Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Raadio kahes tervitavad teid järgneva tunni jooksul saatejuht Arko Olesk ning tänane külaline, Tartu observatooriumi astronoom Tõnis Eelmäe. Puust ja punaseks saade alustab ja puiste punaseks nägu ehk olete juba kuulnud, on hooajal sellises formaadis, mis võtab igas saates ette ühe valdkonna ja vaatab üle viimaste nädalate olulisemad ja kõige huvitavamad uudised selles valdkonnas. Ja täna on jõudnud kord kätte valdkonna, mis ma usun, et on paljude eestlaste jaoks üks kõige huvitavamaid üldse teadusvaldkondi, see ongi ilmaruum kosmos, universum ja seal on alati väga palju toimumas, palju huvitavaid arenguid ja Tõnisega koos. Püüame siis tunni aja jooksul üht teist teile tutvustada. Alustaksime ehk kõige lähemalt nii lähedalt, kui üldse siin ilmaruumis olla saab, vaatame meie naaberplaneeti Marssi Marsil, see on viimase 50 aasta jooksul üritatud saata rohkem kui 50 kosmosemissiooni. Suur osa neist rohkem kui pooled on kas siis stardis või tee peal või saabumise eel läinud rikki läinud kaduma, läinud katki, nii et õnnestumise protsent Marsi puhul ei ole eriti kõrge. Ent nüüd, viimase paari nädala jooksul me saame raporteerida kogunisti kahest õnnestunud saabumisest ja üks neist on üsna eriline, sellepärast et tegu on India esimese Marsi sondiga, mille nimi on mangal Jaan Tõnis. Kui eriline on see, et nüüd India saadab oma sondi Marsile ja jõuab kohale ja hakkab tööle. Eks ta on omamoodi nagu verstapost tõesti, ingel on iseenesest täitsa tõsiseltvõetav kosmoseprogramm. Ja India on saatnud aparaati kuu juurde. Maa juures on neid ka piisavalt. Aga Marss on jah, selline tõsine väljakutse. See on nii-öelda kõige lihtsam sihtmärk peale kuud. Aga siiski, nagu juba varem sai öeldud, et see edukuse protsent on, on küllalt väike seal mingi 40 protsenti umbes võib-olla ainult et vähem kui pooled aparaatidest on Marsi juurdelt töötaval kujul jõudnud või üldse sinna jõudnud ja india aparaati kosmoseaparaat siis Indiakeelne nimi oli ase mangaliaan siis tõlkes võib-olla on see Marsi orbiiter. India Marsi orbiiter, India jõudis marsin esimesel katsel ja praegu tundub, et äärmiselt edukalt, kõik satelliidisüsteemid peaks töötama. Esimesed pildid satelliidilt on ka Maale edastatud. Selle satelliidi nii-öelda piltide tegemine, võib-olla ma ei ole küll päris 101 protsenti kindel, et kas see on esmane eesmärk, et et nagu selline suur eesmärk sellel satelliidil on tegelikult uurida Marsi atmosfääri ja, ja seda, kas seal atmosfääris on metaani. Miks on see metaan nii huvipakkuv, sest ma tean, et ilmselt teisi sonde on ka, kes püüavad just seda avastada ja isegi maa pealt teleskoopidega muudkui vaadatakse, et kas leiab sealt mingisugust metaani. Tõepoolest, seda metaani sealt uuritud praegult on Marsi pinnal USA kulgur Curiosity mille peal see on samamoodi metaani litekteerimiseks sobivad aparaadid ja miks metaan on oluline on sellepärast, et et kui Marsi atmosfääris on metaan olemas, siis see tähendab, et seda peab kuskilt kogu aeg juurde tekkima, sest metaan laguneb küllalt lühikese aja jooksul ära. Seda juubelil tekitada neid protsessi nüüd nii kohutavalt palju ei ole, mis, mis metaani tekitaksid, et noh, hulkanism ilmselt on üks asi ja teine asi on bioloogiline elu. Ja noh, loomulikult on siis suur lootus, et kui Marsi peal leitakse, et, et seal on tõesti mingisugune püsiv metaani allikas, siis võib-olla kusagil Marsi peal on mingisugust lihtsal kujul elu võib olla bakterite kujul või mingil sellisel kujul. Aga ega see sundvist meile seda vastust anda ei saa, et, et kus täpselt see metaan tuleb, vaid, vaid selleks ilmselt tuleb siis ikkagi saata jällegi mingisugune robotpinnale, kes läheb ja kaevab ja tuvastab, et mis täpselt toimuma saab. Jah, see on õige küll, et see metaani olemasolu nii-öelda tuvastamine on olnud nii vigade piiridel ja, ja ega see päris selgelt jah, nagu teadmist ei ole, kust, kust see pärit on ja kui nüüd mõelda niimoodi, et tuleks minna sinna Marsi pinnale hakata siis kuskilt ekstra otsima, siis maksan marru suur ja kust seda sealt ikka oskaks otsida, et, et see on juba omaette suur probleem. Aga iseenesest jah, see nii-öelda allikatüübi nii-öelda tuvastamine juba oleks väga suur samm. Ja kuna India teadlased arvasid, et, et jah, Curiosity küll on nüüd Marsi pinnal ja mõõdab sealt seda metaani või selle puudumist, et ahel siiski asub ühes väga spetsiifilises kohas ühes ühes suures kraatris. Ja et see ei ole nii-öelda kogu planeedi mõttes piisavalt esinduslik nii-öelda koht. Et kuskil mujal Marsi atmosfääris maks, atmosfäär on äärmiselt hõre, eks. Et võib-olla metaani kontsentratsioon suurem Üks huvitav asi selle missiooni puhul on ka see, kui palju ta üldse maksma läks. India kosmoseagentuur. Kogu missiooni hind on neli ja pool miljardit ruupiat. Mis teeb umbes 74 miljonit dollarit kusagil 50 60 miljoni euro kandis, mis tegelikult kosmilises mõttes on üks lausa peenrahas on tohutult odav hind. India peaminister on lausa öelnud, et nende marsimissioon läks maksma vähem kui Hollywoodi filmi gravitatsioon. Tegime mis ju teatavasti toimub ka kosmosesse. Mis sa arvad, kas hindut suutsidki kuidagi teha eriliselt tõhusa odava missiooni või on ta ikkagi rohkem seotud sellega, et Indias on kõik asjad odavamad? See on tõesti päris huvitav ja märkimisväärne et ükstapuha, milline teine planetaar missioon maast ja kuust kaugemale mine emissioon olnud tunduvalt kallim, et just hiljuti magasini jõudnud NASA kosmoseaparaat Maven maksis umbes 10 korda rohkem ja teeb ta seal sarnaseid asjandusi, mida see mangaliaan uurib siis Marsi atmosfääri? Jah, räägime sellest Mavenist pisut täpsemalt, sest tema jõudis umbes samal ajal ja ja vaatab sarnaseid asju, aga mingisugune erisust oli ikkagi, on. Jah, et seal see on nüüd üks üks esimesi või noh, kas just esimese, aga see on üks selline marsi orbiiter mis siis väga spetsiifiliselt uurib seda, kuidas maksan kaotanud oma atmosfääri. Arvatakse, et miljardeid aastaid tagasi oli Marsi atmosfäär 10 korda tihedam, kui ta praegu on trajotan seal marsi, õhurõhk nii-öelda või atmosfääri rõhk on umbes üks protsent sellest, mis on maa peal. Aga kauges minevikus oli, oli see tõenäoliselt tunduvalt suurem. Ja siis atmosfäärigaaside isata koostist analüüsides on võimalik siis teada saada, et kui tihese atmosfäär enne oli ja lisaks sellele uuritakse Marsi pinnase jääkmagnetvälja mõju Sis atmosfääri kadumisele. Et kunagi, kui ma sisemus oli ka kuum, oli Marsil magnetväli olemas, enam seda praktiliselt ei ole, aga noh, mõningate nii-öelda pinnavormide kohal või juures on olnud siiski vot siis vastasmõjus päikesetuulega on, on olemas sellised võim on mudelid, mis näitavad päikesetuul või nagu suuremate koguste kaupa seda Marsi atmosfääri siis ära puhuda nuhelda selle magnetvälja, siis lõksu jäänud nii-öelda atmosfääri osasid siis ära puhuda. Nii palju hetkel marsist, kuulame pisut muusikat. Puust ja punaseks. Jätkub saade puust ja punaseks teadusuudiste ülevaade, mis täna on pühendatud kosmosele ja universumile. Siin stuudios on abiks neid teemasid kommenteerimas Tartu observatooriumi astronoom Tõnis Eelmäe. Rääkisime eelmises saatelõigus just marsist ja sellest, kuidas tema Atmostas väär on aastamiljonite jooksul vaikselt ära kadunud Marsi kohta me ju tegelikult teame, et seal kunagi voolas vesi, seda on nüüd kõik need hilisemad kulgurid meile näidanud. Ja vesi ilmselt ma ei tea, kas seda on seal veel alles. Kuidagi kadus siis seetõttu just, et atmosfäär haihtus Marsilt samamoodi ja miski ei hoidnud seda vett seal enam kinni ja seda protsessi, need uued sondid, millest rääkisime, uurivadki, aga küsimus, huvitav küsimus on ka selles, kust üldse vesi meiega Päikesesüsteemi tekkis ja siin on erinevaid variante varem olnud, et kas see vesi kuidagi tekkis siis kui Meie päike ja meie planeedid olid juba olemas ja siis vesi teatud keemiliste protsesside tulemusena tekkis planeetidele või on ta kogu aeg meie universumis ikkagi olemas olnud. Tõnist viimased nädalad tõid pisut selgust sellesse teemasse, kas pole. Ja viimastel nädalatel on avalikkuse ette jõudnud siis sellised uurimistulemused mis vihjavad sellele, et võimalik, et senine arvamine Päikesesüsteemi veevarude tekkimise kohta võib-olla noh, kas, kas just päris vale, aga aga, aga et see ei pruugi päris niimoodi olla nagu senimaani on arvatud senimaani on arvatud, et vesi või veemolekulid siis jäid päikesesüsteemi siseosadesse juba sellest ajast, kui päikesesüsteem tekkis lihtsalt nii-öelda molekulide kaupa molekulide erineva siis noh, ütleme piltlikult öeldes välja kondenseerumise kaudu ja et Maal olev vesi näiteks võib-olla või teistel sihukse jäistel kuudel olev vesi võib-olla just sellist päritolu. See on pärit täpselt sellest ajast, kui planeedid ja kuud tekkisid. Siis nüüd on tehtud üks selline modelleerimine mudeldamine, kus uuriti seda, et kuidas need malet olid väga noore või siseneme tekkiva päikese ümbruses nii-öelda, mis elu nad siin elasid, päris noore päikesekiirgus oli, oli tegelikult mõnevõrra tugevam, isegi kui ta praegu on. Ja leiti siis, et tegelikult need veemolekulid oleks pidanud kiirguse poolt ära lõhutama. Ja siis see vabanevad vesinikud ja hapnik mitte ei, ei pärast kombineeruks tagasi uuesti veeks vaid näiteks eelistatult seoks vingugaasiks ja arvamine oli siis selline, et, et see vesi järelikult peaks maa pärit kusagilt kaugemalt juba nii-öelda jäätükikeste kirjast Allikestena ja võib-olla et, et kõik komeedid on samuti pärit sellest veest siis mis on pärit päikesesüsteemi tekkimise eelsest ajast. Nii et tegelikult tundub, et vesi on ilmaruumis tegelikult igal pool olevast nendesse kosmilise tolmupilvedesse molekulide kujul olemas lihtsalt vajab kohta, kuhu, kuhu ennast niimoodi suurtes kogustes maha sättida, et maa oli üks selline koht ilmselt marska kunagi ja see ilmselt annab alust loota, et mis iganes planeet kusagil kaugel tekib, et seal võime leida ka vett. No see on üks võimalus, noh eeldus on muidugi see, et Päikesesüsteemi tekkimine on tüüpiline planeedisüsteemi tekkimine ega selle päris lõplikku vastust veel ei ole ja ja noh, see on ka üks üks selline põhjus, et praegusel ajal on võimekus uurida siis planeete teiste tähtede juures piisavalt hästi saada aimu, kuidas planeedid suuremas plaanis üldse tekkida võivad. Milline planeet loomaaed võib-olla et see asi on, on välja säilitamisel, loomulikult meile on see äärmiselt huvitav nii-öelda, et üldse üldse inimestele need on olulised vastused küsimustele. Et, et kas kuskil universumis veel elu on, millisel kujul elu Just sest sest elu tekkeks, vähemalt nii palju, kui me praegu teame, on vaja vett. Vett ja keerulisemaid orgaanilisi molekule jah. Nendest hakkamegi rääkima ja vahepeal kuulame taas enne seda pisut muusikat. Puust ja punaseks. Saade puust ja punaseks jätkab kosmose teemadel. Rääkisime just äsja sellest, kuidas vett võib leida ilmaruumis päris paljudes kohtades, vähemasti nii näitavad mudelit, mille kohaselt ka suur osa sellest meie planeedil olevast veest vähemasti pool molekulis Ena tekkinud juba enne seda, kui meie päike ise ehk siis miljardeid aastaid tagasi. Ja mis annab alust arvata, et vett võib leida praktiliselt igalt poolt kus tekivad planeedid eeldusel muidugi, et nad tekivad samamoodi nagu meie päikesesüsteem. See eeldus tundub, et mingil määral. Peab paika sellepärast et on tulnud ka uudised on ühelt kaugelt planeedilt selle atmosfääris nähtud vee molekule. Tõepoolest hiljuti tuli välja uudis, et astronoomidel on õnnestunud uurida ühte umbes sellist Neptuuni suurust planeeti seal mõned korrad suurem kui meie maa, mis neli korda suurem ja selle teise tähe ümber tiirlema planeedi atmosfäärist. Avastati tõesti siis veemolekulide jälgi. Et senimaani on vett on küll leitud teiste tähtede ümber tiirlevate helt, planeetidelt eksoplaneetidelt. Aga need on kõik olnud sellised hästi suured planeedid, sarnasemad meie Jupiteri ka ja sellest isegi mitmeid kordi suuremad. Ja Neptuuni puhul me võime siiski eeldada, et see uuritud planeet on selline gaasiplaneet, et tal ei ole sellist tahket pinda, vaid, vaid lihtsalt need veemolekulid on seal ütleme, õhus. Jah, Neptuun ja uraan, meie päikesesüsteemis neid vahetevahel nimetatakse nüüd tänapäeval arvatakse, et seal võib olla ka päris arvestatav osa nii-öelda jäist materjali, et nad ei koosne mitte mitte päris ainult gaasist nagu Jupiter ja Saturn vaid seal on ka nende jäist materjali. Aga tõepoolest, selle uuritud planeedi atmosfäärist leiti siis, et on, suurem osa atmosfäärist, on, koosneb vesinikust noh, mis on sarnane meie hiidplaneetidele, aga et seal on siis väga väikene osa ka veeauru ja see avastamine iseenesest on, on see nii-öelda tänapäeva vaatlusvõimekuse piiri peal. Kuid leitud signaal selle kauge tähe ja planeedi spektris on piisavalt tugev, et mürast eristuda. Jah, see planeetsis tiirleb ühe tähe ümber meist 24 valgusaasta kaugusel meie poolt vaates siis Luige tähtkujus. Kuidas üldse teadlased tänapäeval leiavad, et ühe teise planeedi atmosfääris on vett, mis on see meetod, mida kasutatakse? No kõige esimene asi on loomulikult see, et tuleb üldse leida eksoplaneet või see planeet teise tähe ümber. Ja, ja see konkreetne planeet leiti ungarlaste robotteleskoopide võrgustiku abil seda vaadeldi hiljem ka Kepleri kosmoseteleskoobiga, selle abil suudeti määrata üsna üsna hästi nii-öelda selle atmosfääri tihedus profiil. Ja hiljem siis on uuritud tähte koos eksoplaneediga Hubble'i kosmoseteleskoobi ja spitseri kosmoseteleskoobi abil, et millega siis on võimalik juba spektreid teha. Ja tegelikult see avastus, mida ta siis endast üldse kujutab, ongi selline, et et mõõdetakse tähe, sest me ei suuda seda eksoplaneeti tähest kuidagimoodi eristada, ta on meilt vaadates tähele, nii lähedal mõõdetakse tähe spektrit siis, kui see planeet on tähe ees meie ja tähe vahel. Ja võrreldakse seda sellise ajamomendiga, kus planeet on siis meilt vaates teisel pool tähtedeni planeedi mõju ei ole näha. Ja kui sul tähevalgus tuleb, siis läbi eksoplaneedi atmosfääri, mis peab selleks muidugi piisavalt läbipaistev olema, seal ei tohi olla pilvi või noh, mingid sihuksed, atmosfääride, hägune et siis eksoplaneedi atmosfääris olevad siis keemilised elemendid või molekulid neelavad valgust neile iseloomulikele lainepikkustel. Ja kui siis näiteks lahutada need kaks hektarit üksteisest mis on tehtud varjutuse ajal ja väljaspool varretust, siis see nii-öelda, mis siis sellest lahutamist lehtest järgi jääb siis nii-öelda tavalistes tähe spektrikohtades on lihtsalt öelda sile signaal. Aga seal, kus on siis mingisuguste planeedi atmosfääri molekulide spektrijooned, et sealt tulevad mingisugused nagu väljalöögid, siis. Samamoodi siin äsja üsna hiljuti tuli uudis selle kohta, et kaugelt ilmaruumist on nähtud keerukaid orgaanilisi molekule. Et kas nende puhul see lähenemine on, on samasugune või, või siiski pisut teistmoodi? Üldiselt jah, nii-öelda optiliselt me saame, saame jälgida ainult neid ühendeid, mis siis on meie mingi valgusallika vahel või mis kiirgavad nähtavat valgust. Aga väga paljud molekulid, orgaanilised molekulid, sealhulgas kiirgavad raadiokiirgust seal kuskil millimeeter ja, ja submillimeeterlainealades. Ja hiljuti alustas tööd siin mõned aastad tagasi alustas tööd ja, ja nii-öelda järjest paremini hakkab tööle selline raadioteleskoopide süsteem, mille nimi on alma. See ongi siis millimeeterlaineala raadioteleskoobid, neid on plaanis sinnapaika panna, päris suur hulk aga juba praegult, mõnekümne või paarikümne niisuguse väikse mahu, noh, väike on siis umbes 12 meetrise paraboolantenniga raadioteleskoop. Et paarikümne sellise teleskoobiga on juba võimalik avastada orgaaniliste molekulide kiirgust, siis raadiolainealas. Ja mida see teleskoop siis nüüd hiljuti nägi? Sealt leiti ühte sellist molekuli, mille nimetus on iso probüül, tsüaniid, kes on keemiaga hästi tuttavad, võib-olla oskavad seda omale ette kujutada. Aga see on huvitav molekul, sellepärast et tema oma üldiselt või nii-öelda kujult on noh, mõnes mõttes sarnane teistele keerulisematele molekule näiteks aminohapetega. Et ta on niisugune haruline molekul ja lootused on, et, et noh, et kui leitakse juba selliseid selliseid molekule kuskilt ilmaruumist et siis tulevikus on, võib olla võimalik leida ka tõesti aminohappeid kosmoseruumist kusagilt kas teiste tähtede juurest või tähetekkepiirkondades, kus siis nendest gaasi- ja tolmupilvedest, kus uued tahate. Kivad aminohapped on vist need molekulid, millest on kokku pandud valgud sisuliselt elu alus, nii et, et kui me neid leiame, siis saame jälile ka saladusele, et kust üldse elus ja ilmaruumi on tekkinud. Aga taas muusikapaus. Teeme puust ja punaseks. Astronoomide üks viimase aja põhilisi sihtmärke, nüüd, kui on hakatud avastama järjest rohkem neid kaugeid planeete, on see, kas me siiski kuidagi äkki saame sealt leida elu või vähemasti kindlaks teha, kas mõni planeet on eluks sobiv. Senimaani me teame ainult ühte planeeti universumis, mis on eluks sobiv, see on maa. Me teame, et siin ka on elu, mujal pole seda veel antud hetkel kusagil tõestatud, on leitud selliseid võimalik jälgi või vihjeid. Üht-teist võiks olla eluks sobiv, kuid selliseid otseseid tõendeid meil veel ei ole. Üks, mis on selleks kindlasti tarvilik, me teame, on vesi ja just rääkisime, et vett on ka nähtud. Teistel planeetidel on veel paar asja, mis annaksid meile rohkem ja kindlamalt informatsiooni nagu see, et leian, näeme kusagil hapniku see gaas, mida me hingame. Ja kõige toredam viide oleks ju see, kui me näeksime kusagil klorofülli molekule ehk klahvpill on see, mis taimedes teeb fotosünteesi hoiab taimi käigus, kui me näeksime seda kusagil kaugel planeedil, siis see oleks juba päris tugev vihjed siiski kusagil mujal käib elu samamoodi. Aga antud hetkel meie teleskoobid ei ole piisavalt head. Et no nii detailselt klorofülli oks ja hapnikku tuvastada, kas on nii, Tõnis? Jah, nii ta kipub olema, et praegult on võimalik ütleme, Hubble'i kosmoseteleskoobiga võimalik teha mingisuguseid uuringuid selle kohta, millest koosnevad eksoplaneetide atmosfäärid. Aga see tundlikkus on siiski veel natukene madalavõitu nüüd Nasal näiteks on plaanis üks suur kosmoseteleskoop teha. See oleks siis teleskoop, mis oleks suuresti mõeldud eksoplaneetide atmosfääride ja, ja noh, nii-öelda, mis seal nende planeetidega pinnal, mõnel puhul võib-olla võib-olla et nende uurimiseks et mitte nüüd pildi tegemisega, aga sellega, et, et samuti nagu selleni Neptuuni mastaabis planeedi atmosfäärist leiti vee molekule, et siis sarnaselt spektroskoopia abil leida peegeldunud nii-öelda planeedilt peegeldunud ematähe valguses mingisuguste keeruliste või ka mitte nii keeruliste meie jaoks tegelikult väga tavaliste molekulide nagu siis veeaur, hapnik, osoon ja noh, võib-olla siis keerulisemad orgaanilised molekulid nagu just nimelt klorofüll, et nende jälgi Ja põhjus, miks me sellest räägime, on ka see, et, et siin just sel nädalal paar teadlast avaldasid artikli, kus nad näitavad, et milline peavad olema selle teleskoobi omadused, et ta selliseid asju avastaks. Sealt, nagu ma aru saan, võib välja lugeda, et tegelikult suudaksime seda juba teha. Jah kõige lihtsam praegult oleks ja mida praegu suudad selleks ajaks on, on leida vett et selleks ei ole vaja mingit erilist spektraalset lahutust. No ma arvan, et et näiteks siidiplaadi või DVD plaadi nii-öelda see, kui vaadata seda plaati, siis vikerkaar, mis seal on novot, selles spektraalne lahutus võib olla umbes sarnane, et sellest juba piisaks? No mitte päris nii, lihtsalt see ei käi, aga, aga põhimõtteliselt nüüd kogu see tants käib selle ümber, kuidas saada selle noh, küllalt või ülinõrga eksoplaneedi valguse võrreldes siis ema-tähega kuidas sellest valgusest saada piisavalt tugev signaal kätte. Ja seda on analüüsitud, et jah, et vesi on noh, põhimõtteliselt lihtne. Hapniku jaoks oleks vaja ligi 10 korda suuremat spektraalset lahutust ja paremat signaal, müra suhet umbes kaks korda. Noh, et ühesõnaga, et, et see signaal, mille me sealt kaugelt planeedil detekteerivaid, see peaks olema kaks korda tugevam, aga klorofülli jaoks juba et on vaja võrreldes hapnikuga, siis veel kuus korda kõrgemad, et või tugevamat signaali. Nii et 12 korda siis rohkem, kui veedetekteerimiseks oleks vaja. Ja tänapäeval ollakse ikkagi kah ainult kõige nii-öelda lähemate maa-sarnaste planeetide jaoks nii-öelda piisav. Et mis, mis asuvad noh, nii-öelda kosmilises mõttes meile suhteliselt lähedal. Aga ilmselt nende uurimine oleks ka selles kõige huvitavam, et kui me sealt midagi leiame, siis on ka kõige lähem kas või üritada mingit suhtlust või lähemat uuringut või kavandada reise selles osas. Kuigi, nagu ma aru saan, kui nagu ehitataksegi see teleskoop, mis on selle võimekusega, siis lähema 10 aasta jooksul ei ole veel loota, et see ilmaruumi lendaks, sellepärast et projekti eelarved ja kavad on Nasal juba juba päris pikalt paigas, niimoodi, et heal juhul 2025 on vist see aeg, kui see võiks üles lennata. Jah, sellised projektid võtavad väga-väga pikka aega enamasti, et eriti noh, need siuksed, suured missioonid ettevalmistused, Ni tasuvusuuringud mitte ainult siis rahalise suid tehnoloogilises mõttes, aga ka selles selles mõttes, et noh, mida üldse on võimalik sellise teleskoobiga siis või kosmoseaparaadiga uurida avastada, kui suur on tundlikkus ühe või teise soovitud siis asja asja jaoks. Et noh, kõik kõik need analüüsid võtavad maru pikalt aega ja ja tihtipeale on nii, et, et ühe kosmosemissiooni, mille eluiga võib-olla mõned aastad ettevalmistuseks läheb 10, võib-olla isegi 20 aastat Puust ja punaseks. Ja tänase puust ja punaseks kosmoseteemalisi uudiste ülevaate lõpetame uudisega, mis võib olla hea, mis võib olla halb. Igal juhul. Uudised, mis hakkavad ümber varasemaid avastusi, tekitavad alati mõnevõrra furoori. Kui keegi kevadest mäletab, siis oli üsna suur uudise kõmu selle ümber, et üks lõunanabale asuv teleskoop on pikalt uurinud taevast ja leidnud seal teatud jälgi sellist valguse polarisatsiooni mis viitab sellele, et siis algsed universum on läbinud gravitatsioonilised lained, ehk siis mingisugune väga tugev jõud oli nii tugev, et pani lausa ilmaruumi võbelema lainetama. Ja, ja see oli märkimisväärne uudis selle poolest, et selle põhjal võis saada kinnitust, et meie teooria selle kohta, kuidas universum arenes oma esimestel eluhetkedel või mõnda aega pärast seda inflatsiooniteooriat, toimus tohutu kiire paisumine, et, et see vastab tõele, kuna sellised gravitatsioonilainete olemasolu kinnitaks seda nüüd nagu teaduses ikka juhtub, võttis teine uurimisrühm teise satelliidiga sarnase analüüsi ette, uurisid samamoodi taevast ja tulid välja andmetega, et võib-olla see esialgne mõttelähenemine tulemused ei ole siiski päris korreks ehk siis tuntud kosmosesond plank, mis on taevast kaardistanud juba juba päris mitu aastat ja kust eestlaste käsi on pisut pisut mängus on tavaliselt uurides leidnud, et seda pagana kosmosetolmu on ikkagi üsna palju ja see võis mõjutada seda signaali välja lugemist, mida siis esimene uurimisrühm tõlgendas sellise kosmiliste lainetust jäljena. No Tõnis, kuidas sulle tundub, mis siis antud hetkel seis on selle teemaga? Eks see sõltub, et kas olen optimist või pessimist, et kas klaas on pooltäis või pool tühi. Ja nii-öelda astronoomide üldsuses suhtutakse sellesse esialgsesse, piitseb Psy tulemusse. Noh, nii-öelda ettevaatlikult nüüd. Ja põhjus just, et, et kui piitsepsi andmeid vaatlusandmeid analüüsiti, siis võeti küll arvesse kõik teadmised selle kohta, et missugune meie oma kodugalaktika selles suunas olema peaks. Aga need andmed hirmus head ei olnud. Ja noh, samal ajal nagu juba sa ütlesid kosmoseaparaadid plank, mis siis tegelikult kosmilist taustkiirgust pidi mõõtma, see mõõtis, mõõtis samas ära nii-öelda segava signaalina taustkiirguse jaoks ka tolmujaotuse meie galaktikas ja kuna seda infot ei olnud biitseps meeskonnal, siis nad võtsid kasutusele mudeli, mis oli liiga optimistlik, võib-olla ja alahindasid tugevalt tolmu panust, mis tekitab samamoodi või sarnast polarisatsiooni efekti nagu haaratud gravitatsioonilainete signaal kosmilises taustkiirguses ja praegult, siis on jah, et tehakse nii-öelda ühist analüüsi, et pannakse kokku biitseps andmed ja pannakse kokku planki andmed ja vaadatakse, mis sealt välja tuleb. Kõik asjaga seotud teadlased on, on ettevaatlikud ja noh, mõne koha peal jah, nii-öelda arvatakse, et see kevadine uudis, et noh, põnevus oli muidugi suur, aga jah, et, et sealjuures juba rääkida Nobeli preemiast, et see oli nagu natukene laskmata karu nahajagamise moodi. Nii et teema ei ole sugugi lukku pandud, me võime sealt oodata uudiseid veel ja veel, nii et siis kosmiliste lainet. Gravitatsioonilainete inflatsiooni teooria paikapidavus ootab endiselt veel täpsustavaid andmeid, aga paistab, et oma galaktika universumi kohta, aga me saame siiski järjest rohkem teada. Eks sellepärast neid suuri missioon ette võetakse, et need ütleme kõige fundamentaalsemad küsimused ikkagi on veel nii-öelda, nad ei ole päris haardeulatuses. Need isegi veel näpuga ei ulata veel osasid puutuma. Aga töö nii-öelda selle nimel käib, et, et lõpuks nende küsimusteni või nende vastusteni ulatuda. Ja loodame tõesti, et mõnes järgnevas puust ja punaseks kosmoseteemalises saates me saame selle teema juurde tagasi tulla ja teile vahendadagi värskemaid uudiseid, aga selline tänane uudiste kokkuvõte oligi järgmine kord, kui me kosmoseteemat puudutame, siis peaks olema juba toimunud ka selline huvitav sündmus nagu kosmosesondi Rosetta maandumine komedile, mida on pikalt kavandatud ja oodatud novembris peaks aset leidma nii et sellest kindlasti järgmine kord Kosmoseteemalises saates, kuid järgmisel nädalal on juba uus teema, uued uudised. Kohtume teiega nädala pärast.
