See oli igasuvise probleemi põhjuseks on lagunevad makrovetikad ja lagunemise põhjustab omakorda eelkõige toitainetest rikas vesi, mis lahte juurde voolab nii sadevesi kui Pirita jõevesi. Lisaks on oma mõju sellele, et meres olev vetikamass liigub pidevalt vaikselt ranna suunas. Teaduslikus keeles kõlab see nii. Meresüsteemide instituudi teadur Ancerm. Probleem on siis rannalejaga seal ahju profeerumine tähendab vetikamattide tekkimine meres nende transport rannale tagajärjel, siis nagu ta ise kõik olete näinud, moodustavad selles kinos puhkenud rannas ja spordirannas lagunevad ja haisu tekitavad levitavad vetikavallid. Kuid nagu ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, ei aita põhjuste teadmisest on vaja leida ka lahendusi. Nii siis oligi Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi uuringu eesmärk ühest küljest protsessi ja selle põhjuseid analüüsida. Otsida võimalusi rannikuala ja merevee seisundi parandamiseks. Lahendusvõimalusi pakutakse mitmeid. Ants Erm toob välja kaks. Üheksa rannikuseisukorra parandamise võimaluseks oleks jah tõepoolest vetikamattide mehaaniline kokkukorjamine vastava tehnika abil nende tekkimise kohas väljalaskude vahetus läheduses ja võib-olla seda ei peakski tegema pidevalt, seda peaks siis jälgima või paneme vastavad andurid, et millal vohamine hakkab. Võimalus on siis toru, paneme südame väljalase tegemine, millega siis vana Pirita rannalõigul suvist koormust vähendada koormus kuni 70 protsenti, maksimum kontsentratsioone kuni suurusjärgu. Variandid oleksid ka kõigi sademete juhtimine, kanalisatsiooni sademevee puhastamine või isegi rannajoone muutmine, aga oma maksumuse tõttu ei saa neid mõtteid tõsiselt võtta. Tõsi, üks ja mitte eriti väike detail on kogu selle asja juures veel põhiosa ja seda toitaineterikast vett ei tule sugugi sadeveetorudest, vaid Pirita jõest ja seda juba toruga kaugemale ei suuna. Aga instituudi direktor Jüri Elken ei lase ennast segada ja ütleb, et lisaks Pirita jõele on tegelikult probleem ka Soome lahe seisund. Üldiselt. Nii et meil tuleb ühtaegu tegeleda nii Läänemere globaalprobleemidega kui ka kohalikega, aga selge on, et kui oru sademeveekollektori otsas vetikamatid on, siis kui need torud tõstame teise kohta, siis need matid sinnasamasse ja, ja nad ei saa ka sealt randa tulla.
