Tere, lapsed, suur rõõm on teid jälle näha. Tere, tere. Nagu te näete, on siin mul külas täna vahva kalamees Veiko. Ja ma. Mis juhtus? Ja ma arvan, et Veikol on varuks jälle üks väga äge  omamõeldud muinasjutt. Ka. On tegelikult, oota, vabandust. Kas sa saad tõsta mul selle kausi ees? Tõstan soki. Mustast kaugemale väga hea. Ei no mul põhimõtteliselt on üks muinasju küll olemas,  tegelikult aga see lõpp ei ole veel päris valmis,  seda tuleb veel seal natuke siluda ja. Kus sul algus on olemas, see lõpp tuleb iseenesest? Ei, mida, ootame ikka mihkli ka ära, Mihkel peab kõik jõudma. Ei, Reiko Mihkel teab väga hästi, millal peaks kohal olema. No kaua me siin ootame, saade enne läbi,  kui Mihkel tuleb, räägi parem, mis, kes muinasjututegelased on. No olgu, seal on niimoodi, et seal on kaks venda,  eks, kes on vähekene, targemad ja targad. Ja siis kolmas vend on vähekene metsa poole. Mis see tähendab? Tere, ei, tere, natuke totu natuke. Tere. Tere, Veiko. Tere lapsed. Sina ei ole. Ei, me räägime hoopis teisest. Muinasjutt ja Heiko hakkab kohe mõnus jutu rääkima. Oot, oot, mis, mis, mis on miskit lahti või,  või mis sul viga on? Tuju paha, mis seal on? Ma ei tea. Noh, ma tahtsin lihtsalt. Kooki võtta võtsid ja ei, ma tahtsin tegelikult kooki ise teha. No Timmu, mina ma tean, et eile oli väga tähtis sünnipäev  siin lastetoas ja, ja ma tean, et mina tahtsin  ka tulla, aga ma tahtsin teha selle puhul ühte kooki  ja siis see kook ja ah, kõik läks, ühesõnaga metsa mul. Ei noh, pole hullu, no teinekord ja ma teen kringlit,  näe, teinekord on ikka nii, et noh, esimest korda teed,  et siis läheb metsa. Küll teinekord välja tuleb, pole. Mis värk selle metsaga mis mõttes ja no selles mõttes,  et. Et üks sinu muinasjutu tegelastest on veidi nagu metsa poole  noh siis. Mikli kook läks nagu metsa, eks ole. Juta ütleb mõnikord mulle lausa, et mine metsa. Tegelikult on see päris huvitav mõte sul timu kui niimoodi  mõtlema hakata, siis igapäevases kõnes me tõesti kasutame  metsa kuidagi negatiivses mõttes, noh, et kui keegi on rumal,  siis ta metsa poole, kui mingi asi läheb nässu,  siis see asi läks metsa ja, ja siis on ju,  kui ei viitsi teise juttu kuulata, siis ütled talle,  et ah, kuule, mine metsa, mine metsa. Muide öeldakse isegi sellist asja, et mine puu taha ja. Äkki sellepärast, et oot-oot äkki, et inimesed kardavad? Ma ei tea, ma ei saa aru, mis, mis seal karta,  minu arust on mets väga ilus ja minule näiteks meeldib  metsas kogu aeg jalutaa. Ei no võib-olla see on sellest ajast pärit,  kui metsas oli hästi palju selliseid suuri,  hirmsaid loomi, elukaid, noh et võib-olla  siis inimesed kartsid. Ei, mina metsast nii palju ei tea, ma olen rohkem ise nagu  jõgede ojade ääres, käin. Aga äkki vanasti inimesed arvasid, et metsas oli elu nagu  nukitsamehe filmis noh, teate, neid kolle täis kubises. No igal juhul, olgu kuidas on, aga minu arust on metsas väga  tore ja mina, mina olen täiesti kindel, et need inimesed,  kes elavad metsas, on palju targemad kui need inimesed,  kes elavad linnades ja, ja pealegi mets on ikkagi aegade  jooksul inimest ju alati kaitstud. No selles mõttes, et sõdade ajal või, või mingitel rasketel  aegadel inimesed on ikka alati metsa ennast saanud peita  ja kui ei ole just väga karge talv, siis ülejäänud aasta  jooksul ju pakub mets väga häid toite, me marju,  seeni, kõiki häid asju metsas näiteks on ju,  õhk on ka väga puhas. Kasulik on, poisid, tahate mulle sellise metsaisu peale,  et ma tahaks metsa minna? Mine metsa. Ei, ma tahaks teiega koos minna, ma ei ole,  ma sellel sügisel polegi metsas käinud. Päriselt ja sügisene mets, sügisene mets on kõige. Me. Pudistama hakkasin, ütlesid, et õudselt suur seenesaak. Nojah, aga praegu, timu on juba ikka november käes,  see tähendab seda, et puudel on ammu lehte enam peal  ja see tähendab seda, et ka seenesaak on ammu läbi oot-oot-oot. Kuulge, aga me võime ju siin lastetoas seda metsa mängida. Et teeme ise endale siin selle, et ma, ma lähen vaatan maja pealt,  äkki seal on mingeid asju, et saame ise teha  selle metsa, et ma lähen vaatan. Ei kuule, oota, ära mine. Tegelikult me saame hoopis teha niimoodi,  et muidugi teeme nii, ma võlun selle metsa. Ja olete valmis, valis. Keskendun. Võimas. Väga võimas. Tule, vaata, Veiko, leidsin kaks toigast,  tule, võtame üks endale. Selle toikaga me saame nüüd hüpata üle kraavide  ja ojade. Aku teivas hüppaja hakkab minema siit ja. Ah, aa ja võta, võtad, ma võtan kaks toigast. Tule siis siia, Timmo. Ja loomulikult õrnalt. Nii, ega sa ei karda? Tule? Nii vaata Timmu meeleme ees. Sügisene mets, lehed on langenud. Väga uhke, väga uhke mets, T? Sina tuge. Tule nüüd, sina siia. Sa istu rahulikult maha ettevaatlikult ja poole ja. Olla. Na, kuidas sulle meeldib, mulle meeldib,  Sulle meeldib. Mulle meeldi dib. Mulle ei meeldi ainult teate, mis mulle ei meeldi. Mulle meeldib see, et siin ei ole ühtegi ämbliku võrku. Kardad ämblik või ei? Mulle ei meeldi need võrgud. Mulle ei meeldi, kui ma metsas käin, siis ma kogu aeg puutun  nende võrkudega kokku ja pärast on nii raske puhastada  ja see, see on õige jutt ja aga mina tegelikult natukene  isegi pelgan neid. Ämblik või ei, mis siin on, ma vaatasin juba kaugelt,  siin on suur puravikuur. Kivi puravik, ma olen väga palju seeni elus näinud,  aga mitte kunagi nii suur. See ei ole kivipuravik, see on munakivipuravik,  munakivipuravikku ei ole olemas. On mihkel, miks siis murumunad on olemas,  need on seened siis võib-olla ka munakivipuraviku? Mu ei ole olemas, see on kivipuravik, peamine metsa oma jutuga. Esiteks ma olen juba metsas. Teiseks, kui sa neid seeni nii hästi tunned. No kust sa neid tunned üldse nii hästi? Aga kus sa tead, et see ei ole mürgi sellepärast et ma olen  käinud eluaeg loodussõprade ringis ja ma tean väga hästi,  millised on mürgised. Millised on mürgised seened, millised ei ole,  ja see kindlasti ei ole mürgine seen, kusjuures kas te teadsite,  et on olemas mõned sellised seened, mis ei ole mürgised,  siis kui need läbi kupatada, et noh, kui toored sööd,  siis on mürgised, aga kupatavad läbi, siis ei ole enam. No tead sa midagi niimoodi keetmise ja aurutamise vahepeal  kuu niiske kuumusega kaladega on täpselt samamoodi,  et ega sa kala ei tohi ka kohe toorelt suhu pista,  sa pead ikka teda enne praadima või seal tead marineerima  või suitsutama ja täpselt sama pead väga hästi teadma,  mõnda võibolla tohib süüa, aga siis kala saab soolata  ka kala saab soolata ka, mis me selle puravikuga soolame? No ma ei tea, me võiksime teha suure seeneprae,  aga teate, ma arvan, et ma lasen seekord teha  selle seenepraeka jutal, sellepärast et muidu mul lähevad  jälle asjad kõik metsa toiduasjad, mul lähevad metsa. Siis asjad jõuavad ju metsa, jõuad jälle tagasi. Oot oot, oot, oot, oot. Siin veel veel üks seen on üks siin ja teine siin,  mis, mis need Need, näita. Need on põlvikud ja põlvikud. Ei, Timmu, sa, ma arvan, et sa mõtled, et need on pilvikud. Ja pilvikud need on, teate, mina arvan, et kuna neid on siin  ainult kaks tükki ärme neid võta. Tegelikult on metsas käies väga oluline,  et kui sul, kui sa leiad mõne näiteks seene  või marja, mida sa ise ei kavatse süüa pärast koju minnes  viskab umbes prügikasti, siis ei tohi neid üles korjata. Ja ei ole mõtet neile ka peale astuda, võib-olla keegi teine  järgmisel hetkel vajab. Neid poisid, see ei, see ei olnud põlvik. See. Oli puravik, see on jah, aga vot kaladega on jälle täpselt samamoodi. Ega sa ei tohi neid väikseid kalu ei tohi  ka koju vedada, ikka lased tagasi. Ilusti. Aga vaata, seent ei saa ju tagasi metsa lasta,  et ja las nad jäävad siia siis jah, las nad jäävad siia. Mis siin siis veel on? Veel? Siit leiame. Ma hüppas üle selle kännu, selle hüppe sellega ma proovin,  üks-kaks. Assa päris maru oli, ma proovin ka. Timo, aga sina jääd siia, ma olen siin. Aga kas sa paneks mulle ennem natukene lehti peale? No hea küll, ma panen sulle lehti peale,  aga Timo, sa ei tohi tegelikult nii kaua metsas lihtsalt  niimoodi mulla peal istuda panema. Panen natukene, panen alla ka. Aga igal juhul tuleb meelde jätta, et sügisel on maapind  juba väga jahe, peab olema ettevaatlik ja  nii ma hüppan. Hüppa. N lendasin üle, lendas üle hüpe, läks natuke metsa,  läks natuke metsa, läks natuke metsa, aga õnneks ma olin. Me oleme metsas juudi metsa ja läks metsa. Olemegi metsas. Pange mulle rohkem lehti peale, paneme rohkem lehti. Pange rohkem lehti, rohkem lehti peale. Tead, mis, mis ma tahan, ma tahan. Tahan nagu natukene siilitunnet kätte saada,  mis tunne on, kui oled siil ja lähed talvel? Et oota, oota tasa, tasa. Kas ma, kas ma ei kuulnud keegi nagu abista kuskil? Oota. Kes seal on? Ma ei tea tootega paista. Saa aru, sa ole vait, sa. Oleme vaikselt. Kui me oleme väga vaikselt, siis ta tuleb meile võib-olla ligemale,  mina ei usu, et see karu on. Mulle tundub, et see ei ole karust. Karu ei tule niisama inimese juurde. Sa ehmatasid teda, Timmu, ta läks minema. Tead, Timmu, sa oled haigeks jäänud. Sa oled haigeks jäänud, Timmu, mis mõttes? See ei ole hea, istud lihtsalt jaheda pinna peal  ja niimoodi jäädakse haige haigeks, mina tea,  mul hakkab ka natukene kõhe kuidagi siin natuke jahe  ja kõhe ja tegelikult ongi nii, et ikkagi praegu ei ole enam  suveaega ja me oleks pidanud ennast kõik soojemalt palju soojemat. Oleme lühikeste varrukatega. Nii et lähme nüüd kähku ja kodu poole, kuulge,  mul ei ole potassid isegi. No vot näed, kodus paned siis pool kodu on. Kus ta oli seal või oot, oot-oot-oot. Ma ei tea, kuskil oli, aga ma ei, ma tulime sealt teate,  noh, see on nüüd see hetk, mida mina ootasin,  terve selle aja. Ma teadsin, et me eksime ühel hetkel siia metsa ära,  nii ei tohi minna kunagi metsa, et sa ei oska pärast tagasi  koju minna, sellepärast mina terve tee, kui me siia tulime,  vaatasin hoolega ringi ja mõne puu peale tegin  ka märgistuse, nii et nii mina oskan koju minna,  sellepärast et mina tean, et siin oli känd,  mille tasime üle, tuleb meelde jätta. Selle eest läheme üle. Siis siin oli täpselt selline oks, mul jäi meelde,  et siin maas oli üks selline oks, vana vana ront. Sellest tuleb mööda minna ja me hakkamegi koju jõudma. See on väga kaval. No vot seal kalal olles, jõgede ääres, seal on lihtne,  lihtsalt lähed mööda jõge ja siis pärast tuled tagasi,  ei ole kuidagi eksida. Metsas on keerulise metsas on keerulise,  nii et Timo peab olema ettevaatlik, poisid,  ma jäin ju siia üksinda maha. Sa jäid. Kõhe siin olla, oi vabandust. Mul on tunne, et siin taga keegi vahib mind. Üks loom, päris kõhe on. Tule ära siis. Tule, tule ära tule siia. Tulge, tulge koju, aega. Aega head aega, tule, lähme timu. Ära karda, tule, tule, tule siia, me koju.
