Aulikud televaatajad. Me elame erakordsel ajal. Aga selle aja teeb meie jaoks erakordseks see,  et praegu elame meie Me elame erakordses ajas ja selles ajas on meie ümber  erakordne maailm. Niisugust kõiksust pole kunagi varem olnud  ja ei tule ka enam üheski tulevikus. See kihutusjutt on mõeldud neile, kelle jaoks maailm on  vahel nii tavaline, igav ja hall, sealhulgas mulle endale. Vaata Vladislav seda maailma näiteks ohaka,  lindu ja küsieneselt, et kumb teist on siis igav  ja hall tema või sina? Tänase tuisuse ilmaga oleme me tulnud vaatama,  mis teevad ohakalinnud. Ohakalind on värviline ja ilus lind. Kellele peale jäälinnu Eestis vastast ei leia? Aga kuna jäälind on vee ääres? Siis võime julgelt nimetada ohakalinnu selle talve värvide  päästjaks ehk siis maismaal ei ole temale vastast. Kui me tahame leida talves värve, siis peame vaatama  ohakalinde ohakalinnu punane nägu musta kollase. Kirju tiivad, hallikas, pruunikas kõhualune on väga-väga ilus. Kuidas vaadata? Selline atraktiivsus on saanud ohakalinnule  ka saatuslikuks. Parimad paigad, ohakalinde kohad. On teeäärsed, umbrohuväljad ja muud tühermaad. Ehk siis sellised kohad, kus kasvavad ohakad  ja takjad ja muud korvõielised mida inimesed nimetavad umbrohtudeks. Enamasti on linnusalgal käsil mitu umbrohuvälja. Kui ühe juures häiritakse, lennatakse kohe teise juurde. Ja kuna need taimed ei ole väga kõrged, mille peal nad toit Siis on vaja alati, et keegi puu otsas jälgiks,  et ega ei ole ühtegi vaenlast ümbruskonnas. Ja nii nende tegevus toimubki. Üks lind on puu otsas valvel ja teised toituvad ohakate  ja muude umbrohtude peal. Vahepeal käiakse puu peal ja võetakse paar nokatäit lund  ja minnakse edasi ohakaid ründama. Ohakalind on meil Eestis ulgulind ehk siis linnuparved  ulguvad ringi mööda maad ja otsivad paremaid. Toitumiskohti samas teised linnud lähevad hoopis lõuna poole,  et seal paremat elu otsida. Miks on ohakalinnu ilu saanud talle saatuslikuks? Inimesel on selline komme, et ta tahab midagi ilusat nähes  seda taskusse pista ja kaasa võtta. Ehk siis omada. Ammustel aegadel linnupüüdjad teenisid selle pealt head raha,  et püüdsid ohakalinde ja müüsid neid inimestele. Tänapäeval enam ohakalinde püüda ei tohi looduses. Mis ta nüüd müüa? Kahjuks Lõuna-Euroopa maades püütakse siiani röövpüügina  ohakalinde ja müüakse puurilindudeks. Meie siin. Eestis saame aastaringi jälgida oakalindude põnevaid tegevusi. Keegi neid siin ei ohusta. Ehk siis puurilindude s neid ei püüta. Tralind toitub peamiselt ohakate ja takjate seemnetest,  kuid vahel sööb ka putukaid. Ma oletan, et ta ei ütle ära ka takja koi vastsetest. Need on tibatillukesed valged tõugud, kes elavad takjavartes  ja nutides. Neid on ka kaislate ja pujude vartes. Miks ma seda tean? Eks ikka sellepärast, et need tõugud on suurepäraseks õngesöödaks. Vaja on vaid tibatillukest ja peenikest konksu. Tavateadvuses on õngesöödaks ikka vihmauss esmajoones just  kus ehk peenemalt ei süüni ja fuetida. Mul on aga järgi proovimata, kui hästi meelitab kalu  Venemaal aretatud ussitõug. Startjel eesti keelde tõlgituna kullakaevur. Selles tagasihoidlikus Tartumaa laudahoones elasid kunagi lehmad. Praegu on siin üle kolme miljoni asuka, kes on tulnud siia Venemaalt. Kohe uurime, mida nad siin teevad. Pupastvere endise lauda põrand on praegu kaetud sõnnikupeenardega,  mille väikestel asukatel on vaid kaks ülesannet. Süüa ja sigida. Ning selle käigus teevad nad sitast mitte saia,  vaid midagi palju väärtuslikumat biohuumust. Selles peenras siin ei kasva mitte lilled  või maasikad, vaid vihmaussid. Mida need ussid siin teevad? Nad töödeldavad ümber lehmasõnnikud, mis on komposteeritud,  on ennem noh, tegelikult nad söövad kõiki kõiki orgaanilise  jäätmete aga meie kvaliteetse biukumus jaoks on lehma sõnnik  on kõige sobivam. Kui palju neid usse siin peenra peal on? No oleme arvutanud kusagil neid suuri on kuskil 3000 ruut  ruutmeetri peal aga väga palju noori, mis kogunite välja tulnud,  need on väiksed valged niiditaolised ja neid on väga palju,  et kuu aja pärast nad saavad samad suureks. Ja siis hakkavad töödeldama veel kiiremini. Kõige tegusamad on ussid toatemperatuuril  ning ruumi niiskusesisaldus peab olema kõrge. Värske toidulaud kaetakse ussidele kord nädalas,  iga uss sööb aga ööpäevas ära oma kehakaaluga võrdse koguse komposti. See on nüüd siis nende toit siin? Jah. Me toome siia vahele, et ta siis siin jahtub  ja siit mugavam võtta. Ja siis söötmine ta toimibki vigadega käsitsi,  ainult siin mingit masina ei ole veel mõeldud. Et lihtsalt siis peenrale uus kiht peale ja,  ja uus kiht peale, et ta siis läheb kõrgemaks. Tuleb raputada peale, et ta oleks nagu vabalt peale mitte pressitud,  vaid vabalt nagu õhk, käiks ka. Kas lisaks toidule tuleb midagi veel anda? No siis, kui läheb kuivaks, siin on näha Kui näiteks selline juba? Muld on selline, siis me niisutame, võib kasutada,  kas kastekanni, noh praegu mina kasutan seda sifooni. Sellega. Mugav tööd teha ja. Et vihmauss tahab ikka vihma ka saada, parasjagu. Siis, kui tema nahk ussi nahk kuivab. Ta surebki ära. Jätame tubli töömehe loomi, toitu. Ma ja kastma ning uurime usside perenaiselt,  mille poolest Staratel tõugu vihmaussid Eesti ussidest  paremad on. Eesti vihmaoosid, nad on looduslik, aga vihma usta raadil. Ta on aretatud ja meie vihmaratel töötab palju suuremas temperatuurisektoris,  pluss kaheksa pluss 29 kraadi ja nad annavad 1500 jarglas aastas. Nad söövad absoluutselt kõik erinevad. Orgaaniline jäätmeid lehmasõnniku sigasõnniku. Siis linnusinniku köögijäätmeid, siis vana paber,  möödunud aasta puulehed, näiteks üks tonnis kompostis me  saime kuskil 600 kilogrammi biohuumust ja kümme-viisteist  kilo usse. Mis see peohuumus üldse on ja miks ta parem on,  kui sõnnik? Biooma koloogiline puhas väetis, mille kasutamine parandab  agrokeemilisi omadusi tõstab põllumajandus toodangu  kvaliteedi ja suurendab saaki. Vihmaussi ehk vermi kompostimist uurinud Tallinna  tehnikaülikooli teadlase Mari Ivaski sõnul sobib Eesti 13-st  vihmaussiliigist kompostimiseks vaid üks sõnnikuuss ent  võõrliik on jäätmete hävitamisel siiski veel edukam. Tegemist on ka nende puhul tähendab vene firma puhul  sõnnikuussiga kuid see ei ole enam päris meie looduslik sõnnikuuss,  see on niinimetatud. Kuidas ma ütlen siis aretatud aretatud tootlikum vorm. Siin võib paralleele tõmmata ükskõik missuguse koduloomaga  kõigi nende eellased on olnud ju ju metsikud,  on tulnud loodusest ja antud juhul on tegemist  siis vihmaussi kodust tud vormiga. Kuidas see vihmaussi elutsükkel üldse välja näeb? Ka elutsükkel näeb välja selline, et vihmauss muneb muna. Ja selleks, et see muna oleks kaitstud läbikuivamise eest,  selleks ta pakib selle muna või ka mitu muna korraga  kookonisse eritab sellise limakesta. Ja see kookoni jätab ta mulda. Nii uss oma lastega rohkem ei tegele. Edasi teatud aja jooksul kookonis valmivad väikesed ussid  või siis üks uss, juhul kui seal on üks tulevad mulda välja  ja alustavad oma elu. Ja see, kui kiiresti noored ussid on võimelised muna munema,  kookoneid eritama, see sõltub jällegi liigist. Ja sõnnikuussil peaks see aeg olema umbes 30 päeva. Aastakümneid, kui mitte aastasadu on ju eestlane lihtsalt  seda sõnnikut viinud põllu peale. Miks see nüüd järsku halb on või mida see uss  selle sõnnikuga teeb, et see tulemus siis seda,  kui palju parem on? Uss lagundab sõnnikus olevaid ühendeid. Lagundab keerulised lämmastikuühendid selliseks lihtsaks,  nii et taimed on võimelised neid kiiresti omandama. Aga uss ei tee seda töö üksinda vihmaussi,  osa on seda materjali lagundada, peenestada  ja oma seede ensüümidega mingil määral rikastada,  aga põhitöö teevad ikkagi ära mulla mikroobi. Kooslus. Need on seened, need on bakterid. Peale selle on terve rida väiksemaid selgrootuid. Näiteks hoogännalisi lesti, nemad toode ja kõigil neil on  sõnnikuhunniku või siis jäätmete. Aineringes toiduahelas oma osa. Räägitakse, et need kompostiussid söövad praktiliselt kõike. Kas see vastab tõele? Tundub küll, ainult materjal tuleb teha neile suupäraseks,  see tähendab seda, et materjal peaks olema peenestatud. Tal peaks olema ligipääs materjali pinnale. Tal peab olema seal piisavalt niiskust. Tal peab olema sobiv temperatuur. Ja siis ta peaaegu lagundab kõik asjad ära. Vihmauss on võimeline lagundama ka väga halbu saasteaineid,  nii et ta muudab selle materjali kindlalt paremaks  ja tervislikumaks. Minule tundub, et sõnnikuussi kasutamine jäätmekäitluses  võiks olla väga perspektiivne ja kindlasti on ta äärmiselt keskkonnasõbralik. Miks ei võiks olla peres oma väike kompostikast? Vihmaussidega, kes lahendab ära selle ühe pere biolagunevad  jäätmed ja miks ei võiks meil olla firmasid,  kes tööstuslikult toodavad fikomposti ja kasutavad ära  tunduvalt suurema hulga jäätmeid? Pupastvere ussilauda perenaine kurdab aga hoopis,  et nii mõnigi Eesti talu mees, kel omal sõnnikuga midagi  peale pole hakata, ei raatsi sellest mõistliku hinna eest loobuda. Siiski loodetakse ussifarmis tänavu toota 1500 tonni biohuumust. Aga plaan on ussipeenraid laiendada ka teisele korrusele  ja tõsta tootlikkus enam kui kahekordseks. Tootlikkuse suurendamiseks on aga veel üks põnev võimalus. Venemaal töötavad nii palju inimesed vihmaussidega  ja nad on täitsad. Fännid, kellele väga meeldib, töötavad nendega  ja nad panevad klaasiline muusika. Et kui muusika mängib, siis vihmaussid töötavad 15 20  protsenti fiktiivsem ja kiiremini. Kas te siin plaanite ka neile muusikat hakata mängima? Muidugi plaanime, soovime ka, et meie vihmaoosid töötavad  paremini ja efektiivselt. Välja valitud. Mõtleme aga täpselt see peab olema klaasilene,  vaikne muusika. Venemaal kasutatakse vihmausse isegi käibelt kõrvaldatud  paberraha hävitamiseks. Väidetavalt olla selline peohuumus pisut sinakat värvi. Aasta pärast, kui euro tuleb, jääb ka meil Eestis päris  palju paberraha üle. Vaatame siis, mis värvi huumust sellest saab. Kui ei ole looduslikud tingimused Eesti krooni  komposteerimiseks siiski veel sobivad, sest miinuskraadidega  ei lähe kompost lihtsalt käima. Tänavune talv on tavatu nii oma pikkuse kui  ka lumerohkusega milles on nii head kui ka halba. Näiteks Peipsi järves võib tänavu korda minna sealt muidu  kaduma kippuvate siigade ja rääbiste kudemine kuid. Pisematele järvedele paneb kalastiku poolest see talv paraja põntsu. Nii paariks aastaks. Kui kõrget kütte? Võttearved välja arvata on külmad ja lumerohked talved  eestlastele no ikka meelt mööda olnud. Küll ei suudeta aga leppida paratamatusega,  et sellisele ilmastikul on mõju meid ümbritsevale keskkonnale. Madalad rohketoitelised järved nagu ka Klooga järv on esimesed,  kus hapnikupuuduse tagajärjel kalad surema hakkavad. Kuidas siin Klooga järvel siis praegu hapnikuga jää all  olnud on? Ei no ühe lausega öeldes ütleks, et väga halvad,  sellepärast et. Me oleme siia Siia idakalda lähedale puurinud augu ja siin meil on nüüd  kaks apnut, ku sensorid sees. Ja see parempoolne näitab Põhjahapniku põhja kihis hapnikusisaldus ühe meetri  sügavusel ja jää all näitab see vasakpoolne. Vasakpoolse sensori näit on 0,26 milligrammi liitris  hapnikku ja põhja lähedal on täiesti null,  nii et asjaolud on väga kriitilised. Rusikareegel on, et nii kaua kui on vees hapnikku rohkem kui  kaks milligrammi on. Kõik väga hästi ja kalade suremist ei toimu. Millised kalaliigid selliseid olusid üle elada suudavad? Eesti kaladest kindlasti kuldkoger suudab hõbekoger  ka linaskile on see juba selline väga ohtlik tase  ja vingerjas ega, ega rohkem. Aga vaatame, kas me kahvaga kedagi kätte saame. Näeme siin, et, Palju surnuid kalu on ja liikides tundub,  et kõige rohkem on surnud kiiska. Väikest augi on. Surnud, ja isegi ma näen, et mõned hingud on surnud  ja särge ka. Hapnikupuudus tekib olukorras, kus järv on terve talve  lumise jääkaane all olnud ja lumesulavett pole jääpragudest  juurde lisandunud. Kui kinni on külmunud ka sissevoolavad ojad  ja kraavid ei ole järvel lisahapnikku mitte kusagilt tulemas. Üldteada tõde on see, et, et hapniku toodavad rohelised  taimed fotosünteesi teel ja talvel, kui veekogu on kaetud  jää ja selle peal ka sageli paksu lumekihiga,  siis valgus sinna ei jõua ja fotosüntees lakkab. Sellest ongi tingitud, et need taimed siis hapnikku ei tooda  ja pigem muutuvad hapnikutarbijateks, hakkavad seal  siis lagunema ja, ja langevad põhja setivad. Kui hinnata, kui palju kalad siis hapniku ära tarbivad vees,  siis see on võrreldes selle orgaanilise ainega. Kas võib ka öelda niimoodi, et need kalad,  mis sellisel hapnikuvaesel talvel ellu jäävad,  on nii-öelda tugevamad ja, ja nii-öelda looduslik valik? Ja on see, mis teeb oma töö. No kindlasti nad on tugevamad, nad on, ütleme,  võib-olla tervemad, nad on võib-olla vähem nakatunud  parasiitidest Kõige rohkem muretsevad kalade suremise pärast muidugi kalamehed. Kahjuks ei päästa aga inimeste poolt jäässe aukude puurimine  ning jää pealt lume lükkamine järve elustikku. Mida suurem on järv, seda võimatum on inimesepoolne sekkumine. Aga mis seal jääall siis toimub, mida need kalad seal teevad,  kui hapnikupuudus neid ähvardab? Füsioloogilistest muutustest tuleks kõigepealt nimetada  südametöö intensiivsuse langust aga samas südamelöögi maht kasvab. Siis teine punaliblede hulk veres kasvab  ja punalibled ongi need, mis siis seda hapnikku kannavad  seal veres. Aga muidugi, mida veel kalad paljud teevad,  on sellised käitumuslikud muutused, et nad tegelikult  hakkavad ikka otsima selliseid kohti üles vees,  kus on siis rohkem hapnikku, kas nad tulevad  siis nii-öelda põhjakihtidest rohkem pinna kihtidesse  või ujuvad kuskile ringi. Näiteks? Kuskile oja või jõe suudmealale kus on rohkem hapnikku või,  või ka lähevad sellistesse kohtadesse, kus on madalam temperatuur,  madalama temperatuuri korral on siis ainevahetuse aeglasem,  aga samas lahustub ka seal rohkem hapnikku. Selleks, et hapnikuvaeses vees elavate kalade käitumisest  ja nende kehas toimuvatest protsessidest rohkem teada saada  jätkasime juba laboris, mis meil siin akvaariumis toimumas on. Proovime mudeldada siis sellist olukorda,  mis momendil valitseb Klooga järves, kus hapnik sisuliselt  puudub ja siin akvaariumis on siis erineva  hapnikutundlikkusega kalad, paljud ka samad liigid,  mis Klooga järves on ja, ja me viime siis lämmastiku  puhumisega hapnikusisalduse alla ja, ja vaatame,  kuidas need kalad reageerivad ja paljud kalaliigid,  kui hapnikusisaldus vees langeb, on võimelised tulema  veekogu pinnale ja hingama seal õhuhapniku,  kui mida siis nimetatakse ka pinna hingamiseks. Karpkalalased suudavad seda paremini teha,  ahvenlased halvemini ja siin antud akvaariumis on meile  siis neli kalaliiki, kes on erineva hapniku tundlikkusega,  siin on hõbekoger, siis on kuldkoger särg  ja särje taga on seal Kaug-Ida unimudil ja eeldades,  et kõige tundlikum on nendest särg, siis särg peaks kõige  varem minema õhuhapniku hankima ja nüüd ma puhun  siis veesambast läbi, hakkan puhuma lämmastiku Ja see tõrjub hapniku välja ja hapniku sisaldus hakkab langema. Nüüd on näha, et hapnikusisaldus on langenud alla kahe  milligrammi liitris ja kalad lähevad aktiivsemaks. Me näeme, et nende hingamissagedus on tõusnud,  nad pumpavad üle oma lõpust rohkem vett,  et saada siis vajalik hapnikukogus kätte. Ja kõige aktiivsem tundub olema nende särg. Kalad on targad, saades aru, et õhku kuskilt juurde tulemas  ei ole, jäävad nad rahulikult põhja kohale puhkama surudes  oma ainevahetuse aktiivsuse alla ja püüdes võimalikult  ökonoomselt halvad ajad üle elada. Tundub, et särjele hakkavad koordinatsioonihäired tekkima. Vähemalt mul jääb, näe, nüüd on olemas ta esimese pinna hingamise. Tegi särg ära. Noh, võikski öelda, et sellisel tasandil,  et ta siis lülitab ennast võttis jälle ülevalt vee pealt. Ja noh, sedasi need kalad praegu, kes saavad seal Klooga  järvel aukude juurde tulla, nii nad päästavad ennast,  sellised karpkalalased nagu Klooga järve näitel linas  peamiselt ja seal muidugi ka särg, nemad  siis suudavad ennast niimoodi päästa, aga näiteks ahven  ja kiisk, nemad ei oska seda teha, need kalad oskavad pinna  hingamist teha nagu karpkalalased. Need on evolutsiooniliselt palju pikemat aega puutunud kokku  hapnikupuuduse probleemidega sest ega see hapnikupuuduse  probleem ei ole ainult inimese poolt tekitatud,  see on looduses olnud aasta miljoneid. Olgu või miljoneid, aga särje jaoks on kätte jõudnud hetk,  mil silme eest lööb mustaks. Siin me näeme nüüd, et särg on kaotanud tasakaalu ja,  ja keerab aeg-ajalt kõht üles. Et, et see on selline hapnikusisalduse piir,  kus siis särge Sureks ära, võtaks ta siin akvaariumist välja  ja paneks ta siis sellisesse vette, kus on. Palju hapnikku. Need, kolm kala paistavad väga hästi hapnikupuudusega  hakkama saavat. Jah, hapnikusensor näitab praegu 0,36 milligrammi liitris,  see on väga. Sarnane sellele näitajale, mis me Klooga järve saime jää all  ja need kolm kalaliiki jääksid seal ilusasti ellu,  sellise sisalduse puhul Randel, mul on sulle kingitus, aitäh. Aga ühtlasi ka küsimus. Kumb kala suudab selles purgis kauem elada. Mina seda tean, aga Vladislav, kas sina ka tead? Las ma mõtlen randel. Pool purki vett ja täispurkvett, puute pind õhukaonaga,  nii, mina ka tean nüüd kummas vees on rohkem hapnikku? Tean, aga ei ütle. See jääb lahendada vaatajatele ja lahendusest,  oleneb, kas eeloleval laupäeval algab ametlikult kevad  või lükkame me selle veel mõne nädala võrra edasi seoses  erakordse talvega, mis ei taha ega tahagi lõppeda. Saate alguses küsisin, kas loodus võib olla igav  ja tüütu või olen seda vahel hoopis mina ise. Tahaks muidugi vastata, et loodus on alati äärmiselt huvitav  ja mina samuti. Aga üks väike saatan minu sees sunnib mind täna saate  lõpetuseks hoopis küsima. Kas me suudame ka nüüd märtsi teises pooles ikka veel tunda  ehedat vaimustust sellest, et maailmas ei ole olemas kahte  ühesugust lume? Helvest. Oh, oh, oh. Oo, kolm. Osoon.
