Tere, head televaatajad. Nii nagu ikka, algab ka see nädalavahetus maahommikuga. Ja kui kunagi lauldi, mõisad põlevad, saksad surevad,  siis tänaseks on kurjadest baltisaksa mõisnikest saanud  eestlastest mõisaomanikud, kellele ometi sellist saatust ei tahaks. Tänases saates külastame Raivi Juksi ja Kristel Luiget,  kes on Atla mõisas teinud endale hubase kodu. Ja vaime ka ju? Ma olen neid kuulnud üleval kommi. Võib-olla tulevased, aga võib-olla ka mittetulevased  mõisnikud on Eesti põllumajandus-kaubanduskoja poolt  tunnustatud parimad maamajanduserialade õpilased. Minu vanemad pole üldse maal elanud ega põllumajanduse ga tegelenud,  et siis siis nad kuulavad suhteliselt palju mind. Väike plaan on maaülikooli edasi minna ja kui juba  bakalaureuse tehtud, siis võiks ju ikka magistri  ka ju edasi võtta. Viimased nädalad oleme jännanud säästva renoveerimise  infokeskuses ja täna püüame korda teha vanad palkseinad. Kõige pehmem olekski seebitamine, siis vahatamine,  siis õlitamine, sama kehtib ka tegelikult põranda. Aialoos lõikame ja katame nii roose kui põõsaid. Kui on kinni näiteks nagu siin siis mitte  ka väga lähedalt, aga jätab sellise väikse lehe kontsu. Ja sellest täitsa piisab. Lühidalt on need meie tänased jutud saadet alustame aga teemast,  mis on praegu väga oluline, sest talv on ees  ja vitamiinid meile äärmiselt olulised ja  mis on veel parem vitamiini allikas, kui üks korralik sibul. On erinevaid tüüpi sibulaid üldse, et on sellised sibulad,  kus tuleb näiteks ainult üks suur sibul sinna alla,  et seda saab, seda saab kasvatada, aga Peipsi sibulat  ja Jõgeva kolme nimetame pesasibulaks, ehk  siis seal tuleb palju sibulaid ühest sibulast. Peipsi-äärse sibulal on väga pikk kultuurilooline taust. Ta on tunnustatud ja inimesed. Inimestele väga meeldib, meeldib Peipsi sibulat. Kevadel käisid taimede geenipanga juhataja Külli Annamaa  ja põlissortide uurija Annika Michelson sibula  ekspeditsioonil ja tõid 41-st Peipsi-äärsest majapidamisest  kaasa tippsibulaid ja seemneid, mida nüüd uuritakse. Täpselt sellised teaduslikud artiklid meil ei olegi,  et, et, et mida ta tegelikult siis nüüd sisaldab? Me teame, et ta on üks, üks vana algne populatsioon,  mis ei ole siis aretatud. Meie teadsime, et, et Peipsi ääres siis perekonnad ise  kasvatavad ja teevad seemned ja väga tähtis on,  et igaühel on oma must seemned. No kõik muidugi seda ei tee, osa ostavad  ka must seemned võib-olla naabrite käest,  aga väga paljudel on ikkagi see oma seemne. Kui neil on oma seemne ja meil on teada,  et nad on teinud seda võib-olla 100 aastat  ja 200 aastat isegi seesama seemne on käinud peres noh samas  perekonnas kogu aeg, siis on seal oletust  ka arvata, et võib-olla seal on mingi erinevus tulnud nende  nii-öelda populatsioonide vahel. Et mis siin on nüüd, jah, siin on nüüd palju näha,  et iga külas siis ikkagi saime mitmete perekonnade käest  sibulad ja. Ja nüüd nende uuringute jaoks siis kasvatati siin Jõgeval  siis 20, umbes 20 iga nii-öelda perekonna omadest selles kastis,  siis nad näevad väga sarnased välja, aga juba  selle ekspeditsiooni käigus siis oli näha erinevusi. Oli, noh, meie, kui meie saime tippsibulad,  siis meie nägime ju ainult värvi. No see on esimene asi, mis näeme, et, et kas ta on kollane,  on ta pruunikas see koor või on ta punakas. Et see on nagu asi, mis meie nägime, on esimene Siis põllupea kui kasvatatakse, loomulikult paneme tähele siis,  et kas ta kasvatab nüüd alla kolm sibulat  või neli või viis või kuus või 10 sibulat sellest samast  ühest sibulast. Et pesa suurus, et kui suur pesa suurust ta teeb. Ja nüüd siis, kui läheme laborisse ja hakkame uurima näiteks  suhkru sisaldus siis tuleb välja, et seal on  siis erinevad protsendid. Noh, et kui magus, kui palju suhkur on ühes  või teises liinis? Kuulge, kui ma nüüd lähen endale Peipsi sibulat ostma  ja siis millise kandi Peipsi sibulat ma peaksin ostma,  et oleks kõige parem. Te olete ju selle kõik läbi uurinud. Ei, see on praegu nüüd veel töö alla, nii et see on veel  vara öelda, see on vara öelda, see on veel vara öelda,  kuna just hetk aega tagasi see töö käib,  nii et meil ei ole päris kõikide proovid veel teinud. Kui me räägime nüüd sellest sibulast, mis on siin rohelises korvis,  siis siin on ju tegelikult nii-öelda see samast Peipsi  sibulast aretatud sort, mille nimi on selline väga huvitav  Jõgeva koll. Geva kolm jah, see tehti see töö viiekümnendatel  ja 1963, ta sai siis sordiks kinnitatud ja see tähendab,  et seal on mingisugused valikud teinud selle sordiga. Et põhimõtteliselt meil on algpopulatsioon siin all  ja sellest algpopulatsioonist, meie võiksime  ka hakkama valikut tegema, kas tahame selliseid,  mis kasvatavad ainult üks pesas või kas tahame selline sibul,  mis kasvatab all tingimata viis tükki, peab all olema  ja siis praakime kõik ülejäänud ära ja jätame ainult need,  kes kasvatavad viis sibulad alla. Näiteks või siis võtame selle aretuse taustaks  siis võib-olla suurus, võime võtta ka vitamiini või,  või suhkru sisaldu või mingid muud asjad  selle aluseks. Nii et. Et see ongi üks selle, selle üks eesmärk on loomulikult  ka see, et meie võrdleme nüüd selle Jõgeva kolm  ja siis nende populatsioonidega. Et kui palju on siin juhtunud, mis on juhtunud  siis selle sibulaga, selle läbi selle aretuse ta on teinud,  et kas ta ikka endiselt sisaldab kõik need asjad,  mis ka need algpopulatsioonid sisaldavad. Hommikul, kui me alustame, siis alati see kibe aine lendub  siin ja ongi nii tugev, tugevad aurud üleval,  et võtab silma esialgu märjaks, küll siis. Avameelse töötada aga, aga tõepoolest Peipsiase sibulas ja,  ja Jõgeva 300 äga palju väga palju väävliühendeid,  mis tekitavadki, seda, seda auru ja ja me siit määramegi  nüüd sibula suhkruid, kuivainesisaldust ja meil on veel kiirmeetod,  millega me siin määrame suhkrute kaudsed sisaldust  ja C-vitamiini. Et need, need kolm-neli näitajat me saame sellest laborist  igast proovist oleme valinud kuus sibulat ja,  ja siis me koori e ta lõikame talt tükikese C-vitamiini  jaoks tükikese siia suhkrute jaoks ja ühe tükikese siia  kiirmeetodil määramise jaoks. Naised uhmerdavad. C-vitamiini jaoks hästi kiiresti seda hästi peenikeseks  sibulat hästi kiiresti, sest -vitamiin see lendub muidu kohe ära,  jah, et C-vitamiini tuleb ruttu hakkama panna  ja siis nad valavad kohe sinna happe peale,  et see ei lenduks. Ja siis ta läheb sinna kolbidesse. Ja, ja pärast analüüsidesse. Meil on küll köögidel väga väga, Väga palju põhjust tunda uhkust selle üle,  et meil on üks kant, kes on teinud selline gigantne töö  ja jätkab siiamaani selle tööga ja väga palju need  kasvatajad on ju, On ju eakad inimesed, kes  selle töö ära teevad, no see ei ole nii,  et, et lihtsalt pannakse sibul maha ja kohe järgmine va  sügisel siis tõstame ja ongi sibul valmis müügiks,  noh see on ikka kolme, kolme aastaline protsess,  et selle Peipsi sibula kasvatada viimasel aastatel võib-olla  kindlasti viimase 25 aasta jooksul, siis on see sibulate  kasvatamine vähenenud. Et noori inimesi, töö, tööealised inimesed,  kes tegeleksid ainult sibula kasvatamisega,  on vähe. Et ennekõike on ikkagi pensionärid  ja väga eakad inimesed, kes teeb selle töö ära. Ja võib-olla kui te ei ole käinud autoga sõitnud  ja käinud läbi need külad, siis see pilt on muutunud täielikult. Seal ei ole enam need suured laevad, sibulapõllud,  mõni mõningates üksikus üksikutes kohtades võime näha  suuremad põllud, aga üldjuhul on, räägime ikkagi väga  väikestest alades võrreldes, mis oli nõukogude ajal. Sibulate kogumine on osa riiklikust põllumajanduskultuuride  säilitamise programmist ja sibulate DNA proovid saadeti  analüüsimiseks Lätti ning seemneid hoitakse lisaks Jõgevale  Rootsis ja teravmägedes. Kui me sibulate projekti ette võtsime, siis üks eesmärk oligi,  et, et mitte ainult neid uurida, mis on ka väga oluline,  aga ka neid säilitada, ütleme siis tulevastele põlvedele ja,  ja selles geenipangas seemnetena säilitamiseks  siis me kogusimegi, seemneid, sibulaseemneid,  siis tuleb väga aeglaselt kuivatada, et viia väga madalale  niiskuse niiskusele. Et tõesti pikaajaliselt kahe nädala jooksul  või kolme nädala jooksul me kuivatame neid spetsiaalsetes  tingimustes ja siis, kui nad on saavutanud kindla niiskuse  sisaldus ehk kolm kuni neli protsenti vaid  ja siis nad pakendatakse, sellistesse nimetame  alumiiniumfoolium kotikestesse, näiteks siin ongi kohe juba  valmistatud see lüübnitsast kogutud proovikotike,  siin on kõik see info peal, kui me oleme  selle viinud nende kottidesse no ütleme siis geenipanka  ehk pikaajalise säilimisele, siis need viiakse miinus 18  kraadises se külmkappi. Ja seal ta säilib sõltuvalt nüüd liigist kas 20 30 60 100 aastat,  et vahepeal tuleb siis kontrollida, et kas ta on seal ikka  elus ja see, et seemi on elus, seda saab vaadata,  et kas ta ikkagi idaneb ja sellepärast me teeme,  kas sõltuvalt jälle riigis kas viie või 10 aasta tagant  idanevuse kontrolli geenipankade vahel on selline kokkulepe,  et nemad vahetavad seemneid omavahel tasuta. Et kui mina nüüd panen andmebaasi selle info,  et me oleme Peipsi ääres selliseid seemneid kogunud  ja need on avalikuks kasutamiseks siis igaüks,  kes loeb minu andmebaasi, kas teised teadurid  või aretajad või geenipanga inimesed, siis nemad võivad  selle tellida minult ja, või siit geenipangast  ja siis saadamegi selle selle kotikese näiteks 50 seemnega  saadame teistesse genipanka. Et kui keegi näiteks, ma ei tea, ütleme,  Jurmalast tahab just neid seemneid saada,  siis nad võtavad teiega ühendust, ütlevad,  et aga meil on võimalik teile hoopis Jurmala sibulat vastu pakkuda. Ja, ja ainult, et, et see on ainult teaduslikul eesmärgil  ja õppe eesmärgil, et, et niisama põllu peal Osta ei saa või osta ei saa, me anname niisama. Aga kui ta tahab põllu peal tõesti katsetada seda,  siis me ikkagi anname, et sellega äri mei tahaks,  et tehakse, et sellised on kokkulepped. Kõige tähtsam on tegelikult, et need kasvatakse kogu aeg,  et tähtis ei ole, et nad on ainult olemas meil siin kusagil  geenipangas või kõige tähtsam on, et nad säiliks nendes külades,  kus nad siiamaani on ka kasvatatud, kuna taim ta muutub  ja tal on vaja muutuda ilmastikuga, no et tegelikult mitte  keegi ei tea, mis juhtub, kui, kui kui oleks,  ütleme, jääaeg käeks üle ja siis võtame seemned välja,  võib-olla nad üldse ei hakkagi kasvama enam pärast noh,  et tähtis on. Ja tingimused on nii teistsugused, et tähtis on ikkagi,  et, et meie jätkame selle kasvatamine ja miks nüüd  siis Peipsi-äärse sibulaga alustati sellepärast et noh,  just mida ma nimetasin, et tal on see pikk  ja meie teame, et seal on palju perekonnad,  kes teevad seda tööd ja kasvatavad need sibulad,  no ja tahame ka väärtustada seda tööd, mis nemad teevad. No ja väga tähtis on, et see jätkuks, et see ei,  ühel päeval ei ole, nii et enam neid ei kasvatas see,  selles. Sügisesel lõikuspeol tunnustab Eesti  põllumajandus-kaubanduskoda koos maaelu edendamise  sihtasutusega parimaid maamajanduseriala õpetajaid  ja õpilasi. Kuueteistkümnendat korda tunnustati ka kvaliteetseid toiduaineid. Pääsukese ja ristiku märgi said endale seekord 45 eestimaist toodet. Üle 20 ettevõtte. Esitasid oma tooteid hindamiseks ja nende seas oli  tegelikult päris palju selliseid ka meie jaoks uusi nimesid  ja väikseid tootjaid, kes esitasid tegelikult väga-väga  huvitavaid tooteid. No näiteks kas või tuuagi kalatooted, kus olid angerjad silmud,  et tõesti väga huvitavaid ja häid asju oli,  Põllumajandus-Kaubanduskoja hindamislaudadelt on nende 16  aasta jooksul läbi käinud tegelikult tuhanded toiduained  ja meie ekspertkomisjonid on usinalt töötanud  selle nimel, et, et välja sõeluda siis just need kõige  paremad ja kõige kvaliteetsemad eesti toiduained. Esmakordselt andis maaelu edendamise sihtasutus välja parima  taimekasvataja tiitli, mille pälvis voore farmi  taimekasvatus juht Margus Lepp. Tegelikult on see praegu üks tõeliselt ajalooline hetk,  sest Margus Lepp, te olete kõige esimene põllumees,  kes just säärase tunnustuse ja selle Kalevipoja kuju Noh, tuli tuli nii välja, ei osanud selliste nimede kõrvalt  enda enda nime küll, et nüüd esimesena kutsutakse,  et. Oli üllatus, no kui saakidest rääkida, siis kui,  kui suur teie saak oli? Noh, eks ta põldude viis oli erinev, aga oli,  oli hästi, ütleme siin nisu parim saak oli siin üle üheksa  tonni ja ode oder natukene väiksem, aga ka seitsme tonniga  siin liikus, oli selliseid põlde ja et erinevaid Väga suured numbrid selles mõttes põldude pealt,  aga ma tegelikult tahaks teada, kui palju see kuju kaalub,  et kui te olete nõus, vahetame korraks need tööriistad,  ma annan mikrofoni teiega. Süda nii. No siin ikka kilosid on omajagu, et see on ikka niisugune  paras trenniriist nii-öelda. Tundub jah, et nii 10 kilo ringis võib olla või. Parima õpetaja preemia sai Olustvere teenindus  ja maamajanduskooli loomakasvatuse õpetaja Marika Oeselg. Õpetaja eripreemia anti Põltsamaa ameti kooli kodumajanduse  õpetajale Ene Külanurmele. Õpilastest jäid tänavu silma kaks põllumajanduseriala õppurit. Pilleriin Reinaus ning Johannes Toom, kes kasvatab koos  vanematega Võrumaal lambaid. Kooli kõrvalt siis enda talus teen ma kõik  siis selle praktilise poole, et mis koolis õpid,  siis kodus läheb proovid järgi, et kas vastab asi tõele. No on ka niiviisi, et koolist koju tuled,  siis hakkad vanemaid õpetama, et, et tegelikult käib asi  nii ja, ja tuleb asju niimoodi ajada. Meil on olnud ikka küll selliseid vaidlemisi,  kuidas tuleks teha ja kuidas mitte teha,  põlvkondade erinevus on näha seal. No tegelikult minu vanemad pole üldse maal elanud  ega põllumajandusega tegelenud, et siis siis nad kuulavad  suhteliselt palju mind. Küll aga oled sina just selle nii-öelda maal asja käima  tõmbamise väga enda õlule võtnud noor peremees nii-öelda. Ja mulle hakkas see asi meeldima, see põllumajanduse tehnika ja. Siis sa sai proovitud lammastuse. Mina nagu väga palju pühendasin oma õpingutele  ja nüüd ma saavutasin ka kõige tugevama tiitli,  ma arvan. Kas see nii-öelda tulevase tööandja juurde minnes tähendab ka,  et sa, sa koputad näpuga tunnistuse peale,  ütled, et see palga number küll ei lähe? Võib-olla pigem võiks olla ikka niimoodi,  et ma pean ikkagi alluma sellele tööandjale,  et ma ei saa niimoodi öelda. Kuule, ma olen siin olnud parim maamajanduse õpilane,  et äkki annab mulle ikka siuke numbri, et ikka pean alluma,  ma arvan, et ega ma nii-öelda see egolaks ei tohi tõusta,  ikkagi võiks selle töö natuke nüüd siia tahaplaanile jätta,  et pigem läks, õpiks edasi, ma arvan, et väike plaan on  maaülikooli edasi minna. Ja kui juba bakalaureuses tehtud on, siis võiks ju ikka  magistri ka ju edasi võtta, et tööpõlve ma võtan  ka veel ette, et see on kindel. Kindel asi. Ma näen, et tuleb uus põlvkond noori, kelle vanemad on  nii-öelda põllumajandusettevõtjad ja tuleb uus põlvkond noori,  kes vahetab välja siis oma vanemad ja, ja see annab sellist  alust loota, et et see uus põlvkond, mis tuleb,  on nii-öelda praktikas karastunud põlvkond ja,  ja selle üle on mul on väga hea meel. Raivi Juks ja Kristel Luige võivad enam kui 15 aastat oma  nime järgi kirjutada mõisahärra ja mõisaproua. Ent olulisem on hoopis tõsiasi, et tänu neile pääses  kokkukukkumisest üks kaunis mõisahoone Raplamaal. Tekkis selline tugev eneseväljendussoov midagi suurt ära  teha ja ja siis saigi ajalehekuulutuse peale mõis ostetud. Ma külastasin nagu tegelikult nagu mitmeid mõisa siit. Ja ja siin siis avas, avanes selline pilt,  et. Et noh, park, nii-öelda park oli siis täis prügi Võsa rämpsu ja aga mõis tundus ise selline intiimne  ja selline nagu inspireeriv. Et kui too, ma mäletan, kui tookord sisse astusin  ja siis hakkas kohe fantaasia tööle, et siin võiks olla  nii ja siin võiks olla naa ja enam-vähem on  nii kõik sündinud ka. Kui Raivi selle mõisa ostis, siis siin oligi niisugune võsa  ja võpsik oli ümber, siin on näha, et aknaid,  uksi ees ei ole peale ainult kivikatus ja,  ja siin maja taga oli veel kõrvalmaja niisugused taadjad  ja garaažid ja. Ja need on vai vaikselt nüüd kadunud. Tachasid, vist pole üldse enam. Jah ja siin Siin on näha siin seesama trei just see trepikoda  ja siin on näha see saal siis siin, kus see Kotkas laes on. Siin on ka natuke see sisustus muutunud,  kuna varem me elasime üleval ja siis Margarete kasvades  kolisime alla. Mõtlesime, mis me seal ärklitoas teeme, peaks ikka ise,  nagu ka uhketes kõrgetes lagedes. Ma kujutan ette, et sellise maja kordategemine,  ehitamine, see on ikka väga suur töö, et kui,  kui mõni teine vana maamaja võtta või uue maja ehitus,  siis see oleks kindlasti kordades lihtsam. Ja aga kui seda tööd pühendumisega teha,  siis, siis on. Noh, siis saab sellest rõõmu tunda ja mõnu tunda sellest töö protsessist. Arhiivist tegelikult. Sisuguseid dokumente, kus räägib konkreetselt mõisaelas  sisuguseid ei ole, et on mainitud siin ja seal kohas,  et aga arhiivivanadel kaartidel on näha näiteks,  et Mõisa ees oli siis niisugune ovaal, kus  siis hobused sõitsid ja see nõukogudeaegne maja,  mis siin park jääb, selle asemel oli näiteks tiik. Et niisuguseid andmeid on, aga aga noh, need on üldised,  niisugused. Sisekujundus on ikkagi täiesti. Nii-öelda endal välja mõeldud ja parimate põhjamaa mõisate eeskujul. Ja kui me siin mööblit vaatame, siis see on ju kõik vana ilus,  väärikas mööbel. Aga see on ikkagi selles mõttes teie enda nii-öelda kätega  tehtud või restaurei. Jaa, et selles mõttes. Mööbel peab üksteisega sobima ja antud toolid on näiteks  pärit nõukogude ajast, mis on siis lihtsalt Tumeda veitsiga üle tehtud lakitud ilus riie peale pandud  ja ongi niisugune ese on täitsa vääristatud,  et et nõnda ka teised mööbliesemed. Et. Selles mõttes, et siin on ju palju ikkagi selliseid asju,  no hea küll, see ongi nõukogude aegne, selle ma tunnen ära  mõnest korterist. Aga siin kapp, no see ei ole kohe kindlasti nõukaaegne. Seda küll, aga näiteks ta oli sihukest helepruuni värvi siukest,  mis nagu siia interjööri ei sobinud ja sai  ka üle pitsitud, üle lakitud ja niisugune tume tumepeits  annab eriti sellise väärika ilme mööblile. Minu arvates kõik mööbel on enam-vähem ühe tooni peitsiga tehtud,  et sellepärast nagu ka siis need mööbliesemed erinevast  ajastust sa tuled kokku. Atla mõisas on läbi kolme korruse 900 ruutmeetril kokku 33 tuba. Nende uhkete numbrite taga on aga kõva töö. Maja korrashoidmine võtab perenaiselt suure osa ajast. Juba on teada, kuhu tolmurullid kogunevad rohkem,  et sealt tuleb lihtsalt aeg-ajalt võtta rohkem neid tolmu,  tolmu ära ja Margaret aitab lilli kasta ja. Ja ka toimetab minuga koos. Kuidas te 11 maja pealt üles leiate? Vahest helistame? Tuleb tuleb ikka selles mõttes. Margar tal telefon ei ole, siis ta käib kõik kohad üle,  kus emme võib-olla. Seda vaime ka ju. Ma olen neid kuulnud, üleval, komistas, Mina ei ole näinud ega kuulnud nii väga või pigem on  niisugune tunne, et kui keegi nagu vaatab kuskilt,  et niisugune tundmus on Nii Raivi kui Kristel on õppinud kunsti ja keraamikat  ja kuigi lõviosa ajast kulub neil teineteise otsimiseks  härrastemajast või tolmurullide kokku ajamiseks,  saavad nad tihtipeale õhtuti kokku keraamika töökojas. Mõis nagu peakski olema. Isemajandav üksus, nii on ta sündinud, mõis ongi selleks  sündinud ja, ja meie üritame siis teda läbi keraamika majandada. Kokku on meil tööl kaheksa inimest ise, kaasa arvatud,  kogu meie. 400 ruutmeetrine tootmishoone on jagatud pooleks. Ühel pool siis toodame valgest savist keraamikat  ja teisel pool pruunis savist, et. Valget ja pruunisavi ei tohi omavahel segi lasta,  muidu tolmud lähevad omavahel kaklema ja  siis valge muutub kirjuks ja, ja, ja samamoodi pruungi. Meil on võimalus näha ühte teie enda leiutatud tööriista  või või abivahendeid. Töö tegemiseks, et mis see on, see on nüüd abivahend. Tasside vaaside ja sarnaste siis asjade sees klas uurimiseks,  et tüütu tegemine oleks muidu ja muidu oleks väga tüüta. Käsitsi, ühesõnaga peaks ta glasuuri täis valama  ja siis. Jah, glasuuri täis ja siis pärast tühjaks  ja siis need ääred ära puhastama ja ja, ja  siis ta saab erineva paksusega ja probleeme palju. Poolautomaatselt käib see, kuidas võtame järjest ühe tassi,  teeme paar liigutust, tõmbame serva puhtaks  ja on meil toode tehtud, Ta pritsib alt üles  ja ilusti ühtlaselt katab ära ja me ei pea,  ei teki neid jooni ja, ja selliseid ebatäpsus ja,  ja selliseid. Ei teki defektseid. See on ehtne näide sellest, kuidas nii-öelda lahenduse ema on,  on, on vajadus. Meil on siin on välja ehitatud Atla mõisa koolimaja  ehk endine mõisa viljaait, kus me teeme siis koolitustegevusi. On seminariruumid, kontserdid ja kus asub  ka meie müügipunkt. Meil on oma mesila. Et me ka minus toob meile natuke sisse. Ja siis me arendame praegu. Koostööd hobustega ehitusjärjekorras on siis tallide ehitamine? Nii et selles mõttes mõiskus elu keeb igatepidi väljas  ja sees. Ja et plaane meil kindlasti jätkub edaspidigi. Et lähitulevikus on nüüd plaanis kohe siia meie kooli juurde  luua majutus. Et, et, et ikkagi see keraamikaprotsess on  nii pikk, et ta ei ei ammendu kahe tunniga. Et, et kui saame kliendi kohale, siis ta. Näiteks üks päev teeb. Toodab midagi teeb mingi taiese, järgmine päev juba lahkudes  saab juba selle toote kätte. Et selline idee on, mis kohe läheb käiku. Läbi kolme nädala oleme näidanud nippe vana maja  korrastamiseks ja täna räägib Tarmo Elvisto,  kuidas hoolitseda vana palk seina eest. Kõige levinum ja teadaolev on tõesti linaõliga katmine,  et mõnedele inimestele jällegi see ei meeldi,  kuna värvus tõmbub märgatavalt tumedamaks  ja et säilitada sellist heledat loomulikku puidu jumet puidu  värvust võikski kasutada sarnast vaha, kui me vaatasime  põranda puhul ka seinte puhul ja antud juhul räägime  siis mesilasvaha ja linaõli segust jällegi  ja kui teisel juhul oli tegu pigmenteeritud  ehk värvitud vahaga. See on sul ilma tooniti ilma värvita vahe ja,  ja tegelikult ta ei muuda selle palgi värvi mitte kuidagi. Jah, meeldiv lõhn, et linaõli on siin ainult 10 protsenti,  et suurem osa on siis. Suurem osa on mesilasvaha ja koos nad toimivad hästi,  et ta ei jää naksuma, vaid ta kuivab ilusti ära  ja see pind jääb, jääb meeldiv. Me võime edukalt palkide puhul ja sellise pinna puhul  kasutada siis harja, millega me seda vaha ühtlustame  ja siin ta läheb ka pragudesse väiksematesse,  et sellise üleharjamisega anname sellise Lihvimise ja siin samuti tuleb see pind nüüd jätta. Pooleks tunniks kuskil kuivama, et siis pärast üle käia veel. Siis mingi mingi riidega puuvillakaltsuga,  kes tahab veelgi vähem seda pinda nagu muuta seda puidu  naturaalset veelgi rohkem paistma jätta,  on võimalus siis samuti see puit lihtsalt puhastada,  siin on siis kasutatud. Kapron ketas ketast. Kapronharjastega, mis siis, mis siis vähem vähem sekkub,  aga, aga saab puhtaks ja siis on võimalik see pind näiteks seebitada. Et antud juhul linaõliseepi kasutame selleks  ja seep samuti katab siis need puidupoorid täidab need ja,  ja katab selle pinna ja võimaldab hiljem seda pinda puhastada. Lihtsalt sellise külastatud seebilahusega katame  selle pinna, et seep ja vesi segamini, siis jah,  antud juhul on tegu seebikontsentraadiga naturaalseebi  ehk linaali, seebi, kontsentrat. Ja ja seda väga niimoodi julgelt kanname siia peale. Nagu peseks Ma ei pese seda maha jätamegi selle peale  ja laseme tal ära kuivada ja et ta oleks samuti ühtlane,  võime me üle käia siit harjaga. Tarmo sellist tavalise tavalisest pesust eristabki teda see,  et, et nüüd, kui on see peale kantud, siis ei hakka veega  enam mässama, vaid ta jääbki nii, nagu ta praegu seal on. Täpselt ja seesama seebi pind, kui me järgmine kord,  seda me võime ka kaks-kolm korda katta, kui me tahame,  et see pind oleks paremini kaitstud. Ja kui edaspidi ta peaks määrduma, siis sellesama  naturaalseebiga võime teda puhastada. Kolmas variant ja natuke tugevam kaitseseina pinnale on  siis värnits ja linaõli. Ja antud juhul linaõli külm ress, mis on samas lubatud kasutada. Sellise õli puhul. Inimestel on vaja teada, et toimub efekt,  kus pind muutub suht kiiresti tumedamaks. Et sellega tuleb kindlasti arvestada, aga mõnikord on see  ka taotluslik. Vajalik, et siin me. Kanname selle. Õli peale samuti parema. Sisseimbumise tugevama pinna huvides on hari  ja siis jällegi hari appi võtta, üle käia. Ja samuti tuleb siis puuvillase. Riidetükiga siis mõne aja pärast kas veerand tunni,  20 minuti pärast. Kui on enamus õlist nagu sisse tõmbunud,  üle käia, et üleliigne ära pühkida ja samuti paremini  siis imbub, imbub see õli nagu ühtlasemalt pinna sisse. Mõnikord, kui see pind imab, siis tuleb seda õli panna  tõesti korduvalt küllastumiseni, et see pind enam ei imaks. Et siis on ta hea tugev pind külastatud,  kui ta saab küllastunud õlist. Praegu me näitasime võib-olla kolme kõige sõbralikumat  mis sisekeskkonda mingeid kahjulikke lenduvaid ühendeid ei  anna ja, ja mis nagu puitu kõige vähem rikub  ja mis jätab võimaluse hiljem seda puitu  siis vastavalt soovile edasi töödelda mingi mingi muu  vahendiga või, või muuta. Et need on nagu sellised pehmemad vahendid,  õlitamine nendest on muidugi juba selline resoluutsem,  et võib-olla kõige pehmem olekski seebitamine,  siis vahatamine, siis õlitamine, sama kehtib  ka tegelikult põrandate puhul. Eelmisel nädalal tahtsime teada, kes oli esimene talu peremees,  kes sai endale külvaja kuju. Selleks oli aastal 1928 teodor pool piista  ja talu peremees. Ja kõikide õigesti vastajate seast võtab loosirobot välja  nüüd ühe nime, kes saab endale auhinnaks raamatu Eesti röövlindudest. Tänases saates rääkisime sibulatest ja küsimus on seotud  just Peipsi sibulaga. Tahame teada, milline Eesti sibulasort on aretatud Peipsi  sibulast kui teate, vastake kuni kolmapäevani aadressil  maahommikuerr.ee või posti teel Gonsiori 27,  Tallinn. Sel juhul pange ümbriku peale kindlasti  ka maahommik kirja. Ja õige vastuse koos või, ja nimega, kes saab endale raamatu renoveerimisest,  saame teada järgmisel nädalal. Ma ei tea, kas ainult mulle tundub või see ongi selline  kuidagi peaaegu et igasügisene trall rooside  ja taimedega, et kuidas neid siis ikkagi õigesti katta,  mida nendega enne teha ja mismoodi see kõik talveks ette valmistada. On see nii, iga aasta hakkab see jälle pihta. Hakkab pihta, nii ta ongi ja sellepärast on nagu väga hea  jälle meelde tuletada. Aga tulevad uued, võib-olla tõesti uued nipid  või et kuidas seda asja lihtsamaks saada,  sest mul on palju kliente, kes ütlevad, et ma soovitan,  roosa, ses roos on nii ilus saab valida endale meelepärase,  et ei oleks seda tööd siis nii palju, et valida  haiguskindlad ja. Talvekindlamad sordid. No me oleme siin ühe suure roosi juures,  et mida siin siis teha siin on või ongi ta  nii kindel, et las jääb. Ei, ei, paraku mitte, ta on. Selline, keda ma ikkagi katan, nüüd tuleb  siis alt lehed ära võtta, kui nad on niimoodi ära külmunud  ja kollased siis on, neid saab ka niimoodi võtta,  lihtsalt lihtsalt ära noppida. Aga kui on nüüd kinni, siis rebida ei ole hea,  vot see on nüüd kinni, siis oleks. Ja sealt siin all lahti on ju head. Aga kui on kinni näiteks nagu siin siis mitte  ka väga lähedalt, aga jätab sellise väikse lehe kontsu. Ja sellest täitsa piisab. Aga miks? Lihtsalt, et siin on juba üks pung ja kui me nüüd rebime,  siis me rebime tema selle punga katki ja,  ja, ja siis on hea see lõigata. Kui on nüüd sellised uued võrsed tulnud ja on sellised  pehmed nii-öelda, siis need lõigatakse tagasi oktoobris,  et nad jõuaksid vastu talve puituda. Ja siis lõigatakse see lehe Lehe peal, et jääb selline umbes sentimeetrine oks siia alles,  et päris lähedalt roosil ka ei lõigata, üldjuhul  lehtpõõsastel lõigatakse üsna lähedalt punga pealt,  aga roosil jäetakse väike selline konts alles. Ja mis hästi tähtis on need lehed korjata kokku. Lehtedel on haigused ja, ja kindlasti siis mitte viia neid komposti,  vaid põletada, kui vähegi võimalik. Mina kasutan nüüd siis spetsiaalset turvast. Mis on põhiline, selle asja juures on siis see,  et ta on vetthülgav. Et ei tohi olla muld Mis on liiga tihe? Ja. Nii-öelda. Jääb liiga märg. Et kui on niisugune savine pinnas, siis kõrvalt veenrast ei tohi. Mulda tuua, sest see ei anna nagu mingit. Jah, et kõrvalt peenrast jah, pole üldse  või ühesõnaga üks asi on jah, kõrvalpeenrast toomine,  teine asi on, et tõmmatakse siitsamast kuidagi muld peale,  siis tegelikult me nõrgestame siit ümbert juuri ikkagi,  et ikkagi hea on alati tuua spetsiaalne mingi kattematerjal. Oota, aga, mis siis vanast heast kuuseokstest nagu saanud on,  kas? Nojah, see on, eks ta kasutatakse praegu  ka neid kuuseoksi ja ta ka pannakse ja siis ongi võib-olla  parem kuuseoksi kasutada. Torgatakse siia sisse ka, õhustab seda, kui oli see vana muld,  meil ei olnud selliseid aed materjale, selliseid häid materjale,  millega kuuseoksad, on veel teine variant,  mis ta teeb natukene hoiab ära seda tuult siit pealt,  mõned oksad hoiab kinni seda ja, ja tegelikult on ta ju  ka lume. Kui lumi tuleb, et siis ta aitab koguda seda lund siia peale  või tekib selline ilus müts ja õhuline kiht  või tekib siia alla selline õhuline keskkond. Aga kuidas te nüüd vaatasite, et palju siia panna? Ja ja kui tihedalt, kui kui kõrge See 20 sentimeetrit umbes sellise arvestusega et 20 kuni 30  ütleme niimoodi, et siis siis nagu sellest piisab. Kevadel, mis selle turvaga saab, seda ei saa ju siia jätta. Idune idanaab. Just täpselt, tegelikult tuleb ta lihtsalt ära korjata  ja ongi kogu lugu ümbert ära võtta ja ära viia. Rooside juurest oleme me nüüd pukspuu juurde tulnud,  mis tuleb ka kinni katta, aga tegelikult katmise juures me  nagu mõtleme selle peale, et me katame ta kevade eest kinni,  mitte nii väga talve. Seda siis kasutatakse just kas pukspuu või  siis teiste igialjaste taimede puhul, kes jäävad päikse kätte. Kui ta on varjus, siis pole probleemi, kui on selline ümar  ja tihe taim, siis ei pea võib-olla neid tokke  nii palju kasutama, et saab kangaga lihtsalt ümber panna  ja ta on tihe ja siis lumi ei vajuta teda kinni siin  ja ei ole probleemi. Aga kui on selline õre, siis me kasutame toetusi,  toestustoikaid, et sellest teete sellise. Kolmnurkse püramiidi ni see ümber täpselt. Üldiselt ma ikka kasutan sedasama rohelist. Varjutuskangast. Ja. Varjutuskangastel on nüüd ka, neid on erineva tihedusega,  no mina olen läinud seda teed, et olen ikka võtnud  selle tihedama, et siis võib-olla ei pea  nii palju mässima teda siia ümber. Jah, nööriga ma olen kogenud, et see nöör annab järgi  või läheb katki et siis. Lihtsalt mässida ümber, üldiselt on nad ära tulnud suure tuulega,  mina, mina pean siin arvestama, eriti mere ääres tuultega ja,  ja siis ma proovin ta ikkagi nii tugevalt siia külge kinni saada,  et ma tõesti ei pea jälle talvel tulema siia otsima,  kus on kangas naabri hoovis ja, ja, ja, ja tulema teda siia  uuesti panema ja pane ta kohe siia selle toika külge,  toigas on ju maa sees. Võtan selle traadi ja panen ta selle toika tagant siit  sellest läbi ja ausalt öeldes saab ka nööriga muidugi tegelikult. Kinni, ja olete kindel, et ta teil ikkagi jääb. Kõiki siis selliseid. Igihaljaid taimi. Nii okkalised kui ka siis samamoodi. Need lehtpõõsad, kellel on igihaljad lehed,  näiteks siia kuuluvad meil ka rododendronid elupuudega on,  kindlasti peaks. Peale esimese aasta istutust. Katma elupuid. Jah, ma arvan, et on juba päris ilusti siin. Siit võib ka panna, jah, siin. Aga näite elupuud jah, et peale teist aastat ütleme nii,  et, et enam nagu ei peaks neid katma nii eriti prabant Ongi viimane etapp, mis me täna näitame,  räägime, on elupuu sidumine, sidumine on  siis ka sel põhjusel, et lumi lihtsalt võib ta niimoodi laialt. Just ja eriti ohtlik on siis, kui need on istutatud. Katuse alla räästa alla, sinna vahest neid  ja siis tuleb vahti see lumi siia kaela talle  ja viskab niimoodi laiali ja, või, või murrab päris ära. Nii et, et oleks hea ikkagi nad kinni siduda,  kui on nüüd pikk hekk ja neid on väga palju,  noh siis võib jah minna täitsa kohe ja siduda niimoodi  ja minna järjest edasi, saab kiire kimpudesse,  jah, täpselt tegelikult sügisene üks töö on  ka elupuhastamine. Lihtsalt niimoodi käibki, natuke sikuta,  sabistab ära, et nad maha kukuks, ja täpselt siis,  kui väga mingit haigustega siin võib, sellesama,  selle sellepärast tehakse gi, et ei tekiks neid haiguseid,  et see hakkab tekitama sellist märga keskkonda siia,  millest hakkavad tekkima haigused ja sellepärast on seda  sügiseti hea ära teha enne talve, et ma teen seda siit seest,  et otsin siit niisuguse hea vaba koha. See on siia ta kinni ära ja siis siis jääb ilusam,  kui ma niimoodi, et kui on üksikud puud,  et siis ma ikkagi teen teda nagu seest, siis ei jää see kore  lint näha ja see on ta nagu seestpoolt kinni,  et siis vahest isegi ma julgen jätta näiteks isegi kaheks  aastaks selle sidumise, ma ei võtagi suvel ära,  ei peagi ära võtma, et siis ja siis, aga  siis kahe aasta pärast näiteks vaatan, et  ega seesama lint ka sooni juba kasvavad,  nii et ja siis siit aga punut järgmise oksa juurde just  täpselt siit lähen jälle selle ümber, nii. Ja muudkui aga lähen ümber selle ja niimoodi see on nad siit  seest kinni. Jälle järgmise juurde ja ja siis lõpetan  selle järgmise järgmisega selle ära seal juba omavahel  lõpuks kokku ei tõmba. Ei, ei, siis siis mul jääb ta nagu ilus noh,  talvel ka vaadata, et ei ole sellist. Niisugune, et kui siia lumi sisse saab, siis ta ei,  ei enam, nüüd enam ei ole probleemi. Ja, ja niimoodi näiteks üksikud puud, ma tõmban niimoodi  lõikate ära ja lõikan ära seda, kui lumerikas talv tuleb. Ei tea me praegu öelda, et elupuud tuleks juba igaks juhuks  kokku siduda uute teemade ja inimestega. Oleme maahommikus tagasi järgmisel nädalal. Kohtumiseni.
