Tallinna muusikakeskkooli abitoorium toob esmakordselt lavale täismahus ooperi. Selleks on Mozarti ooper Bastiaajabastienn mille lavastaja ja kunstnikuna Anna-Maria Kaarma osades liisid Romet, Heldur, Harry Põlda, Hainstooming, dirigente on Henri Christopher Aavik ja täna ongi meile stuudiosse tulnud Bastiaa, Heldur Harry Põlda, dirigent Hendrik Kristofer, Aavik ja Reinud, kes küll ühena vähestest ei ole muusikakeskkooli õpilane, aga kell on sellest hoolimata selles projektis päris suur roll. Tere, tervist. Tervist. No see on üks ütlemata armas ooper, mille Mozart on kirjutanud 12 aastaselt. No teie osalistena olete küll nüüd veidi vanemad kui Mozart toona. Aga mida te selle ooperi sisu kohta ütleksite, et kas see kõlab nii, nagu oleks selle kirjutanud 12 aastane inimene? Tegelikult ei, väga ei kõla väga uskumatut 12 aastase sulest olnud ooperit üldsegi 12, et aastane inimene peaks midagi kirjutama, et see on väga hämmastav. Ja veel see sisu ja see muusika, et see, see on kõik väga läbi töötatud ja väga läbimõeldud. No kas te võiksite lühidalt öelda, et milles Päris sisu räägib tegelikult ooperi sisu iseenesest on üsna lihtne ja loogiline on karjuse tüdruk ja karjusepoiss, kes elavad enda ilusat idüllilist pastoraalselt elu siis kuskil Šveitsi mägedes või Austria mägedes sellises piirkonnas ja nagu ikka noorte inimeste vahel on, on armastust ja on pettumusi ja igasuguseid erinevaid emotsioone ja, ja see ooper keskendubki tegelikult ühele sellisele väiksele konfliktile siis karjuse tüdruku ja poisi vahel. Ehk siis Bastian arvab, et Bastian on tema maha jätnud ja siis toob Mozart sinna mängutegelase nimega kola, kes on veidi selline vanem meesterahvas, kes siis on selleks lepitajaks seal ooperis ja enda väga omapärasel moel suudab selle olukorra väga veenvalt ära lahendada. Nii et kõik need õnnelikult ja väga õnnelikult nagu, nagu tavaliselt. No kuidas on küll need juhtunud, et teil on niivõrd mitmekülgne abitoodiumi klass, et et ühe klassi seest leiate nii lavastaja kui kunstniku kui ka muusikud. Kuidas see mõte üldse alguse sai? Mõte sai tegelikult alguse väga juhuslikult, eelmise aasta märtsikuus, kuna me terve eelmise aasta tegelesime muusika ajaloos just ooperiloo õpingutega ja õppisime tundma väga erinevat ooperimuusikat. Ja meie klass on tõesti täiesti imeline. Mul on väga hea meel, et ma võin olla osa sellisest klassist kus meil on tõesti laulu eriala õpilasi, on üsna palju orkestripillide mängijaid ja ka selliseid inimesi, kes tõesti on huvitatud ka teistsugustest erialadest, näiteks nagu siis dirigeerimine või hoopis lavastamine. Jah, see on väga-väga huvitav kõik mehe jaoks olnud siiamaani. Ja alati on juba mõnda aega proove teinud, et kuidas on see protsess teile mõjunud või mida olete sellest teada saanud? No ütleks, et peale siis kõikide muusikamaterjali omandamise on tulnud silmitsi seest, aga kõikide tehniliste lavaehituslike küsimustega, et kuna me ise toome selle ooperi enda aulasse siis tuleb seal nii üht-teist ka ümber ehitada. Et oleme tegelenud väga palju selliste planeerimiste ja, ja organiseerimisega. Nii et selline tõeline noor projektiteater, kõike tuleb ise teha algusest peale. Just nimelt täna olid jälle siin suur kott kaasas, täiskostüüme, kust need kostüümid pärit on. Kostüümid on tegelikult pärit Tallinna linnateatrist ja aga draamateatrist kes on väga meelsasti andnud meile kasutada enda varustust. Ja samuti on meid toetanud Rahvusooper Estonia teatud lavatehniliste vahenditega. Aga ma küsiksin Karend Reinarti käest veidi selle ooperi kohta, et seda on ju mõned korrad ka juba Eestis ette kantud, aga noh, kui nüüd võrrelda kasvõi mitmete teiste Mozarti ooperit ega millest paljud ei ole ka ju kirjutatud väga palju kõrgemas eas. Mida võiks selle ooperimuusika kohta öelda? Ja ma mäletan, tehti eelmine kord kanti seda ette, kas see võis olla aastal 1981 või kaks ja mäletan, et ma olin siis päris noor, käisin muusikakeskkoolis. Kuhu nüüd olen teatud mõtteski kaarega tagasi läinud, täna õnneliku juhuse läbi. Selleks nädalaks. Aga mis nüüd puudutab ooperit? Kuigi see on kirjutatud 12 aastase Mozarti poolt on tunda, et tema ikkagi peegeldub meile tuttav Wolfgang Amadeus. Võib-olla mastaabid on natukene teised, et juba ajaliselt ei ole ooper, juubikuselt ei ületa kammerooperi mõõtmeid tal umbes umbes tund aega kestab isegi natukene vähem. Aga samas muusikalide helikeel kujundid, karakterid, kõik see eluline, mis Mozartil igal pool näha ja tunda peegeldab juba selle noore inimese teoses väga selgelt. Ja see tundubki olevat just ooper noortele inimestele, et kindlasti on just selliseid karaktereid ka väga sobivad esitama just noored muusikud. Aga kui nüüd vaadata tagasi sellele protsessile, et kõik see kõik need muusikalised proovid, mis te olete nüüd koos teinud, tegelikult omamoodi, on isegi täitsa uskumatu, et üks koolilõpuklass võtab kätte ja hakkab tegema ooperit. Ja see on täiesti täiesti uskumatu, uskumatult meeldiv. Ja see annab lootust, et et midagi uut on sündimas, uus põlvkond tuleb peale ja tulevad uued uued ajad. Loodetavasti. Sellist hakkamist ja kättevõtmist tuleb ainult, et toetada ja julgustada, sest et see olnud seal harukordne. Aga muidugi kogu see kool on täiesti haruldane ja ainulaadne nähtus Eesti kultuurimaastikul. See, milliseid pühendumisega seal tegeldakse pilliõppega, muusikaga, muusikasse, süvenemisega. Ka see on tegelikult ainumõeldav. Et ikkagi selle kõrvalt on võimalik leida aeg, et teha valmis üks ooper ikkagi tervikuna. Millal te hakkasite seda muusikat? Ja noh, me päris pikalt pidime, ootame selle ooperinootide saabumist, kuna selle ooperinoote ei ole isegi väga lihtne meil Eestis siit kätte saada, kuna seda tõesti ei ole väga palju esitatud. Kuigi mõned korrad siiski on varasemast ajast teada, kuid muusikaõpingute endaga ja me alustasime kuskil suve lõpus ja nüüd ongi siis vaheaega olnud see kõige intensiivsem prooviperiood või? Jaa, kahtlemata isegi väga intensiivne. Et ma imetlen täielikult neid inimesi, kes ei käi meie klassis, kuid on siiski, Me oleme palunud. Neid siis osa võtma sellest projektist ja nad on tulnud ja siiani on jäänud osa võtma. No kas praegu on teil plaanis kaks etendust? Jah, hetkel küll need on siis reedel ja laupäeval justin homme ja ülehomme algusega kell kuus muusikakeskkooli aulas. Aga suur aitäh teile stuudiosse tulemast. Reinud Tepp, Henry Christopher Aavik ja Heldur Harry Põlda. Mis siis muud kui okas kurku ja loodame, et saate ise suurt rõõmu tunda oma etendustest.
