Merekoht. Ta on läinud suvel meie seast lahkunud Jüri Tuulik ütelnud,  et seda on võimatu kirja panna. Meri on sõnastamatu ammendamatu. Küll aga pani ta meie jaoks kirja meretaguse asja. Abruka saare, nii nagu see temale kangastus. Läheme nüüd koer nässu, Vares mihkli ja Jüri tuuliku enese  kodus arele. Tol udusel hommikul, kui ämblikuvõrgud andsid  ka peenemale saare naise käsitöö ja tööle silmad ette,  oli meie teejuhiks Abrukal bioloogia õpetaja Gerta Nurk,  kelle juured ja süda on siiani saarel, kuigi ta ise elab  ja töötab Kuressaares. Kõigepealt kutsus Gerta meid laialihisesse metsa,  mis on üks abruka suuri haruldusi. No eriliseks teeb juba selle tõttu, et Abruka mets on  omalaadsetest metsadest kõige põhjapoolsem,  nii et peale Abrukat rohkem enam ei olegi seda tüüpi metsa. Ja et siin on ju põhiline puu, on pärn. Et sellised pärnaenamuse ga kui metsi on nagu vähe. Ja, ja Lääne-Euroopas neid veel on, aga need on  ka hääbumas. Nii et see ongi ainulaadne tegelikult. On need metsad siin Abrukal kaitse all. Need on kaitse all. Abruka ülipuhtast, õhust räägitakse ka legende. Kas needsamad pärnad on selle õhu tekitajad? Võib-olla tõesti ja sellepärast, et on leitud küll,  et millegipärast pärna metsas näiteks kasvavad  ka teised puud väga hästi. Õhk on teine, Abruka õhk. Seda on raske kirjeldada, aga see on Abruka õhk. See on noh. Ega asjata öelda, et siin aeg seisab, lihtsalt seisabki. Abruka puhtast õhust annab tunnistust vahtra pigilaiksus,  mis on tegelikult seen ja näeb esmapilgul välja nagu kole  plekiline taimehaigus. Ka kopsusambliku levik on üks puhta õhu indikaatoreid  ja seda tuleb abruka metsades aina juurde. Kolmas tunnus on eriline vetikas pleuro kokk. Aga mets ise on abrukal tõeline käärikumets,  kus pahklikud 100 ja 200 aastased pärnad iseäralikes  poosides ja grimassides mõjuvad kohati isegi ebamaiselt. Ja kui sa vaatad, siis kõik need kohad, mis siin küljes on,  need olekski nagu sellise vanuseni. On küll jah ja need pahad on ju sellised tegelikult nagu  päris täpselt ei teagi, kuidas need tekivad,  aga seda on küll leitud, et see paha kohalt see puit,  et on nagu hoopis tihedam ja, ja vastupidavam,  aga see konkreetne pärn annab just see konkreetne Pärn  kannab nia Lippmaa, Pärn. Et Theodor Lippmaa, kes siis Abruka seda metsa  ja taimestiku uuris ja ülemaailmselt tuntuks tegi,  et tema olevat siis siin pärna all istunud  ja oma märkmeid teinud. Ja, ja siis nii see Abrukamets kuulsaks sai. Metsa kirjeldamise rinnete kaupa rohurinne põõsarinne,  puurinne, mõtles teodor Lippmaa välja just abrukal  ja nii tema teooria sealt maailma läks. Kui rääkida sellest, mis meie jalgade all on me ülespoole  vaatame kogu aeg, aga allapoole, siis milline abruka pinnas on? Abruka pinnas on väga viljakas, et on tõesti nii,  et mis maha kukub, see kasvama läheb. Aga samas on ta väga õrn, see metsaalune on väga õrn,  nii nagu. Salumetsas ikka tegelikult, et ega see taimestiku väga palju  sellist tallamist just ei kannata. Sügiseti on Abruka metsad täis seeni ja pähkleid. Kevadeti katab saart valgeõieline karulauk nagu salatipeenar. Igal sammul võib puude vahel kohata rändrahnu  või viinamäe tigu, kes legendi järgi on just Abruka saare  kaudu Eestisse tulnud ja kes metsast tüdineb,  jõuab ka ikka mere äärde välja. Pikalinale viis meid Art oma villisega. Kui panna Abruka teiste Eesti väikesaarte kõrvale noh,  näiteks ühele poole Prangli ja teisele poole naissaar  siis mis teeb abruka eriliseks? Abruka teeb eriliseks loomulikult abruka inimesed,  kes siin on. Ja Abu teeb eriliseks abruka, õhk. See, see lihtsalt on selline, see on. Et kui oled abrukal ära käinud, siis sa oled. Kui abruka puhtasse õhku puhkama tulla, siis leiab peavarju  saare emmast, kummast, turismitalust. Ühte neist peab Arts Witnev, kes armus Abrukasse juba 24  aastat tagasi. Muide, saarel on ka oma moto, laenatud viinamäe teolt aga  sobib sama hästi puhkama le. Võta aeg maha. Kuidas elab turismitalunik siis, kui hooaeg lõpeb? No nauding, nauding. Võtke seda olemist võib-olla seda üksi olemist. Et on hea teada, et oledki kuskil nagu üksiku saare peal ja. Mida kaugemal saare peal oled siin, ütleme kirjusaarel. Et t väga kena on olla, et oledki nagu loodusega üks. Kas sa ei muretse sellepärast, et tuleb sügis  ja talv ja sinu turismitalu jääb väga vaikseks  ja külalisi on väga vähe. Jah, talvel siia eriti rahvas ei jõua, et kardetakse kuigi  võiks ju talvel ka tulla, et talvel on siin  ka päris tore, natuke ekstreemsem, saad lumesaaniga tulla,  üle jää. Oled sa ise siin Abrukal olles kunagi elus hirmu  ka tundnud? Natuke ikka. Sest noh, ma olen postiljon juba üle 10 aasta  ja siin veel võib-olla noh, kuus-seitse aastat tagasi. Noh, ma pidingi, see oli mu kohustus lihtsalt minna üle jae  ja ja sa läksid üksi ja vahet polnud, kas oli udu  või 100. vihma. Kevadel olid noh, mõni talv oli kõik aeg olid lahvandused  ja ja lahtised kohad ja eks siis väike hirm on ikka. Ja mere vastu austus peab kõik aeg olema,  et ilma selleta ei saagi. Kas abruka on ja jääb sinu jaoks, et sa ei ole kunagi mõelnud,  et sa siit veel kusagile minema peaksid? Kindlasti ei plaani ja noh, ma olen nii vaikselt öelnud  ka oma vanematele, et ju ma siia kunagi oma rahu siin leian. Et ma arvan küll, sest enamus teadliku elu olen siin elanud  ja ja ta on tõesti mul südames. Kunagi elas Abrukal 150 nüüd talvisel ajal vaid kümmekond inimest. Üks neist, Rein Lember peab saarevahi ametit  ja tema vastutab nii inimeste, looduse kui loomade eest. Saarel. Kui tihti sa teed tervele saarele tiiru peale? Ilmselt ei ole. Liialdus, kui vähemalt vähemalt korra nädalas,  aga ma arvan, et ma olen pigem siis tagasihoidlik  selle hinnangu juures, et kui arvestades,  kui on ikka tõsine tööpäev, et siis siis ma pean juba ühest  saare otsast teise, selleks, et mine minna lõunatippu  rannaniitusi hooldama. Pean ma sõitma ühest saare otsast praktiliselt teise tagasi tulema,  nii et ja siis mööda rannaäärt seda veejoont rannajoont  kopeerima masinaga, nii et võib lugeda, et ma teen seda  tiiru kohe päris mitu korda päevas, teinekord. Milline on läbi aegade kõige paremini abrukat,  iseloomustab raamat. Jüri tuuliku loomingust võib võtta. Neid. Hästi ja kõige paremini iseloomustavaid raamatuid. Kohe päris mitmeid olgu see siis külatraagika  või olgu see siis vares või vot, kui sa tunned Kui sa tunned neid prototüüpe, kes on siin elanud  ja tunned seda tausta Siis minu meelest sobib nendest üliraamatutest igaüks,  pagan oma, raske on seda öelda, mis abruka eriliseks teeb,  aga ma arvan, et kõik see kooslus, kõik see,  mis siin on inimesed, loodus, linnud-loomad,  liblikad, meri ja kala ümber. Pärnamets, kus me mõne minuti eest käisime,  on äärmiselt eripärane ka selle poolest,  et ta on seni avastatud test. Maailma liigi rikkaim mets metsapuudega mükoriisat  moodustavad seente poolest. Mis on aga mükoriisa? Mis või kes on seen? Ja paljukest me varjulisest seeneilmast üldse teame? No nii, siin on tõesti üks. Suur lausa ring seentest, miks seened moodustavad ringe? Selliseid metsas. Seened moodustavad ringe seetõttu, et. Üks kord on siia ringi keskele maha kukkunud eos. See eos on leidnud endale baarilise ja hakanud kasvama  ringikujulised laiali nagu moosihallitus. Ja mõne aasta jooksul ta on siis kasvanud selliseks  pooleteist meetri laiuseks ja kui on piisavalt vihma  ning Toitaineid siis. See seene niidistik hakkab oma äärmistes osades moodustama viljakehasid. Samas see niidistik sureb selle ringi keskpaigast,  sest seal lihtsalt ammenduvad toitaineid. Müstiline seeneriik kutsub heal seeneaastal metsa iga  looduses bra. Maailma seeneteadlaste tippu kuuluv mükoloog Leho Tedersoo  hakkas seeni määrama juba kuue aastase poisikesena  ning nüüdseks tunneb ta metsas umbes 300 söögi  ning sama palju mürgiseent. Seenekorvi rändavad esmajoones ikka kõige maitsvamad. Need on siin harilikud kivipuravikud, rahvas kutsub neid  lihtsalt kivipuravikuks, teaduskeeli on tema nimeks Poletus Edulis,  mis siis tähendabki söödavat seent. Ja minu arvates on need tõesti ühed kõige paremad  söögiseened ja tema tunneme ära selle järgi,  et tal on taoline helepruunkübara. Torukese tal on sellised kollased ja jalg on õrna võrkja ornamendiga. Tegelikult on ju see seenekübar vaid maapealne osa. Maa all on midagi väga suurt, mis seal on? Jah, maa all on laialiulatuv seeneniidistik,  see võib enda alla hõlmata kuskil isegi 100 ruutmeetrit,  näiteks sellise suure viljakehaga seene puhul nagu  kivipuravik ja seeneniidistik võib ulatuda  ka ühtlasi mitme meetri sügavusel, kus ta  siis igalt poolt ammutab toitaineid. Samas oma energia saavad tähtsamad söögiseened metsapuudelt. Kus siis fotosünteesiproduktid liiguvad alla juurtesse  ja juurte kaudu läbi mükoriisade ehk seenjuurde,  siis seeneniidistiku Seened ei saa elada ilma puudeta ja ka vastupidi,  sest puud saavad just seente kaudu kätte mullas lahustunud mineraalained. Selline sümbioos on tekkinud miljonite aastate jooksul  ning paljud seened on spetsialiseerunud lausa kindlale puuliigile. Ahaa, siin on seened, mille ma kindlalt ära tunnen. Et need peaks olema kuuseriisikad, mida mina armastan  marineeritult süüa. Üldiselt tasub kuuseriisikaid otsida sellistest noorematest  kuusikutest kui ka ise kasvama hakanud kuusevõsast  sest seal on neid tavaliselt kõige rohkem. Vanemates kuusemetsades jääb kuuseriisikaid vähemaks,  siin on üsnagi tüüpilised pilvikud, need on  siis kasemetsade pilvikud ja teda kutsutakse tellis punaseks pilvikuks. Pilvikute puhul, kusjuures on üks rusikareegel,  nimelt paljud pilvikud on siis söödavad kas värskelt  või või kupatatult ja. Värskelt on söödavad siis need pilvikud. Mille maitse ei ole kibe suvita julgelt proovida? Ja kas julgen? Tundub, et täitsa söödav ja täitsa mõnus kärbsuse,  nii olen, et mürgistust ma siit vist ei saa? Ei kindlasti saa. Kusjuures ma pean ütlema, et maitsmine tähendab tegelikult seda,  et keele otsaga Maitsed ja siis sülitad välja. Nii et tegelikult ei pea seda alla neelama. Tegin juba valesti, kui oleks kärbseseen olnud,  oleks me juba mürgistatud. Mürgid ei ole seentel inimeste vastu tahtlikult loodud,  vaid on pigem juhuslikud seente ainevahetuse kõrvalproduktid,  mida inimese organism ei suuda omastada. Tegelikult tuleks korvi panna siiski vaid tuttavaid,  seeni, häid nõuandeid on Lehol veelgi. Viisakas seeneline. Korjab seeni niimoodi, et kindlasti ei tohi seenteullast  välja rebida. Seene võib kas ettevaatlikult mullast välja keerata  sest siis vigastab kõige vähem niidistiku  ja saab kätte ka jala kõige alumise osa. Nii selle seene viljakeha on nüüd kergelt ussitanud. Ent väike uss ei tee paha, pigem on ta seedimisel isegi hea  sest loomne valk on inimese jaoks palju paremini omastatav. Taolistel suurematel puravikel tuleks torukeste kiht ära  koorida sest see muutub praadides või sissetegemisel  selliseks ebameeldivaks limaseks massiks. Et edasist ussitamist vältida? Tuleks suur viljakeha lõigata sektoriteks näiteks neljaks  erinevaks osaks. Nüüd seen enam korvis edasi ei ussita, sest kui selline suur  seen jääb terveks, siis mikrokeskkond seal jääb endiseks  ning ussid kasvavad ja elavad edasi. Kokku on Eesti seeneliike registreeritud ligi 7500 kuid  teadlaste arvates peitub mullas neid veel kümneid tuhandeid,  kui mitte sadu tuhandeid. Sellised seened, millel on ilus jalg ja,  ja kübar ning mis on kaugelt hästi ära nähtavad. Sellised seened moodustavad kindlasti alla veerandi kõigist  selle metsa mullaseentest. Lisaks on siin metsades siin metsas ka lehtedes väga palju  erinevaid seeni mis lihtsalt elavad seal oma elu  ja ei tee taimedele ei head ega kurja. Lisaks taimede varustamisele on seened ka väga olulised kõdulagundajad,  mille ta mets hakkama ei saaks. Kuid ka metsa kõige ohtlikumad haigused on just nimelt seenhaigused. Seente uurimine on keeruline, DNA põhine teadus,  milles eestlased on maailmas esirinnas. Nii on Lehol korvis lisaks seenenoale alati  ka teadlase varustus. Meil on mitu projekti, kus me uurime üle maailma  mullaseenestiku ja, ja kus me uurime ka näiteks Eestis,  kuidas puude elurikkus mõjutab mullaseente elurikkus. Ja et seda uurida, siis ma võtangi metsadest veerandi  hektari pealt 40 mullaproovi, sega need hiljem kokku  ja uue põlvkonna tema järjestamismeetoditega,  siis määrab mullast ära kõik need mitu 1000 seeneliiki  ning võrdlen seda seente liigirikkust omavahel. Tegelikult on seeni sellisel tasemel veel üsna vähe uuritud,  kuid Eesti teadlaste rühm on GPS koordinaadid varustatud  mullaproove võtnud juba kõikidel kontinendidel peale Antarktika. Kõige rohkem erinevaid seeni on troopilistes vihmametsades. Aga huvitaval kombel absoluutselt kõigi kõige liigirikkam mets,  mis me oleme siiani avastanud, on Abruka saare üle 200 aasta  vanune Pärnamets. Üldse kogu maailmas, kus te uurinud olete. Kogu maailmas jah, kui arvestada neid mükoriisa moodustavaid seeni. No nii, selle lühikese korjamisega on nüüd korralikud sousti,  seened. Meil olemas nii et saab maitsva seenekastme,  aga selle värske mullaproovige lähme laborisse. Tartu Ülikooli molekulaarlaboris käib vilgas töö  ja seente saladused uuritakse siin Viimseni läbi. No mida sina siin? Mina. Uurin. Seeni, mis kasvavad orhidee juurte sees Ja nende ajalist muutust. Suve jooksul, et mul on korjatud proovid Juuni alguses, juuli alguses ja augusti alguses,  et siis näha, kas on varieeruvust ja muutust ajas. Kuna orhideed on nii haruldased, et siis kas see haruldus on  määratud nende seente poolt kuidas need seened on  ruumiliselt levinud, et üks osa uuringust on  ka see, et kuidas näiteks loopealsetel kasvavate orhideede Juurtes ja siis seal loo pealsel, kuidas need  siis seened on levinud ja kuidas see majandamine mõjutab seda,  nende orhidoidsed mükoriisaseente levikut? Kui tihedalt on seened leppadega seotud? Lepp siis üheaegselt moodustab sümbioosi  nii seente kahte tüüpi seentega kui ka bakteritega,  nii et tegelikult on tal kolm võrdlemisi erinevat. Organismirühma, kellega ta seostub, ja siis see annab  siis võimaluse, palju huvitavaid küsimusi küsida nende  omavaheliste läbisaamiste kohta ja no need seened on  siis rännanud koos lepaga üle maailma laiali  ja näha, et siis osad need seened on nagu liikunud  põhimõtteliselt üle kogu maailma temaga kaasa. Täna metsas toodud mullaproov kuivatatakse  ja purustatakse laboris, tolmuks eraldatakse DNA  ning mõne aja pärast saab kätte tohutu informatsiooni kõigi  proovis sisalduvate organismide geenide kohta. Alles siis võib hakata arvuti abil järeldusi tegema. Seeneriik on keerulisem, kui keegi meist oskab arvata. Seeni. Võib korjata ka veel oktoobris, novembris  ja jõulutegija ajal. Ise olen ma aga ühel pehmel talvel korjanud kukeseini lausa jaanuarikuus. Milline talv tuleb tänavu, seda võib igaüks ennustada ise,  homme koletamispäeval kui mets on homme kollane,  tuleb lühike ja käre talv, kui mets on roheline,  on oodata pikka ja lumerohke talveaega. Hea õnne korral võib homme seinte kõrval silmata  ka kivitäksi ehkki laias laastus peaks need linnud olema  juba ära lennanud. Muide, oma suurus klassis on kivitäks rändamise  maailmameister tema teepesitsuspaigast talvekorterisse  võib-olla pikk kuni 15000 kilomeetrit. Siit kiviaianurgast möödudes jäi mul sel suvel silma üks  pisike linnuke kes muidu nii kiivalt oma pesa kohta varjab. Siin suurte kivide vahel leidis oma pesa koha kivitäks. Ja kui ta mulle juba koju tuli, siis oli mul võimalus teda  ka jälgida. Kivideks on väike varblase mõõtu lind. Tema sulestik on kontrast hallivalge musta kirju mustriga. Osa sabast on valge jalad pikad ja saledad. Kivitäksi võib kohata suurema tõenäosusega rannas uidates  kuid samuti ka sisemaal, põlluservadel, karjamaadel,  turbasoodes, kiviaedadel ja asulates. Kiviaiaga seoses on teda rahvasuus nimetatud  ka kivihingeks, sibulakaupmeheks ja kivinokkijaks. Kivitäksi keha hoid on püstine, maas kulgeb hüpeldes,  lend on madal ja lühike. Peatub tihti kividel, postidel nuksutab ühtelugu keha  ja viibutab saba. Kivideks pole suurem asi laululind kusjuures tema  lauluperiood on laululindude seas lühim. Laul ise on samuti lühike, ligi kolm sekundit kestev grigin. Kivitäksid ehitavad oma pesa sobivasse õõnsusesse,  kivihunnikusse, puuriita, kiviaeda või kännu juure alla. Mina sain jälgida kivitäkse, kes toitsid oma poegi sügaval  kiviaias kusjuures poegade toitmisest võtsid mõlemad  vanalinnud osa. Mõned isaslinnud võivad toita ka mitut erinevat pesakonda. Toiduks kõlbavad erinevad röövikud, limused,  vastsed, mardikad ja kiletiivalised. Sügisel lisanduvad menüüsse ka marjad. Kivitäksi pojad kooruvad mais ja nii võtavad kivitäksid  juuni lõpul ette ka teise kurna. Viimased kivieksid lahkusid minu koduaiast juba juuli lõpul. Nüüd nad peaksid olema juba teel lõunasse. Kui ma ütlen, saate lõpetada Okaa siis kõlab see justkui variant inglisekeelsest okeist  kuid see võib olla eesti keeles ka lühend sõnadest osooni  kahandavad ained. Ka niisuguseid aineid kasutatakse külmutusseadmetes,  kliimaseadmetes, mõnedes lahustites või ka vahtkustutites. Need ained on lenduvad ja väga püsivad. Stratosfääri tõustes lõhustavad nad osooni aatomeid. Ilma kaitsva osoonikihita on aga maapeal varsti kuri karjas. Esimesest jaanuarist on Euroopas tootjatel oma seadmetesse  keelatud neid aineid lisada, kuid neid on jätkuvalt veel  palju kasutusel. See teadaanne puudutabki nüüd kõik, ka neid ettevõtteid,  kes okasid kasutavad. Esimese jaanuarini võetakse keskkonnauuringute keskuse  käitlemiskeskuses suur sõjamäel neid aineid teilt vastu  täiesti tasuta. Eraisikutel tuleb oma vana külmkapp viia jätkuvalt jäätmejaama. Niisiis ühises rivis võitlus meie koduplaneedi stratosfääri  tasakaalustatud seisundi eest. O kolm. Osoon.
