Tere õhtust, head vaatajad. Reformid meie metsakorralduses on tekitanud tuliseid  vaidlusi ja millal siis õigupoolest veel vaielda,  kui mitte metsanädalal. Tänane foorum räägib niisiis riigimetsa majandamise keskuse  reformide st ja metsaseadusest ja tänane nelik on  tavapärasest vähem poliitiline. Tere õhtust. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Palusime siia ka RMK juhi Aigar Kallase Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni juhi Karel Rüütli  ning Eestimaa looduse fondi juhatuse liikme  ja metsandusala asjatundja Kaupo kohvi. Ja televaatajatel loodetavasti on olnud aega  ja võimalust ennast kurssi viia riigimetsa majandamise  keskuse reformi kavaga ja seetõttu on ta  ka järgneva 50 minuti jooksul oma arvamusekraanil olevatel telefonidel. Aga head külalised, mingit raierahu meil küll nagu nüüd siin  metsast ei kosta, et kui viimaste nädalate kirjutisi vaadata,  siis tundub nagu sõda oleks lahti Jaanus Tamkivi,  et mis toimub? Metsas on küll raierahu, aga aga inimeste seltskonnas,  kes metsanduse st midagi teavad, on tõesti sellised. Põnevad ajad, ütleme niimoodi. Noh, osaliselt olete te selle, kui nii tuleb väljenduda supikeetja,  et on see siis nii-öelda üks mõistlik reform  või või tõepoolest supp, nii nagu. Kindlasti on ta mõistlik reform, kui ta seda ei oleks,  siis me poleks seda käivitunud ja, ja osa asju oleks võinud  teha tegelikult juba palju varem, aga ilmselt ei olnud aeg  siis veel küps ja arusaamad ei olnud ka küpsed. Tänaseks on see selge arusaamine meile jõudnud  ja ja üritame seda siis ka ellu viia. Me jõuame siin üksikasjadest rääkida, kui sissejuhatuseks,  selline väike avang on, et mis kõige üldisemalt meie  metsanduses probleemiks oli, et oli vaja muutusi tegema. No tänane metsaseadus on, on meie meelest ilmselgelt liiga  bürokraatlik ja mis on unarusse jäänud ja selged tulemused  on täna ka juba näha, on erametsandus. Erametsaomanike huvi oma metsa majandamise vastu on tänase  päeva seisuga järjest kahanev ja ja sellisel kujul ta võib  lõpuks hoopis kaduda ja see omab riigi jaoks  kahetsusväärseid tagajärgi. No Karel Rüütli rahvaliit on olnud siin nii-öelda  kritiseerijate esirinnas, et, et ma saan aru,  et leidsite hea teema. Ma tahaks täpsustada rahvaliiduga on riigikogus liitunud  ka Keskerakond ja, ja erakond Eestimaa rohelised  ja isegi sotsiaaldemokraadid, kes tänasel hetkel kuuluvad koalitsiooni,  on teinud pöördumise härra keskkonnaministri poole. Kõigepealt loomulikult ma tahaks tunnustada ETV-d  selle eest, et on niisugune tõsine teema päevakorda tõstetud. Ja ma loodan, et, et see ei ole ainukeseks korraks,  vaid tegelikult diskussioonid jätkuvad. Tõepoolest. Et meile rahvaliidule tundub, et, et, et kui just nii-öelda  ministeeriumi poolt väidetakse seda, et,  et kõik on korras, siis siis on väga palju metsamehi,  teadlasi, eksperte, praktikuid, kes ütlevad,  et nad ei ole päris rahul sellega, mis toimub ja,  ja nendel jääb arusaamatuks, et, et et milleks sellised protsessid. Ma täpsustaks siinkohal, et, et kõigepealt me peame rääkima  RMK reformist, mis on ilmselgelt Hõlmab endas kiirustamise märke ja, ja kus tegelikult ju  puuduvad väga selged analüüsid ja uuringud,  miks neid reforme sellisel kujul on vaja. Ma ei taha ütelda, et ma olen reformide või muudatuste vastu. Muutusi tuleb alati igas organisatsioonis juurutada,  aga mitte sellises ulatuses. Ja teisest küljest me peame paralleelselt arvestama  ka nende muudatusega muudatustega, mis tehakse tänasel hetkel. Metsaseaduses öeldakse küll, et, et need on niisugused  suhteliselt väikesed muudatused. Aga kui me loeme seaduseelnõu seletuskirja,  siis 70 protsenti paragrahvidest metsaseadusesse muutmisesse  ja ja teisest küljest loomulikult meid muudavad väga  ettevaatlikuks erinevate ekspertide hinnanguid,  võtame kas või viimane mis tuli Skandinaavia  keskkonnaorganisatsioonide poolt, kust hoiatati Eesti. Et me oma metsandusega liigume liiga liberaalse  ja intensiivse metsamajandusmudeli poole,  mis võib ühel hetkel ohtu seada meie bioloogilise  mitmekesisuse näiteks. Nonii Aigar Kallas, ma saan aru, et metsas tuleb suvi sel  aastal teisiti kui ühte-teist kuulsat lauset parafraseerida,  et mis on lühidalt need peamised muudatused,  mis muutuvad meie metsakorralduses RMK poolelt. No RMK poolelt muutub üks ja väga lihtne asi iseenesest,  ehk siis tänase päeva seis, meie hinnang sellele,  mis RMK s toimub, on see, et RMK on muutunud  raieorganisatsiooniks ehk siis raha teenimine  ja raiumine on see, millega on enamus inimesi RMK-s seotud. Ja see on see, mille pärast omanik siiani kõige enam on muret. Ehk siis pikaajalised eesmärgid, see, et mets kasvaks  ka siin 100 aasta pärast ehk et metsa muud väärtused,  eelkõige looduskaitselised väärtused, metsa kasutamine  puhkuse veetmise eesmärgil, metsa erinevad kõrvalkasutus,  väärtused on jäetud kõrvale selle reformi eesmärk või,  või ümber juhtimissüsteemi ümberkorralduse eesmärk on,  on tuua tule alt välja. Just see, et see on ka 100 aasta pärast,  kasvaks Eestis riigimets ja, ja raiumine ei oleks mitte esmatähtis,  vaid lihtsalt võimalus teenida raha ja finantseerida teisi  metsa kasutamisvõimalusi. No kui ma kuulan teid ja Karel Rüütlit, siis te räägite  justkui justkui samast asjast, aga, aga,  aga nagu kaks täiesti erinevat juttu, et,  et Rüütli räägib, et te olete teinud selle kiirustades  ja ilma analüüsita, et kuidas sellega lood on. Oi, kaugeltki on analüüsitud kõigepealt RMK loomise juures  üleüldse noh, minnes tagasi praktiliselt juba 10 aastat ajaloos,  millal RMK tegelikult tekkis või RMK ta hakati moodustama. Need hinnangud, analüüsid, mis tollel hetkel tehti,  on ka täna aktuaalsed. RMK. Loomine käivitati 99. aasta esimesel jaanuaril metsaseadusega,  ta moodustati, rida samme tehti 2003. aastal,  plaaniti neid edasi teha, tehti samamoodi analüüse,  arutelusid, peeti ja võeti vastu otsuseid,  mida edasi teha. Ja siis juhtus selline poliitiline aps, võib-olla,  et anti hinnang, ei ole vaja RMK-s ümberkorraldusi teha,  kõik on hästi, kõik on täpselt nii, nagu peab  ja ja peatati kõik. No tänase päeva seis on siiski selline, et et mitte lihtsalt  ainult see pikaajalised eesmärgid versus lühiajalised eesmärgid,  ehk siis mets kasvab või, või teenimisele,  et kohe raha, vaid ka tegelikult see, mis,  milline ülevaade omanikul on riigimetsast. On on täna täiesti käest ära ja, ja siin ei ole üldse küsimust,  siin on erinevaid analüüse koostatud. Kõige teravamalt on toonud riigimetsaprobleemid välja  riigikontroll möödunud aastal ja ei ole üldse kahtlust  ka riigikontrolli soovituste tuginedes, et et see,  mismoodi me oleme, meil on liikuma tänaste  ümberkorraldustega on ainuvõimalik. Riigikontrolli ja jutu juurde me tuleme ehk hiljem veel tagasi. Kaupo kohv Elf võtnud korduvalt sõna metsakorralduse suhtes ja,  ja üsna kriitiliselt, et mis teid häirib? Jah. Meid häirib metsandusseadusandluse juures see,  et juba täna kehtiv metsaseadus ja veelgi enam täna  keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistatav seaduseelnõu  selgelt Nõrgestab avalike huvide ja hüvede kaitset metsas  ja eelistab sellele äri erinevaid klannihuve. Ehk me näeme tegelikult metsanduses sedasama ühiskondlike  probleemide peegeldust millele on korduvalt tähelepanu  juhtinud juba endine õiguskantsler Allar Jõks. Et. Era ja ärihuve eelistatakse üldistele huvidele  ja riik loobub sisuliselt. Sisuliselt võimalusest sekkuda olukordadesse,  kus seda nii-öelda üldiste huvide kaitseks,  mida kindlasti ka keskkonnaseisundi ja Eesti metsade seisund  võib vajada. No Kaupo kohv tõi kohe sisse siin alguses mingite huvide juttu,  et, et noh selge on see, et kogu metsandussektoris on tohutu  hulk töökohti, et me ei saa öelda, et seal mingeid huve ei ole,  et, et kelle või mille huve riik eelistab? No riik eelistab loomulikult kõikide huvigruppide huve  ja metsa tuleb majandada, metsa tuleb samal ajal  ka kaitsta, et noh, selle tõttu nüüd Kaupo koi väited siin  tundusid mulle küll sellised ootamatud, et et küll  selle seaduseelnõu ettevalmistamise käigus on ju neid  ühislugemisi meil tehtud ka keskkonnaministeeriumis ja,  ja seal laua taga selliseid väiteid nagu küll kuulda ei ole olnud,  nii nagu nii nagu mina nende asjadega kursis olen,  et et endiselt on Eesti metsad kaitstud ja,  ja mida kindlasti tuleb ka parandada. Just nimelt nagu ma alguses ütlesin, et et erametsandus on  täna see, mis meile muidugi muret teeb, et nagu nagu ma ütlesin,  erametsaomanikud on, on oma metsade majandamisest  praktiliselt loobunud tulenevalt sellest,  et see, see bürokraatia tase ja see tulu,  mis sealt metsast tuleb, nüüd ei ole omavahel tasakaalus  ja erametsad on täna sisuliselt majandamata. On see riigi või omaniku süü, et see nii on. See on väga suures osas ka selle seadusandluse süü  mis tegelikult hoiab erametsaomanikud oma metsade  majandamisest eemal. Kunstlikult on loodud väga palju bürokraatlikke takistusi  ja see ei ole tänases olukorras ratsionaalne. Kui me räägime sellest, et, et metsanduses on huvid ja,  ja tuleb ka sotsiaalsfäär siin mängu, siis  siis kindlasti on ju on üks teema ka see,  et, et metsandus ja ja sealt edasi metsatööstus on,  on täna majandusharu, kus töötab Eesti vabariigis ligi 20000  inimest ja me peame arvestama seda, et need töökohad  valdavalt paiknevad regioonides, mille tõttu nad on eriti  eriti väärtuslikud. Et kui me täna seda metsaressursse optimaalselt ei kasuta,  kaotades regioonides need töökohad, siis see kahju riigile  tervikuna võib olla väga suur. No Karel Rüütli te olete korduvalt rääkinud sellest  regionaalpoliitilisest aspektist, et kui palju riik peaks  läbi metsanduse või, või ka isegi tegelikult läbi oma  riigiettevõtete ajama regionaalpoliitikat  või lähtuma majandust. Me peame ikkagi arvestama sellega, et, et tänasel hetkel  kehtib veel metsanduse arengukava aastani 2010,  kus on väga selgelt välja toodud, milline on RMK roll  ka nende sotsiaalsete kultuuriliste, ökoloogiliste väärtuste tagamisele,  mis meil oleks olemas. Mis puudutab erametsandus, siis loomulikult see on probleem,  et erametsaomanikud ei ei majanda oma metsi piisavalt,  näiteks kuskil 180000 hektarit on hooldusraieid  erametsanduses tegemata, aga samas on ka see,  et, et riik ei saa sundida erametsaomanik metsa majandama,  sest paljud erametsaomanikud, kellel on seal mõned hektarid,  nad suhtuvadki sellesse metsa kui oma koduparki  ja neile meeldib seal koeraga jalutamas käia,  nad ei tahagi kunagi seal hakata metsi majandama ja,  ja midagi ei ole ka teha. Ega me ei saa sundida neid inimesi. Teisest küljest Kui me tuleme nüüd selle RMK reformi juurde tagasi ja,  ja, ja siin juba eelnevalt mainiti riigikontrolli auditi juurde,  siis, siis ma tahaks tähelepanu juhtida seda sellele,  et, et riigikontrolli audit ei ütelnud seda,  et RMK süsteem on vale ja kogu süsteem on reformima vaja  hakata seal riigikontrolli auditis on väga palju vastukäivusi,  mis tänasel hetkel on riigikogus tekitanud samamoodi suurt  diskussiooni ja poliitikud omavahel vaidlevad. Näiteks üks väga selge riigikontrolli soovitus oli see,  et tuleb hakata teostama Eestis ülepinnalist ppimist metsas. No andke mulle andeks, see lihtsalt ei ole. Aga üks peamisi etteheiteid tõenäoliselt televaataja ei ole,  ei loe kõiki auditeid otsast lõpuni läbi,  ma millegipärast kahtlustan seda. Siis värskendame seda mälu, ütles, et, et RMK ei teadnud,  palju metsa raiutakse ja see vahe oli üsna suur,  et. Vot selle juurde me nüüd jõuame gi ka veel,  et RMK-s on muutusi vaja, RMK-s on muutusi  ja ma olen ise olnud RMK nõukogu liige ja kaks aastat tagasi  RMKs nõukogus oli seesama küsimus üleval  ja paluti, et juhatus hakkaks ette valmistama seda süsteemi,  et kui need harvesterid lähevad metsa, siis nende lõike peal  on olemas väikene moodul, mis täpselt mõõdab ära selle,  kui see palk läheb läbi, seal paberipuu läheb läbi,  ehk siis ühel hetkel, et meil need andmed koguneksid,  et need lõpuks jõuaksid RMK-sse peakontorisse sinna kuskile serverisse,  kus meil on ülevaade, see, et nüüd pilootprojekti raames on avastatud,  et et meil on võimalik kõik materjal niimoodi täpselt teada saada. Et kui meil harvesterid metsas lõikavad,  see ei ole mingisugune uudis, need protsessid pandi juba  mitu aastat tagasi käima, RMK hakkas endale ise soetama  harvesteri ja, ja see pool noh, nii-öelda nüüd on jõudnud  lõpuni finišisse. Aga mis mulle nii-öelda nagu tõsiselt rõõmu valmistab,  on see, et tänasel hetkel on on RMK retoorika muutunud  ja see retoorika on muutunud just selles suhtes,  et, et kui eelnevalt räägiti, RMK reformi üks väga selge  eesmärk on see, et, et meil RMK ei ole efektiivne,  siis nüüd täna räägitakse juba ka metsa kasvatusest,  aga kui me tuleme selle pilootprojekti juurde,  siis pilootprojekt on keskendunud ainult metsaraiele  ja seal ei ole metsakasvanduse metsakasvatusega mitte  mingisugust pistmist, sest esimese kolme kuu jooksul võeti  ainult metsa maha. Aga räägime sellest pilootprojektist ega tõenäoliselt  vaatajaid ja aga millest me räägime, et? Ja tohib, ma lõpetan selle efektiivsuse jutu ära,  et see, et meile öeldakse, et RMK ei ole efektiivne,  ma tahaks teada, et, et mis on need näitajad,  mis ütlevad, et RMK ei ole efektiivne, ma toon lihtsalt  mõned näited välja, näiteks kui me võrdleme Eesti riigimetsa  majandamise keskus Soome nii-öelda analoogse ettevõttega,  siis üks on nii-öelda nüanss, millega saab võrrelda,  on palgakulude osa eelarvest 2006 aastal RMK-le käibest oli  see 15 protsenti, metsa hävitusel 80 protsenti,  tegevuskuludest RMK-l 16 protsenti metsa hävitusel 31 protsenti. Kui me võrdleme Soomet ja Eestit, siis Soomes on keskmine hektari,  lageraie suurus on kuskil 10 hektarit, Eestis on see kaks hektarit,  mis tähendab seda, et Eesti metsamees peab kordades rohkem  tööd tegema traktoreid vedama, noh nii edasi  ja nii edasi ja lihtsalt ma ütlen siia juurde veel see,  et kui me vaatame, palju tuli RMK ühe hektari pealt kasumit riigieelarvesse,  siis see on kuskil üheksa eurot pluss lisaks 60 miljonit  kuskil on maksnud RMK maamaksu kohalike omavalitsuste eelarvesse,  siis on see, et, et noh, nende numbrite põhjal ma ei ütleks,  et RMK tänasel hetkel oleks ebaefektiivne. Samas ma tunnistan seda, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata  metsakasvatuse poole peale, aga ma ei ütleks  ka seda, et RMK-s see väga suur probleem on erametsanduse se. Jah, Karel Rüütli puistas meid nüüd numbritega üle. Aigar Kallas, kuidas selle efektiivsuse ga on,  et kui efektiivne see töö peab olema? Efektiivsusega on väga lihtne, kui nüüd soomlasi eestlasi võrrelda,  teades seda, milline on palgavahe Eestis  ja Soomes siiski veel täna inimeste vahel ja,  ja näidates neid numbreid, mis need siin olid 15 protsenti  ja 20 protsenti, kui eestlased saaksid samasugust palka palka,  siis oleks see number täiesti rahulikult kaks korda suurem  Eestis ja ja see konkreetne siis efektiivsuse näitaja meie  kahjuks igal juhul see, mis, mis annab võimaluse võrrelda  meie töötajaid Soome, ka Läti töötajatega on tegelikult see,  kui palju tööd reaalselt tehakse ära ühe inimese kohta  ja mitte midagi ei ole parata, meil tehakse kordades vähem  ühe inimese kohta tööd korraldatakse tööd riigimetsas,  kui seda tehakse kas põhja või lõunanaabrite juures,  ükskõik seal ei, ei ole vahet, nii et noh,  siin võib erinevaid numbreid välja tuua. Ma arvan, et, See väitlus, mille nüüd Karel Rüütli siia laua peale pani,  ei ole lihtsalt. Lihtsalt ma, ta küsis, et kas, kas selle reformi tulemusena  siis inimesed hakkavad metsas rohkem tööd tegema,  ma ei taha väga uskuda seda. Huvitav, miks? Aga tänasel hetkel on ju ikkagi ka see, et,  et, RMKs on siis on vaja nii-öelda seda süsteemi paremini  juhtima hakata, siis on, on see, et kas,  kas see reform on siis see, mis tegelikult viib meid  nii-öelda siis selleni, et inimesed hakkavad metsas rohkem  tööd tegema. Kas sa tahad öelda, et meil on, on RMK tänasel liiga liiga  vähe vähe vähe inimesi metsas või on veel liiga liiga palju inimesi? Ka liiga vähe inimesi metsas, ehk siis see ongi väga oluline punkt,  mille Karel Rüütli välja tõi, ehk siis inimesed Eestis ei  ole halvemad kui inimesed Soomes, inimesed,  Lätis, inimesed Ameerikas või millises teises kohas süsteem,  mis Eestis on loodud inimestele töötamiseks,  on selline. Nad ei saa ennast avada selliselt, nagu nad nad võiksid  või peaksid täna tänase päeva seis on tegelikult selline,  et meil on väga palju inimesi, nii nagu ma ütlesin,  juba selle saate alguses seotud raiete korraldamisega  dubleerivaid funktsioone on, on väga palju. Struktuuriüksusi on väga palju. Selline töökorraldus ei ole mõistlik, aga küll on samas tõsi see,  et meil ei ole piisavalt inimesi, tee teha ära kõik tööd,  mis metsas on tarvis teha, ehk siis tegelikult me võiksime  tänasel päeval võtta täiesti rahulikult tööle suurusjärgus  500 inimest, viia nad just nimelt nendesse maapiirkondadesse,  mille pärast muretseb ka rahvaliit ja, ja anda neile töökoha,  anda neile palga ja anda neile võimalus seda. Aga paraku me ei leia neid. RMK efektiivsuse üle võib muidugi rääkida päris palju  ja siin on maaülikooli teadlased ka välja toonud siin  võib-olla mõningaid puudujääke nendes nende andmete võrdlemises. Ja see on kindlasti selle Reformi juures üks, üks asi, see, see, et,  et keegi tegelikult ei tea, kuidas reformi tulemusel tekkiv  struktuur tegelikult tööle hakkab. Et pilootprojekti käigus on täna testitud ühte osa sellest,  mis puudutab selgelt raieid ja üldse kogu  selle raie raietööde logistikat, aga metsa majandamist kui  sensuaalset tegevust nii-öelda aasta lõikes,  mis oleks vajanud võib-olla aasta pikkust pilootprojekti  tegelikult selle kolme kuuga, lihtsalt noh,  ei ole võimalik testida. Aga see on, see on nagu üks asi, teine asi,  mis võib olla nagu laiemalt puudutab ja RMK raames  ka välja läheb, on see, et väga palju, nagu viidatakse  selle RMK reformi juures just sellele riigikontrolli auditile. Ja samas Riigikontrolli audit tõi väga selgelt välja  selle ainult ühe asja, sealjuures, mis ütles seda,  et kindlasti on vaja parandada sise sisekontrolli süsteemi,  et see hakkaks tööle, et tekiks selge ülevaade RMK asjadest  ja võib -olla, seda ka tänane reform osaliselt adresseerib. Aga lisaks tõi riigikontroll selgelt välja  ka selle, et täna puudub riigi teistel RMK välistel  metsandusinstitutsioonidel tegelikult kompetents RMK-st  tulevaid numbreid analüüsida ja tegelikult  ka RMK poolt siis keskkonnaministeeriumile  ja valitsusele esitatavate andmete ja raiemahtude  põhjendatud hindamiseks. Ja see on oluliselt nii-öelda võib-olla isegi laiem,  laiem laiem probleemistik. Te ütlete, et RMK on nagu riik riigis? RMK on täna nagu riik riigis tõesti, sest et neid  raieandmeid on RMK käest küsitud. Aastaid on küsitud, kas, kui palju raiutakse,  kas seda on palju või vähe. Need numbrid on RMK alati suutnud esitada lihtsalt täna  oleme olukorras, kus riigikontroll oli tegelikult esimene  sõltumatu asutus, kes läks sellesse musta kasti sisse  ja küsis, et mis nagu tegelikult toimub ja see,  mis see, mis välja tuli, oli nagu kurb. Ja see pilt tegelikult oleks pidanud riigi enda,  teiste metsandusinstitutsioonide kaudu olema juba  ministeeriumil palju ammu. Selge, et seal on probleemid ja need lihtsalt täna võib öelda,  et neid vaikiti maha nagu. Jah, täiesti õige, õige väide, sellega ma igal juhul nõustun,  et see asi oleks pidanud olema ammuselge  ja see või see, kui riigikontrolli auditit lugeda,  siis kindlasti seal on nii ühte kui teist  ja metsandusspetsialistid võivad seda kritiseerida  ja kiita. Seal on päris palju asju välja toodud, aga täiesti selge,  kui see audit läbi lugeda, on see, et selge sõnum,  et sellisel kujul enam edasi minna ei saa  ja sealt need muudatused tegelikult ju alguse saidki. Et, et mis puudutab neid raiemahtusid, siis kõige kurvem  lugu oli, on ju tegelikult see, et et kui see informatsioon  oleks olnud ka RMK enda sees olemas, kui palju nad  tegelikult raiuvad, siis oleks tore, kui oleks ainult väide see,  et nad ei anna neid välja või üritasid seal  siis midagi nagu endale hoida, aga piinlik lugu oli see,  et nad ise ka täpselt ju tegelikult ei teadnud,  kui palju nad, kui palju nad raiuvad. Et kui me, kui me sellisel viisil siis riigimetsaga edasi  käitume ja üritame niimoodi edasi minna ja ütleme,  et see on kõik nagu tore ja meil on stabiilsus kõige olulisem,  siis siis mina siinkohal küll väidan väga oluliselt vastu. Üks hästi kiire repliigi siia lihtsalt vahele,  selles osas, et täna olemegi olukorras, kus me neid  probleeme kõik nagu tunnistame, aga samas ei ole  keskkonnaministeeriumi poolt avalikkusele tulnud ühtegi  plaani selle kohta, kuidas RMK st eraldiseisvaid riiklikke  institutsioon selles osas, kuidas nende pädevust tõstetakse,  et, et sellised probleemid tuleksid varem välja. Ja siia juurde ma ikkagi tahaks lisada seda,  et, et, et see reform, mis tänasel hetkel käivitatud,  on. Ma väga sügavalt kahtlen, kas ta tegelikkuses  ka need probleemid, mis siin ühiselt on üles tõstatatud,  et ta neid lahendab. Sellepärast et ega mina ei ole nii-öelda oma oma tarkusest  oma peas välja mõtelnud seda, et, et et kus,  kus ma seal selle reformi tegelikud nii-öelda efektiivsed  tulemused kahtluse alla väga paljud  metsandusorganisatsioonid on sellele tähelepanu juhtinud. Väga paljud teadlased on tähelepanu juhtinud sellele  küsimusele Ma tsiteeriks lihtsalt Paavo Kaimrit,  kes on tänasel hetkel maaülikooli metsandus  ja maaehitusinstituudi direktor ja ta on ütelnud,  et need reformid Mõjutavad nii riigimetsa, riigimetsa kui  ka kogu metsamajandust. Ja ei muutu mitte ainult töökorraldus metsas,  vaid tegelikult muutub kogu metsanduslik ideoloogia,  ehk siis on see, et, et, et mina soovitan küll väga selgelt  see reform tänasel hetkel panna seisma, kutsuda kokku  erinevad huvigrupid, kutsuda kokku erinevad praktikud,  kes on metsas olnud teadlased, analüüsida need probleemid läbi,  mis me oleme tänasel hetkel siit-sealt teada saanud ja,  ja mõtleme selle reformi koos välja, kuidas me  selle RMK-ga edasi läheme. See, et, et, et meil on nii-öelda üheks aluseks on tänasel  hetkel pilootprojekt, siis andke andeks,  kolme kuu põhjal ei ole võimalik mitte mingisuguseid  põhjapanevaid tulemusi metsanduses. Paika panna, sest metsandus on on protsess,  mis kestab terve aasta. Tsükliline ja Aigar Kallas, kuidas sellega on,  et järsku oleks pidanud pikemalt tegema? Seda pilootprojekti kindlasti mitte, esiteks on see,  et, et selle pilootprojekti erinevaid komponente on  erinevatel aastatel tegelikult viie aasta jooksul proovitud  erinevates RMK struktuuriüksustes erinevates piirkondades. Pilootprojekti sisu on puhtalt see, et kolme kuu jooksul  kontsentreeritud on erinevad, need erinevad komponendid  kokku pannud, vaadatud, kuidas ta töötab  ja töötab väga hästi, julgen teile kinnitada ja,  ja olen valmis nendel teemadel ka detailselt rääkima. Mis puutub sellesse, et et katsetati tõepoolest ainult  raietegevust ja, ja puidumüügikorraldust,  siis ei ole ka mitte midagi valesti, täpselt  nii tehti. Sest et me teadsime, seal on riskid kõige  suuremad ja seal liigub kõige suurem raha ja,  ja seal on ka enamus meie töötajatest hõivatud,  ehk siis see tuli läbi katsetada. Juhin tähelepanu. Me oleme jõudnud tulemusele, kus me korraldame tööd ümber  selles osas, mis puudutab raiete korraldamist  ja puidulogistikat. Aga, aga, aga ümberkorraldused, mis puudutavad just nimelt metsakasvatust,  millele viitas ka Karel Rüütli ja, ja, ja looduse hoidmist,  on tänasel päeval selles seisus, et, et seal me teeme  struktuurilisi ümberkorraldusi, küll aga inimeste arv  ja inimeste ülesandeid, kes nendes funktsioonides jätkavad  ei vähene, vaid vastupidi, suureneb. No üks asi, mis dramaatiliselt väheneb, on metskondade arv,  et see on tõenäoliselt üks emotsionaalsemaid vaidlusteemasid. Tahaks ütelda küll seda, et, et kas või selle pilootprojekti  põhjal ei ole võimalik küll kuidagi välja mõtelda,  miks meil on ainult 17 metskonda ja miks me ülejäänud  meeskonnad peame ära kaotama. 99 oli neid 92. Oli küll, aga, aga tänasel hetkel on see,  et, et kui me viime ikkagi nii-öelda ühe metskonna maakonnapõhiselt,  siis ma kardan, et, et riigimetsal tegelikult kaob ülevaade ära,  mis seal metsas toimub, aga ma tuleks selle  selle pilootprojekti juurde tagasi ja, ja,  ja, ja mul on siin ka üks analüüs, kus siis on nii-öelda  selle pilootprojekti raames võrreldud eelmist aastat  ja seda aastat öeldud, et, et see aasta raiusime oluliselt  väiksemate tööjõukuludega 104000 tihumeetrit eelmisel aastal  106000 tihumeetrit meetrit. Noh, kuidas me RMK siis nii-öelda nagu mõõdame,  seda ikka on see, et, et nõukogu püstitab juhatusele  ülesande paneb eelarve eelarve järgi, on  siis palju me tihumeetrit peame raiuma, siis tänasel hetkel  on RMK esimeses kvartalis raiunud 86 protsenti  siis on see raiemaht olnud tegelikult eelarve mahust  ja kui me nüüd vaatame seda kaguregiooni,  kus on, on see pilootprojekt olnud. Vabandust, jah, kirde vabandust kirde, siis on,  on see, et, et seal on 15 meeskonda, on nii,  ja, ja nendest on siis seitse tükki, osales selles  pilootprojektis ja kui me võrdleme kõiki neid pilootprojekti metskonnamad,  need metskonnad, see raiemaht, mida nad siis eelarvejärgselt raiusid,  oli 68 koma kahe kaheksa protsenti, samal ajal kui samas  regioonis olnud metskonnad raiusid 99 90,9 protsenti  nii-öelda eelarve mahust, ehk siis see tähendab seda,  et, et kust seda uut süsteemi on rakendatud,  nad olid oluliselt efektiivsemad ja kui me nüüd võtame kas  või näiteks selle, et, et kui saneerütle,  kui, kui ka need metskonnad oleks raiunud valasüsteemi järgi  ehk siis ei oleks seda pilootprojekti tehtud,  seal oleks nad raiunud suure tõenäosusega 36000 tihumeetrit rohkem,  ehk hinnanguliselt võib ütelda, et, et riigil on müügitulu  tõenäoliselt tänu sellele projektile saamata 28,7 miljonit krooni. No ma ei tea, kui palju nendest mahtudest tahate edasi vaielda,  aga, aga Tamkivi, kuidas selle Metskondade arvu vähenemise ja nii-öelda kontrolli inimesest  kaugemale minemisega on see on üks ilmselt üks levinumaid hirme,  mis inimesel Sellest ma tahtsingi just nimelt rääkida natuke tuletada  meelde ka ajalugu ja mind paneb imestama,  kus siis rahvaliidu meeste selline tegutsemisjulgus on  täiesti ära kadunud. Et vaatame ajalugu aastal 1998, kui metsade metskondade arv  oli 188 188, sealt ta vähenes 100 peale,  sealt ta vähenes 63 peale. Et tegelikult selle perioodi jooksul metskondade arv vähenes  125 metskonna võrra ja tol hetkel neid muudatusi tehti,  kus siis kus see tol hetkel siis olid need pikaajalised  analüüsid ja, ja, ja kõik need ettepanekud,  mida siis oodati. Et rahvaliidu mehed teavad seda nagu väga hästi,  et kus siis nüüd on kadunud see julgus selle  selle õige tee otsinguks ja tegelikult selle optimaalse  variandi leidmiseks, et no ja väita seda,  et me peaksime olema täna kõigega rahul,  mis, mis RMK-s on ja et see struktuur on õige,  see metskonnade arv on optimaalne. Et noh, kus see tarkus siis äkki on turud pärast seda ajalugu. No vot väga õige ongi just see, et, et kõik need eksperdid  ja asjaosalised praktikud, nad on paraku kõrvale jäetud  sellest protsessist, ega me ei väida seda,  et, et RMK ei ole muutusi, RMK-s on loomulikult muutusi vaja,  aga teeme siis niimoodi, et kutsume need inimesed kokku,  kes on asjaosalised, las nad arutavad, räägime  selle asja läbi. Näiteks RMK praegune juhatuse liige Tavo Uuetalu on  ka tunnistanud seda, et, et riskianalüüsid tehtavate  põhjalike reformide osas puuduvad, seda ta kirjutas  Valgamaal ses, ehk siis on see, et, et tegelikult me ei tea,  mis on nende reformide tegelik tulemus ja,  ja see on see hirm, mis, mis on, on tekkinud minus  ja mis on tekkinud väga paljudes organisatsioonides,  kõik on, kes kõik on hoiatanud keskkonnaministeeriumi on  teinud pöördumise riigikogule ühel hetkel,  lihtsalt see, nende osaliste arv muutub niivõrd suureks,  et et see tekitab selle momendi, et, et davai,  teeme nüüd stopp ja arutame edasi seda asja hoopis teisel tasandil. No ma natuke intrigeerin, Kaupo kohv, meil ju pooled  riigiametid kolivadki ainult nii-öelda e-põhiseks,  järsku piisab RMK ja, ja metsakorraldusel  ka sellest, et ongi üks internet ja. Jah, tõesti, et näiteks ka võib olla kõige suurem etteheide  RMK le riigikontrolli poolt tulenes ka sellest,  et RMK võttis oma metsade majandamisel Loobus sellisest metskondade ülepinnalisest inventeerimisest  ehk ei püütud enam pilti saada ette, et ühte tervikpilti,  mis seal metsas olemas on vaid võeti kasutusele mudel,  kus arvuti lihtsalt kasvatas metsa. Ühel hetkel paljud probleemid, mis riigikontroll  ka välja tõi, tulenesidki sellest, et need IT-süsteemid  ja need deterministlikud Looduse ja metsa kasvatamise mudelid, mis,  mis arvutisse saab programmi kaudu panna,  Nad lihtsalt ei suutnud kirjeldada seda paljusuunalist varieeruvust,  mis looduses tegelikult esineb. Ja see paratamatult viiski selleni, et see pilt,  mis metsade kohta olemas oli, ei saanud olla adekvaatne  ja selle pildi põhjal kui see on ebaadekvaatne,  ei saa ka valitsus määrata RMK-le õigeid ja,  ja pädevaid raiemahte, mis oli ka riigikontroll üks põhilisi  etteheiteid ja, ja see, see on kindlasti noh,  oluline oluline teema, aga ma siiski julgeksin öelda,  et me oleme jubedalt siin keskendunud nüüd sellele RMK-le. Samas ma julgeks väita, et keskkonnaministeeriumis välja  töötatud eelnõu, mis on juba kooskõlastusringid läbinud,  tegelikult mõjutab Eesti metsandusest pikemas perspektiivis  isegi võib-olla rohkem kui RMK enda reforme. Kuna see eelnõu näeb, mida härra Tamkivi väga ilusti nimetas  bürokraatia kaotamiseks. See bürokraatia kaotamine tõlgituna tähendab seda,  et keskkonnaministeerium on tänaseks leidnud,  et aastasadu metsanduses püsinud planeerimise printsiipe Ehk siis see, et kui looduskeskkonda majandatakse,  siis tuleb seda ruumiliselt ja ajaliselt planeerida ei ole  enam täna asjakohane ja sellest võib ka vabalt loobuda. Ja see on üks väga selge asi, mis õõnestab pikas  perspektiivis säästvat metsandust ja just seda eelkõige erametsades,  mis on olnud tegelikult riigimetsa kõrval Eesti metsanduses  oluliselt suurem valulaps ja murelapse kui nüüd RMK,  sest. Just erametsad on need, kus on olnud kõige intensiivsemad  okasmetsade üle raiet. Ja kui täna rääkida sellest, et et see majandamise  intensiivsus on vähenenud, siis selle aasta isegi  metsatööstusliidu prognoosid ütlevad, et need raiemahud on  hakanud tõusma, need on jõudnud seal seitsme-kaheksa miljoni  tihumeetri juurde tagasi, mis arvestades seda metsamaa pindala,  mis täna reaalselt kasutada. Sest siin on nagu üks oluline tausta aspekt,  mida on vaja teada, on see, et, et 15 protsenti metsamaast  on täna veel ei ole veel maareformi läbi teinud,  et kuskil 200 300000 hektarit metsamaad on kasutusest väljas ja,  ja kui seda arvestada, siis on see üleraie olnud. Küllalt oluline erametsades ja see tänane kasutusintensiivsus. Seda võib tegelikult pidada küllalt optimaalseks. Tamkivi nõustuge või vaielge vastu. See see, millega Kaupo kohv nüüd Eesti vabariigi kodanike  siin metsanädalal ehmatas, seda tegelikult nüüd selles uues  seaduseelnõus küll kirjas ei ole ja, ja me ei ole rääkinud  bürokraatia kaotamisest, bürokraatiat ei ole võimalik  kaotada riigi juhtimise juures ja, ja ka metsanduses ei ole  võimalik bürokraatiat kaotada, mingil tasemel on ta igal  juhul vajalik. Täna kehtivas metsaseaduses on ta tegelikult ülemäärane  ja ta tegelikult takistab metsanduse arengut. Aga mis puudutab seda juttu üle raidest,  siis ükskord peaks, nagu selle müüdi ka siis kummutama,  et tõepoolest teadlaste väitel on, on Eesti metsade  juurdekasv aastas kuskil 10 kuni 12 miljonit tihumeetrit. Et kui raiuda aastas 10 kuni 12 miljonit tihumeetrit,  siis siis teadlaste väidetel on, on tegelikult tasakaal olemas,  meie tase on, on viimastel aastatel olnud seal viie-kuue  miljoni tihumeetri peal umbes poole peal. Et rääkida sellest, et me raiume metsi üle. Raiemahu taastuva raie, taastuva, metsa mahu,  siis, siis see jutt on tegelikult eksitav  ja seal seda sellest on korduvalt räägitud  ja see müüt on nii visa, et lööd ühe pea ära  ja ja kolm tükki tuleb asemele ja see jutt nagu ei lõppe. Siin siinkohal ma kindlasti tahaks täpsustada seda,  et, et et milles see probleem tegelikult seisneb,  me peame vaatama eraldi okaspuid ja lehtpuid tänasel hetkel  okaspuu metsades. On on enam-vähem, raiutakse selle normpiiri lähedale,  tegelikult nagu siin ka Kaupo välja tõi,  on see, et, et kuusikutes on sisuliselt viimastel aastatel  toimunud ikkagi üleraie ja kui me räägime,  milles probleem on probleem on erametsanduse poole peal  ja metsade uuendamisel. Kui me võtame kuusikud, siis kuusikute uuendamisprotsessi ei  toimu ja, ja kuusikud uuenevad looduslikul teel,  kus peaasjalikult tuleb hall lepp ja haav asemele. Ja see tähendab seda, et, et haavikute pindala on viimastel  aastatel metsikult kasvanud viimase 10 aasta jooksul  ja see tähendab seda, et, et, et kui me räägime raiemahtude suurendamisest,  siis me peamegi suurendama raiemahtusid just lehtpuumetsades. Okaspuumetsades meil väga palju ei anna raiemahtusid enam suurendada. Kaupo kohv. Minister lasi teie väited auklikuks. Jah, eks Karel juba paljuski vastas ka sellele,  et, et mõnes mõttes võib seda nii-öelda parafraseerida  selle kaudu, et, et ühel kiilaneval mehel on suhteliselt  ükskõik sellest, et riigis keskmiselt on juuste  väljalangemine väiksem kui nende juurdekasv  ja ja sama on ka kuusikutes, et, et. Et kuusikute üle raiet ei saa kuidagi põhjendada halli lepa  juurdekasvuga seda pooltõde. Kultiveerib ministeerium juba aastaid ja see on  ka üks põhjus, miks metsanduses on konfliktid  nii suured, et keskkonnaministeerium lihtsalt ei tunnista  neid probleeme ja Eesti metsanduses on ja neid üritatakse,  üritatakse kogu aeg näidata väiksemana või olematutena. Ja see on kestnud juba tegelikult 98.-st aastast kui,  kui maareformi tippaegadel 2000 2002 oli Eestis väga  ulatuslikud lageraied. Samal ajal keskkonnaministeerium saatis välja kogu aeg  ametlikku statistikat. Et see probleem on umbes, moodustab ühe protsendi raiemahtudest,  kui samal ajal oli tegelikult metsanduse üldteada,  et see võib ulatuda kuni 50 protsendini kogu erametsade  puidu raiutud puidu puidumahust, et noh,  et selles mõttes need probleemid on teravad  ja tegelikult ei saa metsanduses edasi liikuda enne kui  keskkonnaministeerium endale seda objektiivset pilti hakkab tunnistama,  nagu, et rääkida siin. Lihtsalt rääkida seda, et, et et okasmets võibki raiuda  halli lepa arvelt, et sellised sellised pooldajad ei luba  tegelikult sisuliste diskussioonidena laskuda  ja sama asi puudutab ka tegelikult Seda seda väidet, et üks ministeerium ütleb,  et et nad ei ole eelnõuga planeerinud planeerimist kui  metsanduse ühte alustala. Ära kaotada, siis see on nagu selge, selge vale,  sellepärast et eelnõus on väga selgelt kirjas,  et metsamajandamiskava ei ole enam kohustuslik  ja seda ei pea enam metsaomanik omama. Mis tähendab seda, et, et ühel erametsaomanikule enne kui ta  raiuma hakkab, tal ei pea olema mitte mingisugust tervikliku  visiooni oma metsa võimalikust parimast majandamismudelist. Tamkivi saab lühikese repliigi. Just nimelt, ja ma tahan öelda seda, mis puudutab  erametsaomanike metsakasutust, siis ükski erametsaomanik ei  saa luba enne oma metsa raiuda, kui tal on tehtud  inventeerimine ja see, mida ta võib metsas teha,  see tuleneb, tuleneb inventeerimisandmetest. See, see, see metsa, see majandamiskava,  seal kõrval soovitusliku materjali on suurepärane,  aga, aga see, mida ta võib metsas teha, tuleneb tegelikult  inventeerimisandmetest ja see on endiselt kohustuslik. Seda nõuet ei ole keegi ära võtnud. Aigar Kallas, teema on nüüd RMK-st muidugi välja läinud  ja peaasjalikult erametsandusele keskendunud lihtsalt  ka metsanduse haridust omava inimesena tuleb tunnistada ja,  ja natukene metsanduses kaasas käiva inimesega tuleb tunnistada. Tänase päeva seis siiski on selline, et erametsaomanik on  oluliselt hoolikamalt hakanud suhtuma oma metsade majandamise. Kui me vaatame viimaseid statistilise metsa inventeerimise andmeid,  siis nii metsa uuendamise osas kui metsa hooldustööde osas  on siiski metsaomanik oluliselt tublimaks muutunud,  kui seda on varem olnud, et ma arvan ka lauslahmimist,  kui ühel ühel pool on halvad erametsa pool,  võibolla mingit mingit head riigimetsamajandajad kindlasti  enam ei tohiks teha ka ja, ja ma usun, et  ka keskkonnaministeerium on tegelikult oma sammudega asunud  ikkagi selles suunas tegutsema, et sedasama erametsaomaniku,  kellel võib-olla ei ole nii palju tuge ja tarkust olnud,  kui, kui tal oleks seda tarvis, et ta selle  siis saaks ehk siis erametsaomaniku, nõustamisteenused,  erametsa erametsaomanikule, tugi, tugiteenust  ka raha finantseerimise näol, see on kõik aidanud kaasa selle,  et erametsandus olukord paranenud, mis puudub puutub kavandamisse,  siis, siis seal tuues tagasi natukene juttu,  siis selle riigimetsa juurde siis tõepoolest Kaupo,  sa rääkisid ka sellest ennem, et, et seesama pikaajaline  nägemus selle kohta, kui palju siis ikkagi riigi riigi  metsas just nimelt ühel või teisel territooriumil tuleks raiuda,  milliseid erinevaid huvisid arvestada ühe  või teise metsa majandamise juures linnade lähedal,  looduskaitsealadel nii edasi, nii edasi seda tõepoolest  RMK-s ei olnud, ehk siis oli niivõrd kuivõrd oli oli,  oli inventeerimise andmed selle kohta, mis mis,  milline on riigimets ja, ja siis iga-aastane vabariigi  valitsuse otsus, kui palju sellest võib ära võtta nii-öelda. Aga, aga see, milleni me täna oleme jõudnud just sellesama  oma struktuurireformiga veel kord, rõhutades seda tuues tule  alt välja selle, selle riigimetsa pikaajalise eesmärgi,  see, et ta seal kasvab, on, on just see,  et kavandame nende samade metskondade nendele samadele meeskondadele,  maakonna maakondade põhiselt pikaajaliselt selle,  mis me sellest metsast saada tahame. Räägime selle läbi erinevate ühiskonnagruppidega  nii kohalikul tasemel kui, kui ütleme valitsus väliste  keskkonnaorganisatsioonidega riiklikul tasemel ja,  ja vastavalt sellele siis ka pikaajaliselt majandame,  see on see, mida me üritame teha. Karel Rüütli olete nüüd saate jooksul oma vastused  küsimustele saanud, et võite allkirjade kogumise lõpetada või? No tänaseks hetkeks on puud t 21 üle 21000 allkirja  ja neid allkirju tuleb pidevalt juurde ja neid inimesi,  kes on mures metsanduses toimuvate reformide pärast,  neid on hulgaliselt ja, ja nende inimeste hulk pidevalt kasvab. See, mis puudutab seda, et, et et meil on vaja teha  pikaajalisi plaane, ma olen täiesti nõus metsanduse  arengukava aastani 2010 on üks hea näide sellest,  kus on teatud põhimõtted kokku lepitud. Tuleme selle uue metsaseaduse juurde eelnõu juurde tagasi,  siis seal paraku tahetakse see metsanduse arengukava  ka seadusest välja viia, tänasel hetkel on metsanduse  arengukava riigikogus kinnitatud ja, ja me saame ikkagi  lähtuda sellele küsimusele, kui riiklikult tähtsa küsimusele,  kui ta jääb ainult ministeeriumi tasandile  ja riigikogus näiteks seda ei kinnitatagi,  siis, siis ma ütlen, et, et nendel kokkulepetel ei ole  sellist kaalu ja, ja nendel kokkulepetel ei ole sellist jõudu,  ehk siis on see, et, et diskussioon on alati teretulnud,  debatid on teretulnud ja RMK-le ma ikkagi soovitan,  tean ka seda, et, et ärge kartke neid diskussiooni ja,  ja ärge tõugake inimesi endast kõrvale, sest et mulle paraku  kahjuks on tulnud ka väga palju selliseid signaale just  selle kohta, et inimesed ei julge, vanad metsamehed ei julge,  kes töötavad RMK struktuuris väga oma arvamust avaldada,  sest nad pärast saavad noomida ja, ja kusjuures neid näiteid  on päris palju. See, see on lihtsalt kurb, kui me, kui me  selle diskussiooni tapame juba enne, kui ta tegelikult on  üldse saanudki tekkida. Aigar Kallas, olete selline kuri juht või? No tahaks arvata, et ei ole, et aga, aga  mis puutub inimestesse inimeste muresse metsa pärast,  siis, siis seda jagan samamoodi ka ise. Eestis on erametsaomanike ligikaudu 60000 ühel  või teisel viisil oleme me kõik metsaga seotud  ja loomulikult siis kui keegi hakkab viskama välja  mingisuguseid suvalisi numbreid ja, ja, ja hüpoteese  selle kohta, et, et mets on ohus või riigimets on ohus. Loomulikult inimesed tulevad kaasa ja avaldavad oma muret. Noh, mingi suurepärane näide, minu meelest on needsamad  numbrid diskussiooni või, või detailidesse süvenemata. Raie numbrid, millele Karel Rüütli viitas  selle pilootprojekti alal. Eile käis needsamad numbrid välja meie pilootprojekti  tutvustamisel kahele riigikogu komisjoni,  need olid siis keskkonnakomisjon ja, ja riigieelarve  jälgimise komisjon kohale tulnud endine keskkonnaminister  Villu Reiljan. Ma ei tea, kes on teie analüütik? Piinlik lugu on see, et need numbrid ei ole õiged. Mida te siin näitate, ehk siis midagi ei ole parata,  et ilmselt on õige see, kui, kui ikkagi ausalt räägitakse  inimestega sellest, mis tegelikult toimub ja,  ja küll siis on põhjust nii, nii nendel kes seda muret  jagavad tõesti, ja südamest ka ka seda asja  siis õigesti teha. Aigar need andmed on võetud sellest samast pilootprojektist  ja nendest aruannetest, mida te olete esitanud,  et neid ma ei ole ise välja mõtelnud ja ja,  ja siin ma lihtsalt võin veel näiteks juurde tuua riigi metskonnas,  kus harvendusraiete osa oli nii-öelda planeeritud mahust  ainult 63 protsenti, aga uuendusraieid tehti selles  metskonnas 181 protsenti. Ehk siis kolme kuuga raiuti ära kogu selle metskonna aastane  raiemaht ja, ja noh, ma ütlen, et, et, et noh,  need ei ole väljamõeldud andmed, need on need,  need samadest tabelitest, mis on teile RMKs intranetis üleval,  need analüüsid on selle põhjal tehtud, ehk  siis on see, et, et me ei saa väita seda,  et, et see pilootprojekt oleks nüüd suurepärane ja,  ja et, et selle pilootprojekti analüüs tulemusi tuleks võtta  nii-öelda nüüd sulaselge tõena, vaid nagu ma ütlengi võtame  rohkem inimesi kokku analüüsi me rohkem neid tulemusi ja,  ja teeme reformi, mis rahuldab kõiki osapooli,  mitte ainult teatud kindlat väikest osa. Kui tohib, ma tuleks hea meelega tagasi korraks  selle saatejuhi küsimuse juurde, need allkirjade kogumise osas,  et, et tõepoolest inimesed annavad oma oma allkirja rasvase  trükitud loosungil, et Eesti riigimets peab jääma rahva ühisvaraks. Mina olen sellega absoluutselt nõus, et kus teil need lehed on,  mina kirjutan sinna ka alla. Aga kõik need ülejäänud tekst, mis on siin juurde lisatud,  nii väikses kirjas, et isegi minul oli prilli vaja kuus lehekülge. Mul on selline tunne, et see informatsioon nagu inimesteni  ei ole tegelikult viidud ja see informatsioon,  mis siin kirjas on, see on, on pehmelt öeldes eksitav. Et selles mõttes, kui panna üles loosung näiteks,  et, et kaitse meest merd, siis ma usun, et me korjame sinna  peale 50000 allkirja umbes kahe nädala jooksul täiesti kergelt. Mitte mingit küsimust ei ole, et üldiselt selles mõttes ma  arvan seda, et inimesed metsandusspetsialist,  kes teemat tegelikult valdavad, ei oleks vaja nagu  avalikkust nagu eksitada ja inimeste käest korjata allkirja  selliste selliste dokumentide peale võib-olla  mille sisu nad päris täpselt ei tea. Võib olla see see teema nüüd, et kas riigimets on nüüd  müümisohus või mitte. On. Võib-olla on paisutatud küsimus, võib-olla ei ole paisutatud küsimus,  aga eks see küsimus on tegelikult tõstatunud sellest,  et tänase metsaseaduse eelnõuga on keskkonnaministeeriumil  plaanis ära kaotada metsaseaduses säte, mis ütleb sõna selgelt,  et 20 protsenti Eesti maismaast peab olema riigimets  ja selles samas paragrahvis on kirjas ka  selle sätte eesmärk. Ehk on öeldud, et see on vajalik Eesti keskkonnaseisundi  stabiilsuse säilitamiseks ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks. Täna on keskkonnaministeerium väitmas, et see dubleerib ühte  teist sätet mis ütleb lihtsalt seda, et enne neljakümnendat  aastat riigile kuulunud metsi Ei saa erastada nüüd kui nüüd selle nende sätete sisu poole minna,  nagu siis on nagu selge igale inimesele,  et see 20 protsendi miinimumpindala nõue on igal juhul  tugevam ühemõttelisem ja selgem, kui see 40.-te aastate. 40 aastate metsade säilitamine, sest oluline ei ole. Vähemalt keskkonna aspektist vaadata, oluline ei ole,  mitte see, et millised täpselt on nüüd need metsatükid,  mis riigile kuuluvad, vaid oluline on just see,  et mingi kriitiline osa metsi kuuluks riigile,  et riik saaks täita oma strateegilise ülesandeid majandus,  keskkonna stabiilsuse säilitamisel, elukeskkonna stabiilsuse säilitamisel,  looduskaitse lihtsalt kohustuste täitmisel  ja nii edasi ja nii edasi ja täna tegelikult  selle asemel et ilma ütleme, et küllalt niisuguste  formaalsete põhjendustega see ära kaotada. Tegelikult vajaks riik hoopis pikaajalist analüüsi,  kui palju riigimetsa tegelikult Eestile vaja on,  et pikas perspektiivis kindlasti need kohustused ära täita,  võib-olla 20 protsenti ei ole üldse piisav,  võib-olla peaks see protsent olema 30. Et igal juhul peaks toimuma sisuline arutelu,  kui suur peaks olema see suhtarv, mitte see,  et, et kas säilitada nelja aastat riigimetsi  või mitte, nagu et tuleb rääkida. Kogu kohvil on täiesti õigus, mis puudutab seda,  et, et see seadusepunkt On tegelikult dubleeritud seaduse lõpus teise paragrahviga ja,  ja see, see konkreetselt see seadusepunkt,  mis räägib sellest 20-st protsendist, see on,  on sisse lülitatud tulenevalt metsanduse aja kehtivast täna  kehtivast metsanduse arengukavast, kus see punkt on täiesti  olemas seadusandlikus mõttes see, see ei ole nagu seadusepunkt,  siis iseenesest see ei tähenda seal seaduses suurt,  mitte midagi. Kui me täna võtame kokku statistika, siis noh,  keda me siis nüüd vastutusele võtame, rehkendus näitab seda,  et täna on, on see protsent, ei ole 20, see on 18,7. Seda uus uus keskkonnaminister ei ole jõudnud aasta jooksul  kindlasti korraldada, et kui, kuhu me siis ajaloos tagasi läheme,  et kes see minister on, kes selle eest nüüd vastutuse  siis võtab see, see, see siht tuleb kindlasti seada,  aga see on tegelikult arengukava teema. No eks te rahvaliiduga omavahel peate selle süü ära jagama,  teie valdavalt metsa valitsenud, olete käike  siis seadust? Head külalised, me jõuame teha veel ühe kiire lõpu mõtete ringi,  et Jaanus Tamkivi, meil on nii-öelda kaks olulist protsessi,  on, on pooleli, et RMK reform ja ja seadused. Et mis sellest kõigest välja tuleb? Sellest kõigest tuleb välja parem kui seni on olnud. Mina omalt poolt soovin kõigile inimestele ilusat  metsanädalat ja ilusat looduskaitsekuud,  mis, mis peagi algab. Aigar Kallas, kuidas RMK poolt vaadates Milleni need protsessid viivad? Kindlasti tuleb tulemus parem ja mis puudutab sellesse küsimus,  kui palju peaks olema riigimets ja kui palju mitte. Täna käib aktiivselt keskkonnaministeeriumi valitsemisalas  nende metsamaade läbivaatamine, mis niinimetatud jätkuvalt  riigi omandis olevatena ei kuulu kellelegi ja,  ja nende osas kindlasti tulevad sellised otsused,  mis ühel aitavad selle 20 protsendi normi täita,  esmase normi täita ja, ja, ja teised aitavad optimeerida  ka riigimetsade olemit ja, ja erametsa valemit selliselt,  et seda oleks võimalik paremini majandada tulevikus. Karel Rüütli, RMK reform ja seadus lühidalt,  mis teha? Tunnustan arutelu, et üldse on, on lõpuks ometi võimalik  küsimustele vastuseid saada. Samas mulle on jäänud selline kuri kahtlus,  et need reformid on tingitud väga suuresti  ka saetööstuse survest, sest et nad on ikkagi toorme puudus,  on tänasel hetkel me teame seda, et esimesest aprillist on  Venemaa kehtestanud kaitsetollid, kus on 15 eurot tihumeetri  pealt ümarmaterjalile pandud, järgmisest aastast tõuseb see  50-le eurole tihumeetri eest. Ehk siis on see, et, et otsitakse võimalusi,  kuidas nii-öelda rohkem metsa käibesse saada. Ja, ja minu kindel soovitus on see, et, et algatada uus  metsanduse arengukava koostamine aastani 2010 võimalikult  laiapõhjaliselt kaasata ka riigikogu liikmeid sinna  ja tänasel hetkel ma soovitan ikkagi RMK reformi ga natukene  tuure maha võtta, kutsuda veel kord kokku need rahulolematud osapooled,  kes ei ole rahul sellega arutada veel kord asi läbi  ja siis minna edasi, muutusi on vaja. Nendele vastu ei ole ja Kaupo kohv väga lühidalt. Et see, et elfi sõnum on tänases situatsioonis,  see, et see seaduseelnõu, mis on täna keskkonnaministeeriumi  poolt välja tulnud, on selgelt pikas perspektiivis Eesti  metsade jätkusuutlikkust ja jätkusuutlikule majandamisele  mitte kaasa aitav ja sellisel kujul seda seaduseelnõud  kindlasti ei tohiks vastu võtta. Nii, ja siinkohal paneme saatele punkti ja enne kui jätame  hüvasti kiirpilk meie küsitlusele ja informeerimisel on teil  igatahes veel nii RMK kui ministeeriumi poolelt pikk maa minna,  sest 17,9 protsenti vastas jah toetuseks  siis RMK reformikavale, nii et head selgitamist  ja nagu selgub, võiks metsanduse teha terve saatesarja,  sest aeg sai kuidagi häbematult ruttu otsa. Aitäh igatahes. Ja kokku ligi 3000 kõnet, et metsandus pakub inimestele huvi. Foorum on eetris taas nädala pärast ja hooaja lõpuni on  jäänud veel kolm saadet. Kohtumiseni. Tee.
