüüd vette ja tunda, aga olete seal vees ja meil olid siis muidugi need hingamistorud ja ja maskid ja lestad. Ja siis me läksime üle parda ja lihtsalt pidime seal olema. Ja siis minu ees esimest korda avanes maailm ja see, mida ma kohe tajusin, olised. Need värvid, värvide kombinatsioonid, värvide balletid ja siis vormide mitmekesisus. See on täiesti võrreldamatu maiste vormide värviga. Väga hea vee all teeb loodusimesid ja minul oli esimene kogemus selline et kui ma nägin Moody's norgeldades nägin kõiki neid värvilisi troopilisi kalu seal vee all, siis mõte, mis pähe tuli, oli umbes laadne, et et kui anda lapsele kätte värvipliiatsid ja öelgu, et joonistage ükskõik milline kala, mis nagu pähe tuleb mingi nii-öelda fantaasia kala, siis väga suure tõenäosusega võib loodusest sellele vaste leida reaalse liigi, kes ongi täpselt selline, nagu see laps on lihtsalt välja mõelnud, sest see mitmekesisus ja värvide ja, ja mustrite kirevus on seal ikka tõe vastu. Ja siis oli, ma mäletan, instruktor ütles ka Enn Vete on vist niimoodi, et et te näete seal igasuguseid asju ja mõnesse nendest võitjad torgata oma küünarnukini sisse vabalt ja teine on niimoodi, et paned sõrme ja sõrmest ilma, et, et ühesõnaga ära puutu. Lendlesin, hõljusin, imeline tunne, sa hõljud, siis oligi niisugune tunne, et nagu lillepeenar, et ma ei julge seda kuskilt puutuda, et natukene respekt. Just see esitexe hõljumise tunne, muidugi see on, see ongi selle sukeldumise juures üks selliseid kõige iseloomulikumaid ja samas ka nagu mõnusamaid asju, et sa saad liikuda ruumis kolmes mõõtmes, et kui tavaalaliselt maismaal sa saad liikuda vasakule-paremale edasi-tagasi ehk siis kahes mõõtmes vahele karvaga kuskile otsa ronida siis vee all saab tegelikult ju liikuda kolmes mõõtmes, et sa saad käia ümber asjade, vaadata alt, ülevalt pealt, kus iganes. Ja kui nüüd tulla selle eelmise repliigi juurde tagasi, siis tõepoolest, et vee all vaadatakse silmadega, et selle vastu väga paljud eksivad, et minnakse nagu katsuma, et selles mõttes vahel tahaks mõnele öelda, et sa oled nagu väikelapsed vaatavad kätega ei v all vaadatakse ainult silmadega sukeldumiskursustele isegi õpetatakse spetsiaalne sukeldumisasend kuskile, käed on rinnal risti, et need kuskil ei tolkneb, et isegi kogemata midagi puutuks, sest osad korallid on sellised, kes kõrvetavad, võivad päris tõsiseid põletusi tekitada ja samamoodi on noh, loomulikult, et kellelegi maksa nagu näpu suhu toppida ja, ja mis on selle teemaga seotult minu meelest probleemiks on see, et Youtube on küll tore asi ja internet, aga seal jagatakse ka igasuguseid nii-öelda kangelastegusid, kus minnakse näiteks moreeni kaisutama või siis ammhaid musitama. Aga selle tagajärjed võivad väga kurvad olla, sellepärast et tegemist on ikkagi metsiku loodusega. Kunagi ei ole ette teada, kuidas loom täpselt võib käituda, mis talle ei pruugi sel hetkel meeldida ja, ja sealtsamast YouTube'ist, nüüd võib leida ka selliseid lõike, kus ongi, kes on jäänud näpust, ilma, kes on huulest ilma jäänud ja just nimelt oma lolluse tõttu, ehk siis on mindud seda maailma torkima. Ei ole piirdutud ainult vaatamisega. Millegipärast tuli pähe Kui me mõte, et see võib olla kuidagi sellega seotud, et reaalne maailm on tänapäeva inimese maailmas väga suure osa võtnud ja enamik inimesi, kes allveemaailmast üldse midagi teavad, nad on näinud neid dokumente reaalfilme, eks ole, veealusest elust väga fantastilisi, uskumatuid ilme ja sellel pinnal on meil nagu mingisugune ühine plaat, vorm, millest üldse sellest veealusest elust rääkida. Ja sealt nüüd edasi oleks justkuinii, et sa läheksid nagu sinna televiisori ekraanist nagu sisse ja satuksid, eks ole, justkui mängult kuskil, aga see ei olegi enam mäng. See on suur vahe. See on päris ja selles mõttes tahaks võib-olla visata ka kivi ka sellesama televisiooni kapsaaeda, et seal on tihtipeale näidatakse selliseid filme, selliseid programme, kus oluliseks on selle saatejuhi esinemine, ta tahab olla nagu kõva mees, tahab midagi vinget ära teha, aga ta teeb asju valesti. Ta teeb selliseid asju, mida looduses ei tohiks teha ja inimesed vaatavad, et oi, et seal midagi ei juhtunud. Et see on normaalne, et ma võingi võtta sellest loomast kinni, ma võin seda koralli seal torkida või, või, või mis iganes, aga tegelikult nii ei käituta. Võta, see on selle televisiooni probleem, et üritatakse vist minna nagu efekti peale üles, et et sellest on vähe, kui seal on lihtsalt mingi Toomet. Ei, ma pean tingimata midagi tegema, aga et ei piirduda ainult vaatlemisega, et see on, see on nagu probleem ja kui seda võetakse eeskujuks, siis sellised traagilised tagajärjed tulevad ja neid on ka tulnud. Ja teine põhjus on lihtsalt see, et ta on ju nii lihtne tänapäeval see see kaamera sinna vee alla kaasa võtta ja kas või algul mõtled, et oo, et ma näitan kodus pereliikmetele, mis ma seal kõik julgesin teha, eks ole, seiklused ja kui tal see hästi välja tuleb, see on imelihtne, eks ole, riputada sellel internetti üles ka. Et see on see tänapäeva teema. Aga ikkagi need värvid, kui ma seal suurel vallrahul seal siis nende lillepeenarde kohal hõljusid. Ja siis ma mõtlesin, et kuidas ma suudan üldse sõnas seda ta neid värvikombinatsioone ja neid vormikombinatsioone, mida seal ma näen. Ja võrreldes maapealsete värvidega minu nagu elamus oli küll see, et värviküllus oli mehele meeletult palju suurem ja siis lisaks ütleme rohelisele punasele kollasele, mis maa peal vahetevahel ikkagi on ja vahel isegi koos, kui näiteks sügisel siin Eestiski puulehtedes, siis seal on ka mingisugused niisugused täiesti ütleme, ebamaised, värvid, mingisugust nihukest, lillat ja, ja mingisugust niisugust kummalist vahedooni, mida, mida maa peal kunagi ei näe. Ja vormide osas samamoodi, et kirjeldamatu, see niisugune suur pall oli seal nina ees niukseid, kolmemeetrise läbimõõduga pall. Ja ma ei teadnud, mis asi see on. Tegelikult see kivi, muna, need olid mingit kivi kallid ja siis olid näiteks kollased, samasugused ümmargused, siis oli üks niuke igavene suurt puravik, läbimõõduga kaks meetrit ja kõrgusega kaks meetrit, aga millegipärast valet pidi niimoodi pea alaspidi. Noh, see oli seen, korallid nüüd lõi täiesti pahviks, sa nagu oled kuskil unenäos. Jah, kui snorgeldada, siis on, tegelikult näeb ainult sellist pinnapealset elu, aga kui minna allapoole täis sukeldumisvarustusega, siis läheb pilt nagu ühest küljest justkui veel kirjumaks. Teisest küljest kaovad jälle värvid ära, kuna teadupärast vastavalt füüsikaseadustele spektri punane osa vees neeldub, mida sügavamale minna, rohekamaksin hakkamaks pilt läheb. Aga selle vastu on ka, nagu võiks Abiri rohi olemas, et tuleb võtta kaasa taskulamp, vee alla, loomulikult spetsiaalsed sukeldumislamp ja seda soovitatakse võtta ka päevasel ajal. Et kuigi valgust hulgaliselt on küll, siis selle valguse iseloom on selline, et ei pruugi aru saada nendest õigetest värvidest. Aga kui nüüd võtta see lamp ja sellega suunata valgusvihk mingile kas korallile või kalale, siis tulevad välja tema tõelised värvid ja see võib olla nagunii ootamatu, et vaatad, et see on mingisugune hall või kergelt rohekas elukas seal Nigulased valguse peale täiesti punane või oranž sõltuvalt sellest, mis liigiga kellega tegemist on, et see on selline tõeline, nagu mängulust tekib seal, et kui hakkad mõtlema, et mis värvis, asi tegelikult on. Ja, ja see on ka jälle seesama, et iga kord jälle avastad midagi, et selles mõttes on veealune maailm, lõputu mängumaa. Ja siis on noh, ühesõnaga lisaks noh, ütleme seal riifilon põhilised korallid. Aga need on ka ju loomad tegelikult, kuigi nad näevad välja normaalsele inimesele nagu taimed. Ja üks nendest on mereroosist või meriroos. Meriroos, jah, jah, tema juures elavad meriroosahvenad, kes on rohkem tuntud rahvale kui neemo kalad ja, või, või siis Anemon kalad. Ja tegelikult mitmete nende korallide puhul, et neil siis käib see kaladega, mingisugune keerulised, keerulised sidemed, sidemete puntra omavahel ja otsin selle meriroosi nagu kroonlehed, ütleme aga need kroonlehed justkui hõljuvad seal vees ja seal vahel on siis need erinevad kalad, nad on nii värvilised ja siis veel, et see teadlaste seletus sinna juurde, et mõlemale on kummastki kasu. Just et meriroos oma kõrvetavate tundlatega, siis kaitseb neid meriroos ahvenaid vaenlaste eest teiste kalade ja muude mereelukate eest. Vastutasuks siis meriroosahven ise, nagu aitab puhastada seda sellest sodist, mis sinna sisse satub. Ja et ütleme, kui ta näiteks kedagi juhtub seal sööma seal meriroosi kohal, et siis need pudemete jällegi tood sinna meriroosile toiduks, noh, ühesõnaga nad on nii-öelda nagu sukk ja saabas seal omavahel niimoodi koos. Ja tegelikult, et see kalade rikkus, see on seal ka muidugi Paaviks muidugi jälle inimesed on näinud televiisoris akvaariumis niukseid, värvilist põse, see kalade mitmekesisus ja värvide mitmekesisus. Päriselt, näed, sa tead, et sa päriselt siis see on vapustav lihtsalt. Ja sinul on muidugi jälle nii palju kogemusi, et mingis mõttes on sul juba võib-olla tekkinud niisugused enda jaoks niisugused endastmõistetavad sellised noh, veealused maastikud näiteks või siis üksteisest erinevad ja, ja kas näiteks ütleme kasvõi see, et, et see korallriffide ala ehk siis vall rahude ala kuskil kuni 50 Trini, see on nagu üks on see värviline tohutult hästi ellus mitmekesine, aga sinna sügavamale lähed siis sa kuidagimoodi oma peas neid, neid veealuseid maha nagu eristad, kui sa ei tea, mitmekümnendat korda, lähed jälle sinna ookeanisügavusse. Kuna vee all on liikumine suhteliselt piiratud, et seal on esiteks juba see, et kuhu sa saad minna, et ei ole just palju kohti, kus sa saad kallalt minna ookeani, kus oleks nagu ilusad korallrifid ja head sukeldumiskohad, sõltub sellest, et kuhu sa üldse saad minna, teine piirang, mis tuleb, on sellest, et sul on vaja kogu hingamiseks vaja olev õhk kaasa võtta sinna ja see paneb ajalise piirinud. Ja kui laias laastus võib öelda, et, et noh, keskmine sukeldumine kestab tund aega, siis tegelikult see sõltub sellest, et kui sügavale minna ja mina olen läinud nagu seda teed, et ma üritan oma sukeldumised teha maksimumi manuaalselt pikaks ehk siis ma ei ürita saada kätte võimalikult suurt sügavust vaid vastupidi, et ma üritan olla vee all võimalikult kaua ja selleks ma ei lähe nagu, väga sügavale jah, algul võib-olla sukeldumise alguses käin korra sügavamale ära vaata, mis seal on ja siis pigem olen seal kõrgemal, sest kõrgemal on ka elu rohkem, sest kogu see veealune elu vajab omamoodi oma eksisteerimiseks valgust ja sinna sügavale lihtsalt ei jõua päikesevalgus. Samas on jälle see, et osad liigid elavadki ainult sügaval. Et kui näiteks tahta näha ühte sellist fantastilist kala nagu tükk meemerihobu siis neid näeb ainult kuskil 20 25 meetri peal, et nemad ei ela lihtsalt madalamas vees ja selleks on vaja jälle selline pikem sukeldumine teha sellisele sügavusele, sest need on sellised imetillukesed väiksed olevused, et nende ülesleidmine on juba suhteliselt keeruline. Tavaliselt omal käel ei leiagi, et nad on elavad teatud tüüpi korallide juures või õigemini küljes ja siis on kohalikel sukeldumisgiididel on teada, et seal selline koht on, viiakse sinna no ja siis näidatakse. Ja tihtipeale on niimoodi, et esmapilgul nagu ei saagi aru, et mida siis sulle näidatakse, tundub nagu noh, piltlikult võrreldes nagu väiketati tükk koralli peal, aga tegelikult on tegemist meri hobukesega ta on lihtsalt nii väikepikkustel, võib-olla paar sentimeetrit. Aga samas on ta nagu ääretult ääretult toredad ja tihtipeale on niimoodi, et mina neid imetleda nii-öelda saangi alles pildi peal, sellepärast et nad on nii väikesed, et palja silmaga ei olegi näha. See on ka üks põhjus, miks ma vee all pildistan, et oleks hiljem võimalus vaadata vaata lähemalt ja täpsemini. Et keda ma siis seal nägin või kes seal vee all siis oli, sellepärast et sukeldumise aeg on ikkagi suhteliselt lühike. Ja selle aja jooksul midagi täpsemalt uurida on suhteliselt keeruline. Sul on vaja teha valikuid, et kas sa vaatad nagu palju erinevaid asju pealiskaudselt või siis ühte põhjalikumalt. Aga kui sa oled seotud grupiga, siis sulle valikuvõimalust ei anta eriti, sa pead grupiga kaasa ujuma ja koos nendega ka veest välja tulema. Ja samas kindlasti, kui sina oled juba nii palju kordi käinud erinevates maailma ookeanides, siis on sul teatud asjad, mis on sulle juba tuttavad ja siis sa otsid midagi niisugust jälle, mida sa iial pole näinud. Ja kui sa lähed mingisse maailmapiirkonda, siis on seal teatud elukad, ütleme keda sa siis väga-väga igatsed, näha, nagu sellel retkel. Jah, ja see on huvitav, et see kogemus tuleb päris kiiresti. Mäletan esimesi sukeldumise, mis olid punases. Ja alguses ma ei näinud mitte kedagi esimestel sukeldumistel vaatad koralle, näed, aga kalu neid mingisuguseid põnevamaid näed, kogu aeg ikkagi näitab ühte ja teist kala ja siis ongi seal, et hästi vahva. Ja siis ma mäletan, kui ma esimest korda ise leidsin üles krokodill kala, see oli nagu vägev elamus jälle siis mais kandis. See oli punases meres, milline ta välja näeb, ta on selline lapik, lamab põhjas, hästi rahumeelne pea pealt vaadates meenutab natukene nagu krokodilli, aga ta on, ei ole eriti suur, umbes nimeetrine tavaliselt. Aga see oli üks esimesi sukeldumise. Kuna ma ei teadnud nendest kaladest mitte midagi, siis ma julenud, ma ei teadnud, kas ma võin talle lähedale minna või peab hoidma distantsi temaga ja siis ma üritasin pildistada ja loomulikult ma pildistasin igaks juhuks seda kaugelt, kuna selline pelgus oli ikkagi sees, et ta on natukene selline justkui hirmu ära. Ta näeb välja, et, et noh, sellise distantsi pealt kaks meetrit, aga vee all pildistades kaks meetrit on juba täiesti lootusetult kauge distants. Loomulikult ei tulnud mingit pilti. Muidugi, see nimi ise juba krokodill, see juba tekitab nagu siukest maagilist hirmu, eks ole. Aga pärast jälle, uurides selle kala kohta, sain teada ja teistega rääkides, et tegemist on täiesti ohutu kalaga. Ja järgmine kord, kui ma seda krokodill kala nägin, siis ma läksin talle juba sõna otseses mõttes nina alla ja tegin teda silmast viie sentimeetri kauguselt pildi. See on jälle see, mis mu enda jaoks on, ütleme selle veealuse maailma tundmaõppimisel ka läbi kaamera. Et see on üks selliseid asju, mis mulle endale nagu hästi palju juurde annab, et kui ma kedagi olen ära vili, siis tänu siis ma tavaliselt uurin selle kohta natukene, loen ja saan jälle targemaks, et kellega tegemist. Kui ohtlik ja nii edasi, et sellised põnevad taustainformatsiooni tuleb pärast päris palju välja. No aste-astmelt, ühesõnaga saad lähedasemaks selle loomaga, siis tuleb ikka mitu korda sellesama krokodill kala juures käia, et saada siis lõppude lõpuks juba nagu selgem ja põhjalikum pilt sellest kalast. Aga näiteks kui sa oled nüüd nii paljudes maailma ookeanides käinud, mina olen siin ja seal natukene snorgeldavad ja tõtt-öelda minul selles troopilises piirkonnas on jäänud. Ma ei ole mõelnud selle peale, kuna lihtsalt niisugune esimene niuke emotsionaalne pilt. Et maailma troopiliste vete asukad on maailmakodanikud, et nad nagu näevad noh peale vaadates esimese pilguga suhteliselt ühesugused välja kirja ahven on ikka kiriahven ja meriliilia on ikka meriliilia erinevates ookeanides. Aga kui sina nii põhjalikumalt oled käinud, kas näiteks erinevates maailma osades troopilistes ookeanides nagu ütled, et seal on väga selge erinevus või kuidas? On erinevused küll, samas on teatud liigid, kes on tõelised kosmopoliitsed ja keda võib igal pool maailmameres kohata, samas on neid, kes on mingi väga spetsiifilise piirkonnaga seotud, keda ainult seal võib jälle leida. Aga mingisugused sellised maastikutüübid veealuse maastikutüübid on olemas küll ja nad on erinevad ja, ja samas võib olla ka niimoodi, et jälle ühes piirkonnas on väga-väga erinevaid kooslusi, kasvõi sealsamas Indoneesias mis on sukeldujatele üks selliseid lemmikriike, kuna seal on hästi mitmekesine, seal on suhteliselt lähestikku on kaks maailma selliseid, et nii-öelda top 10-sse kuuluvat sukeldumiskohta üks on punaken ja teine lembe. Aga nad on totaalselt erinevad, et kui punaken on selline ääretult rikkalik koralliaed, kus on lopsakad vormid, palju värve, erinevaid koralliliike, selge sinine vesi siis selle lähedal suhteliselt lähedal asuv lembechi väin on jälle vastupidi. Seal on musta liivaga põhi. Esmapilgul tundub, et ei ole mitte midagi huvitavat. Aga kui nüüd hakata natukene hoolega uurima või kui on hea giid, siis ta leiab sealt põhjast meeletul hulgal igasugust väikest elu, pisikesi vähilisi, krevett, erinevaid kalu, kõik võimalik, harjasussid, keda iganes, aga see eeldab sukeldujat natukene suuremat kogemust, et ei oleks sellist tahtmist esimese hooga kogu värvipaletti kätte saada vaid, kui sa oled juba punases meres sukeldunud, kuskil mujal ka värvilise kalulad piisavalt näinud. Vaat siis hakkab huvi tekkima selliste väikeste elukate ja muude asjade vastu. Selle kohta võiks isegi öelda, et see nagu mudru sukeldumine, ehk siis sa lähed sinna mudru sisse, hakkad otsima neid měsíci, mudru on mudru mudru, noh, selline ongi mudru, et kuna kuna eesti keeles ei ole õiged, et inglise keeles on ta Magdaining siis eesti keeles leian, et nagu see mudru sukeldumine on kõige nagu õigem seda kirjeldama, seda tegevust lähed, otsid seal musta liivases mingeid väikseid elukaid. Eestikeelne uus sõna väga tore. Veealuse maailma sõnamudru. Ja et sinu vajaduste järgi mul tekkis niisugune pilt silma ette, et ütlemise veealuses maailmas liikumine on nagu õhus lendamine, ainult et kujutleme, et igas õhukihis on erinevad linnud ja kõik need õhukihid on erinevaid, linnuliike täis. Et siis erinevatesse kihtidesse jõudesse kohtad täiesti erinevaid elukaid, et see, see on väga kummaline ja teisest küljest, siis nagu sa juba ütlesid, et kõikidest ookeani lähistroopilistes vetest, sukeldujale sinule kui sukelduja-le on siis need Indoneesia veed kõige sümpaatsemad. Ei Indoneesia laiemas plaanis kogu Kagu-Aasia, sest nad on suhteliselt sarnastes tingimustes. Kui võtta siin ka juurde Filipiinid, Malaisia, siis need on sellised kohad, kus alati on midagi nagu näha. Kui minna näiteks kuskile mujale piirkonda, siis võib tekkida selline küsimus, et kas sa näed midagi põnevat või näe midagi. Näitena võib tuua siin näiteks roheneeme saared, kus ma olen sukeldunud Aafrikas ja või siis Sri Lanka teed, et seal võib näha, aga ei pruugi näha. Aga Indoneesia ja Kagu-Aasia vetes on üldjuhul see, et midagi sa kindlasti näed midagi huvitavat. Ja noh, loomulikult on seal ka selliseid kohti, mis ei ole nii rikkaliku loodusega ja elustikuga, aga sealsed veed on jah sellised, et seal kui võtta näiteks ainuüksi see Indoneesia, siis ma arvan, et seal võiks aasta otsa käia sukeldumas niimoodi midagi korduvat ära tüütavad. Sa ei näe, et kogu aeg on midagi huvitavat, sest kui me võtame kas või sellesama indoneesia suuruse, siis esmapilgul või esimese hooga mõtled, et üks riik, et mis ta siis on, et Indoneesia seal kuskil Kagu-Aasias. Aga kui nüüd kaardi peale vaadata, siis ta tegelikult on ju pool Euroopast. No ja pool-Euroopast, kui sa paned selle maismaa kokku, aga Indoneesia on saarte riik ja seal on ju üle 13000 saare ja ütleme, kui panna niimoodi, et koos selle merepinnaga siis ühest indoneesia otsast teise, ütleme läänest itta tuleb mingi 5000 kilomeetrit ja noh, piltlikult umbes niimoodi, et hakkad nagu Eestist pihta, siis teine ots on Baikali ääres ja see on laotatud siis sinna merre kõik laiali, kirjeldamatu mitmekesisust. Selle tõttu ongi ju seal ka see mitmekesisus kohtade erinevus niivõrd suur, et see on nagu täiesti loomulik ja selle tõttu on see ka just nimelt selline unistuste maas. Ja ja noh, Indoneesias Ma natukene olen käinud, ma olen käinud Jaava saarel, hiigelsuur Margus elab 20 korda sama palju inimesi kui Eestis ja mis on maailma kõige tihedamalt asustatud suur saar. Või siis Paalil näiteks, kus jällegi fantastiline inimkultuur, pärimusskulptuur, tantsud, nende muusika on, see on niivõrd lummav, et sa jäädki nende lumma ja siis ütleme seal kusagil ida suunas olen siis käinud Indoneesia kõige idapoolsemas nokas seal Uus-Guinea saarel kus jällegi ütleme maa peal on siis eripära, et on äärmiselt hõredalt asustatud ja sisemaal elab selliseid rahvaid, kes on praktiliselt täiesti tsivilisatsioonist puutumata, on nagu need korvaid, kelle juures me käisime ja, ja see on meeletult suured, puutumatu metsad, mis seal on need tahud kontrastide küllus erinevates indoneesia osades ja sina ju ka mitte ainult ei käi vee all, vaid rändavad ka vee peal ja Indoneesias oled sa käinud mõnes kohas mitmes kohas. Jah, et oma sellised rännu sihtkohad ma valin tavaliselt selle järgi, et oleks võimalus ka vee alla minna. Et sellised sisemaised riigid, noh, need jäävad kuskile sinna tulevikku, võib-olla ka praegu on enamalt jaolt listis mereriigid ja loomulikult, et kui juba nii kaugele sõita, kuskile, siis oleks natukene kahju, ei oleks suisa patt maapealset elu üldse mitte vaadata ja siis ma olen alati üritanud vaadata, et mis seal maa peal toimub ja, ja samamoodi käinud vihmametsades džunglis kõikvõimalikke afi kolooniaid vaadanud millistel saartel Indoneesias oled käinud. Indoneesias käisin Sulawesi saarel. No see on võimas ja kui ilus nimi mulle meeldib, seal on peaaegu nagu eesti keel sulavesi just ja väga haruldane loodus. Ja samas on seal Sulawesi saar ise juba naguniivõrd erinev, et põhjas ja lõunas täiesti erinev sealsamal Bali saare külje all on üks hästi huvitav sukeldumiskoht, mis sa näed, mis on, võiks öelda, selline hoolin von, et kes tahab teha ühte sukeldumist või sellist, ütleme, ühes kohas sukeldumist, siis seal on selline väikem kalurikülake, nagu tulen, penn. Ja selle kaluriküla sõna otseses mõttes külje all on üks ameeriklaste transpordilaeva Liberty mille ümber on siis ääretult mitmekesine elu. Mis teeb asja veel nagu eriti mõnusaks on see, et sinna saab teha kalda sukeldumisega. Kui tavaliselt on niimoodi, et on vaja paadiga sõita merele kuskile koralli Rihvile ja kõik see on neile seotud alati ka suuremate kuludega väga konkreetsete aegadega, millal vaat läheb, millise grupiga sa kaasa saad siis seal on võimalik kaldast minna kaldast, et umbes paari-kolmekümne meetri kaugusel juba ongi. Ja samas, kuna seal läheb järsku sügavaks, siis saab seal kätega sellise sügavama sukeldumise kuni paarikümne meetrini peaaegu püstloodis kukkumine siis seda on, ta on nagu sellise nõlvaku peal ja, ja selle vraki ümber on hästi kirev elu, et seal on alates väikestest meri tigudest kuni lõpetades varraku, tavade ja ka Haydeni välja. Ja samas on seal liiva, angerjaid, kõikvõimalikke troopilisi kalu, et see on tõesti selline koht, et kui on sukeldumist arv limiteeritud, siis see oleks üks koht, kuhu, kuhu kindlasti. Kas ma arvan õigesti, et seal põhjaosas, kus Taali ilmakaarest on Bali kirdeosas, kirdeosas no enam-vähem jah, kirdeosa suhteliselt hõredalt asustatud, mina käisin seal põhja pool maismaal seal batuuri vulkaani otsas. Et see oli nagu minu vulkaanielamustest üks vahvamaid selles mõttes, et see vulkaan ohkas nii tohutu madala häälega ja sügavalt, oh kus nagu oleks stressis tal põhjas leem endasse, niisugune punane laavajärv ja asja tegi eriti põnevaks, et, et ma tean, et aeg-ajalt ta mitte ainult ei ohka, vaid ka köha ja kordka kehatas näiteks siis kaheksa saksa turisti taevas otse sealt. Aga et Paali on üks neid baari, kus meie rännuteed on nagu kokku sattunud, kuigi erinevatel aegadel ja teine on Borneo, kus mina käisin nüüd kuskil poolteist aastat tagasi. Jah, Borneo on ka üks selline põnev koht, et selle ümbruses, selle vetes on palju nagu vaatamist ja samas on ka seal säilinud selliseid suhteliselt puutumatuid, džunglipiirkondi, kus saab džunglieluga vihmametsaeluga nagu tutvust teha. Samas mis Borneol on põnev, võib-olla paljud ei tea või ei ole, nagu mõelnud sellele siis sporni on hästi rikas koobaste poolest ja et seal mööda maismaad on võimalik teha täiesti konkreetne koop, papa reis, neid on nii palju, et seal võib kaks, kolm nädalat ainult koobast ega tegeleda ja samas on need nagu hästi põnevad need koopad, nad on erinevad ja osad nendest suhteliselt kergesti ligipääsetavad osadesse on vaja erilubasid, aga, aga on võimalik ainult koopaid käia seal vaatamas. Ja Borneo saarel iseenesest on ju maailma suuruselt kolmas saar minu mäletamist mööda ja läbimõõt ikkagi 1000 kilomeetrit enamast. D väga hõredalt asustatud rannik siis nagu tihedamalt asustatud. Mina rändasin seal rohkem maismaal ringi ja nägin raitlillmaailmas suurima õiega lille ja Orangutaani, kes on siis ainus inimahv Aasias. Suur inimahv. Nii et Indoneesia üks pärleid on tegelikult Vornenud. Ja muidugi see koht, kus sinuga Kaido, meie rännuteed on ristunud, on tõesti need Borneol hüppad ja mina käisin selles koopas, mille nimi on komantongi koobas ka uskumatult suur nagu hiigelsuur katedraal ja see oli nüüd eriti kuulus selle poolest, et lisaks mitmemiljonilise hele nahkhiirte kolooniad elavad seal need Salangaanid ehk niinimetatud söödavate pääsupesade tooted ja selle tõttu, et kogu Kagu-Aasias jumaldatakse neid Salangaani pesasid, nendest tehakse suppi. Et siis juba sajandeid on see koobas just sellepärast väga kuulus ja siiamaani korjatakse seal neid pesasid igal aastal kaks korda. Ma olen käinud ka ise sellises koopas, kus on kogu see teivastik nii-öelda püsti seotud, kuna neid korjatakse, neid pääsu, pesi korjatakse endisaegsetel meetoditel ehk siis bambusritva dest ja muudest toigastest ehitatakse justkui tellingud, et saada sinna lae alla koopal ajal ja, ja see välja noh, minu jaoks nagu mingid tsirkuseakrobaadid, mingisugused niisugused ime peentest, bambus, rikkadest, üliõrn konstruktsioon ja seal peavad nad siis on tõesti nagu akrobaadid turnivad tornimine tasub ära sellepärast et pääsupesade kilogramm võib nii-öelda lõppturul maksta seal kahest poolest 1000-st dollarist kuni 10000 dollarini kilohind. Et siis risk on õigustatud ja kindlasti osad seal ka nagu maksavad päris kõrget hinda nii-öelda oma elu ja tervisega selle eest, aga ilmselt see mäng väärib küünlaid. Jah, ja ta on hästi vana traditsioon, et see ei ole nüüd mingi uue aja leiutis, et see on ka mitmeid sajandeid, on koguni sealt korjatud neid Salangaani pesasid, mina nägin ainult järel noppimist, eks poisike kõndis seal põhjas on niisugune nahkhiirte kohanast ehk ütleme ausalt üteldes siis sõnnikust selline priske mitmekümnesentimeetrine kiht ja seal ta kõndis ringi ja korjas neid imeväiksed Salangaani pesatükke, mis olid varem maha pudenenud. Sel ajal ei olnud koloonia aeg, sel ajal oli ka korjeaeg lõppenud, aga ta tegi seda sellel noppimist ettevaatlikult, purgi sisse, sõrmeküünesuurusi kesatükke ja kindlasti seegi vääris vägagi seda vaeva. Ja seesama nahkhiiresõnnik, mis seal koopa põhjas on ka see on tegelikult väärt kaup, sellepärast et see läheb väetiseks. Väga edukalt. Ja üks asi veel nende nahkhiirte kohta, et kui mingid koopa külastust planeerida, siis tasub uurida natukene enne ka seda, et kuidas seal nahkhiirtega on ja võimaluse korral sättida oma külastuse õhtusel ajal. Sina käisid niimoodi just, sest ma nägin sellist fantastilist vaatepilti nagu nahkhiirte väljalend koopast. Kui nagu natukene kaugemalt vaadata, siis tundub nagu suitsujutt läheks välja, et selle parve mulje nagu ei tekkinudki, et see kõik läks nagu ühtlase suitsujoana sealt koopast välja ja samas on ta meeletult lai, meeletult pikk, eks ole, miljonid nahkhiired lähevad, kõik tahavad kõhtu täis saada ja see midagi, ma kujutan ette nihukest nõidusliku, et lummav igal juhul ja, ja et see on midagi sellist jälle, mis, mis sa ei kujuta ette üldse looduses midagi sellistest dimensioonides võib üldse juhtuda. Aga koobastest veel nii palju, et Borneol ei ole koopad mitte ainult maa peal vaid Borneo lähistel võib leida koopaid ka vee all. Ja sa oled käinud? Jah, test Borneo saare põhjaosas on üks põhjakalda lähedal või ütleme siis ka sealkandis on üks selline väikesaar nagu Sipadani saar mille kohta öeldakse ka, et see on sukeldujate paradiis. Tänapäeval on seal sukeldumist juba piiratud hästi palju, sest on niivõrd eriline koht. Ja need koopad on seal erilist, seal ei ole mitte ainult koopad, kuna see saar ise tõuseb nagu ta on endine vulkaan, mis merepõhjast nii-öelda üles tõusnud 600 meetri sügavuselt küllalt järskude nõlvade ka keset avamerd ja, ja selle tõttu sinna, selle nendel nõlvadel on tekkinud hästi palju igasugust elu ja kuna ta nii sügavalt algab, siis on ka seal süvamereelukad, ehk siis suured kalad haid ja, ja seal mitu korrust, ühesõnaga siis nagu selles, et seal on nagu erinevad astmed ja selles samas Sipadoni saare sees nii-öelda või selle kaldal on üks väga eriline koobas, õigemini kahest koopast koosnev süsteem, mida nimetatakse kilpkonnade hauakambris, kuna aeg-ajalt satuvad sinna kilpkonnad sinna lõksu ja nad ei oska sealt enam välja tulla. Ja siis nad surevad, selle ma olen lugenud sellest, seal on nagu mingid kilt pidekogumikud, just seal on umbes paarkümmend kilpkonna skeleti põhjas lisaks veel üks marliini, üks delfiini skeletid. Et kes on sinna koopasse nagu jäänud ja see on üks ka tõeliselt võimas elamus. Sukeldumine iseenesest ei ole algajatele, kuna ta on keeruline sukeldumine ja mõnes mõttes nagu ohtlik sukeldumine, kuna sealt häda tõusu teha ei saa koopas üleval sedaan tavapärast nii-öelda õhukotti ei ole, et kui midagi juhtub, siis tuleb lihtsalt minna tuldud teed pidi tagasi aga selle väljapääsu leidmine võib olla keeruline. Aga kes on nagu kogenum sukelduja, siis sellel on kindlasti üks nii öelda kohtadest, mida peaks vaatama, nägema, tundma, et see kindlasti sinna nimekirja minu kujutluses on maismaa retkedega võrreldes, et seda võiks siis nimetada näkku seikluse, retkeks edasijõudnutele täpselt sukeldujatele ongi tegelikult isegi litsenseerimisel on vabandust ehk siis edasijõudnute tase ja sinna sinna koopasse ei lastagi, kui sul ei ole seda edasijõudnute taset. Ja see kõik, mis me siin rääkisime, oli vaid üks pisikene, pisikene killukene selle maailmamerede mitmekesisusest ja natukene andis nagu aimu sellest, mis toimub maailmamerede pinnast allpool iga päev päev siin maakeral. Ja tänu sinule, Kaido, sinu isiklikele kogemustele. Ma arvan, et see sai nüüd natukene kuidagi lähedasemaks kui ta mingisuguste tele väga heade teledokumentaalide vahendusel meile üldiselt on olnud. Kindlasti tasub minna asju oma silmaga kaema kas või sinnasamasse Sipodoni saarele kanti, sest seal ei ole mitte ainult need koopad, vaid seal on kõikvõimalikku muud elu ümber kaasa arvatud haisid, kellega saab seal peitust mängida näiteks või mida iganes imetada kilpkonni vabas meres ujumas, et meri on suur ja lai. Ja see sõna otseses mõttes fantastiline. Selline sai siis kaherändaja tänane saade kus külaliseks, kes oli maailmarändur ja allveefotograaf, Kaido Haagen ja meie rännakud kulgesid kõik enamjaolt allpool maailma merepinda ja natukene saime piiluda sellesse väga salapärasesse tundmatusse maailma. Rändame koos Hendrik Relve.
