Eesti piirist 20 kilomeetri kaugusel Põhja-Lätis hukati nädalavahetusel ühe väiketootja farmis kuuskümmentsiga, kirjutab tänane Valgamaalane. Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nakkushaiguste osakonna juhataja Arvo Viltropi arvates võib kiire leviku põhjuseks olla sigade toidujäätmetega söötmine. Kõige suurem tõenäosus on, et see on toidujäätmete söötmise tagajärg, sest ta püsib toidus väga kaua eluvõimelised, nende viirus ja Venemaal näiteks on üle kolmandiku haigusjuhtudest põhjustatud just toidujäätmete söötmisest ja me teame küll, et Euroopa liidus tervikuna toidujäätmete söötmine sigadele lisatud, aga noh, ütleme nii, et seda keeldu on väga raske kontrollida, eriti väikemajapidamistes ja selle tõttu see oht muidugi pidevalt meil on olemas, et toidujäätmetega see haigus levib edasi ja muidugi praeguses olukorras peaks väga sellele tähelepanu pöörama ja selles suhtes täielik nulltolerants olema, et mingisugust toidujäätmete söötmist praegu sigadele Veterinaar- ja toiduamet soovitab sea pidajatel vähendada kõrvaliste isikute kontaktis sigadega. Veterinaar ja toiduameti loomatervishoiu büroo juhataja Anniki Nõmmiste selgitab. Ettevaatusabinõudele Me oleme loomapidajaid siin üles kutsunud juba vähemalt poole aasta jooksul, et tegelikult on nagu võtmeroll ka loomapidajal endale, et see tähendab siis seda, et oleks võimalikult vähendada igasuguste kõrvaliste isikute viibimist farmides. Sest et haigustekitaja kandub üle eelkõige, kui siis elusloomade kontakt välja arvata, siis just inimeste vahendusel, et kui kas esemed söödad mis iganes on saastunud nakkusega Vähendamaks üliohtlikku taudi võimaliku leviku riski Eestisse on veterinaar- ja toiduamet kehtestanud täiendavalt ka bioohutusmeetmed, mille järgimine on haiguse tõkestamiseks väga oluline. Vajadusel luuakse ka puhvertsoonid Ainikenemistu. See tähendab siis seda, et rakenduvad piirangud elussigade veole ja liikumisele selles tsoonis asuvatest ettevõtetest. Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi nakkushaiguste osakonna juhataja Arvo viltrop näeb sigade Aafrika katku levimises suurt majanduslikku ohtu. Kui see nakkus peaks Eestisse levima, siis selle tulemusena kehtestatakse päris suurel territooriumil kitsendused kõikidele seakasvatajatele kasvavatele suurtele seafarmidele ja see võib tähendada muidugi väga tõsist majanduslikku mõju. Selle tulemusena keelatakse igasugune sigade väljavedu Eestist ja sealiha väljavedu sellest foorumites siis eks ole, mis on kitsenduste all ja nendele seakasvatajatele, kes sellele tooriumidesse satuvad. Enda jaoks on see ikkagi väga tõsine probleem ja see võib lõppkokkuvõttes ka pankrotiga lõppeda. Inimesi ega teisi loomi haigus ei ohusta. Marii Kangur Tartu.
