Tere, head televaatajad. Ma olen kindel, et nädal aega ilma maahommikuta on teid  muutnud näljaseks, et taaskord näha Eesti maaelu oma  eheduses ja laheduses. Nii avab tänases saates muusiku ja meelelahutajana tuntud  Emil Ruttiku meile oma maaelu. Need, kellel on vaja päev otsa olla toimekad nagu näiteks sina,  nagu ma mõtlesin just et vaata peremehele otsa,  et kui hommikul ärkan, kas sa tuled kõigepealt siia puu  juurde krõbistama või kaod kohvi. Konju mõisa talu Ida-Virumaal tunnistati  selle aasta parimaks mahetootjaks ja me lähme neile tänases  saates külla. Keegi ei uskunud seda, kõik mõtlesid, et kitsalt see on  pigem selline. Eakate inimeste harrastuse niimoodi, et, Tänase saate aialoos püüame aga sügisesele terrassile pisut  värvi anda. Lisaks jah, võib-olla sellistele traditsioonilistele  kanarpikudele ja eerikatele tegelikult on,  on sellised toredad taimed ka näiteks siin lamav talihali. Need on meie tänase saate teemad. Kõigepealt võtame aga jalad kõhu alt välja  ja naudime peomelu. Narva-Jõesuus peetakse kuuendat korda silmufestivali ent kui  tänaval liikuda, siis ninna torkavat kalalõhna tunda ei ole. Me tulime uurima, kas silmu festivalil peale liha  ja riiete tegelikult ka kala leiab. Meie oleme siin silmu pärast, kuidas teil silmuga lood on? Festivali ala tagumisest osast peaaegu Narva jõe kaldalt  leidsime Sergei Kordejevi, kelle silmusupi järjekord lookles  pikalt pikalt, mis oli selge märk, et kohalikud tunnevad  tema supi headust. Kui tihti te merel käite? Puhas muru. Kuna me festivalilt eriti silmu ei leidnud,  siis otsustasime tulla kaks kilomeetrit Narva-Jõesuust  eemale Jüri kiige juurde ja nüüd ma venitan endale need  kummipüksid jalga ja siis lähme vaatame,  kas jõest silmu saab. No paneme siis. Nüüd võib merele minna juba mitte jõele. Nii. Mehed ja mõrrad. Sõiduvahend on õige koha peal aetud ja kõik on kohapeal  peale istun peale, ma tulen siia. Nüüd me oleme selle tormi jada juures ja ta on märgitud,  tähendab mis seadus nõuab kalapüü seaduses olema püügiloa  number nagu olema, ja palju neid tükki on,  neid olid küljes ja sul on siin üks selline ujuk ja. Juba okei ja, ja aga see jada nüüd, kuhu ta jooksma hakkab,  see üle jõe. Venemaale, Venemaale, Venemaale. Aga kui liiga kaugele lähed, siis võib juhtuda  nii nagu Eston Kohvri siin. Ei, siin segab, saar segab. Meie piiri ei riku, väga hea. Millal kala paistma hakkab? Kala ei paista, enne paistab torbik. No millal siis torbik paistma? Varsti? Hea küll. Ja mitu torbikut ühe jada otsas, tähendab 50 tükki on meil  50 tükki kokku. Iga iga jaga 50 tükki ja. Torbikud, et praegu seda kala mitte siia põhja paadi  põhjalapse paneme selle. Ja siis, kes. Anuma siia vaatame. Ahah, siin on tühi. Näete aru? Oota, Jüri, räägi mulle nüüd,  kuidas torbik töötab või kuidas silm siia sisse läheb,  vaadake, vaatame see jõkke, praegu. Torbiku põhimõte on, voolu peab olema vooluõgi. Tähendab, et kui vool, eks ole. Aga miks sa tehtud koonuse moodi vesi tuleb ülevalt tuleb  sealt allapoole ja taga, tähendab, siin tuleb veekeris,  tuleb ise. Aga silma, ta on väsinud ja nii ja naa, kui tahab peitu minna,  teate ta valus kardapuud ja siis ta otsib kohta. Ja siia ta leb selle koha tuleb puhkama siia,  siis ta ronib sellesse augu sisse, siis ta pärast välja  ja siin on sees aku. Ai näe, ongi. Teeme nüüd punni lahti, eks ole. Ja laseme ta siia anumasse. Lahti. Näete, kukub ta praegu. Jahutaski välja. Esimene õige ees üks võib nii ka olla, et üks selline torbik  on pilgeni silmu täis. On olnud, ma arvan, võib-olla. Võib-olla see on. See on juba päris palju aega mööda neid,  kui nii palju silmi oli siin. Kui on head ilmad ikka kalailmad, torma tormid  ja tõusu langused on siis ta on ka täis. Ruumi jätkab, nendele on ka täis olnud, see pole aga mitte tihti. Mitte tihti. Kas ma tohin ka proovida, tuleb nüüd nii,  aga püüame siis siia siia kohti vahetada,  plädiseb sees ja, ja nüüd sa tõmbad. Ja nüüd tõmbad lihtsalt korgi eest a ära ja. Nii vaatame siis, mitu tuleb, minu esimene silmupüük. Üks, kaks, kolm, neli. No kuule, ma arvan, et see võiks olla nagu hea hea õnne. Nüüd läheb. Ainult heaks veel parem. Aga Jüri, kaua te olete ise kalamees olnud? 70. isa uppus ära meil siin rannas ja. Siis. Ma võtan keegi pidi, vanem poeg tähendab a,  pidin nagu pidin ja olin ka juba enne teda abistanud  ja olin kursis ja. Otsustasin. Kutset edasi viia ja palju teil teie kandis on inimesi,  kes päriselt rannakaluritega tegelevad selle silmus,  kui, kui mees veesid on, tähendab kui võtame Vaiora valda,  eks ole, siin üks, kaks, kolm, neli. Neli inimest neli, neli, aga kui Narva jões on nüüd on  ka rohkem. No täna 10 ikka täna on vähemalt neli pool,  sest ma panin ka käe külge. Näed ja kukub, aga muidugi palju torbi aate teada,  palju neid 15000 on, et rohkem siia Narva ala alamjooksu  tormi võib sisse panna nagu lubatud 15000? No see on nagu näiteks üle 1000 toobriku meil siin Einardi kahepeale. Tähendab üle 1000 torbiku, teistel on vähem  ja no põhiliselt on kuskil selle viis kuni ebatame,  võib-olla tuhandeid on, võib-olla paaril inimesel Narvas on seal,  Narvas on seal ühel on vist üle 2000, kuidas silmuhooaeg on,  et mis, mis kuust, mis kuuni ta kestab, hakkab,  seadus lubab viieteistkümnendas juulist kuni esimese märtsini. Aga tegelikult, millal teda nagu on ka või millal sa on,  aga paremad kuud ikka võtame ikka. September oktoober, november, detsember no võib-olla  kolm-neli kuud on kõige paremad nagu. Ma ei tea, mitmes torbiks see juba olla võiks,  aga varsti saab vist jada otsa, et kuidas  selle saagiga rahule võiks jääda. Vähevõitu nad. Üht-teist meil ikka on. Sellega tuleb nüüd midagi edasi võtta, et lähme kaldale  kaldale ja vaatame, mis, Saab edasi, võib-olla saab. Hakkame, kas hakkame praadima teda või sullamulla? Silmu saak missugune, hoiame käes ka mõnda jubedad sellid. Kuule, tule siia. Ei saagi kätte. Kole ta. Madisel on saak käes ja nüüd läheme edasi,  vaatame saagiga. Nad hakkavad siia pange külge ka kinni hakkavad. Nii kui sa näed, vaata, kohe imeb kinni ennast. Üle 50. Nüüd võtame soola, tähendab, ja sool lähebki  lihtsalt ja toorele värskele kalale peale  siis võib liiguta kasvõi ükskõik millega,  ligune, millega soola vähe paneb, nagu aga nad vingerdavad  üksteise alt läbi. Mina siis liigutavad ja siis sa võtad selle lima pealt lahti,  saad ta on kibe niisugune, siis hakkab puhastama,  siis võtame kuidas, et kui parema kinni hoida,  parem kinni hoida, võtame ta siis silmu,  tähendab siis võtate kätte, võtan kätte ja  siis nagu näete, see on ta elus veel ja meil pole aega ära oodata,  lõikab selle peast läbi niimoodi ja siis tõmbad läbi sõrmede,  vot siin tehtud juba läbi sõrme, tõmbate  selle vere välja, näete siin kõik veri ja kõik see lima lima siia. Mis? Sa siis hakka, paneme peale nii-öelda siia resti peale,  laudime ära surnud juba peene, paneme käertesse,  pane peenemad silmud keskele, pane jämedaon silmud,  et siis parem küpseks. Ja läheme ka laua peale. Delkatess ongi valmis, ma selle peo annan teile ja. Vaatan, et ta on asja läbi praetud, on ilus pilt  ja proovime ka. Maitseb. Suurepärane. Väga hea, head isu. Head isu võib ka tulevikus proovida absoluutselt. Suure soojaga käisime meelelahutaja ja muusiku Emil Rutiku juures,  kes on viimased 20 aastat nautinud elu isa talus. Ühel hetkel lihtsalt sai linnaelust villand  ja nüüd ajab ta hoogsalt, uuri külas Kuusalu vallas  kohalikku asja. Sidrunväändik, kusjuures Hiina sidrunväändik  ehk siis jällegi, ega enamusel taimedel on alati juures  mingi legend, et see oli, ütleme, keisrite igapäevases  nii-öelda ratsioonis või siis toidus joogis,  alati oli siis Hiina sidrun näiteks sees. Ülivõimas erguti, ütleme need, kellel on kõrgevere,  ei soovita, aga kellel on madal, soovitab. Pigem on ikkagi see jah, just, et ta aktiviseerib vereringet  ja ütleme, need, kellel on vaja päev otsa olla toimekad,  nagu näiteks sina, nagu ma mõtlesin just,  et vaata peremehele otsa, et kui sa hommikul ärka,  kas sa tuled kõigepealt siia puu juurde krõbistama  või ka jood kohvi. Kusjuures ongi nii, et kui sa, kui sa nagu lõpuks leiad  selle enda jaoks ja, ja selle hommikuse tee teed  siis on hommik nii, mida nüüd teeb käima  ja sinna et üsna üsna järsk asi on, see kõlab Hiina sidrun,  väendik. Maal veedetud päevad mööduvad Emilil aias. Tameelistegevus on abikaasale, Mariale ja tütrele Sofia  pitsa tegemine. Armastus Itaalia pannkoogi vastu on nii suur,  et selle tarvis ehitas Emil aeda ahju, mida pole siinmail  veel enne nähtud. Salakavalus seisneb selles, et me teeme tainast. See on niisugune. Praegu anname väikse vihje, et me oleme isegi käinud kuskil  seda lausa pakkumas, et inimestele ja sattus üks itaallane. Ja siis tema oli siis itaalia mees ja eesti naine. Ja siis küsisime pärast itaallased, et kuidas pitsa  maitsestas põhi on väga hea. Ja siis eesti naine ütlesin, kui itaallane ütleb teile,  et põhi on hea, siis see on maksimum, mis te võite saada  tema käest, nagu selle kohta. Taie tegelane on pikk 48 tundi ja me teeme seda kasemahlaga. Ehk siis nüüd kevadel sai korjatud kasemahl  ja kõik seda suve jooksul ära ei ole joodud. Et me panemegi niimoodi, et see taime valmistamine käib kasemahla,  aga ja, ja on tunda, et et midagi on sellist,  mis, mis on kordumatu või, või midagi, on sellist,  mis mis inimese jaoks on see niimoodi kasemahl praegu,  kus ma olen nagu väga ka pühendunud, ütleme,  köögi või ütleme, selle kokakunsti või, või toidu tegemise  nii-öelda poole peale, siis ma tean seda,  et see, mis sa annad, see on selles sees  ka külvamises, ka panemises. Maa on ainukene võimalus, kus kohas eksisteerib see ühe suvega,  sa paned ühe ühiku maha, 10 võtad ülesse. Mitte ükski teine, ütleme, finantsasutus ei võimalda seda,  seda, et, et sa paned, ma ei tea, 100 sisse  ja suve lõpus tonni võtad välja. Ei ole. Siiamaani ma ei ole mitte kordagi kasutanud ühtegi väetist. Siiamaani ma ei ole ühtegi mürki kasutanud,  et, et pigem ta kasvagu kasvõi täis. Ma tean, et ma mingil hetkel leian aega,  et ma teen ta puhtaks. Sel aastal on meil siis maha pandud selline asi nagu  õlikõrvits ehk siis tal seda viljaliha sees on üsna vähe. Seened on rohkem tunduvalt. Sort on. Kui oled kunagi proovida saanud võib-olla  ja ei ole vist kõrvitsaõli kindlasti angi endale koju väikse  tilga paned, kuskile ma ei tea, teed näiteks mingi saia  või mingisuguse pasta või? Igale poole võib panna ülimalt ev asi. Siis me proovime nüüd seda, et me ise pigistame  selle õli välja. Kui oma aia saadused kodus ära ei kulu, viib emil need oti  kaudu teisteni. Sel suvel tõmbas ta nimelt käima kolgas otse tootjalt  tarbijale võrgustiku. Me umbes 60 protsenti toiduainest ostame sisse. Me ei oska enam ise ennast toita. Mul tekib niisugune, võin niisugune vastikuse võdin,  kui sa lähed poodi ja sa näed, et Eestis. On õunu, õuna valik on näiteks 15 sorti,  nendest 11 on Poola ja siis on mingi Hollandi  ja siis on mingisugune kuskil üle ookeani. Ja nii mõneski kohas sai leiagi Eesti oma. Mis mõttes, kuidas nii? Meil oli esimene kokkusaamine, ütleme siinkandis  ja siis küsisime inimeste käest ümberringi,  mida te tahaksite. No ja päris mitmed kirjutasid, üks sibul  siis me hakkasime ümberringi vaatama, kes sibulat kasvatab,  siis need reaalselt siis tootjad või kasvatajad küsisid,  et aga öelge meile, kui palju siis sibulat vaja on,  me kasvatame teile, et maad on, me paneme maha  ja muidugi ka. Ja see nii lihtne ongi. Ja nüüd mis, mis eriti nagu meeldib, selle asja juures on see,  et see on tohutult sotsiaalne. Tere, tere. Kuidas sul on, kuule, kas sa järgmine nädal saad seda,  mul on ploome vaja, aa, see ei tea. Üks tund aega on sotsiaalset niisugust meeldivat melu. Aga melu arusaamana, et sa tead, sa juba tead,  mis järgmine nädal tahaksid, Sa juba tead küsida,  et kuule, kas sellele tuleb, see hooaeg tuleb sellele. Sellel on mitte lihtsalt niisugune ütleme,  et saaks, saaks kokku tulla ja rääkida, seal on palju tähtsam,  seal on see usaldus ja usaldus, võidetakse  selle aja ja inimese endaga. Emil on mees nagu orkester kellele läheb kohalik elu vägagi korda. Kevadest alates on ta uuri külavanem Nüüd me tegime siis esimese külapäeva, kus on neli küla koos  see on umbes see ring, mis meil siin ümber on. Vot need on need inimesed, kes moodustavad kogukonna. Ülilahe seltskond, need, kes tahtsid, need tulid kohale. Hiljem tulid inimesed juurde ja ütlesid,  et, et see oli jälle vägev. Mitu põlvkonda olid koos? Räägiti osad inimesed, kuule, ma ei ole siin näinud 40 aastat. Et. Et selle külavanemale ma praegu mõtlen seda,  et, et me peame. Me lihtsalt peame taastama selle selle arusaama,  et me käime koos, me räägime asjadest, mis siin toimuvad. Me peame jõudma tagasi aru saama, et otsuseid tehakse siin. Me ise peame rääkima sellest Me ei saa enam lihtsalt, et me usaldame kedagi kuskile,  kaugele küll nad teevad, ei tee. Ja. Nagu ütles Ülo ütles väga ilusti, et jutuajamise läbi tuleb  lihtsalt tegutseda. Siin. Omas keskkonnas läbimõeldud rahulikult, arukalt. Et see, see mõte, mis on siin praegu, et inimesed oskaksid  jälle koos käia, 11 näha, märgata tere öelda. Emil järgib põhimõtet, et maailm algab endast,  selle tõestuseks leiame hoovilt päikesepaneelid. Rohelist eluviisi propageerib Rutiku talu peremees  ka taastuvenergia klubis ja lilleküla seltsis. Kõige selle kõrval näeme teda siiski ka lavalaudadel,  õhtujuhina või oma bändiga Compromise. Siis. Kallis, kes, No mist mõista Nüüd on nagu. Septembri keskel ei, ma ikka ütleme tuttavatele teen vahest  mingisuguse ürituse ikka teen. Kaks korda kuus. Korra kuus siis. Soojendan üles korraks niisuguse hullumeelse projekti omal  ajal oli nagu e-miljon. Tõsi ja. Lastakse jälle see. Hull mesilane, nii-öelda tegutsema elamine ongi üks lava,  sa sünnid siis kogu aeg oled selle koguse. Selle asja jaoks, mis ümberringi on kuhu  siis parasjagu asetad ennast, see on juba see enda asi,  aga sa tegelikult oled kogu aeg olemas. Sellele lisaks, millest me praegu rääkisime,  jõuad sa koduõlut ka veel teha nagu siis oma humalaga see,  mis on sealt seina pealt võetud oma eelmise aasta  siis saab, tõstan selle toosti sinu terviseks siis. Hurraa, aitäh, elagu. On tõesti pagana õhumaailm. Ta on kohe kibe sisuline nalja. PRIA põllumajandusloomade registri andmetel on Eestis 602 loomapidajat,  kellel on vähemasti üks kits. Ühtekokku on Eestis üle 4000 kitse ja suurim kitse. Farm 450 loomaga asub Ida-Virumaal, mida peab Martin Reppinski. Ent Konju mõisa talul on ambitsioonid veel pirakas. Nad kavatsevad kasvada kõige suuremaks kogu maailmas. Või kaks pool aastat tagasi mahutas see laut ilusti 150  looma ära, siis kas praegu kõik need neli,  poolsada kitse mahuvad siia ära? No siin sees on muidu 300, tavaliselt need lüpsikitsed  põhikari ülejäänud 150 on talved ja nad on eraldi teises  hoones me selles mõttes selle aja jooksul ostsime juurde  veel Ühe hoone, kus on need noorloomad eraldi,  aga muidu jae läheb juba tegelikult kitsaks ka,  isegi nendele, et plaanid on võimalikult kiiresti juba  ehitada uuekitsefarme, sest see, see on praktiliselt mitte  praktiliselt on juba täis ja, ja, ja see lüpsiplast läheb  juba natuke väiksemaks ka, et selles mõttes kasvas ennast  üle juba natuke, meil on praegu siin 12 lüpsikohta,  aga see lüpsmine võtab juba päris palju aega,  et peame juba võimalikult kiiresti selle uue farmiga alustada,  muidu see on natuke keeruline, praegu töölistel on raske,  sest lüpsmine on kuskil kolm-neli tundi,  isegi praegu peaks see olema natuke kiirem  ja no päevas keskmiselt meil kitsa annab kaks liitrit,  aga on sellised kitsed, kes on puhtalt teoliselt  ja nad annavad kuni viis, kuus liitrit piima päevas,  see on tegelikult reaalne, isegi mahetootmise juustu  tootmine on seisma pandud, sest et nii palju tahetakse kitsepiima. Ausalt öeldes tundub päris üllatav minu jaoks. Aga jah, et näiteks ma räägi siin siin Läti  ja Leedu kolleegidega, et turisin, kuidas nendel see asi on,  nad ütlesid, et nendel praegu samamoodi piima ei jätku,  et võiks piima rohkem olla. Nad müüksid rohkem, aga nad müüvad kõik juustu,  nad toorpiima seal üldse ostetakse väga vähe. Nii et aga meil selles probleemi ei ole,  meil on hoopis vastupidi, et meil ostetakse toorpiimana. No just tegelikult ka inimesed tahavad, aga me lihtsalt seda  ei paku, sest kohe farmi loomisel põhiline eesmärk oligi,  et saame pakkuda Eesti inimestele kvaliteetset toorpiima,  siin kohalikud. Sest et see ravib erinevad haigused ja see just on juba  selline asi, mille me teeme siis, kui piima jääb üle. Kaks pool aastat tagasi avas Martin Repinski kitselüpsilauda. Sel aastal tunnistati 28 aastane mees Eesti parimaks mahetootjaks. Alguses, kui ma alustasin, siis ma nägin  ja et ei ole, kellega ma rääkisin, kas lihtsalt inimestega  või siis näiteks pangaga kellega iganes keegi ei uskunud seda,  kõik mõtlesid, et kitsed, see on pigem selline. Eakate inimeste haarastus ütleme niimoodi,  et saaks midagi teha, kui sa oled näiteks eakas  ja kodus istud, et oleks millega tegeleda. Aga tegelikult me suutsime näidata, et see tootmine on  täiesti võimalik, et inimesed on täiesti kitsepiima,  st huvitatud seda ma tundsin algusest, et. Nõudlus hakkab kasvama ja see kasvas tegelikult isegi kiirem,  kui ma arvasin. Ma näen, et tulevikus isegi kitsepiima, ma arvan,  Euroopas tarbitakse rohkem kui lehmapiima. Tõsi ka, kas sa tõesti arvad seda? Muidugi muidugi, ja tegelikult see ongi niimoodi,  et kui vaadata, et kitsepiima on palju tervislikum  ja kui teha suured suurt farmi juba, mis me planeerime  praegu ehitada lähiajal, siis seal oma hind oleks  ka palju madalam ja piima hind oleks ka mitte  nii kõrge nagu praegu ja siis inimesed muidugi kui on võimalik,  kui on võimalus valida, siis ma arvan, et paljud maksaksid  natuke rohkem selle tervisliku piima eest kui tavapiima eest,  sest see on tervis on tegelikult kõige kallim,  mis meil üldse elus on, et ma arvan, ma arvan,  et kitsepiimale on väga suur tulevik. Piim jõuab inimesteni nii Ida-Virumaal kui Tallinnas. Toorpiima transportimiseks tellis Martin spetsiaalselt auto  ja lasi seda ka pisut modifitseerida. Konju mõisa talu külastavad inimesed kaevad lisaks kitsedele  ka Ameerika minihobuseid ja alpakasid. Miniloomaaia eest hoolitseb talu perenaine Ksenia. Ma ei ole enne näinud, et loomi tuleb toiduga taga ajada,  tavaliselt ikka jooksevad nad ise kohale kohe,  aga teie alpakad vist on nii täissöödetud. Ja täna hommikul oli suur grupp ja oli palju porgandi,  õuna. Aga nad hoiavadki tõesti kogu aeg nii kokku,  et liiguvad peaaegu, et sünkroonis. Siin pruun on emane ja must on isane ja emane on kõige  tähtsam siin. Ja kui ta, kui ta läheb koju, siis ta tuleb,  isane tuleb ise tema järgi. No aga las nad lähevad, laske lahti, aga kuidas teie talus on,  et kas konjumõisa talus on ka nii-öelda perenaine kõige tähtsam? Ei, ei siin ei. Siin on muidu, Martin on kõige tähtsam. Ta teab rohkem ja. Siin mina ei ole väga tähtis, ainult miniloomad on. Minu asi, mis ma teen siin Meil on tehtud koos sõpradega MTÜ  ja me päästame hobuseid, näiteks keda oli plaanis  lihakombinaadi saata või lihtsalt magama panna. Siis me ravime neid, ostame neid välja ravime. Ja siis pärast otsime uued omanikud ja Martin oli üks omanik,  kes võttis meie hobune, seepärast ma tulingi siia,  et ta võttis mind, kas. Andnud koos hobusega? Tulin siia poolteist aastat tagasi. Ennem ma istusin kontoris, tegin tavaline kontoritöö,  aga minu unistus oli muidu selline töö nagu loomadega. Ja siis praegu me tuleme siia varahommikul  ja õhtul kell üheksa kell 10 ainult. Vaba. Nii et ikkagi hii hilisõhtuni välja. Aga teie mõte või plaan on ikkagi, et võiks nagu elukoha  ka siia. No mul oli plaanis muidu, et olen siis rahulik,  kui ma kõik loomad näen 24 tundi. Aga no muidu Martin ütleb, et kui me paneme kuskil siin  väike maja, siis sa kogu aeg oled siin ja öösel ka. No. Võibolla see on tõsi, natukene on vaja puhkeda ka. Nüüd alates järgmisest perioodist hakatakse maksma juba  korralikud toetused nendele näiteks mahetoetus kitsedele on  peaaegu kaks korda suurem kui lammastele armastad perioodi,  tegelikult see on pigem nagu ma olen alati rääkinud,  kui ma need toetused. Arutasime ministeeriumis siis, et see on ikka väiketootjate  jaoks väike aunikute jaoks väga suur abi,  aga meile muidugi see annab ka mingi lisainvesteerimise võimaluse,  aga plaan on mul selline, et saaks hakkama üldse ilma toiduseda,  et tulevikus see farm töötaks niimoodi, et kui näiteks neid  toetusi ei ole, siis ka midagi ei juhtuks,  lihtsalt toetusega saab rohkem investeerida  ja saab rohkem kasumit, et sest tahame olla selles mõttes  täiesti sõltumatu, et praeguses maailmas kunagi ei tea,  mis homme juhtub ja parem kui kogu see süsteem on sinu käes,  et näiteks meil on, meil ongi praegu see,  et alates söödade tootmisest kuni juustutootmiseni  ja piima müügini on kõik meie käes absoluutselt. Et mul olid, olid siin pakkumused, et mõned tööstused tahaksid,  et kogu meie kitsepiima osta, aga ma loobusin sellest,  sest ma kunagi tea, et näiteks homme nad ütlevad,  et kuule, täna on nüüd teine hind nagu praegu juhtus. Lehmafarmidega või ütlevad, et üldse piima joosta minu käes  ja siis mis ma hakkan ka tegi mu algusest hakanud seda. Kõiki reklaami tegima ja kliente kliente kasvatama  ja praegu isegi me teeme Tallinna. Talupoodi kesklinna, et tänavale loodame,  et teeme lahti juba paari nädala pärast. Sul on väga suured ambitsioonid, aga, aga samas oled sa  siiamaani tõestanud, et et kui ei ole unistusi,  ambitsiooni, siis ei juhtu ka midagi. Ma tean, et sul on ikkagi kuklas mõte saada vähemalt Euroopa  või isegi maailma kõige suuremaks. No ta tahame küll ja me tegelikult juba projekteerimispraegu Maailma no minu teada praegu maailma suurima kitsefarmi,  kus oleks 10000 kitse, sest hetkel nii palju,  kui ma tean, et Hollandis on üks ettevõtja,  kellel on 6000 kitse ja ta nimetab ennast vähemalt maailma  suurimaks kitsepiimatootjaks. Ja meil on plaan 10000, et see ei ole lihtsalt niisama  number kuskil võetud, et ma tegin need arvestused erinevad  ja nii on kõige kasulikum ja piima oma hind on kõige parem jah,  tegelikult selle tootmise juures. Teeme siis nii, et lepime kokku, et järgmine kord,  kui me kohtume ja juttu ajame, siis me teeme seda juba  maailma kõige suuremas kitsefarmis, kus on vähemasti 10000 looma. Hästi, oleme räägitud. Eelmise nädala saates tahtsime teada, kes  ja millal korraldas esimese künnivõistlus Eestis nime Carl  Robert Jakobson teavad ilmselt kõik ja tema korraldatud  künnivõistlus leidis aset 1874. aastal ehk 140 aastat tagasi. Aitäh kõigile vastajatele, ent nii nagu ka võtab loosirobot  välja ühe nime, kes saab endale seekord auhinnaks raamatu liblikatest. Tänase saate küsimuse vastust ei tule teil väga kaugelt otsida,  külastasime Narva-Jõesuu silmufestivali. Ent tahame teada, millist kala püütakse Eesti  siseveekogudest kõige enam. Kui teate, vastates kolmapäevani aadressil maahommikuerr.ee  või postiteel Gonsiori 27, Tallinn sel juhul ümbriku peale  ka maahommik. Õige vastuse saame teada nädala pärast ja saab endale  raamatu ahvenast. Marek sügis on käes, aga samas lilled on õitsenud,  lumi veel ei ole maas, et mida vahepeal näiteks oma  vasthooldatud terrassil teha, et seal oleks kuni lume  tulekuni värvi. Sügis on selles mõttes hästi tore aastaaeg,  et on hästi lihtne värvi tuua terrassile  ka et kõige levinumad terrassitaimed. Mida kasutatakse siis, kas rõdukastides või terrassivaasides  on kanarpikud erinevad kindlasti teine, mis on hästi  populaarne ja, ja lemmikinimestel siis Erika sale,  Erika erinevad kõrrelised ja, ja, ja miks mitte  ka tegelikult püsikud. Et kõrrelistest on näiteks siin paruktarn Niisugune huvitav, nii kõrrelisi on hästi-hästi erinevaid  ja hästi hästi mitmeid. Et siin on, siis on paruktarn ja siin on tegelikult Hiina  siidpööris ka, et on, on ka sellise natuke laiema lehega  lisaks jah, võib-olla sellistele traditsioonilistele  kanarpikudele erikatele tegelikult on lamav talihali. Sellel on sellised hästi dekoratiivsed marjad  ja lisaks siis sellistele dekoratiivsetele marjadele tal  ka lehed värvuvad, et muudavad siis ka lehed värvi,  et muutuvad selliseks purpur punasteks. Väga selline mõnus sügisene raba just. Ja dekoratiivkapsas. Dekoratiivkapsaid on ka jälle tegelikult väga mitmeid. On selliseid heledaid ja violetseid ja tegelikult nendest  püsikutest veel on siin. Näiteks ka väga ilusate dekoratiivsete, dekoratiivsete  lehtedega ka helmikpöörised, nii helmikpöörised kui  ka siis pisipöörised. Siin on näiteks üks kukehari, et just ja siin on jah,  püsikutes tegelikult on ka kukeharjad väga erinevad. Kukeharjad on ka. Mida, mida võib julgelt soovitada terrassipottidesse miks  mitte ka tegelikult kasutada, siis okaspuid siin on  siis küpressid ja, ja elupuud ja kadakad  ja siin teises variandis on, on siis kikkapuud  ja kikkapuudel on ka väga erinev siis see lehevärvus  ja on ka hästi dekoratiivsed ikkapuud tegelikult on,  on võib-olla natukene sellised vastupidavamad ja,  ja, ja kindlamad, aga üldjuhul sellised väiksed,  väiksed okaspuud, mis, mis ka näiteks Küpressid  ja ebaküpressid tegelikult on, siis need ei ela  ja meie kliimas seda talve üle kõik, mis istutatakse  sellistesse väiksematesse aiavaasidesse ja terrassile  pannakse siis seal ei ole tegelikult nendel piisavalt palju mulda,  et nad külmuvad tegelikult läbi ja nad ongi pigem  siis üheks hooajaks mõeldud, et nii kanarpiku kui  ka Eerikad, näiteks kui nad külmuvadki, siis,  siis nad säilitavad ikkagi endale selle väljanägemise,  et ei, ei pudene, need õied. Ja, ja ikkagi need püsivad ja noh, kõrrelistel  ka tegelikult siis endal need need kõrred on juba  nii dekoratiivsed, et nendega ei juhtu tegelikult  ja absoluutselt mitte midagi. Võib-olla selle Eerika puhul on see, et,  et just tema on natukene selline Niiskuse tundlikum, et kindlasti teda peaks kuni külmade  tulekuni kastma, et kui ei kasteta, siis võib juhtuda see,  et võivad need õied variseda maha ja jäävad sellised koledad rootsud. Poti valik on ka väga-väga lai, et kõik sõltub sellest jälle. Kuhu, kuhu, võib-olla siis soovitakse seda aiavaasi panna,  et, et siin on antud juhul siin on näiteks tegemist  siis sellise plastikust Potiga aga on ka siis Terrakota savipotte fiiber betoonist fiibersavist,  et see materjali valik on tegelikult väga-väga lai. Oluline võib- olla, nende pottide puhul ongi silmas pidada seda,  et nad oleksid siis külmakindlad. Et kui me, kui me räägime ka näiteks siis fiiberbetoonist  või fiibersavist või siis paljud materjalid tegelikult ei  ole meie kliimas, siis külmakindlad, et nad võivad  siis külmuda talvel lõhki. No ma tean, et terrassi puhul näiteks on  ka see, et, et kui sa sinna potti paned,  siis õhk võiks alt läbi. Jah, tegelikult soovitatakse küll ja et võiks,  võiks õhk. Alt läbi käia, võib-olla see on ka. Suviste terrassihaljastuste puhul olulisem,  et talviste puhul ta võib-olla nii primaarne ei ole ka,  aga selle jaoks on jah, olemas ka siis spetsiaalsed  spetsiaalsed alused, mis siis pannakse, pannakse siis,  mis saab siis panna terrassipotile alla? Et näiteks sellele samale jõuad hoida, siis. Ma võtan siit nii ja nüüd käibki ilusti õhk alt läbi  ja terrassilaud saab hingata sinu. Ja ja ta jätta siis ka terrassile, tegelikult  siis neid koledaid rante, mida võivad tihtilugu  siis need potid jätta, et kui me kastame pealt,  et siis see üleliigne vesi võib siis valguda terrassi lauale  ja ta võib jätta siis sellise koleda, koleda randi. No siin on üks niisugune asi veel, mida ma tunnistan ausalt,  mina enda trassile väga panna ei tahaks,  aga, aga võimalus justkui on olemas, et. See on liigutada just, et tegelikult on päris palju potte  ka juba valmis, millel on all rattad, et on hästi hea  siis teda ka ühest kohast teise liigutada. Noh, siin on antud juhul tegemist jah, sellise raamiga,  kuhu peale saab siis panna poti sügise terrassi juurde võiks  kahtlemata käia ka soojuskiirgurid. Neid on ka väga erinevaid. Kas on siis seinale kinnitatavad või siis ise jalal seisvad soojuskiirgurid? Ja tegelikult kõik selline selline lisa lisadetailid  või lisaelemendid ka? Laternad, õueküünlad, tõrvikud ja kahtlemata  ka üks korralik soe pleed võiks olla sügisesel terrassil. Aternate puhul mulle tegelikult endale meeldib kõige rohkem see,  et küünal teeb seest soojaks ja sa saad kätt soojendada siin  sees vahepeal. Ja laternad võiks ka ju tegelikult täitsa julgelt  kombineerida erinevaid vorme erineva värvusega,  mis on sellised suuremad laternad siis tegelikult sinna võib  täitsa julgelt lisada siis ka neid küünlaid erineva erineva  mõõduga erineva suurusega. Ja sellised toredad sügisesed detailid tegelikult,  mis, mis võiksid ka terrassi juurde käia  siis ka dekoratiivkõrvitsad ja igasugused muud viljad ka,  et miks mitte neid lisada ka tegelikult juurde. Sügise talv selles mõttes ei tähenda sugugi,  et peab kuidagi eluterrassi peal välja surema  ja alles kevadel tood kuidagi midagi tagasi. Tegelikult saakski seda terrassi elu nautida praktiliselt aastaringselt. Et kui on sügis asjad koledaks läinud, siis kevadel juba  hästi varakult hakata hakata taimi tooma sibulillede näol  ja kõik sellised taimed, mis ka sellist kerget miinuskraadi  kannatavad juba hästi varakult kohe terrassile tuua,  et saaks võimalikult varakult hakata jälle  siis nautima seda terrassi terrassi elu. Nii nagu Marek ütles, võib terrassi nautida aasta läbi  ka sügisel ja talvel, nii et võtke pleedid ümber  ja minge õue. Maahommikus kohtume aga nädala pärast.
