Riigimetsa majandamise keskuse eestvedamisel on meie  loodusesse rajatud sadu kilomeetreid matka  ja loodus õpperadu. Kuid kas see kõik on kättesaadav ka erivajadustega inimestele? Otsustasime asja omal nahal järele proovida,  kaasas Käo, põhikooli lapsed. Eesmärk oli testida korraga mitut asja. Esiteks, kuidas nii-öelda seinast seina puudega laste  seltskond üldse matkarajale kohale jõuab,  kui kasutada pole tellitud transporti, vaid objektile tuleb  liikuda ühistranspordiga. Teiseks, kas RMK on valmis üldse võõrustama erivajadusega  matkaselle ning kolmandaks, kuidas seletada lastele,  kelle suhtlemisvõimalused on piiratud looduses olevaid objekte,  taimi, seeni ja kõike seda, mida loodus pakub. Aga kohe näete kõike ise, kuidas see matk meil õnnestus? Gaider on minu nimi, tervist. Tere hommikust. Sul on väga tugevad. Aga rongiga olete palju sõitnud, enne? Ebastian sa oled rongiga palju sõitnud, oled rongiga sõitnud,  rong on väga ilus ja kiire, sõiduvahendus. Kell on üheksa, hommikul oleme käo keskuse ees  ja kohe-kohe läheme koos lastega matkaale aegviitu,  nii et siin on päris põnev päev ees. Huvitav, kas loodus võtab vastu ka selliseid erilisemaid,  loodus, huvilisi, eks seda kõike tänane päev näitab. Käo põhikooli lapsed on reisiks valmis, kahtlemata tekitab  sõit loodusesse elevust. Eesmärk on kasutada just nimelt ühistransporti,  sest edasi-tagasisõiduks eraldi bussi tellimine teeks matka  väga kalliks. Aegviidu loodusrada sai valitud just sel põhjusel,  et sinna peaks ligi pääsema rongiga. Nii oleme rõõmsalt kohale jõudnud, rongisõit tekitas lastes  väga suurt elevust ja see uudis, et tegelikult see ei ole  ainult üks rongi sõit, täna vaid üks pikk sõit tuleb veel  tegi nad väga rõõmsaks ja rongi mahtusime väga ilusti ära. Et tegelikult rongis on päris palju ruumi ja,  ja see sisse-väljaminek on, on ka väga-väga mugav,  et tegelikult need jutud sellest, et rongiga on ratastooliga  hea sõita, vastavad tõele, aga noh, eks ole näha No hirm ongi esialgu see antud kontekstis ma ise ei olnud  ka sõitnud nende rongidega veel ja me puutusime kokku  ka lapsevanemate hirmudega seoses sellega,  et me lähme metsa. Et me oleme terve päeva ära, et kuidas nende lapsed vastu peavad,  ega metsas ei ole puuke. Kas seal on WC on puhas, kas see on inva-WC kõik sellised  hirmud tulid lapsevanemate poolt ja meie poolt  siis võib-olla jah, see, et, et kuidas lapsed ikkagi vastu peavad. Et kuidas selle söömise ja, ja WC toimingutega seal on. Ja, ja kas mõni laps võib-olla pelgab seda rongisõitu,  kes ei ole varem sõitnud aga tegelikult? Ei kartnud keegi. Kui tihti te käite niimoodi Joonataniga klassi  kooliüritustel kaasas? Kooliüritused siin on kevadpäevad nagu või asjad,  et siis ma alati üritan kohale anda. Et kõikidest üritus osa võtta. Küll selle tööga saab ka niimoodi, et peab saama kuidagi. Saaks nagu poisiga koos üritustel olla. See on pigem reegel meil, et kui me läheme välja tänavale  kooli hoovist välja, siis meil on üks-ühele saatja  sest see kvaliteet on siis hoopis midagi muud,  et, et me ei taha viia neid niisama loodusesse,  vaid see, kui me lähemegi kuskile, siis me tahamegi,  et sellest võtta nii-öelda selle maksimumi. Eeltöö on väga oluline, tuleb koostada reisiplaan  ja valida sobivad väljumised. Et lapsed ei peaks liigselt õues külmetama  ja ootama. Mida tähendab see, et lastega välja minna Tallinnast kaugele? Rongiga, mida see tähendab saatjale? No kõigepealt pead vanematega rääkima, et nendelt nõusoleku  saada ja noh, Andrese puhul näiteks temal on see,  et tema ei saa, peab võtma eri toidu kaasa alati,  et tal on nagu eridieet, et. Aga mida see tähendab nagu liikumise mõttes,  et mille peale peab siis mõtlema, kui niisugust reisi nagu korraldada,  et, et mis punktid peab olema täidetud, et see asi õnnestuks? No et väga kaugele ei saa liikuda, et vahepeal on vaja puhata,  et nad ei jaksa kõndida nii kaugele ja ratastooliga on lihtsalt,  et see, et kuhu siis noh, et peab olema see. Läbipääs igale poole, et võimalus liikuda  ja mis sinu ülesanne siin täna on? Minu ülesanne on olla grupijuht, et vaadata,  et kõik, kõik sujuv, tänane see matk ja see reis ja,  ja aidata seal, kus peaks tekkima vajadus  ja aidata ka siis selle suhtlemise poole pealt,  et AC või alternatiiv kommunikatsiooni kasutamise poole pealt. Ütle, mida sellise grupi juhtimine tähendab,  mis tegelikult tuleb ikkagi enne läbi mõelda,  kui üldse välja minna koolist. Kõigepealt, et kes sellel üritusel osalevad kui palju inimesi,  kui palju lapsi siis vaja vaadata, täpselt see marsruut ära,  milliste rongidega logistika vaadata läbi,  mis asjad kaasa vaja võtta. Sest me oleme ikkagi terve pika päeva ära  ja lisaks noh, et just need suhtlemisvahendid oleksid kaasas,  pluss hügieenitarbed, söögid-joogid. Siis piletid, et, et oleks mugavam reisida  ja et Saab interneti te tel juba varem ära osta. Need on siis põhilised asjad parem. Aga kui oluline selle sellise mineku juures on see noh,  see seltskonna valimine, et et kindlasti osad lapsed taluvad  sellist väntsutamist paremini kui teised,  kuidas sellega on? Jah, et, et see on üks kriteerium kindlasti,  et kui see on nagu väga selline elamusterohke  ja väga pikk päev, siis see on võib-olla liiga väsitav  mõnede laste jaoks ja nad ei saa, ei saa sellepärast osaleda küll. Ja, ja oluline on ka see, et, et igal sellel lapsel oleks  oma individuaalne saatja, et, et nii ei saa,  et ühel saatja või tähendab, et ühel ühel saatjal oleks  siis näiteks kaks või kolm last, et, et see on  ka hästi oluline. Mis siis juhtuks, kui nii oleks, oleks paanika  ja häving? Ma arvan, et saaks hakkama, aga siis ei ole see,  sellel ei ole esiteks kvaliteeti, et lapsed Vajavad ikka sellist hästi individuaalset lähenemist ja,  ja abi ja, ja ja toimetuleku toetamist nagu,  et, et nad saaksid maksimaalselt sellest reisist  ja et see oleks eesmärgipärane. Ilmselt ei ole ühelegi reisijale üllatus,  et ka erivajadusega inimesed reisivad ühistranspordiga. Kui neid koos aga palju on, võib see inimestes segadust tekitada. On olnud täiesti erinevaid kogemusi, on olnud  ka neid, kes pahandavad, et, et miks te tulete siia  ja võtate nii palju ruumi ära. Nii mitmekesi, kui on ka neid Kes üks kolleeg just meenutas juhtumist juhtumit,  kus mupu tahtis peale tulla ja siis ta takistas muput,  ütles, et vaadake, et kas te ei näe, et siin on sellised lapsed,  et siin pole ruumi, et minge ära. Et selliseid igasugu erinevaid kogemusi on,  aga pigem nad on positiivsed, inimesed on hästi vastutulelikud. Kui me oleme käinud ka siin Tallinnas bussidega  ja oleme ratastooliga läinud ja ei ole olnud madalapõhjalist bussi,  siis on kusagilt bussi seest on karanud püsti kaks noormeest  ja aidanud need ratastoolid ilma abi küsimata  või otsimata need ratastoolid bussi sisse. Pigem on positiivsed kogemused. Me hästi palju, tegelikult kasutame õuesõpet,  et võimalikult palju meil on enda koolis on selline väga  vahva hoov, me käime nendega looduses ja väljasõitudel,  et, et võimalikult palju just tegelikult seda õuesõpet  rakendama enda koolis ka. Nii et mets laste jaoks nagu šokeeriv kogemus ei ole. Kuna see transport ei ole nii hea, siis ma pean tunnistama,  et me ei ole nii nii palju võib-olla metsas käinud,  kui võiks et kuna me peame siis kas tellima invatranspordi,  mis on tihti kallis või siis noh, antud juhul me saame nüüd  minna Aegviitu selle rongiga, eks see on selline esimene  kogemus ja ma tundub, et, et siiamaani on kõik hästi läinud ja,  ja saab edaspidi ka siis minna. Kuidas teile siiamaani tundub, kas lastele on arusaadav,  kuhu nad lähevad, kui hästi nad aduvad seda,  mis neid täna ees ootab? Tegelikult alati, kui me kuskil hakkame minema,  kas siis me lähme kirikusse või me läheme poodi,  siis sellele eelneb selline tutvustus, et me räägime lastele,  et, et me nüüd sellel päeval läheme sinna. Et kaasa tulevad need ja need inimesed, et sinu saatja on see,  et me teeme hästi palju eeltööd tegelikult lastega,  et me näitame, kuhu me lähme ja ütleme, et miks me lähme  ja mis me seal teeme. Me peame enne seda minekut juba nendele küsimustele vastama. Et tegelikult see, et me täna tulime välja,  see tähendas seda, et eeltöö käis võib-olla nädal aega juba  enne Jah. Ideaalis jah, oleks see nii, et näiteks kui meil on  mingisugused peod Kas siis on mingi spordipäev või et enne seda me  ka ütleme lastele, et meil tuleb nüüd sellel päeval tule spordipäev,  et mis see, mis see sport on, mis me teeme. Et nii-öelda on see eelhäälestus ja, ja tihti  ka pärast seda siis näiteks räägime, tuletame jälle meelde,  mis me seal spordi päeval tegime. Aga kui see näiteks ära jätta, kui ei oleks sellist ettevalmistust,  kas see tähendaks laste jaoks siis nagu paanikat? Ma arvan, et kas siukest paanika on, aga kindlasti see oleks hirmutav. Et juba noh, ma nägin siin üks minu klassiõpilane oli,  et tal oli rongisõit, oli esimene ja kuigi ta teadis,  et ta tuleb rongiga sõitma, siis see oli ikkagi hirmutav  tema jaoks. Et kui jätta ära kõik see selline rääkimine,  et kuhu me lähme, et, et siis see oleks üsna hirmutav. Ma sõidan täna esimest korda selle rongiga ja. Et oli ka natukene hirmutav siia tulla, aga meie lastele  seda enam Et me peame rääkima Kuhu me lähme ja miks me lähme? Nad on kõik omamoodi, et ma ei saakski neid nii-öelda ühe  mütsi alla panna, et et vastavalt sellele,  kuidas keegi suhtleb, me oleme püüdnud endale leida need vahendid,  et igaüks saaks suhelda, et sellepärast on meil kaasas  ka neid erinevaid asju igaüks siis omas keeles,  kui meie ütleme, et, et me kasutame meie emakeel on  siis eesti keel, siis nende emakeel on See AC ehk alternatiivkommunikatsioon, mis on  siis segu tihti meil BCS piltidest? Suhtlusraamatud lihtsustatud viiped, verbaalne kõne,  et see kogu see segu on nagu meie lastel tihti. Nii rongisõit on õnnelikult lõppenud, Tallinnas see aegviitu  sõit kestis 50 minutit ja tundus, et lapsed talusid seda  sõitu väga hästi. Et ilmselt veidi pikem sõit oleks nad ära väsitanud,  aga, aga see selline 50 minutit oli täpselt paras. Mingisuguseid muresid küll kellelgi ei paistnud silma  ja siit edasi on tegelikult üks 500 meetrit loodusmajani  ja seal lähedal on kohe ka matkarada, nii et tegelikult on  see logistika väga-väga hästi. Siin juhendajad teevad BCS piltidega praegu sellist kiiret tööd,  et näitavad lastele, et mida meil on vaja otsida,  et maja pilt ja, ja, ja looduse pilt ja ühesõnaga selline  väike sissejuhatus, et lapsed saaks. Ja aru, kuhu me liigume? Aegviidu matkarada asub lühikese jalutuskäigu kaugusel  rongijaamast ees ootab poolteist kilomeetrit laudteed. Tuleb välja, et Käo keskuse lapsed on esimesed,  kes sellel rajal ratastooliga liigub. Ootan teid sõõriksoo õpperajale, nii. Istuge lähemale. Misa, sa oled esimest korda metsas, palju õnne,  Misa. Kui me räägime õues õppest, kui tähtis on see,  et laps saaks reaalselt nuusutada ja katsuda  ja ma ei tea Hästi oluline, et nad saaksid erinevate astingute kaudu seda infot,  et üks asi, nad näevad, saavad katsuda, maitsta,  tunda lõhna ja siis veel sinna pilt ka juurde,  et siis see sümbol tähendab ki seda, seda eset  või seda marja või seda puud. Aga kui rikkalikud need pildimaterjalid on need,  kui detailsed pildid on erinevate, siis asjade  ja objektide kohta. Üsnagi detailsed, aga nüüd oleneb lapsest,  et kas temal on vaja seda väga öelda, need,  et see mustikas või pohl või, või talle piisab sellest,  et on marjad, hapumari ja magus mari, et jah,  et vastavalt siis tema tasemele. Aga ma vaatasin, et lastel oli rähni pilt oli täitsa olemas. Ja teatud. Nendes suhtlusraamatutes on oluliselt rohkem neid pilte ja,  ja saab öelda ka, et kas vähm või või kuldnokk või,  või linnuliikidest rääkida. Me kasutame, mis meil täna kaasas olid, meil olid kaasas suhtlustahvlid. Kus on siis ühel A neljal on WCS pildid ja meil olid kaasas  suhtlusraamatud ja olid ka üksikud WCS pildid  ja suhtlustahvlid ja suhtlus, raamatud on sellised alternatiivkommunikatsioonivahendist,  mis võimaldavad rääkida õpilase lause tasandil. Ja tänu sellele, et kui ta räägib lausetasandil,  siis jääb vähem ruumi äraarvamisele ja ka eksimisele. Et ma tõin just ühe hea näite, mis ennem oli,  et kui me tulime, kiirustasime natukene selle riidessepanekuga. Ja üks kõnetu noormees, kellel on ka tõsine füüsiline puue,  üritas mulle midagi öelda. Ma ütlesin, et jah, et ma võtan suhtlusraamatu,  saad näidata, kui me oleme riides. Ja ma panime riidesse, me läksime fuajeesse. Ta tuletas mulle kohe meelde, et tal on vaja suhtlusraamatut  ja ta ütles selle abil, et tal on kindad koolikotis. Ehk ma ei olnud talle sõrmkindaid kätte pannud. Aga kui tal ei oleks olnud seda suhtlusraamatut,  siis ma ei oleks seda teada saanud, sest need kindad olid  kuskil minu jaoks ebaloogilises kohas. Aga, aga tänu sellisele suhtlusraamatule  või suhtlustahvlile, et nad saavadki selgeks teha  ja meiega rääkida, see on nende keel. Õues õppetund väike maitseelamus, väike kokkupuutumine mustikaga. Mustikat. Kui oluline see reaalne on, et sa võtadki puu küljest seda  vaiku või annad selle marja lapsele? See on hästi tähtis, et erinevate kanalite kaudu nad seda  infot saaksid, et üks asi on pilt, teine asi on reaalne ese  ja veel on see maitse lõhn, et kõik see erinevad kanali  astingute kanalite kaudu see info tuleks,  on hästi-hästi oluline. Aitäh. Millised linnud teevad puu sisse auke? Kas teie pildiraamatutes on ka niisuguseid pilte hüljes? No kuivõrd sellises metsakeskkonnas, kus on loodusrada  ja võib-olla mõned uued asjad, kuivõrd suhtlusraamat toetab seda,  on seal kõik olemas. Ei ole, aga õnneks need suhtlusraamatud ongi üles ehitatud selliselt,  et sinna saab alati panna juurde sõnu. Et täna, mis ma avastasin näiteks oli see,  et mul on suhtlusraamatus puudus sõna kaldtee,  mis on tegelikult ju nii tavaline. Aga kuna ma tahtsin küsida tema käest, et kas me läheme  trepist või kaldteelt Siis ma ei saanud seda suhtlusraamatu abil küsida,  sellised sõnad, mis on vajalikud ja mida ei ole suhtlusraamatus,  tulevadki välja selliste õppekäikudega. Aga õnneks jah, need suhtlusraamatud on sellised,  mis kogu aeg kasvavad, mida rohkem sa neid kasutad,  siis sinna saab neid sõnu juurde panna. Aga kuidas see rada tundub, et see on üsna niisugune sile,  kas loodus on piisavalt lähedal või on? Tuleb tuua seda natuke lähemale, et siin on hea liikuda ratastooliga,  aga samas just et see seen on ikkagi seal maas ja,  ja seda ta seal kaugelt võib-olla ei näe  nii hästi, et siis on nagu vaja ikkagi tuua siia laudtee  peale see seen. Nii et keegi juhendajatest peab olema siis see,  kes mööda metsalust ringi trambib ja tassib kohale asju. Jah, jah, seda küll. Siin on see Iga selline õppekäik on ju alati seotud mingisuguse sellise plaaniga,  et kuna on koolipäev täna, eks ju, mis siis on see eesmärk  lastel või õpetajatel? Ja üks selline, kõige peamine, võib-olla eesmärk on õppida  seda kohapeal mitte me ei õpi siin laua taga istudes seda,  et mida teeb rähn ja, ja missugune see näitame rähnipilti  vaid me lähme loodusesse ja näitame, mida ta on korda  saatnud või vaatame neid puuseeni või et minna sinna koha peale,  tunnetada seda, mis asi on mets, kuidas üks poiss oli täna  väga rõõmus selle üle, ta ütles, et ta on esimest korda metsas. Et mismoodi me saime vaadata, kuidas puuoksad tema pea kohal  liikusid ja kuidas lehti langes. Et kõike seda õppida koha peal, mis see loodus tegelikult on? See ongi see peamine eesmärk, et õppida läbi seoste. Et kui meie õpetame näiteks, et et see on nüüd see käpp  sellel loomal, nagu me täna nägime või et see on see jälg  ja tema suhtlusraamatus on seesama pilt,  et siis ta tegelikult loob selle seose tunduvalt paremini kui,  kui siin. Kas siis video vahendusel näidata talle mingit  filmi või mingit muud moodi, et, et sellised õppekäigud on  hästi suure väärtusega. RMK on viimastel aastatel panustanud palju ligipääsetavusse,  et ka ratastooliga matkajad pääseksid loodusele võimalikult lähedale. Ligipääsetavuse info on RMK koduleheküljel olemas. No meil ikka käib aastas kuskil neli kuni kuus,  olenevalt aastast, et, et aga täna on muidugi erakorraline päev,  kus meil on siis kolm korraga, et, et Porkuni kool on  kakerdaja rabas lausa ja, ja kiigemetsa kool oli siin  siis kahe grupiga ja siis veel puutepunkt  ka lisaks see inmarada. Nüüd valmis meil alles eelmisel aastal. Ja seda kasutavad väga palju siis. Just kärudega lapsevanemad, kes tahavad minna metsa,  aga ratastooliga me isiklikult ei tea, et meil oleks veel  keegi siiamaani käinud. Nüüd on üks kool, see kiigemetsa kool sai  ka nagu julgustust, et nad edaspidi mõtlevad  selle peale, et nägid, et täna see on välja tuldud. Et, et võib-olla võtavad ka järgmine kord kaasa. Need Käo põhikooli lapsed olid siis esimesed,  kes ratastooliga seda rada läbisid. Minu teada küll, jah, ongi rada läbi, te olete läbinud  poolteist kilomeetrit, ma ei tea, kas see tundub paras retk  või oli lühike. Lühike oli, aga nüüd ootab meid loodusmaja,  kus siis saab põhimõtteliselt ise üht-teist meisterdada  ja teha. Kõik olid väga tublid. Kui palju infot ühte sellisesse päeva üldse tohib panna  laste jaoks? Meie laste jaoks väga palju ei tohi, ütleme,  et, et noh, siin lõpupoole oli juba näha,  et nad olid natukene väsinud. See on selline õrn piir, et kui meil on suur grupp,  siis me peamegi ära tabama, et, et millal on ühe jaoks  piisav ja, ja teisele võiks veel veel rääkida. Et kuna, kui me käime oma õpilastega, siis meil on üks,  ühele saatjad kaasas ja see ongi suur pluss,  et siis sellele, kes võtab rohkem vastu seda infot,  talle saab ka seda anda ja teine, kes ei,  ei püsi paigal ja tahaks juba edasi kõndida,  siis temaga sai minna selle loodusrajal natukene kaugemale  ja teha teisi asju. Et selles mõttes, et me peame hästi lähtuma lastest. Aga tänu sellele, et meil on üks ühele saatjad kaasas,  et siis me saame seda teha ka Joonatani isa ütleb, et poiss armastab virtuaalset maailma. Talle meeldivad pildid ja pusled. Matk loodusesse on seega hea vaheldus. Kuid Joonatani tähelepanu ei ole väga püsiv. Kui ta tegelikult tüdineb igast asjast maks on kaks tundi,  siis ta on tüdinenud, siis ta tahaks midagi muud. Et see, ütleme see looduses on. Me oleme käinud matkaradadel, on ju? See. See ei vaimustab teda, aga talle meeldib selles mõttes. Mis siis vanema roll on ära tabada lihtsalt see hetk  või planeeridagi neid üritusi siis lühemalt? See tuleb kõik jooksvalt, aga me oleme alati ette arvestama,  et kui me kuskil oleme kasvõi sünnipäevade üritused,  Maxima on see kaks tundi. Et see tuleb nagu, noh see on nagunii meie jaoks  nii loomulik see nagu pea sees juba, et kui midagi mõtlen,  kuhu lähme. Noh, me juba teame, kui kaua, mida kuskil. No mis mulje tänasest päevast jäi, et kolm erivajadustega  laste gruppi, kuidas sa hakkama said? No ma loodan, et hästi. Aga eks see natukene nõuab sellist uuesti läbimõtlemist mängimast. Sa pead tegema asja lihtsamalt. Nad on nagu vahetumad, sa saad tagasiside,  kohe. Ei ole midagi hullu, me oleme nõus võtma neid. Tulge aga. Kas teil on tehtud ka mingit erilist ettevalmistust,  kas seda oleks üldse vaja? Oleks sest et meie enda retkejuhid on seda  ka öelnud, et me ei ole läbinud meil kunagi käis rääkimas,  kui me ise rääkisime sellest probleemist,  et meil käib päris palju, et meil oleks seda vaja,  siis aga see oli juba väga palju aastaid tagasi,  nii et ma arvan, et enamus meie looduskeskuse juhtidest ei  ole ka seda kursust läbinud. No mida tahaksite teada? Kindlasti, kuidas kellegagi peab käituma,  kuidas autistiga käituda, mis tähelepanu tuleb pöörata,  ütleme Towni sündroomiga, et mis on nende vajaduse eripära,  et kuidas just see, see kontakt ja, ja mida keegi vajab,  et päris hästi ikka seda ei tea. Aga kuidas siis toimub püsti? Jah, ma arvan, et siin mängib oma intuitsiooni rohkem. Kindlasti me mõtleme selle asja teistmoodi läbi,  me ei tee nendele töölehti, me teame, et seda tuleb võtta lihtsamalt. Nad on hästi vahetud, nendel on hästi näha kohe,  et see tagasiside ja, ja olenevalt grupist,  kas nad tahavad katsuda rohkem näiteks meil on olnud  ka Heleni kool kes on siis viipekeelega ja,  ja nad on tahtnud tuua ka ükskord rääkisime,  et, et pimedaid siia, sest meil on hästi palju just seda  kompimist ja katsumist veel. Et kindlasti oleneb ka programmist see, mis on just praegune teema,  on see loomade talvine ettevalmistus ja,  ja see on just see, mis lastele nagu hästi peale läheb,  et et me ei hakka nendele selliseid raskemaid metsanduslike  programmi ikkagi tegema. Mis sa lõpetuseks arvad, kas selline suur organisatsioon  nagu RMK on valmis erivajadustega inimesi vastu võtma,  neile samasugust loodus haridust pakkuma? Ja ma arvan küll jah, et pigem, võib-olla jääb see ikkagi  praegu koolide taha, kes ei julge välja tulla. Aga kui meil on ikkagi käinud siin lähemal olevaid imastu on  praktiliselt igal aastal käinud, nii et kui nad on ükskord  juba selle tee selgeks saanud ja selle turvatunde kätte et. Siis nad tulevad, et see on selle esimese piiri ületamine  või praeguses hirmutunde ületamine. Praegu on selline väga hea pingelangus, et kõik läks. Oodatust paremini, et ma arvasin, et ikka tulevad  mingisugused väikesed kas tagasilöögid või,  aga tegelikult läks kõik viis pluss. Kõik lapsed on rõõmsad tagasi, töötajad on rõõmsad tagasi  ja mis veel? Siis oli see, et see me saime sellise kindlustunde  ja ja tegelikult ka tahte, et, et veel minna rongiga sõitma. Et kui me oleme siin käinud kas balti jaamaturule  või siis nõmmel sõitnud rongiga ja pole julgenud tegelikult  kaugemale minna. Et see vastuvõtt, mis siis oli nii RMK poolt kui tegelikult  vagunisaatja poolt. Et see oli väga soe, väga-väga head tunded,  on. Nagu nägite, saab hakkama küll, kui väga tahta,  on vist lühike vastus neile küsimustele,  mis said saate alguses püstitatud, saavad hakkama  erivajadusega matkasellid. Kui neid juhendada ning vajalikul määral abistada,  saavad hakkama matkakorraldajad. Loodus teadupärast on aga avatud kõigile,  kes aga tema vastu huvi tunneb. Meie matkaseltskond sai aga sellest retkest kõvasti julgust  juurde ning järgmiseks planeeritakse juba merereisi. No latti tuleb ju ikka aina kõrgemale tõsta. Aitäh, et vaatasite. Uus puutepunkt on teie ees juba järgmisel nädalal. Olge terved.
