See imehall kevadpäev, see suur sulamine teeb mind kurvaks  sest ümberringi käib energeetiliste ressursside üüratu laristamine,  millest mina, inimene ei saa miskit kasu. 30 kilogrammi jää või lume sulamisele kulub 2400 kilokalorit  mis on ka ühe inimese päevane energiavajadus. Kuid need kilokalorid voolavad lihtsalt minema. Kõik suliseb, vuliseb niriseb, kuid minu pangakontole ei  tilgu ainumastki senti. Teeb ju kurvaks. Ei kõla. Teab kui armsasti, ent kui inimene ajaks oma kasu asemel  taga oma kahju, oleks inimsooga varsti lõpp. Iseasi, et me ei pruugi osata alati kasul  ja kahjul vahet teha. Näitena ilmatumast rumalusest kavatsetakse ikka tuua seda,  kuidas PunaHiinas kolm päeva varblastega sõditi. Neid peletati lendu, kuni nad hirmust ja väsimusest  surnutena maha langesid. Ent varblastega pole sõditud ju üksnes Hiinas. Juba Friedrich suur valgustatud monarh, kes tõi meile kartuli,  käskis oma alluvatel ka varblasi tõrjuda. Varblastega on kembelnud ka USA farmerid. Varblase tõrje kohta on antud välja käsiraamatuid  ja seda on peetud igati õigeks asjaks. Aga vaatamegi nüüd seda pisikest hiinlaste,  preislaste, jänkide ja kelle kõigi vaenlast  või siiski sõpra. Minu esimene teadlik mälestus linnuliigist kui sellisest on põldvarblane. Seda, et see liik on põldvarblane, seda ma sain alles hiljem teada. Siis oli ta minu jaoks lihtsalt varblane. Kes teab, võib-olla kogu minu huvi looduse liikide vastu  ongi saanud just selles põldvarblase vaatamisest alguse. Kui ma olin väike poiss, siis kõik talved istusin akna taga  ja vaatasin, kuidas varblased toimetasid. Pajupõõsas. Põldvarblane on inimkaasleja liik. Ta on üks vanimaid liike, kes meiega koos Aafrikast siia  külma põhjamaale on tulnud. Põldvarblal on üks kahest varblase liigist  kes meil elutsevad. Põldvarblast nimetatakse ka maavarblaseks,  sellepärast et teda leiame me ikka rohkem küladest  ja muudest maalistest asulatest. Loomulikult on neid linnukesi ka linnas,  aga kindlasti vähem. Põldvarblane on väga ilus lind. Oma musta põse ega valgel taustal ja erinevate pruunide  värvidega ei saaks me mitte mingil juhul teda halliks  linnukeseks nimetada. Kui me lähemalt põldvarbast jälgime, siis on näha,  et tema erinevad pruunid toonid on väga,  väga ilusad ja päiksepaistes lausa sillerdavad. Põldvarblase talvine päev näeb välja sedamoodi,  et lennatakse ringi ja otsitakse süüa. See söök on siis terad, igasugused terad,  mis inimene on temale poetanud, kas on talumees vilja maha  ajanud või siis hoopis pannakse neid, terasid lindude söögimajja? Varblase salk lendab ringi ja revideerib erinevaid söögimajasid. Kui ühes söögimajas toit lõpeb, minnakse järgmisse. Ja kui sealt lõpeb, minnakse omakorda järgmisse Enamasti söögimajad asuvad siis mõne põõsa  või puu lähedal või vähemalt nad peaksid seal asuma,  et lindudel oleks hea lennata söögimaja ja,  ja põõsa vahel. Varblases alk istub puu otsas. Üks linn vaatab ümbrust ja ülejäänud ründavad söögimaja. Söögimaja on asetatud posti peale enamasti,  et lindudel on turvaline siin süüa võetakse teranokka  lennatakse põõsa otsa noka vahel, niikaua veeretatakse seda,  kui ta on piisavalt pehme, et saab alla neelata  ja kui on sõkaldega tera, siis eemaldatakse teratsõklast  põldvarluse aastane toit jaguneb siis kaheks. Talvel süüakse viljateri ja muid seemneid. Ka selliseid seemneid, mida saab umbrohtudelt. Ja suvel. Toituvad põldvarlased igasugustest putukatest  mida võib siis meie aiast ja põllult leida. Inimesed armastavad maailma liigitada kahjulikuks  ja kasulikuks, ilusaks ja koledaks. Liike näiteks haruldaseks ja tavalisteks  ja nii edasi. Aga kui raskuskese muutub ja tavaline ja lihtne muutub  haruldaseks siis on kõik hoopis teistmoodi. Nii on ka juhtunud põldvarblastega Londonis  kus neid enam ei ole nii palju kui vanasti. Ja lihtne põldvarblane ongi muutunud ihaldusväärseks  haruldaseks liigiks, keda on huvitav jälgida. Meil on põldvarblasi piisavalt ja me saame neid vaadata  ja nende tegevusi nautida iga päev. Varblane on üle maailma levinud koos inimesega  ja ta elab kõikjal koos inimesega. Ta on meie partnerliik ehk kommensaal ladina keeles lauakaaslane. Lauakaaslast pole just viisakas nahka panna,  aga Lõuna-Euroopas peetakse veel tänapäevalgi lugu  küpsetatud varblastest. Inimeste ennast võib aga lugeda kogu looduse kommensaaliks,  sest me elatume sellest, mida leiame looduse toidulaualt. Et loodusega meid kui oma lauakaaslasi enne aegu nahka ei paneks. Ehitame enesele mõnusad ja turvalised pesad. Hea, kui need on meelt mööda ka loodusele. Viimastel aastatel on Eestis palju räägitud ökoehituses  ja mõnikord peetakse selle all silmas kitsalt põhu  või savimaju. Ent kui läheneda elamule täiesti uuest innovaatilisest  vaatenurgast ning kasutades seejuures ökoloogilisi printsiipe,  võib tulemus olla vapustav. Oleme siin Hiiumaal, soon lepa külas ja tegelikult selja  taha jääb mere laht. Aga kõnnime praegu mööda seda sellist iidset  ja väga romantilist loomade karjateed. Kui me siit tee lõppu nüüd jõuame, siis tegelikult avaneb  selline pilt, et siia oleks nagu üks UFO maandunud siia tee lõppu,  et millega tegemist on. Denis. Ma üritan siia. Ehitada ühte sellist hoonet, mis tegelikult võiks olla nagu  minu jaoks üks uutmoodi või innovatiivne elamismudel. Et kogu aeg oleme harjunud ehitama neljakandilisi hooneid,  katma teda igasuguste fassaadimaterjalidega,  sinna tuleb teha. No et sinna tuleb teha katus. Et antud juhul on ta see hoone on kasvanud pigem nagu  seespoolt väljapoole. Juuripidi on Tõnis Hiiumaal pärit, see tähendab,  et meri ning paadiga merel käimine on südamelähedased. Sealt ka inspiratsioon. Et ühel ilusal sügisel, kui paat oli juba talve korterisse  pandud Hakkasin ma mõtlema, et huvitav, et paat on hästi pisikene  temas on tegelikult olemas kõik eluks vajalik,  tema kuju vastab ka sellele, mida on vaja,  on vaja merd sõita ja on vaja, et inimesed sinna kõigi oma  asjadega ära mahuksid. Ja sellest ideoloogiast lähtudes hakkasin ma tasapisi  joonistama seda asja üles. Et milline võiks olla selline asi, mis asub küll maa peal,  ta ei sõida merd ja tal ei ole peal mootorit,  aga aga sellest hoolimata oleks seal hea elada. Et ta oleks nii suur kui vaja ja nii väike kui võimalik. Asja mõte ja ökoloogia siin laiemas plaanis seisneb just selles,  et on minimiseeritud. Nii. Ruumi kui ka võrkusid kõikvõimalik alates kanalisatsioonist,  veest, elektrist. Samamoodi ei ole kasutatud siin eraldi, nagu fassaadi pealt  on näha, ei ole eraldi seina, ei ole eraldi katust,  ei ole eraldi aknaid ei ole eraldi ka päiksepaneele,  mis peaksid nende pruunide plaatide asemel siia. Paigale saama ühel ilusal päeval vaid vaid see on nii-öelda  kõik ühes. Eredas märtsipäikeses toidavad päikesepaneelid kahtlemata  maja vajaduse ära. Ent detsembris on siin mail päikest näha maru harva kui  suurt kasu neist paneelidest peaks antud juhul saama. Kuna ta on kerapinna peal, siis ideaaljuhul oleks nii,  et need päikesepaneelid keeraksid loomulikult päikesega kaasa,  et täna täna nüüd päike käib ümber selle kera  ja ta valgustab kord ühte, kord teist külge rohkem,  kuid kuid need langemisnurgad on püütud leida sellised,  et energiahulk, mis päikesepaneelidele langeb,  oleks maksimaalne. See on ka järjekordselt üks põhjus, miks ta nüüd poolkerana  just on välja tulnud. Siinkohal tahaks loota, et peagi saab Eestiski eraomanik  müüa taastuvenergia ülejäägi suurde elektrivõrku  ja osta sealt vajadusel soodsa hinnaga energiat tagasi. Aga mõtte ja tegutsemisenergiat pole Tõnis kokku hoidnud. 100 ruutmeetri e pinnaga maja on paigutatud vaid 60  ruutmeetri sele pinnale. Seda lubab maja kerakujulisus. Ökonoomsust ruumiga ümberkäimisel kohtame  ka maja sees. Kui see maja saab valmis, siis meil eraldi enam praktiliselt  lisamööblit ei ole vaja siia sisse tuua ei kapp. Mis on samamoodi toimivad konstruktsioonielemendina,  siia seina peaks tulema suur riidekapp, mis samas toimib  ka jälle seina viimistlusena, et ei ole eraldi viimistlust,  ei ole tolmu, ei kasutata kipsi siin majas  ega lihvimist sellisel kujul, nagu me oleme harjunud neid  nägema ja samas kõik need konstruktsioonid,  mis siin on, on püütud teha sellise kvaliteediga,  et nad oleksid juba vaadeldavad ja toimiksid samas  ka disaini elementidena ja kogu see tehniline asi on  tegelikult paigaldatud siia selle pisikese osa peale,  kus meil asuvad sisse tulevad torustikud kuhu tuleb  ka elektrikilp. Ja need on püütud paigaldada võimalikult ökonoomselt,  nii et et ka toru pikkused oleksid võimalikult lühikesed. Ehk siis näiteks majasiseselt seda jämedat  kanalisatsioonitoru on täpselt nii palju,  kui siin näha on, teda rohkem ei ole. Ja kuna maja hakkab tõenäoliselt kütma Õhk soojuspump, vesi, õhk tüüpi, siis see mudel saab  paigaldatud õue, nii et siin toas tegelikult on ainult juhtkilp,  mis siis reguleerib soojuse peratuuri toas. Nii et ideoloogiliselt on sellesse kandilisse ossa  paigutatud kõik tehniline osa, kaasa arvatud majandusruum  WCd teisel korrusel on on duširuum koos sauna  ja WC-ga ja seda see kaarega nii-öelda kupli osa,  see siis toetab seda elamismahtu, mis on inimesele vaja. Kui kogu üks sein on ühtlasi ka aken, on väljavaade muidugi  väga hea. Seda enam, et paarisaja meetri kaugusel rõõmustab  silma meri ja kõrval ning otse ees sirguvad kadakad  ning teised puud. Õuest vaadates on kandiline osa rõõmsalt kollane. Kas nii oligi plaanis? Kindlasti mitte, see on lihtsalt tuuletõkkeplaat  ja see kaetakse üle vana laudise sarnase kattega et ta just  nimelt sulanduks nii hästi kui võimalik olemasolevatesse,  vanade puithoonete kompleksi. Siin ümberringi võibki näha vanu, selliseid korralikke  kivihooneid ja ja tegelikult on puud ka sellele majale üsna lähedal. Kuidas te selle maja üldse paika saite, sinna? No see oli üks nendest algideedest, et maja peab õnnestuma  ehitada ja paigaldada keskkonda niimoodi,  et selleks ei oleks vaja maha võtta olemasolevat haljastust  ega teha mingisuguseid Pinnase teisaldastöid, kuna vundament on kruvivaiadel  ja see paigaldati ilma suuri masinaid või seadmeid kasutamata. Täpselt samamoodi on ehitatud kõik see puitosa ilma masinate  ja seadmeteta. Ja, ja see kupli osa on Tallinnas eelnevalt valmis tehtud  ning ühe korraga siia paika pandud. Selle tõttu on õnnestunud nii säästvalt ehitada,  et, et sisuliselt võivad puud olla maja külje all ja,  ja oksad sisuliselt ka vastu vastu akent praktiliselt. Seega innovaatiline mõte viib sinnamaani,  kus ehitusalast pinda jaga, materjali kasutatakse ära  võimalikult otstarbekalt. Maja sees asuv on aga samuti hoolega läbi mõeldud,  et poleks raiskamist kommunikatsioonide osas. Ja vundamendita maja võib vajaduse korral  ka alati mujale toimetada. Kui Tõnise maja hakatakse katma päikesepaneelidega,  siis läheme talle uuesti külla. Seniks soovime innovaatilisele mõttele head lendu. Kui päikese või maaküte tasub ennast ära väga pika aja  jooksul või ei tasu üldse, siis ma seda siiski ei pane. Ühiskasu saavad tõsta isiklikust kõrgemale vaid piisavalt  rikkad inimesed ja jõukad riigid. Paraku sarnane me me ühiskasu taotlemisel tihti jänki  või eurooplasega, kes autos istudes seletab läbi akna  aafrikasele või asiaadile, et ära sina küll endale autot hangi,  sest see saastab meie ühist õhku. Kliimamuutused on globaalne keskkonnaprobleem,  mille on põhjustanud eeskätt rikkad riigid  ja mille läbi kannatavad vaesed riigid eelkõige Aasias  ja Aafrikas. Viimase 10 20 aasta jooksul on maailma peamised  keskkonnasaastajad muutunud. Täna paiskavad Aasia suurimad riigid Hiina  ja India kahe peale õhku umbes sama palju kasvuhoonegaase  kui Euroopa ja Põhja-Ameerika kokku. Euroopas ja Põhja-Ameerikas loodetavasti need kogused  vähenevad ja vähenevad jätkuvalt päris palju. Hiinas Indias, vastupidi, majandus areneb,  uusi söejaamu kerkib nagu seeni, et nende osakaal suureneb. Et nüüd ongi küsimus, et, et kui me Euroopas  ja Ameerikas väga palju investeerima, et õhk puhtama oleks  piltlikult öeldes siis noh, selle nullib ära Hiina  ja India, kellel mingeid piiranguid. Peal ei ole. Uute söeelektrijaamade kõrval on üha suurem survetegur  kliimale Aasias tohutu kiirusega kasvav. On isegi minu teelis käinud ja kes seda kohta teavad,  siis lähed majast õue ja mõtled, et hingad värsket õhku  siis tegelikult olukord on täpselt sama hull nagu sellises  umbses seminariruumis, et täna juba keskeltläbi Aasiast  tuleneva õhusaaste transpordi t on suurem kui  Põhja-Ameerikas või, või Euroopas jällegi see möödaminek on  tulnud mingi viimase kümnekonna aasta jooksul. Lääne rikastel riikidel on praegu kohustus investeerida  keskkonnasäästliku tehnoloogiasse Indias. Näiteks on lääneriigid investeerinud palju sellesse  rajastani osariigi ettevõttesse nimega Sampel Klas,  mis toodab televiisorid. Ettevõte kasutab ümbertöödeldavat klaasi  ja heitvesi läheb taaskasutusse. Ka on vähendatud ettevõtte poolt õhku paisatava süsihappegaasi. Kui ütleme traditsiooniliselt või viimase paarikümne aastaga,  on rikkad riigid oma sellist Saastavamat tööstust? Salaja või vargsi nihutanud arengumaadesse,  et kuna seal keskkonnanõuded on olnud natuke leebemad,  siis täna õnneks on selline vähe konkreetsem süsteem,  et jah, me Euroopas ei suuda võib-olla oma oma saastamist  nii palju enam kärpida, et nii palju on tehtud,  et see läheb hästi kalliks, et siis me pigem investeerimise  kuskile Aafrikasse või Aasiasse ja, ja aitame neil nagu  puhtamalt toota ja selle arvel saame oma süüd natuke priiks nii-öelda. India ja Hiina ja teised tänased suured ja kasvavad saasted ütlevad,  et et teie Euroopas ja Põhja-Ameerikas olete aastakümneid  ja sadu kliimat kütnud. Et te täna ütlete, et, et teie, Indias ja Hiinas ärge seda korrake. Et, et andke meile midagi vastu. Et, et ka meil on õigus oma majandust arendada ja,  ja paremini elada, et, et selle ümber käib see tohutu vaidlus. Ettevõtte töötajate hulgas propageeritakse  keskkonnasäästlikku tarbimist, selline näeb välja ühe firma  juhtivtehniku kodune majapidamine. Juba esmapilgul on näha, et tema ja ilmselgelt  ka teiste kohalike ökoloogilise jalajälg on meie omaga  võrreldes väga väike. Ökoloogiline jalajälg on üks selline indeks,  mis näitab, kui palju me elame looduse arvelt  või tuleviku arvelt võlgu, et kui maailma keskmine on üks  koma midagi, siis, Eurooplastel on see neli pool, Põhja-Ameerikas seal kaheksa  või üheksa. Ja, ja Aasias Aafrikas poolteist. Et see vahe on nagu päris suur, kui noh,  Euroopa versus Aasia võtta samas gaas ja täna elab juba üle  selle planeedi taastumisvõime, nii et selles mõttes oleme me  miinuses mõlemad. Kliimamuutuste leevendamine aitaks parandada India vaesemate  elanike elutingimusi, eriti põllupidajatel. Inimesed saavad väga hästi, kuivõrd sõltutakse väga palju  näiteks põllumajandusest aru, et midagi on lahti,  et näiteks põuad on pikemad käivad orkaanide üleval midagi muud,  mida ei ole võib-olla eelmistel aastakümnetel  nii palju nähtud, et kliimatasakaal on maailmas paigast  nihkumas ja ja, ja tegelikult ei olegi asi selles,  et me läheks planeet ühtlaselt soojemaks,  näiteks. Et lihtsalt sellised ekstreemsed kliimanähtused  juhtuvad sagedamini, nad on võib-olla võimsamad Peep Mardiste arvates on Aasia riikides suureks probleemiks  ka ebaseaduslik metsaraie. Seetõttu on vähenemas metsa roll süsihappegaasi sidujana. Loomulikult suured Aasia riigid, kus on suured  metsamassiivid või või noh, samamoodi Brasiilia või,  või samamoodi Venemaa, näiteks kus see kontroll on lõdvem,  kus ilmselt korruptsioon on ka suurem Ei suuda need vaesed riigid ja valitsused  või ei taha võib-olla nii palju kontrollida seda,  mis metsas sünnib, et seal on taga suured rahad. Suured erahuvid. Mitmes Aasia riigis, näiteks Kambodžas on Euroopa liit  korraldanud teavituskampaaniaid, mis kutsuvad kohalike  elanike endi ebaseaduslikku metsaraiet jälgima. Mida rohkem kohalikud teadvustavad metsa väärtust,  seda lihtsam on neid ärgitada metsa kaitsma. Metsad seovad süsinikku, et metsi raiume täpselt nagu siis,  kui me soid kuivendame. Selle mõju globaalsele kliima bilansile on,  on suur, see ei tarvitse koha peal kohe olla näha,  et jah, me raiume metsa maha, me toome, loome uut põldu. Et see tundub nagu positiivne koha peal. Kindlasti see ongi see, miks seda tehakse. Loomulikult puidu eest saadakse ka raha. Et võib-olla see koha peal polegi nagu nii hästi tuntav,  aga, aga globaalselt see mõju on kindlasti tunduvalt suurem. Kliimamuutustele ja looduskatastroofidele on eriti  haavatavad suurte jõgede ääres asuvad riigid. Vietnam asub maailma ühe suurima jõe Mekongi ääres,  mis on 1200 kilomeetrit pikk ja läbib kokku seitset Aasia riiki. Mekongi probleem on pigem see, et ta hakkab pihta Hiinast,  see jõgi ja, ja pigem on teemaks see, et Hiina tahab sinna  väga palju hüdroelektrijaamu ja tamme ehitada,  mis tähendab, et sinna jõkke jääb allavoolu natuke vähem  vett ja, ja see on pigem hetkel see probleem,  mis nagu Vietnami ja, ja teisi riike paneb muretsema enne vett,  jääb vähem põllumajanduses kuivenduseks on,  on allpool asuvatel riikidel vähem vett. Et, et pigem on hetkel nagu sellised probleemid mekongiga,  et, et kuidas käitub Hiina selle jõe suhtes ja,  ja tegelikult ekongi jõgi on need riigid pannud  ka suhteliselt teravate vaidluste keskel. Vietnami koolilapsi õpetatakse maast madalast  looduskatastroofidega toime tulema. Kuna selles piirkonnas on pidev üleujutuste oht,  oskab iga siinne koolilaps ehitada banaanipuust parve  või teha oma kaaslasele kunstliku hingamist. Vietnami riik on geograafiliselt selline suhteliselt pikk  ja kitsas kitsas maariba ja, ja see Mekongi jõgi läheb sealt  piiri piiriõena nagu pikalt läbi, et selles mõttes inimesed,  kes tegelevad põllumajanduse, kes tahavad oma maid niisutada. Kes sõltuvad väga palju näiteks kalapüügist,  et nende jaoks on see jõgi nagu tõesti elu eluvesi. Kliimamuutused on praegu üheks tõsisemaks globaalseks  keskkonna ja sotsiaalprobleemiks. Keskkonnapõgenikke on maailmas täna juba rohkem kui sõjapõgenikke. Kliimamuutused ei sõltu riigipiiridest ja seetõttu on  maailma kõikide riikide koostöö selles vallas ülivajalik. Inimsugu on olnud, on ja jääb olema väljas oma kasu peal aga  suurimaks kasuks on talle alles jäämine. Mul pole halli aimugi, kui kasulikuks osutus tänane saade  inimsoo kestmajäämisele. Aga loodetavasti ei pannud me ka erilist põntsu. Enese seisukohalt võin kindlalt väita, et mulle polnud kasutu. Mina saan, sest tasuta. O kolm. Osoon.
