Sellest on hulk aega mööda, kui Kodavere kalmistu väravast astub surnuaeda. Tütarlapse umbes 20 aastat vana käes on tal valged Astradid panna venna ava peal. Kalmistu on vaikne ja just eriti vaikus ja rahu meeldibki temale. Ta ise on ka nii nii tagasihoidlik ja rahulik ja vaikne ja sellepärast ta valibki niisukese pühapäeva õhtupoole, kus surnuaias ei olegi midagi eluega liikumist. Paneb nüüd Astrat siin Auabeli, siis istub ja vaatab, et kui ilus on ümbrus, jaan sügispult suve. Kasemetsseal ümber, kalmistu on vil täitsa aias ja järgunud tasane ja vaga need, seda juhtub ikka arvanid, ilusaid päevi. Kus nii vaga ilus on järved, kaluri paadidelsi Puriva vari, kõik paistab sinna vee peal ära ja mõtleb siis, et kui jaan tal elada, et, et tal on kodu ja ja vanemad on väikene talu ja et ta kunagi tahaksite härra kaugemale minna ja et, et alatisi, kodu jääks ja alati ümbrus ja see asi kalmistu ja ja kõik jääks nii nagu on, aga, aga ema ütleb talle tihti pealegi, et, et ei anna, et aeg tuleb. Mulgi tuleb minna sellepärast, et nad elavad seal maantee ääres ja neil on isal väikene puud ja alati, kui pruutpaarid tulevad sealt kiriku juurest, pruut lugemassis tihti, pealegi peatavad nende maja ja poe trepi ees nii õnnelikud ja naeratavad näod ja ja nii, nad on nii rõõmsad ja, ja iga nädal on ikkagi nähe neid jälle järgmine nädala, kui siin on, tähendab reedion pruutlugemise päev, siis tulevad noored paarid piietavate seal poes ja ostavad seal midagi kõigepealt maiustusi ja jälle lähevad siis lennus ja, ja kiire sõiduga ja surma rõõmuga, siis igaüks läheb siis oma teed ja elu elama. Aga iga kord vastab siis tema emale, et ma kunagi nagu ei tahakski. Tahakski siit ära minna, et igavest tahaks. Tei juure jääda, aga ema seletab, et et ikkagi kord tuleb minna, jätta igavest, mis siia jääb, meie oleme vanad ja kaduma ära ja igalühel tuleb kordama, elu alustada ja ei lähegi kuigi kaua aega, kui sõidavadki kosilased sinna õnge ja tuleb kaldance korralike talu perenaise siinsamast kihelkonnast ja issa meedia, kui sa isad ja kõik on ühes ja tehakse kindlast, et et tuleb minna mehele ja, ja isakodu maha jätta. Ema on nii noh, nii tragi ja elav ja rõõmus ja jutukas, sellest, et tütar on nii vaikne ja noh, et kuidas siis asja nii korraldada, et kõik lõbus oleks, seltskond silmapilk saadetakse käske. Anna sõbratarile Ellana Volgale. Et Olga on ju alati käinud nende pool ja nii ja sõbratar, et kui palju nad ühes on pidul käänud ja kui palju läbi ühes on koolis käänud külakoolis ja hiljem teil kihelkonnakoolis. Ja kui Olga jääb annast nii väga lugu sellepärast et selle sõbra Darrygaline, igalt poolt käijad alati ta oli nii vaikne ja tagasihoidlik ja igal pool, kus Olga oli ilusam ja eleven ja julgemini igal pool jäi alati anna taara plaaniaga, kunagi ta, ta ei, ei olnud kade tema peale, teisel nii parem edu oli ja ikka ja siis vill seal koolipingis, kui Olgal ei tulnud matemaatikaülesanne välja, siis Annali eriti osa võtta küll Vaiknalija vähe kõneldes, aga et selle peale ja, ja mõtle, kui ja ikka oli, siis on kui inimesel sõbratar, et, et kõik ülesanded lahendas ära, ise võis vabalt siis peale tundi oma vaba aega veeta. Tulebki siis Olga ja viib kohe selle seltskonna nii väga rõõmsa tujusse ja ja pruudi käest seal lõpus nagu palju ei küsita, keel on juba seltskond otsustab, tähendab et issamehed ja tädi ja tädimees isa, ema ja sõbratarid jah, et et teid, mis on, on korralik ja võib minna ja tehaksegi siis otsuse ära ja no lõbus mõte panna ise ka, et miks mitte minna, et kõik ju lähevad ja mina ka lähen ja ja siis külalised lahkuvad ja kõigi kõigil on juuesse peenviina ja kõik nii rõõmsad ja nii kui aga siis saadab ära need Olga näide küla Liisi ja anna kale välja seal trepi peale saatma ja, ja siis mõtled, et kõik on nii hästi, aga imelik, et kui vaatan sinna ranna peal, et imelik, et kuidas Peipsi on lähemalt niiskuse tumedast vaid nagu värv, ei ole nii selge. Eled nivool, saladuslik Wayniskuni, midagi õudu on selles, et selles kohinas aga mõtleb, et no et, et ma ilmaaegu nagu tunnen, nii et tõeliselt ei ole mitte midagi ongi siis otsustatud. Algab siis pulmapidu? Pulmad tehakse ilusad ja toredad sellepärast, et pruudi kodu on kaunis jõukas ja peitma oma vilju. Süüakse juuakse, laulatatakse, lauldakse, äärmiselt rõõmsad ja kaks ööd ja päeva kestapsi trall, siis tuleb kodust ära lahkumine, kõik siis saadavad, annad uusi kodusse, aga kõige rohkem rohkem on siis sõbralikum ja südamlikum on siia Ellana Volga ja alati kinnitab, et ma olen kõige parem sõbranna Jääranid ilmaski unusta ja laulavad siis kõik niisugused väga ilusaid lahkumise laule ja isegi pisaraid ja kõige ilusamad tulipunased roosid, kingipsi, Ellana hulga sõbratarile ja isanda, nii õnnelik sealjuures järelik, eriti veel õnnelikkuse põhjus on see, et pulmapidu oli, meil on ka seal piimaühingu ajakirja toimetaja Henry ausilt, keda Volgani väega meeleldi juba ammugini vaatab ja, ja püüab ta sõprust ja loobki suurema pideva sõpruse just selles pulmas. Hanna läheb oma uusiku kaldatallu, kõik on nii ilus ja nii korras ja niis on korralik ja midagi. Mõtleb, et nüüd hakkabki elu niiviisi minema, lähebki paar aastat, aga siis tulevad juba elus suured muudatused, neil on kaks väikest poega, kui isa jääb haigeks ja ja suured kopsuhaiguse, no siis jääb terve talu ja kahe väikse poja kasvatamine ja kõik jääb ja tee, nii et juhtimine ja ja tüüde jäävad siis selle noore perenaise õladele. Aga ta kõigiga saab hakkama ja hästi saab kõigiga läbi ja. Ja siis läheb veel aega aeg mööda, ütleme seal mõned aastad, aastakene, kaks-kolm ja uuesti siis abiellub, anna seekord on ta meheks ta enda koolivend. Olime seal, kellega ta noorepõlve ühes kihelkonnakoolis käinud. Väga ilus talvepäev seekord on talvepäev, kui, kui tal uuesti on pulmapäev. Puud on seal kirikumõisa ees, nii ilusast ärme see ja, ja nii lõpmata toredad, paistab päevi, et et nii kui paistaks, et kõik on nii väga ilus, aga anna diad tihedad, seda ka paljud teised ette. Nii, ärme Eestis puudu on ainult üks kõva tuuleraputus ja on kõik siilu kadunud. Uuesti sõidab jälle pulmarong. Ja tasane, nii et kaluripaadivari paistab ära ja elu ei ole mitte midagi viga, kõik. See on tähendab teisest abielust pojad kasvavad ja kasvavad ka loomad ja viljapõld ja kõik elu niikaua, kuni tuleb sõda. Suur muudatuse hävitus. Süvakeerisesse kadub. Anna teine mees siis, kui mees on sõjaväes ära jäänud, tähendab sõtta, siis on juba kuus poega neil. Ja jäävad ainult kahekesi. Mehe emaga tähendab, et metsarihmaga jäävad kahekesi, siis kasvatame seda neid lapsi ja pidama. Talu kõige raskem aeg jõuab kätte siis, kui tulevad maale, sakslased nõutakse normi ja loomi ja põhku ja aga kõiki jõua anda nii palju, kui nõutakse. Seal tuleb põhust endale puudust, viljast tuleb puudust lapsi kooli saata on niisugused hommikud, kus nelja lapsele lõigatakse leiba, leib ka lõpeb otsa, seda juba kaan lõpus. Vähe. Vaesest ja raskesti ja eriti vil talvekuudel on seal nagu niisugune raskus ja ja aga loodetakse, et noh, et kevade poole, et neil on, on siga ja seal siis on väikesed põrsad ja et neist on kaunis ja sinnas kevade ja siis saab neist rahal lähebki, tulebki kuidagi jah siis see kevade ja ongi kaksteistkümmend, ilusad valged põrsast ja, ja suur siga ja siis, et noh, et neid turgu viia ja rahade ja, ja ostamis ära vajalikuna. Aga seal läheb lahti äkki punataud ja suured vana siga ja püütakse siis veel neid noori sigu elus hoida ja alles, aga ükskord hommiku läheb lauta perenaine, siis näeb, et kõik need kaksteistkümmend õigest valget kehakest on põhu peal ja siis on kõik nad surnud. Aga perenaine Anna ei kaota kunagi rahu, ei, ei lähe kunagi ägedaks. Ei Ridley ei ütle halba sõnu oma mehe emale nagu seal paljud ülaaidsed ja naabrid on külarahva pilkamiseni nalja, allkiri, elu on küllaltki kerge ja midagi oli viga ja puudus, aga aga nii õudsalt halvest kääduma mehe emaga läbi, et külameeste nalja saab. Ja no mis nüüd teha, nüüd on siis kõik sead surnud ja kus siis võta raha ja äkki tuleb meelde, et viime ju piima meiereisse, et lähme küsime piimaühingust, aga et raha ei maksta muidu, kui püüad ju piimaühingu direktori pooltada, küsime ja tulebki siis meelde, et noh, vahepeal oli siis sõbra sõbratar ellunud selle Henri ausillaga ja intri ausil tuli piimaühingu direktorist jõudnud ja nad on jõukad ja nii sugulased ka veel. Lõpuks tulebki siis minna küsima, et nad annavad seda piimaraha ette. Lähebki siis üks. Pühapäeva hommik on veel ja. Aga siis anna sinna ausilla taldu, aga kui ta juba sinna ligi saab, siis jääb millegipärast nagu harrast, ta tunneb, et ta ei saa niiviisi enam kõnelda ega esineb, ta ei ole siiga, mis omal ajal olid, olid nad sõbratariga ühes läheb sinna ka juba vööricis, tunneb, et seal majas on teine õhk. Seal on nii värvitud, on põrandad ja uksed ja aknad ja astub sinna köögiköögis on vääga nii mugav ja, ja nii et tema kodus muidugi niisugust ei ole, seal puhvetikapis säravad kõiksuguseid, ilusaid riistad ja lõhnagi parajast peresid. Kui ta sisse astub, siis üks Tilk sõbrataarist võtab ta juba nii kui südame külmest sõbratar Otepää ja kohe tuleb niisugune mõte, et no mis nüüd siis see tulija täna hommiku piil sõbratarile Ellamaa Olgale oli isegi olnud see suur pahandus Taali torti valmistanud on aga et minna vallavanemale ja seal ümbruse tähtsamad ja suuremad, et koos minna torti viima. Sünnipäevatorti oli millegipärast nagu ahi oli kuum, olid ja, ja põlenud seal ja siis on väga pahas tujus ja käratamisel mehe isal õige kurjasti külalise kuuldel, et et ta köögist minema ja seega kui alati iga jutu vahele Vaatab seda sekretäri annad, et kui viletsalt riides ja kõhnastan jäänud ja et mis ikkagi niisugune tuli otsima ja annab, kannab siis oma loo ette, mis tal südame peale ta, kui ta mees siis, et kas mees on kodu ja et kas ta on nii, annaks siis talle, et seal on tal surnud. Olga kannab laua pealt õige kiiresti ära ja seal söögideni pahase näoga ja seal on kohvi ja, või, ja saia üleüldse kõik. Ja äkki, kui tunneb kohvi lõhna, siis annan tuleb meelde, et ei olegi üldse täna söönud, et selle murega ja et ei tulnud sööki, meeldib, tunneb, et on äärmiselt kõht tühi, aga seda sõbra nai paku talle mitte midagi ja Ta viib seal ruttu riistad, peseb ja saadab oma puhvetikapi ja tuppa sigineb vaikus, äärmiselt sugune, piinlik ja raske vaikus, nii et Olga hõikab oma meest, et tuli siia Indrile siis k napp sellele ka oma palve ette. Väini juba muutub nii väga, isegi alandlikkus raskeks on siin. Ja et kas siis saab seda raha? See on, ütleme, et oma naise kõrval on ind realsilvil äärmiselt uhke ja toores, julm ja halastamatu ja ei ütle mitteks sõna, laseb seda piinlikku vaikust õige vil. Aga et olla õige tüki aega siin, õige piinlik vaikus toas, nii et ükski kedagi ei ütle. Ja lõbussisi vaikus muutub väljakannatamatuks ja teda ei kannata enam sissi intri ausilt ka ja ütleb, et võid saada ja just niiskuse tooniga, et ja hakkan minema ja anna läheb ka silmapilk ja tal on isegi kerge vai ja meel, et talle midagi pakutud, sellepärast et et sina ei tahagi kunagi seda, mis ta ei saa oma lastega jagada. Lähed siis anna kodu ja leiab, et noh, kodus on tal mehe ema väega, suurest abist ja treestist ja kõigist ja et meie ema puhastabki, Porkkanad ja ai küdeb ja ja nii hea tunne on nii kodune, tunne kodu ja hakkavad siis Porkkana pirukat küpsetama ja saavad siis need pirukad siin ahju pandud, kui tulebki meie majas õpperwana piilu mari piilu Marion, ega alati käänud nende puhul neil abil tööl ja hoiab meie lapsi ja ja mari olengi tulnud neid aitama ka maril on õnnetus juhtunud, tal on käe, käesolevat veremürgitus, käisin haigi sidemes skaalas ja ja tuleb Agati, et no ma tulin ike teid vaatama, et kuidas te elate ja see teised, et no miks sa marjad arsti juurde ei lähe. Saksaaegse arst oli, et läheks küll, aga arst ütleb, et using ja mets siis võtan vastu ja ei saagi muidu kui katsun, aga mis, kes maarohud ja ja siis meie varal hästi maride ära ei lastagi ja siis trehvas ka, et neil oli para-Eestist saunapäev ja siis keeletite ärgu Marimingugi. Et juhtus ka niiviisi, et täna kütisauna ja lähme siis kõik koos sauna tähendabki siis koos sauna sisse viiakse lapsed ja ja, ja läheb marja, läheb siis perenaine Anna ja läheb mehe ema ja ja kõik läheb hästi, siis väikene, nelja aastane NFC siga, viies, aga enne ütleb, et mul ei ole aega, trummeldab, et Auge tiib alati ehitab laevu ja ja ise räägib, et, et nüüd on sügise kõik, nii, nad on läinud lõunamaale ja siis ütleb, mina kaadas kangist lõunamaale. No kui järgmine sügisel ma enam nii rumal ei ole viinud, hakkavad minema, säädan valmise lähenedes. Käivadki saunas ja siis teine Marion seal nüüd hakkab siis ära minema ja ütleb, et mina jätsin oma põlle äkki sauna, et ma lähen võtan need ära. Et kas nad on sauna ees ja see perenaine ütleb raugad, heinad enam ei ole seal sauna ees, et nad on seal nööri peale, makesisin, öösi, areneb Heideggeri, pab käed kokku annakele, kuld kärperis. Aga anna naerab nii vähe enda ette, et jäi tiitlikõnele sellega, et naabrinaabrivanainimese särgi peseb alati ära sellepärast et ta oma pojanaisega saab nii väga halvast läbi ja pojanane põlgadceneda ja seal on nii väike pere ja jõukas majaga alati tuleb, kurdab temale ja salanii, et seda tüütakse nii Salaviljat, et siis sellele naabrivanaemal ei tule oma pojanaisega pahandust ja on alati särgi pesinud. Ja lähedki siis marja läheb ja õnnistabised saagu kõigist sinu lastest targad ja terved ja targad ja terved, kõike seda siis soovib. Marja. Kui kõigist on siis ülesaanutena ja tuleb siis nõukogude valitsuse ja see uus aeg, tähendab, tähendab praegune aeg. Ja ta töötab väega ja lapsed töötavad kõigist kõigist, saavad nii tublid inimesed nagu õigeid õega neist tulema pidi, aga siia väikene noh, öeldakse, et lapsesuu räägib õiguste, sellest sai tõega meremees ja nii et ta nagu ta ütles, et tema tahab kaugele lõunamaale ja käiski kõik siis maad läbi, sõitis ringi ja nii tihti saadab emale ikke tervisid ja raha ja kirja ja ja siis, kui kui rajoonis oli põllumajanduse näitus, siis põllumajanduse näitusele autasustati anti panti, anna rinda ema ordeni kõrva, teine orden. Tööja hoolsuse eest.
