Loomaaialood. Loomaaia loomise. Tere täna räägime, kurejuttu ja eriti meie vanarahvale mõeldes kõlab mõistagi mitmetähenduslikult või siis lihtsalt tähendusrikkalt, kuidas keegi nimetab aga rahva usundilistesse detailidesse. Me siinkohal vast ikka laskuma ei hakka, sest juttu tuleb ikka tõsimeeli kurgedest kui sellistest, kes nad on ja kust tulnud ning kuidas neil täna läheb. Sealhulgas enesest mõista ka Tallinna loomaaias stuudios Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. No te olete öelnud, et inimestel on lindude nimetamisega pisukest segadus, sest ollakse harjunud Kureks nimetama ka toonekurgi, kes tegelikult don hoopiski kark, linnud. Võin siinkohal kihla vedada, et vabalt leidub neid, kes sellist nime esimest korda kuulevad. Nojah, ja siis igatahes on eelkõige just Eesti inimeste hulgas, sest teistes keeltes ei ole nendel lendudel nimes sugugi sarnasust. Ja muidugi noh, mina olen enda jaoks lahti mõtestanud asja niiviisi, et, et kuna päris kurgede hulka kuuluv soov, turg oli meil väga ürgselt tuntud ja teada kodumaine elukas, siis kui hakkas aja jooksul ilmuma meie metsadesse must toonekurg, kes, kes meenutas seda kurge, siis siis pandigi talle toonekurg nimeks. Ja kui siis läks aega veel edasi ja, ja ilmusid inimkaaslejad valge toonekured, kes lausa küla vahele tulid siis, siis pandi tähele, et nad on, on musta toonekurega hoopis ühtemoodi, ainult värvierinevus ja siis tekkiski must ja valge toonekurg, aga aga kured on, on üks suur rühm, mis erineb kõikidest toonekuresugulastest lindudest nagu öö ja päev ja noh, kasvõi esimene asi, mis silma torkab, kõigile on see toonekured, on, on vähe sellest, et nad muidugi kõnnivad põllu peal ja konni ja hiiri püüavad väga meelsasti puude otsas ja, ja teevad oma pesa ka siis kas lausa katusele elektriposti otsa või või, või puu otsa. Econdooning, ja need kõik on toonekured ehk kark, lindude hulka kuuluvad elukad ja päris kured, keda on, on maailmas ka tänapäeval alles umbes 15 liiki, nemad mitte kunagi ei pesitsi puu otsas ja toimetavad oma tegemisi ikkagi maa peal ja toonekured on suhteliselt hääletud elukad, aga päris kured, et need on hästi häälekad ja nende olemasolu ei saa saladuseks jääda. Mitte kellelegi, kes elab niisuguses kandis, kus matkas pesitsusajal või, või rände ajal ringi luusivad, sest et nemad tantsivad ja laulavad hommikul ja õhtul ja on selle tõttu ja ka ütleme need suured kureparved, mis on kurjade ilmade kuulutajad, meil ka need on ikkagi päris Kuretsest, tegelikult toonekured ei võta kunagi endast niisugusesse. Ta ja Marxi haihtuvad siit rändajale ära ja täpselt samamoodi vargsi ilmuvad kevadel kohale. Kas Eestimaal on ka selliseid erilisi paiku, kus rohkem kui teistes kantides näiteks sookured armastavad koguneda ja enne äralendu või, või ka siia tulles? Ja no Lääne-Eesti on tegelikult eelkõige niisugune piirkond, kus, kus siis ilusate sügisilmadega koguneb tuhandeid läbirändavaid sookurgi, kes on siis siis päris kured ja, ja muidugi üldiselt on üle Eesti võimalik kurgesid näha ja pesidestatakse ka üle Eesti seal, kus on, on natuke soisamad ja, ja lagedamad niisugused alad siis seal on, on kanda kinnitanud meil sookured, kes, kes tegelikult. On ka kurgede peres kõige arvukam ja kõige kõige vähem ohustatud, kuigi kõik kured paraku on ohustatud, sest et inimene kipub nende elukeskkonda kangesti hõlvama küll küll põllumajanduse eesmärgil, küll naftaväljade jaoks ja mis iganes, nii et, et selles mõttes on tegelikult, et meil see õnn, et meie kodumaine kurg on kurgede hulgas kõige tavalisem Võtame siis veel kord kokku, et need linnud ehk kark, linnud, keda me näeme mööda sõites ka näiteks elektripostide otsas oma pesadel seismas näiteks neid on rahvas nimetanud toonekurgede, eks siis ühtlasi ka sellel põhjusel, et oma välimuselt mõnevõrra sarnanevad päris kurgedel ehk soo kurgedele ja. Määral küll, kui, kui põgusalt vaadata, aga kui ikka terane silm vaatab, siis on neil hästi suur. Hästi suur erinevus, sest et kurgedel on, on oluliselt sihvaka kehaehitus, oluliselt lühem nokia, pikem kael ja muidugi kassid on neil mõlemal hästi pikalt, see on nende kõige suurem, kõige sarnasem. Mis järvi, sookured on? Sookured, keda väga paljud keeled kutsuvad ka halliks Kureks ongi, ongi valdavalt hallid ja siis on mõned, mõned niisugused mustad Hooja ja tüürsuled. Nii et, et selles mõttes on ta tagasihoidlik. Hästi armas lind. No meie saame oma looduses rääkida siis sookurest kui päris kurest, aga maailmas on terve hulk teisi kureliike veel. Järgnevalt kuuleme siis need neist ja mõistagi sedagi, et kes ja kuidas neist on Tallinna loomaaeda. Ja, ja nii, nagu juba öeldud sai, on osa kurgedest hästi haruldased ja ja tükati päris väljasuremise äärel. Kõige noh, ütleme drastilisem lugu, võib-olla on juhtunud kisa kurega kes ameerika elukas ja, ja teistpidi jällegi on see niisugune positiivne näide, kuidas, kuidas on võimalik ikkagi päris haua äärel, et üks, üks üks liik välja tuua tehistingimustes pidamise ja paljundamise abiga. Nimelt oli siin eelmise sajandi keskel võib-olla pisut üle 10 linnu veel alles ja tähendab põhiliseks põhjuseks lisaks sellele, et nende kunagised pesitsusalad preerijat olid kõik üles küntud. Peale selle oli suureks probleemiks just just rändaegne sattumine püssitoru. Ja siis sellel hetkel võti andi nii-ütelda, õlad kokku loomaaednikud ja looduskaitsjad ja muidu loodushuvilised riik koos oma ringhäälingu ja kõige muuga tuli kaasa. Ja, ja siis siis hakati valvama väga täpselt kümmekond lindu, kes veel looduses oli pesitsema jäänud ja ja tehistingimustes, siis paljundati neid ja viidi siis samasse kohta ja siis oli nii, et praktiliselt kogu rändeajaringe hääling teatas, kuhu on need kisa kured jõudnud ja, ja jälle kohalikud loodushuvilised ja entusiastid läksid siis välja, et, et vältida seda, et keegi püssiga satub nendele teele ja ja praeguseks nüüd nende arvukus suudetud toonase asjaga võrreldes viie, võib-olla kuue-seitsmekordseks. Ja muidugi ei saa jätta asja issanda, oleks need paljunduskeskused teist tingimustes töötavad edasi. Aga, aga praktiliselt noh, täiesti oleks olnud võib-olla mõne aastaga kollaps, kui, kui ei oleks nii suurt aktsiooni ette võetud. Niimoodi jälgiti siis seda kisa, kurgede saatust Ameerikas, aga, aga nimi on muidugi tähelepanuväärne. Jah, tähendab, nad on hästi häälekad võib-olla ülejäänud kurgede hulgas veel veel kõige häälekamad ja Ameerika lindudel on üldse üldse niisugused hästi kõlavad nimed, näiteks on, on nendel trompet luike ja siis vastavalt vastavad häältega teeb, nii et et selles mõttes on jah, need, need kohalikud nimed pannakse alati mitte kuskilt sulepeast nimetuna, vaid, vaid tegelikult lindude ja loomade eluviisi kirjeldades. No maailmas on teisigi haruldasi ülipõnevaid kureliike, aga Tallinna loomaaed tegeleb hetkel siis viie liigi pidamise ja paljundamise. Ja meil on ühesõnaga, võib ütelda, siis siis kolmandik maailma maailmaliikidest töös mõned teised liigid on meil ajaloo jooksul ka olnud, aga hetkel me oleme keskendunud siis siis viiele liigile ja, ja nendest disüldse kurgede perest kõige tillem on neitsikurg kes on ka kõige vähem seotud veega ja elavad nad siis Euraasia lõunaosa pides. Ja Neid me pidasime ja suutsime isegi paljundada veel Kadriorus vanal territooriumil. Aga, ja noh, põhiliseks probleemiks, mis, mis oli vanal territooriumil, oli see nii kitsas oli, et külastajad olid väga lähedal ja ja võimalust inkupeerida mune inkubaatoris lauli praktiliselt täiesti võimatu, sest nõukogude ajal oleks olnud naljaasi osta terve suure haudejaama, sisustus aga aga saada niisukesi väikesi, üksikute munade autamise jaoks ette nähtud inkubaatoris oli, oli täiesti võimatu ja samas Loomaaiaoludes on ju oluline see, kuna kõik liigid on väga erineva Aude režiimiga, et et neid ei ole võimalik ühes ühes suures korvis haududa. Nii et, et selles mõttes siis siis oli, oli vahest see, et läkse sigimine meil käest ära lihtsalt sellega, et ruumi rahvas liikus, pesad liiga lähedal ja nii edasi. Aga kui me siis jõudsime uuele territooriumile ja noh, tegelikult isegi paar aastat enne seda õnnestus meil küll nii ametlikke kanaleid pidi ei olnud võimalik, aga jällegi ära kasutades tarkade kolleegidega õnnestus meil saada siis esimesed väiksemad inkubaatori dia ja, ja muidugi, kui uuele territooriumile saime, siis, siis siis praegu on meil juba paarkümmend erinevat väikest inkubaatoris, mida, mida me siis pesitsushooajal kasutame kõikidele lindudele, kus seda vaja on ja sealhulgas ka kurgedele. Esimene niisugune neitsikure kõrval siis siis liik, kellega me tegelema hakkasime, oli siis taga Baikalimaalt pärit ta uurija, kurg. Et ma juba korduvalt jutuks olnud tihe koostöö Moskva loomaaiaga aitas meil siin algust teha ja meil oli mitu paljunevad paaris, siis omavahel ei olnud veresugulased ja ja nii õnnestuski meil siis saada sealt esimene, esimene omavahel mitte suguluses olevatest Taurie kurgedest paaria ja kured on nisukesed, tähendab linnud, kes siis ei ole mitte väga kiiresti suguküpsed, aga, aga mõne aasta pärast siis siis jõudsime nii kaugele, et saime hakata tegelema juba nende pailundamisega ja mis kurgede puhul on väga oluline just tehistingimustes kõige suuremaks probleemiks kipub olema, on, on see, et nendel on, on ja paaritumise ajal olla niiviisi pool lennuasendis tasakaalus isalinnul ja see tähendab seda, et, et kõige paremini teist tingimustes sigivad kupeerimata tiibadega linnud, keda tuleb siis paraku pidada Pealt kaetud puurides ja sellisel juhul on, on neil raske saada tasakaalu paaritumiseks ja kipub olema see, et munad on, on viljastamata. Ja aga samas jällegi meie kliimas on üsna keeruline märja lume tõttu teha niisuguseid aedikuid, kus siis on, on pealt kaetud ja kus me võime siis lennuvõimelisi lindusid pidada? No esialgu oli meil üks niisugune aedik ja praegu on paar-kolm ja loodame neid tulevikus veel veel juurdegi teha. Aga noh, mõnikord õnnestub siiski ka paaritumine, siis kui tiivasuled on pisut pisut pügatud, osavam lind, kes suudab ka niisugusel piloot baasil siis õige tasakaalu kätte saada. On niiviisi siis siis hakkasimegi saime esimesed koorunud pojad ja esimesi ei tihanud isegi alguses anda vanalindudele Endrile katsusime kunstlikult kasvatada, ei usaldanud neid, ei usaldanud neid, no jällegi tingimused, et noh, natuke kartsime siis, kui esimene läks, läks õnneks siis järgmine aasta juba proovisime paremini ja niiviisi siis saimegi tegelikult alguses Taurie kurat paljunema siis niisuguse ilusa nimega, väga kaunid kured nagu õnnekured, keda ka jaapani kurgedeks võib nimetada, kes siis on Jaapanis ja Hiinas pühad linnud, õnnestus meil hakata ka ka seda liiki paljundama, olime jube õnnelikud ja siis juhtus niisugune lugu, et et üks murdis loomaaeda sisse rebane, kes kes paraku siis Auduva emalinnu õnneks võttis bitis, enne kui rännak võitis õnne kure. Õnneks ja, ja niiviisi saime me siis oma palju lavapaari emasest lahti, nüüd nüüdseks me oleme suutnud uue paari komplekteerida, aga selle paariga on natukene probleemi millastumisega. No te siin nimetasite, et Õnne kurg on väga kauni välimusega noor, ilmselt koledad kurge ei olegi olemas, aga võib-olla korraks iseloomustaks mõne sõnaga neid, kellest juttu oli neitsikurg, ta uurija, kurg, Õnne kurg, et kuidas keegi neist välja näeb? No neitsikure kohta me kuulsime, et on kurgede perest kõige pisem, aga veel. Kõige pisem ja tal on, on tegelikult kaks niisugust ilusat del loori taolist. Sulge. Mis siis pesitsusajal on? Nii et ta tõesti näeb nagu näitslik välja ja see nimi on tal on tal ladina keeles ja ka peaaegu kõikides muudes keeltes, igal pool seostatakse teda neitsiga. Nüüd Taurie kurg on, on nad pisut sarnane sookurega, aga ta on väga iseloomulik. Valge kael tähendab kaela, seljapoolne külg on, on valge ja mitmetes keeltes kutsutaksegi teda valgekael Kureks. Ja nüüd, kui ma õnnekurest räägime, siis Õnne kurg on suhteliselt suurekasvuline üleni valge ja punase kiirualaga, nii et, et selles mõttes on ta tõesti tõesti kaunis. Ta uurija kurge kutsutakse valge kael Kureks, Õnne kurg on üleni valge. Nende kummagi nimes valge värvus ei kajastu küll aga siberi valge kurenimes on valge väärt. Et ei ole ja noh, valgeid kurgesid sedasama kisa, kurg seal Ameerikas on ka valdavalt valge, aga siberi valgekurk, keda sakslased kutsuvad ka nunud Kureks on siis siis tõesti niisugune vaikse loomuga või seal on väga vaikse loomuga, ei ole. Tal on hästi omapärane niisugune enesekaitse viis, et ta pöörab enda tiivad pisut pahupidi, nii et need mustad hoosuled moodustavad nagu kaks hiigelsilma ja, ja minevikus, kui siis pesitsusterritooriumit kaitsev isalind niiviisi siis kõvasti häälitses ja neid suuri laikusid demonstreerides tuleb, siis ehmatab isegi hundi ära. Ja nende elukatega on siis nii, et, et nende pesitsusalad on, on Siberis just seal, kus, kus viimasel poolel sajandil väga aktiivselt otsitakse uusi naftavälju. Ja noh, siiski Lääne-Siber on, on avar territoorium ja, ja seal jääks ju veel ehk pesitsusalasid ka järgi, aga palju hullem on see, et nad oma rändel liiguvad läbi niisuguste riikide nagu Afganistan ja Pakistan ja ja kus on sedasi, et igal teisel, kui mitte igalühel on, on kaasas tulirelv ja ja kombed on niisugused, et kõigepealt lastakse, siis vaadatakse, mis oli. Ja selle tõttu just rändel saab väga palju neid, et neid Siberi valge kurgi otsa. Ja meie unistus oli, oli muidugi kaasa lööma hakata niisuguse eluka pool ja ja kuna siis see ameerika kisa kure eeskuju oli, oli kõigil ees, siis Ogaa terrassi looduskaitsealal praeguseks kahjuks küll suhteliselt noorena surnud pantšenko pani siis aluse sealsele kurgede paljanduskeskusele ja mõttes just eeskujuks kisa, kurekeskusi ja, ja meie siis siis panime ka ennast järjekorda, käisime seal natukene neid asju uurimas pimas ja saimegi siis endale lõpuks ka siberi valge kurgede paari, mida võib-olla loomaaedadest maailmas on võib-olla kümnekonna loomaaiale ainult. Ja, ja muidugi ei rahuldanud. Me sellega, et meil lihtsalt on üks paar mäe, hakkasime pingutusi tegema. Võtsime, panime just nemad sinna aedikusse, mis pealt, et ta oli ja ja jällegi siis olime väga õnnelikud, kui, kui esimesel esimesest kahest munast üks oli viljastatud ja ja, ja ahuldasime inkubaatoris selle välja ja jällegi esimese poja ei julgenud julgenud temaga riskida. Kasvatasime kunstlikult ülesse ja, aga siis juba tuli julgust juurde ja, ja järgmine aasta oli nii, et oli mõlemad munad villastanud ja, ja üks siis Auduti välja paari enda poolt ja teine inkubaatoris. Vanemlikud instinktid olid täitsa olemas. Vanemlikud instinkt täitsa olemas, see üks aasta juhtus, imelik asi, tähendab millegipärast nokiti üks poeg surnuks. Aga praeguseks ei olegi päris selge, on ka üks variant, et tegelikult noh, on üks kõri parasiit, mis, mis on ka looduses meil levinud ja võis olla ta tegelikult noh, nagu sai surmaga. Aga pärast ta siis siis teda nokib, need me ei tea täpselt, kas, kas mingisuguses meelesegaduses vanemad nokkisid ta surnuks või ta oli surnud ja, ja teda teda siis nokiti. Aga nüüd me oleme juba viimased paar aastat läinud seda teed, et et me kasutame pärasele õnne kurgede paari, kes on väga head üleskasvatajad ja kelle enda munad on, on osutunud viljatuks. No õnneks on linnumunadega nii, et seda on võimalik läbi valgustada ja näha, kas, kas loote areng sees toimub või ei toimu. Ja kui on olnud niisugune asi, et nende enda munad on olnud viljastamata, siis me oleme sokutanud enne koorumise aeglaselt inkubaatoris nüüd selle Siberi valge kuremuna õnne kurgede alla. Ja nii on siis õnnestunud meil viimasel aastal siis üles kasvatada kogunisti kaks poega, siberi valge kurgesid, sest tegelikult ju ka meie omasookurega on looduses, nii et, et, et tihti koorub küll kaks poegade üles, kasvab üksainukene. Nii et, et jällegi tingimustes on võimalik siin siis niukse pidurdamisega saada palju suurem suurem tõenäosus nende poegade üleskasvatamiseks. Seega on see tore ja hämmastav asi, et nad elavad hästi pikaealiseks. Yana. Pikaealised linnud ja, ja elavad aeglaselt õnnelikult. Meil on üks niisugune konkreetne näide, et 49. aastal seal sattus Tallinna loomaaeda sattus üks sookurg Helsingi rõngaga, mistõttu oli täpselt teada tema tema sündimise viieti koorumise üleskasvamise aeg. Ja, ja tema elas meil enam kui 50 aastat. Nii et, et selles mõttes noh, ilmselt looduses ei ole isegi praeguseks veel nii palju märgistamise ja taas leiutulemusi, et neid asju asju siis saaks, saaks võrrelda. Aga tehistingimustes ongi võimalik loomade ja lindude nisukest bioloogilist eluiga uurida. Enamasti kipuvad looduslikes oludes nad nad varem otsa saama ja, ja seda, et, et teist tingimustes vahel võimalik on ka siis hinge jääda, kui looduses enam seda võimalust ei ole. Seda on näidanud üks noorsooKurksin, kes paari aasta eest järsku keset talveilmus meie veelinnutiikidele hanede juurde ja hakkas seal siis hanede toidukünas söömas käima. No ilmselt oli ta millegipärast rände ajal ära eksinud, et ja kimpu jäänud suhteliselt pehmed talved ka. Ja siis ta harjus nii ära meie inimeste ja oludega, et ei suvatsenud ka minna, nii et, et hetkel on meil siis kollektsioonist soo kurgedest üks, kaks suhteliselt noort isaslindu. Ja noh, kuigi sookurg ei ole nii haruldane, kui kui enamik ülejäänud kurgesid on pisut niuke prestiiži küsimus ka, et katsuks meie oma niigi ka teist tingimustes paljunema saada. Aga noh, kuna nii pikaealised on ja päris pikalt peaaegu elu lõpuniga võimelised sigima on, siis siis ei ole asjaga muidugi kiiret, aga. Tähendab, et peaks nagu seda, et me isegi plaanisime tegelikult oma selle keskkonnahariduskeskuse juurde teha selle jaoks ekstraaediku, aga kuna raha ei jätkunud, siis me tegime ära ainult et ainult väikese tyhikese ja muruväljaku. Aga ja eks me siis jõudumööda rajame sinna ka soo korgadele niisukese aediku, kus nad siis, mis oleks pealt kaetud ja kus, kus nad korralikult paaritada saavad ja ja loodame, et meil siis tulevikus õnnestub ka kodumaine kurge üles kasvatada. Eri liiki kurgedest on meil siin juttu olnud, nüüd aga sind eri liigid on ka eriise loomudega, et kuidas nendega suhtlemine välja näeb. No näiteks talitajatel on mõned niimoodi jonnakad, nagu mõned väikesed lapsed ja kuidas iganes. No maapinnal elavate lindudena on, on, on kured hästi vaprat selles mõttes, et Auduvad valdavalt emaslinnud ja isaslindude niisuguseks põhiliseks ülesandeks on siis seda pesitsusala markeerida ja kaitsta. Ja, ja selles mõttes on ongi kõige nii hakkajamise sama siberi valge kurg. Et siin vahel naerame, et tal on täielik suurushullustus, et kui isegi selle selle aediku jaa illu kohviku vahel sõidab Ta läbi, siis ta siis ta tuleb ja demonstreerib seda neid suuri silmi ja ja, ja teeb oma ähvardus tantsu ja, ja tema juures on, on kõige parem jälgida loodushuvilistel seda, mismoodi, mismoodi kogu see territooriumi kaitsmise protseduur käib, et alguses hakkavad nad kõndima nihukeste eriliselt kangete jalgadega nagu nagu baleriinid siis siis panevad nokka tiiva all, aga samas silmanurgast võtavad, tähendab, tahavad jätta muljet, et ega sind aga seda vaid, vaid mul on jumala kama, kasvasin, kõnnid, kõnni igaks juhuks ikka on vaja vaadata ja kui siis on näha, et see ka ei mõjuvad, siis siis juba järgmine samm on see, kus keeratakse siis need tiivad niiviisi pahupidi ja demonstreeritakse neid kohutavalt suuri, hirmsaid silmi ja tehakse nii koledat häält, kui üks ilus häälegi lind teha suudab. Ja siis juba, kui see asi läheb sellesse faasi, siis siis tavaliselt ka emaslind, kes, kes küll on võib-olla selle hetkeni pesabel istunud, see hakkab tänitama sealt, et et võtkem tõsiselt. Sinu abikaasa räägib väga õiget juttu. See plats on päriselt, me ei saa nii. Et selles mõttes on, on seal tavalised ekskursioonigruppidega saab, saab kevadel nad pikalt ja laialt kogu seda protseduuri jälgida. Noh, eriti nende hilisõhtuste juunikuu ekskursioonidega. Sellised on siis need siberi valgekured, aga aga need õnnekured ja ta uurija kured ja rääkimata neitsi Kurekesest, nemad on siis nagu vaoshoitumad. Pisut vaoshoitumad, aga üks asi, mis on kõikidele kurgedele omane, on tegelikult seesama kurgede tants mis, mis on nii paaritumiseaegse, rituaalimäe kui ka territooriumi markeeringuna väga levinud ja hääleka lauluga koos on ja, ja see on tõesti niisugune, mida kõik liigid, sealjuures pisukese erinevusega nendes maades. Ja see on nii loodusesõbrale, kes, kes kevadisel soo serval juhtub varahommikul või, või videvikus õhtul nägema seda rohkem küll küll hommikupoole koidu ajal ja ka loomaaia külastajatele, kes siis õigel ajal loomaaias on ja ei torma mitte ühe puuri juurest teise juurde, vaid vaevuvad natukene mõne puuri juures istuma või, või seisma ja ja kogu seda seda mängu jälgima. See on pisukest stimulaator, et nad üldse hakkavad, sellepärast et nad võtavad paraku inimest ikkagi ka noh, nagu jutuks oli, et isegi veoautot võib mõni liik võtta konkurendil. Et, et selles mõttes siis, kui kui keegi pisut pikemaks kurgede aediku juurde siis siis on väga suur tõenäosus kevadisel ajal, et seda kaunist kurgede tantsu saab, saab oma silmaga näha ja mis on, muidugi veel on hästi tore on see, et aeg-ajalt leiavad meie territooriumi ülesse ka looduslikud sookured. Et üsna mitu korda on olnud niisugune asi, et kui esimesed talitajad hommikul kusagil seal seitsme paiku hakkavad hakkavad tööle tulema, siis, siis meie sellel suurel miilude alal on siis maha tulnud rändlinnud, sealhulgas siis ka just eriti sügisrände ajal ka sookured, nii et et selles mõttes on looduslikud linnud võtnud loomaaia ka omaks. Ja jätkem siis meelde edaspidi, kui me sõidame punktist A punkti B ja näeme kuskil elektriposti otsas lindu, kes meenutab kurge, siis näe, kurg ei kõlba küll ütelda. Jah, et siis võtame teadmiseks edaspidi, et toonekurg küll, aga tegelikult karklindia päris kurk ta ei ole. Stuudios olid Mati Kaal, Haldi, Normet-Saarna ja maris tõmbas Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loose.
