Sügis on õige aeg rääkida sellisest linnust nagu hallrästas. Miks just sügis? See on aeg, kus me näeme, hallrästad sagedamini kui muidu sest siis on rohkelt igasugu marju puudel, põõsastel ning hallrästas on nende peale siis eriti maias. Hallrästad on üldiselt tuntud kui rändlinnud Eestis aga tegelikult võib neid kohata peaaegu terve aasta jooksul, seda ka talvekuudel. Seda muidugi eeldusel, et, et vähegi talle sobivaid marju või seemneid ikkagi leidub. Kui ilm läheb väga karmiks, siis on ka hallresttaid näha vaid üksikuid ning tõenäoliselt võivad needki hukkuda. Nagu nimigi ütleb, on hallrästas suguluses teiste erastastega, nagu ilulauljana tuntud musträstas metsalind vainurästas või siis männikute asukas hoburästas. Hallrästas on aga teiste meili esinevate rastastega võrreldes palju Seltskondlikum ning pesitsemise ajal moodustab Ta lausa kolooniaid kus siis paarid lähestikku pesitsevad ja osalevad ka ühises pesa piirkonna kaitses, kui mõni vares või röövlinud lähedusse satub. Kuna nende seltsielu on nõnda tihe, siis isastel oma selged territooriumi ei olegi. Ja samamoodi ei ole neil ka sellist ilusat konkreetset laulu nagu teistel Räslastel. Sagedamini kuulemegi, nende pesitsuspaikades lihtsalt käredad, kraaksuvad või Kädistavat häält. See salvestus, mida me siinkohal kuuleme, on tehtud kiideva mõisapargis ja lisaks hallrest tale võime kuulda ka väänkaela kaeblevat häält taustal. Järgnev salvestus on samuti tehtud pargis, sedapuhku aga penijõel. Siin on linnud päris ärevile aetud ning kohati võib isegi kuulda, kuidas nad tiibade vihinal mikrofoni ründavad. Justkui lahinglennud. Vahel harva võib aga halja rassaste Kädistav hääl tõesti muutuda millekski laulu sarnaseks. Midagi eriliselt kaunist selles helis ei ole ning see mattub tavaliselt Kädistamisse. Hallrästa nimi peegeldab tema välimust, tal on tõepoolest selgelt halli värvi pea ja kael ja sellega kontrastsemalt pruunikad, tiivad hallrästas nimetatakse vahel eksikombel pask nääriks ning seda üsna halvustavalt moel, kui nähakse rästaid kas marjapõõsaste või maasikate kallal maiustamas. See nimi on aga tõesti ekslik, sest pasknäär on hoopis üks teine lind, kes elab pigem metsas ning marjamaale satub harva, kui üleüldse. Sügiseti võib tõelisi pasknääre näha hoopis usinasti tammede all toimetamas kus nad endale talveks tammetõrusid korjavad ja peidupaikadesse tassivad. Nii et ma soovitan jätta pasknäärinimiga pask näärile ning hallrästas kutsuda hall restaks või kui on vaja ilmtingimata teda halvustada, no siis võib ka teda paskrästas kutsuda. Seda nimedest on vanarahvas samamoodi hallrästa puhul kasutanud. Kevadel pesitsemise aegu aga ei ole aiapidajal vaja hallrästa pärast eriti muretseda, sest siis on ta loomtoiduline ning tegeleb usinalt oma poegadele usikestaja putukate otsimisega. Ja usun, et ta on pigem aiapidajale kasuks kui kahjuks.
