Ei kuule. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tervist kõigile raadiokuulajatele alanud on populaarteaduslik saade puust ja punaseks ja nagu nendest alguses helidest juba aindud, räägime täna kosmosest. Stuudios on Tartu observatooriumi teadur astronoom Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Ja meie teemadeks on Marsi koloniseerimine, ekso komeedid. Räägime Spacey Joe katastroofist mõned nädalad tagasi ja selle mõjust kosmoseturismile ja loomulikult peateemana selle nädala kosmoseuudisest. Ungarit. Milleks oli inimese poolt saadetud seadeldise maandumine komedile? Alustame juba mõne hetke pärast. Puust ja punaseks. Kuula saadet puust ja punaseks. Saates on Tartu ülikooli observatooriumi teadur astronoom Tõnis Eelma ning Madis Aesma. Kolmapäeva õhtul ehk siis üleeile, 12. novembril võib julgelt öelda, kirjutati uus peatükk kosmoseuuringute ajalukku, sest esimest korda sai teoks see, et planeedilt maa saadeti inimese loodud seadeldis komedile ja aeg ja olid muljetavaldavad. Sond reisis siis peaaegu kuus ja pool miljardit kilomeetrit. Reis maalt sinna sele komedini võttis aega 10 ja pool aastat. Tere Tõnis. Terist. Kui pingeliselt sina nüüd seda asja jälgisid, sellepärast et seda kanti ju laivis üle päris mitmetest erinevatest kanalitest. No ikka huvi oli suur. Eile eile olin kauem töö juures, et hästi suure televiisori pealt siis vaadatud seda otseülekannete ja, ja eks see oli niisugune huvitav sündmus, et ligi pool miljonit vaatajat oli seal vahepeal. Selle selle video stream'i otsas. Meil on nüüd vahepeal ka seal mingisugused pisikesed viperused selle komeedi peale maandumisega tänu sellele vist, et arvati, et ta on jääst 10 aastat tagasi, kui see sond sinnapoole teele pandi, aga kui ta kohale jõudis, selgus, et on hoopis liiv, tolm, mingisugune kosmiline kivim. Jast komeedi pinnal ja keegi ei ole varem käinud, nii et päris täpselt ei teatud, et siuksed arvamused olid, olid olemas küll, et milline komeet võiks nii öelda tunduda? Jaa, või siis kui see Fila nimeline. Ma ei tea, see ei ole siin mitte maandur, vaid komeetur hinna komeedrile laskus, et, et siis jah, seal olid erinevad leemid, tekkisid selle laskmisega küll ka tehnikaga ja, ja praeguseks on teada, et see Fila isegi hüppas seal komeedi pinnal paar korda. Et ennem kui ta siis paigale jäi, aga no päris kindel ei ole, kas ta seal komeedi küljes kinni. Et, et on niisugune natukene ebamäärane hetkel veel see asi. Aga eks seda saab varsti teada. Selge see selle sondi pulsi, mis nagu meelde läksin, päris omapärane, see kuidasmoodi ta sinna reisis, tegelikult ju selleks, et komeedina jõuda, pidi kosmosesond tegema kolm tiiru ümber maa. See päris ei olnud isegi mitte kolm tiiru ümber maa, vaid see Rosetta saadeti 2004. aastal, kuidas startis, siis ta saatis kodust eemale aasta pärast ta jõudis maa juurde tagasi ja nii-öelda maale lähenedes gravitatsioonilisel lingutamise veel nii-öelda siis anti talle natukene kiirust juurde, siis ta läks nii-öelda juba juba natukene kaugemale, 2007. aastal ta jõudis Marsi juurde, tegi seal samasuguse manöövri, sai veel natukene kiirust juurde ja siis maa juures ta käis veel kaks korda. Viimane kord oli 2009. aastal nii et siis peale seda maakülastust suundus ta siis sinna kuhugile Jupiteri lähistele komediga kohtuma. Selle asja mõte ongi siis selle gravitatsiooniga lingutlemise mõte ongi siis see, et anda talle õige hoog sisse ja õige selline orbiit tekitada vä? Jah jah, et kui selle nii-öelda mingi mingi suurema ja gravitatsioonivälja või planeedi gravitatsioonivälja õigesse kohta nii-öelda siseneda õige kiirusega, siis siis nii-öelda seal, planeedist möödalennul muutub lennusuund, kui võib saada juurde ka kiirust. Et noh, seda on võimalik välja arvutada, kuidas seda teha ja see on nii-öelda tänapäeval sihukeste süvasüvakosmosemissioonide puhul hästi tavaline, et võimalikult väikese kütusekuluga kuhugile noh, väga kaugele lennata või, või sellisesse kohta, kuhu muidu on väga keeruline lennata. Mida selle komeedi uurimisega kõige enam teada tahetakse või mis selle uurimistöö põhieesmärk põhimissioon on? No põhimissioon on ikkagi see, et saada aru, mida üks komeet endast kujutab, no inimesed on need näinud aastatuhandeid või miljoneid, võib-olla, et on nähtud komeeti, kaua aega arvata nende kohta midagi viimase ütleme 30-ni aasta jooksul on ka õige mitmest komeedist mööda lennatud. Aga noh, see on ikkagi mööda lendamine, see on üsna-üsna põgus ja tavaliselt nendel komeediaial on juba siis saba olema sõnad päikesele lähedal. Nii et tegelikult noh, on mingisugune pilt olemas, aga see on selline noh, ikkagi mitte piisavalt detailne. Nüüd Rosetta läks komeedi ümber orbiidile, tiirleb ümber komeedi saatis sinna komeedi pinnale siis selle Fila nimelise aparaadi. See analüüsib nüüd päris detailselt seda, et milline see komeedi pind on. Veel eriti oluline on see, et sinna jõuti küll nüüd kui komeeton päikesest suhteliselt kaugel ja ta ei ole veel aktiivne, tal nii-öelda saba praktiliselt ei ole. Aga plaanitakse seal komeedi juures olla ikkagi nii kaua, kuni komeeti jõuab päikesele kõige lähema punktini. Kui tal tekib saba, noh, ta on nii-öelda muutub tüüpiliseks komediks siis kogu selle protsessi jooksul uurida, et, et missis komeediga toimub. Ja mis siis komeetilist üldse uurida. Et see on võib-olla isegi kõige olulisem koht sest komeedid arvatakse olevat tekkinud sellel ajal kui päikesesüsteem nii et pärit sellest materjalist, millest tekkisid hiljem ka planeedid, meie maa ja komeedid on üks niisugune väga tõene näoline viis kuidas tekkinud maa peale tekkis näiteks vesi aga keerulisemad orgaanilised molekulid, millest siis meie näiteks oleme üles ehitatud. Komeedid, ühesõnaga on siis vanemadki planeedid ja komeedid ongi siis need kohad, kus tegelikult elu pärineb. No kas just elu ise seal on vaidluse kohad on ka selliseid teooriaid, et tõepoolest komeetidega koos on tulnud mingisugused üliprimitiivsed, elu alged või, või vähemalt nii-öelda biomolekulid. Aga, aga pigem pigem ma arvan, et jah, et seal on ikkagi see orgaaniline aine. Ja arvatavasti jah, et komeedid tekkisid, tekkisid veidikene varem kui planeedid kuigi noh, see nii-öelda päikesesüsteemi elu ja mõttes on see nagu peaaegu üks ja sama silmapilk, eks, aga aga siiski väga-väga vana aine. Milline selline järgmine oluline uudis, mida võiks sellelt rasedate sellelt fiilailt sealt oodata, mida, mida nad esimese asjana nüüdselt tahavad välja uurida, välja kaevata nii-öelda? Ma ma ausalt öeldes päris täpselt ei teagi aga nende kahe aparaadi peale kokku on seal paarkümmend instrumenti, millega siis uuritakse komeeti ja selle lähiümbrust nii põhjalikult kui võimalik. Kunagi varem ei ole sellist asja saanud teha nii, et tahetakse kõike komeedi kahte teada saada. Kas selle 10 aasta jooksul, kui nüüd see sound sinna lendas läbi kosmose kas tehnika iseenesest aegus ka selle ajaga? See tehnika noh, kindlasti võib öelda, et see tehnika mõnes mõttes aegusest, kui te mõtlete näiteks mobiiltelefoni 10 aastat tagasi, vaevalt ikka progress on olnud muljetavaldav. Aga see tehnika on tolle tolle aja nii-öelda tipptehnoloogia, mida tollel ajal nii-öelda tavakasutuses kindlasti ma arvan, ei olnudki praktiliselt. Kahjuks see oli huvitav, oli näiteks see, et, et seal ei ole sugugi mitte, et on nii-öelda mõnede Euroopa suured riigid, kes tegutsevad nagu näiteks NASA panustab sinna mõne instrumendiga. Aga üks, üks oluline instrument, millega komeedi pinnal just selle Fila pealt mõõdetakse, seda, kui palju komeedist vett eraldub sealt, kui palju see jää aurustub. See on tehtud Soomes. Soome Meteoroloogia instituudis ja, ja selle eksperimendi nii-öelda juht on see mees, kes eestkiuubi nii-öelda esimese tehnilise ülevaate tegi. Nii et meil on otsapidi ka oma selline väike käsi nii-öelda see kauge komeedi peal sees jah, vähemalt tuttavate inimeste näol. Ja ma olen päris kindel, et sellest räägime, kuidas puust ja punaseks kosmoseteemade all kindlasti veel. Kui kaua aega läheb selleks, et see komeet see pika nimega kahe vene teadlase nimega komeet. Mis ta nimi nüüd oli täpselt kerassiminka, täpselt kui kaua aega see võtab, et talle tekiks see saba taha jätta, jõuaks päikesele täitsa lähedale. Moment on päikesele kõige lähemas punktis augustikuus järgmisel aastal, nii et tõenäoliselt mõned kuud veel läheb aega ja tegelikult juba praegu on noh, nii-öelda tehtud, rosetab, peab pilte, kus on näha, et mõnest kohast sealt juba nii-öelda midagi tuleb välja, aga ta läheb päiksele lähemale ja järjest rohkem hakkab seda nii-öelda ainet sealt aurustuma, siis see kõige-kõige väiksem kaugus Päikesest on natukene suurem kui maa kaugus päikesest. Päris päikese juurde ei lähe suisa. Ta käib siis Maa ja Marsi vahelt läbi. Jah, kuskil 1,3 astronoomilist ühikut, midagi siukesed astronoomiline ühik on siis see kaugus maa ja päikese vahel. Kuula saadet puust ja punaseks, tänaseks teemaks on kosmos, stuudios on Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma. Saates puust ja punaseks on tänaseks teemaks kosmos. Stuudios on Tartu observatooriumi teadur astronoom Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma ja me alustasime komeetide teemal seoses siin üleeilse suure uudisega, mis puudutas seda, et maandati esimene inimese poolt valmistatud seadeldis kaugele komedile jätkame komeetide teemal, aga nendele kommentaaridele, millest nüüd juttu tuleb, ei ole inimesed veel arusaadavatel põhjustel midagi saata. Mitut sarnast operatsiooni oleks mõtet ette võtta. Teiseks on kohutavalt kaugel. Nad asuvad meie päikesesüsteemist väljas, mistõttu neid nimetatakse siis ekso Comentideks. Jah, et see on analoogia eksoplaneetidele, mida on juba, ma ei tea, tuhatkond teada. Aga ühe küllalt lähedase tähe ümber Beta piktoris sugune täht, kujuri tähtkuju, lõunataevas näha, et seal on kaua teate, et seal on selline tolmu ja gaasiketas ümber, kus siis arvatakse tekkivat planeedid vähemalt üks planeet on sealt ka leitud, ühtegi kahtlustatakse. Ja nüüd seda süsteemi on jälgitud nii-öelda parimate eksoplaneedi avastamise riistadega. Ja on siis leitud, et aeg-ajalt selle tähe juures tähe nii-öelda spektris tekivad ja kaovad sellised spektrijooned, mis viitavad, et, et meie selle tähe vahel võivad olla komeedid. Ja neid ei ole mitte selline üks või kaks, vaid ikkagi mitusada juba avastatud selliselt. On isegi suudetud tõesti nii-öelda eristada, et neid on nagu kahte erinevat tüüpi. Et ühed ajavad rohkem gaasi välja ja teised natukene vähem. Mis need põhjused seal võivad olla, arvatakse, et, et need, mis rohkema ajavad gaasi välja, on nii-öelda värskemalt tekkinud või siis näiteks mingisuguse tekkiva Aga lagunenud planeedi nii-öelda jäänused. Et niisugune päris päris omapärane, omapärane nii-öelda see, et milliseks täppisteaduseks astronoomia juba mõne mõne suuna peal nii-öelda läinud on. Aga miks see üldse oluline, miks meil on vaja uurida niivõrd kaugeid niivõrd pisikesi taevakehi no ühe komeedime nüüd oleme siin enda jaoks nii-öelda mingis mõttes kinni püüdnud, aga need seal kaugel kujuri tähtkujus Eks sellega on täpselt, et me oma päikesesüsteemi või seda pika nimega komeeti. Me näeme umbes neli ja pool miljardit aastat peale seda, kui see on tekkinud see konkreetne täht ja, ja see nii-öelda protoplanetaarne ketas seal ümber on, on see koht, kus planeedid alles praegu tekivad. Et saada saada paremini aru, kuidas üldse on planeedid tekkinud ka maa. Et siis astronoomid suure suure huviga otsivad ja uurivad selliseid selliseid süsteeme. Rohkem, neid on nii-öelda võimalike noh, nii-öelda pulkadeks lahti võtta, seda paremini saab aru, et kuidas nii-öelda meie, meie oleme siia saanud. Ja võib-olla ka seda, et kui tüüpiline on meie päikesesüsteem kui tüüpilised on planeedid, kus võiks olla elu, kõik niisugused küsimused on nii-öelda kaudselt sellega seotud isegi mitte nii väga kaudselt, vaid tegelikult juba üks, üks nii-öelda üks pott kusse suke. No kui me nüüd siis selle süsteemi pealt saame vaadata, milline on meie minevik olnud, siis on ilmselt ju ka neid, mida teadlased jälgivad mille pealt me saame vaadata, milliseks meie tulevik kujuneb. No on selliseid selliseid süsteeme ka olemas, täiesti, et isegi natuke ekstreemsem maid kui milline meie tulevik on. Et on üks Nobeli reemjana antud pull sari avastamisest, kus on kaks nii-öelda neutrontäht on üksteise ümber tiirutavad. Seal süsteemis on ka planeedid, et nende neutrontähtede, millel liikumist mõjutab ainult nii-öelda gravitatsioonilainete kaudu välja kiiratava energia, mille eest siis nii-öelda Nobeli preemia antigravitatsioonilainet otsese avastamise eest. Seal on pisikesed nihukesed häiritusel nende liikumises, mis on põhjustatud planeetidest. Ja noh, need on siis kahe täiesti surnud tähe ümber olev planeedisüsteem nii-öelda. Et see on ka üks nii-öelda, et, et mis siis saab, kui tähtotsa saab, et missis planeetidest saab, see on nagu see teine äärmus. No ja selle pealt siis võib näha seda, milline on, eks ole, meie väga kauge tulevik võib olla ja siis on veel lisaks ju ka need süsteemid, mis peaksid olema meiega enam-vähem vanad ja sarnased, kõige sarnasemad, need on siis need, mille puhul eksoplaneedid ajavad, võib olla elu otsijatel kõige rohkem sellist nii-öelda lambikest pea kohal põlema. Jah, et siuksed Päikesesüsteemis, ased planeedisüsteemid tihtipeale need tähed on veidikene väiksemad kui meie päikena planeedid lihtsalt peaksid olema lähemal seal tähele võrreldes maa kaugusega päikesest. Ja selliseid nii-öelda super klaasid on leitud juba õige mitmeid ja loodetakse, et see aeg, kui leitakse päris nii-öelda maa sarnane massi ja, ja siis suuruse poolest nende võrreldav maaga võrreldav planeet. See ei ole enam kaugel. Tõepoolest, need uurimismeetodid on läinud nii täpseks, et nüüd räägitakse üsna kindlalt võimalusest määrata, et kas seal planeedil võib olla vett või siis mingisugust orgaanilisi molekule, näiteks taimi. Mida see ütleme siis supermaa, tähendab, ta on, ta on suhteliselt sarnane, eks ole, meie planeedile, aga lihtsalt väga palju suurem. No väga palju, ütleme, et on park paar korda suurema läbimõõduga ja mass on selle tõttu natukene. See tähendab, et meil oleks seal siis gravitatsiooni mõttes oluliselt raskem ringi käia. Nojah, Heljand lohistaks ikkagi jalgu järel. Tõenäoliselt jah. Räägime saates puust ja punaseks täna kosmosest ja stuudios on siin raadio kahes Tartu observatooriumi teadur astronoom Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma. Te kuulate raadiot? Järgmiseks teemaks järgmiseks uudiseks, mis kosmosega seotud on ja mille siin raadio kahes ette võtame on üks pigem selline kurvavõitu traagiline sündmus, nimelt siis Branssonile vöötsin kallektiku kosmosesõidukid. Spetzee Joe tabas õnnetus ühel testlennul kaks nädalat tagasi, 31. oktoobril lagunes see tükkideks. Üks pilootidest jäi ellu, õnnestus tal langevari avada, teine sai paraku surma. Testlennud pidid siis kestma vähemalt järgmise aastani. Ja siis oli plaanis hakata seda teenust kosmosesse lendamist ka tavaklientidele pakkuma. Aasta jagu nüüd läheb aega veel ka selleks, et täpselt välja uurida, mis seal siis ikkagi juhtus. Aga mida me praegu öelda? Muidugi ma arvan, et see, mida kõige nii-öelda esmalt võib öelda, on jah, et see, et, et need nii-öelda plaanid on natukene edasi lükatud, no siis ütleme aasta jagu vähemalt aga samamoodi ka prantslane ise on ütelnud, et ei ole päris võimatu, et inimeste odavalt kosmosesse viimine ei pruugi reaalne olla. Et see võib nii öelda tõeks saada, aga. Pruugi tingimata no päris seal kosmosejaamas on turistidena käinud vist, kas seitse inimest, kes on, kes on maksnud igaüks 20 kuni 40 miljonit dollarit, nüüd see samas testib Joe ega tema vist sinna päris kosmosesse klassikalisse kosmosesse Elendagi või ei, ei pidanudki lendama. Jah, kosmosedefinitsioon on, on niisugune huvitav, et see on rohkem kui 100 kilomeetrit umbes maapinnast. Ja, ja selles mõttes tõesti see Spešib kaks pidi lendama veidi kõrgemale ainult no sealt, et maakera on ümmargune juba, seal on taevas mustkogusele nii-öelda lennusel ülemises otsas näeldes ballistiline orbiit selline noh, nagu tuumarakette lastakse ekspeaaegu, ainult et natuke lokaalsem. Et seal päris üleval otsas on kaaluta olekut seal mõned minutid. Nii et noh, see on peaaegu kui päris kosmos, aga, aga mitte veel päris noh, näiteks orbiidil ümber maa ehk mitte päris päris jah, mitte päris päris. Aga kuidasmoodi see Spacey Joe üleüldse lendab, ta ei ole ju noh, selline tavaline lennukat tõmbab ennast mõnusasti siis hoovõturajalt õhku käib üleval ära ja siis maandub tagasi, tal on ju ikkagi ka samamoodi selline mingisugune eraldi tõsta süsteem, mis ta mingile teatavale kõrgusele viib. No ma ei tea, nüüd vist päris tavaline ei ole, aga seal on spetsiaalselt selleks ehitatud lennuk tõesti, millega ta viiakse maapinnast tunduvalt kõrgemale ja, ja siis alles alles seal lastakse kosmosesõiduk, siis nii-öelda lastakse lennuki küljest lahti ja siis käivitatakse selle rakettmootoreid mis viivad selle siis sinna üles 100 pluss kilomeetri peale. Ja, ja see noh, nii-öelda iva sellele on see, et, et üsna üsna üsna ebamugav on, on nii-öelda läbi trügida paksust atmosfäärist. Et noh, et, et selle, et sellele kuluvat energiat siis nii-öelda põhimõtteliselt säästa seda natukene kõrgust ka ikkagi. Et mis, mis sinna lähemale saab, et see on üks nii-öelda lihtsamaid viise kõrgele taevasse jõuda lennuki pealt start. Kas see on ka see põhjus, ütleme, kui näidatakse meile kaadreid sellest kuidasmoodi näiteks apolloga kuule lennati seal on ju ka niimoodi, et ülessiiv neid ikkagi suur selline kanderakettide torn sinu kosmosesse tagasi tulevad nad selle pisikese nii-öelda jullaga, eks ole, see taasmas atmosfäärist läbi saada see, see energia energiakulu vahe on siis nii meeletu. No põhimõtteliselt atmosfäär ja see kiirus ka, et seal on vaja noh, eriti just orbiidile jõuda on vaja kaheksa kilomeetrit sekundis. Kuu peale on ligi 12 kilomeetrit sekundis, et see on tegelikult päris keeruliselt saavutatav. Noh, häda on selles, et miks see kuule mineku rakett nii suur oli, oli see, et alguses peab rakett kogu seda enda massiga tõstma, eks. Et see on noh, nagu mõnes mõttes nagu järjest järjest nagu suuremaks minev noh, sihuke progresseeravalt suuremaks minev asi, mida võimsamat raketti tahta ehitada, seda, seda massiivsem ta peab olema, kui kasutada lihtsalt keemilisi mootoreid, eks nagu nagu praegu on valdavalt ikkagi. Aga kuu pealt tagasitulek andis sellepärast nii energiat vähe nõudev asi, et esiteks pole atmosfääri, millest läbi lennata ja teiseks on seal ka välju, nõrgem gravitatsioon, millest ennast lahti rebida. No kuue ja kuue enda gravitatsioon jah, et ega, ega jah, see atmosfäär on üks asi, et maakera gravitatsioon on tegelikult see kõige olulisem, eks, et et, et selle selle küljest ennast lahti rebida. See tähendab siis põhimõtteliselt seda ka, et näiteks kui me tahaksime kusagile väga kaugele lennata sama sellise süsteemiga, mis meil praegu on samasuguse kütusega mootoritega, siis meil olekski mõttekas startida kusagilt mujalt kui maalt. Jah, see on üks võimalus ja maa puhul näiteks tehakse ka niimoodi, et et alguses lennatakse maa orbiidile mingi suurema sellega ja siis mingisugune suhteliselt tagasihoidlikke raketi nii-öelda aste siis viib annab juba sellise kiiruse mis on piisav, et jõuda päikesesüsteemi teistesse osadesse. Saates puust ja punaseks on Tõnis Eelmäe ja Madis Aesma. Meie teemaks on kosmos ja järgmise jutuga lähemegi juba maast ja sellest nii-öelda 100 kilomeetri kõrgusest kaugusest. Algkosmosest planeetide juurde. Puust ja punaseks. Kuulad saadet puust ja punaseks teemaks on kosmos ja kosmosest on täna rääkimas Tartu observatooriumi teadur, astronoom Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Ja järgmise teemana oleks hea meel rääkida ühest asjast, millest on nüüd siin juuteldud ja kirjutatud eriti aktiivselt vastu üks viimase aasta jooksul ja see on siis inimestel vaatamine Marsile. Marsi koloniseerimine selles asjas on astutud, kui juba päris konkreetseid samme juba, nagu ma aru saan, toimuvad sellised eelselekteerimised nende inimeste seas, kes võiksid sinna minna. Aga põhikonks selle asja juures praegu on siis selles, et vähemalt praeguse tehnoloogiaga on olukord niisugune, et kui sa Marsile lähed, siis sa sinna jääd tagasi tulemiseks. Mingisugust varianti ei ole, kuna see oleks niivõrd energiamahukas loigus. Jah, morss on küll maast pisem, aga aga siiski küllalt suur planeet. Et sealt Marsi Pealt Marsi orbiidilt minema saamiseks on vaja päris tõsist kanderaketi. Sellist tehnoloogiat tõesti tõesti tänapäeval ei ole millega maa juurest viia Marsi juurde? Sihuke nii-öelda lisaks sellele aparatuurile inimestele siis päris tõsine kanderakett siis Marsi peale lasta ja pärast saab koos inimestega tagasi tulla. See ongi täpselt see, millest ma eelmises lõigus rääkisime, et kanderaketi juures on väga oluline see, et ta peab suutma ka enda üles tõsta, see on üks asi, mis ta suureks. Ja kui nüüd veel mõelda selle peale, kui kaugel marss meist on, kui suur peab selleks kanderakett olema, liita sinna veel üks kanderaketi juurde? No päris korralik monstrum tõepoolest. Jah, eks on igasuguseid projekte olnud aja jooksul, et kuidas selliseid nüansse lahendada, et võib-olla viia mitmes mitmes jupis üles kanderaketi koostisosad kütus, komponendid panna need kosmoses kokku ja siis sealt minna. See oleks lihtsam natukene, aga, aga kindlasti ka mitte oda. Samas on kuulda olnud ka ju selliseid hääli, selliseid selliseid ütlusi, et enne kui pole välja töötatud tehnoloogiat, et inimesi tagasi tuua ei ole inimesi eetiline Marsi peale viia või neid ei tohiksin õia. Jah, ja see on näiteks NASA langi NASA ütleme optimistlikud prognoosid on selline, et 2030.-te keskel võib-olla minnakse Marsi orbiidile inimestega aga mitte Marsi pinnale veel. Sellepärast, et liiga tagasi tuleks ikka tulla sealt pinnalt, eks orbiidilt on palju palju lihtsam tagasi tulla. Ja üks Eestist pärit NASA teadlane on nii-öelda NASA inseneride kuluaarijutte edasi edasi andnud, siin mõned aastad tagasi juba, et inimesed, kes seal oskavad ühe ühe kokku panna ja saavad kahevastaseks arvavad, et, et Marsi juurde vähemalt mitte Nazas ei jõuta meie eluajal. Nii et no see on niisugune väga pessimistlik, aga see on väga suur süsteem. Just nimelt inimene peab saama sealt tagasi tulla. Ja kui me nüüd võtame selle marss ühe programmi näiteks siis see lähenemine on niisugune, et hakkame saadamegi, need inimesed sinna ja nad laskuvad Marsi peale pidi siis on ja nad jah, nii-öelda seavad ennast sisse ja koloniseerivad marsi loovad ühe inimkonna asuala teisel planeedil. Noh, see on ka võimalus. Ja võib-olla see on lihtsam tehnoloogilises mõttes noh, on ainult sinna minna. See tehnoloogia on, noh, ütleme, enam-vähem on ta olemas juba see ei erine kohutavalt palju nüüd sellest, mida oli vaja kuu juurde minna. Noh, on, vajab vingemat raketi, natukene on vaja paremat kosmosele vaeva, et inimesed ikkagi selle küllalt pikka reisi üle elaksid Marsile laskuda saaksid, suudaksid seal ellu jääda, selleks nad ilmselt peavad omale mingisugused majad või noh, niisugused jah, eluasemed sinna sinna püsti panema. Aga see on, see on võib-olla rohkem teostata. Võitleme, et see on kiiremini teostatav kui see, et tahta inimest ka sealt tagasi tuua. Jah, tundub, et see Marsi reisija mõte on praegu rohkem ikkagi veel. Selliste romantikute teema, mitte päris tõsiteadlaste teemad. Inimese marsile paneksid. Ei, ma arvan, et tegelikult see päris nii ei ole, et, et sellega nende probleemidega tegeletakse tegelikult ja näiteks Eestiski Tartu ülikooli juures tegeletakse marsimaja projektiga, nii-öelda testitakse, testitakse erinevaid marsimaja komponente. Aga noh, mine tea, võib-olla on sellest näiteks 10 aasta pärast kui see marss, üks projekt peaks kalt nii-öelda kulgema, et võib-olla sellised majad pannakse seal püsti või siis NASA või ütleme või pigem võib-olla terve maailma nii-öelda ühisprojekti käigus tagasi tulemisega Marsi Marsil projekti käigus. Aga kas kas, ütleme sellisel juhul, kui NASA saadaks kosmoselaevas Marsi orbiidile, kas sealt ei oleks võimalik korraks nende pinnale ära käia ja siis tagasi? No ikka tuleb sealt marsi pealt tagasi saada. Raketti vaja. Selge, aga marssal oleks ka vist selles mõttes väga mõttekas planeet, kuhu nüüd hirmus kiiresti trügida, et tegelikult, kui meil siin peaks minema mingisuguseks jamaks planeedil maa, ülerahvastatus, mingisugused tagasipööramatu looduskatastroofid, siis sinna meil vist ju väga pageda mõtet ei oleks, sest et see on ju täiesti tühi ja viljatud. Jah, see on rohkem kõrap kui maakera kõige karmim pöörab. Et see on praeguste teadmiste järgi täiesti surnud planeet, nii et looduslikes oludes ei saa seal ütleme, maapealsed kõrgemad organismid mingil viisil elada. Ja võib-olla mõned eriti karmid maapealsed baktereid või siuksed kõige primitiivsemad eluvormid võib-olla saaksid mõningates eriti soodsates marsi nii-öelda piirkondades Elotseda, kuskil Kivibraaž on mingisugune elu. Aga see on ka kõik ja ja planeet, kus siis vähemalt vähemalt nende piltide järgi, mis on sellest pinnast saadetud, tundub olevat kogu aeg õhtu, vähemalt selle valguse järgestata on Päikesest umbes nii kaugel. Ta on jah, päikesest tükk maad kaugemal, nii et valgust on seal vähem. Ja see on ka üks põhjus, miks pärast selline praegu on. Et ühest küljest on sealt atmosfäär plehku pannud, sest tema mass on pisikese, tunduvalt väiksem kui Maal. Ja teisest küljest on seal külm, et see nii-öelda raskem osa atmosfäärist on kõik ära külmad ja osakaal nii-öelda jah, ütleme süsihappegaasi atmosfäär Marsil põhjusmõtteliselt. Osa sellest on külmunud, magasin polaaraladele ja tegelikult on leitud, marsin öelda pinna all on päris suures koguses vett mis arvatavasti oli aastamiljoneid tagasi noh, nii-öelda voolas vabalt, magasin pinnal. Sellest vaatevinklist muidugi olulisemate ressursside puudust ei ole, et noh, vesi on olemas isenesest, veest, veest saab jah, nii-öelda hapnikku hingamiseks elutegevuseks. Sellega saab taimi kasta, kui seal nii-öelda suuremat kasvuhooned ehitada, et ta mulle süüa kasvatada. Sellest saab valmistada raketikütust vajadusel. Et lõhustada vesinikuks ja hapnikuks. Iseenesest selline täiesti isemajandav koloonia on võimalik luua. Sa ei pea kõike, kogu aeg mingi lõpmatu varu midagi kaasas. Et põhimõtteliselt mitte jah, et, et kuigi see ponnistus, mis selleks teha tuleb, on, on loomulikult väga suur, et sest seal praegu ei ole midagi ja sinna tuleb teha kõik. Et, et see on jah, nii-öelda see, see on see nagu probleemi koht. Samas vaadates seda Marx1 projektigi tegelikult on olemas päris palju inimesi, kes tahaksid seda teha noh, erinevatel põhjustel mõni nagu isiklikust seda, et teha oma elu kuidagimoodi lisaks. Aga mõni tõesti sellepärast, et arendada või edendada inimkonda ilmaruumis püüelda nende ideaalide poole, mida noh, maailma võib-olla suuremad ulmekirjanikud on, on, on nii-öelda kirjeldanud. Ja varasemast ajast tegelikult mulle tundub, et selliste kosmosesse pürgimise puhul saab ikkagi paralleele tõmmata, noh ütleme siin 15. 16. sajand ja maadeavastajad, kes tegelikult sadamast ära sõites ei teadnud, mis juhtuma hakkab, varsti. Täpselt nii, isegi võib-olla nendega on, on veel natukene parem see olukord, et et Marsilt on maa peale võimalik sidet pidada. Aga 15. sajandi lõpust kuskilt keset Atlandi ookeani ei olnud mingit võimalust koduga ühendust saada. Nii et noh, selles mõttes need inimesed ka mõtlevad suhteliselt optimistlikult, et jah, neil kõik noh, nii-öelda nende sugulased ja nii edasi nende varasema elu jääb siia maa peale. Aga noh, see ei tähenda seda, et nad lähevad ja on täiesti ära lõigatud kuskilt. Tänapäeval ju ma kujutan ette 90 protsenti inimestest paraku oma sugulastega suhtlebki kusagil Facebookis ja sellistes kohtades. Jah, nii et siis ei ole see nagu veel väga palju erinev. Ja vahet pole, täiesti. Kuulad saadet puust ja punaseks, see on raadio kaks stuudios Londoni seenmäe ning Madis Aesma. Jätkame kohe. Oleme saates puust ja punaseks, mis täna pühendatud Kosmose teemadele jõudnud viienda uudiseni. Umbes kolm nädalat tagasi saadeti kosmosesse esimene erakapitalil põhinev kuu-missioon nimega neli m ja Tõnis räägib lähemalt, miks see nüüd on siis niivõrd märgiline sündmus. Märgiline sündmus on kavas sellepärast et varem on kuu juurde viidud aparaat ainult riiklike kosmoseagentuuride poolt. Et on ta siis NASA, Venemaa, Euroopa Kosmoseagentuur, India kosmoseagentuur, jaapanlased, hiinlased, aga ikkagi riiklikud struktuurid. Noh nüüd sellel korral Luxemburgi insenerid, nad on osa ühest suuremast Euroopa kosmosetööstuse firmast, et otsustasid, et, et selle suure firma asutaja ja nii-öelda mälestuseks nad ehitavad pisikese kosmoseaparaadi ja saadavad selle Hiina kanderaketi küljes kuu peale. Et hiinlastel oli oma selge programm, nemad tahtsid lennata ümber kuu ja maanduda siis pehmelt maale uuesti, et tuua tagasi mingeid proove. Ja noh, eurooplased siis said Saidsin ja selle kanderaketi viimase astme külge omale nii-öelda pisikese nurgakese ja, ja lendasid lendasid siis samamoodi ümber kuu ja tulid koos hiinlastega tagasi peaaegu et kuna hiinlaste, kosmose raat eraldus sellest kanderaketi viimasest astmest seal kuskil kuu juures. Lõpuks ta jõudis maale ka edukalt, sissekanderaketi viimane aste jäi kosmosesse ulpima, noh umbes nagu kosmoseprügi hästi piklikul orbiidil, nii et oma nii-öelda maale lähimas otsas on ta võib-olla võib-olla mõne 1000 kilomeetri kõrgusel maapinnast. Aga kõige kaugemas punktis on ta siis kuust kaugemal. Ja noh, päris täpselt ei teata orbiidil ta on ka, et, et sest selle selle jälgimine ei pakkunud kellelegi huvi enam pärast hiinlastele vähemalt mitte. Ja, ja tegelikult siis alates selle reisi algusest on seda jälginud hoopis raadioamatöörid. Sinna pandi selline spetsiifiline raadiosaatja peale, mis töötab niikaua, kuni selle Neliemm akud kestavad, pidid kestma vähemalt kaheksa päeva. Ja saadab siis spetsiifiliselt sellel kujul kodeeritud signaali sihukest, mida kasutatakse Nende samas tegi planeetidevaheliste reiside juures sarnast tüüpi signaal saadab sellist signaali ja annab teada, kuidas tema tervis on. Nii et selle pisikese pisikese aparaadi neli m point oligi siis see, et lihtsalt saata kosmosesse just nagu selliseks väikseks saatejaamaks ja ühe ühe ühe Luxemburgi teadlase mälestus. Jah, põhimõtteliselt jah, seda on võtnud vastu terve ports siis nihukesi teadushuvilisi või kosmosehuvilisi raadioamatööre, ka Eestist on seda väga edukalt vastu võetud. Milline see signaal üleüldse on, mida ta saadab, kas seal mingisugune kodeeritud sõnum piix? See on niisugune huvitav huvitav saatmisviis, kus bitid siis kantakse ülehelitoonidega põhimõtteliselt ütleme erinevate raadiosagedustel, et vahepeal on üks sisse lülitatud, siis on teine ja, ja käib siukse näiteks 64 tooni vahel käib nii-öelda see valikkogu aeg ja sellele sellise saatmisega on siis võimalik kohutavalt nõrka signaali maali vastu võtta, kui on teada, milline see signaal peaks olema järjestus ühesõnaga toonide järgi. Ja, ja seda ja seda on võimalik päris edukalt vastu võtta kuu juurest ei ole isegi väga suuri antenne, rääkimata raadioteleskoobist, oleks vaja niisugust asja kuulda, seda saatis ainult pooleteisevatti võimsusega seal kuu juures see aparaat, see tähendab maa peale, noh, täitsa hästi puhul. No saatis ta siis erinevaid sõnumeid nii-öelda sellesamase inseneri mälestuseks ja korraldati võistlus, et kes saab rohkem neid kätte, et seal oli nagu neid mitut erinevat tüüpi neid sõnumeid, et kes saab need kätte ja no ma nüüd ei tea, kuidas, kuidas tulemus oli, aga aga võitja pidi olema Euroopast, et ma ei tea, kas Eestist või või kuskilt mujalt. Ja no muidugi huvitav oli ka see, et kui algselt plaaniti, et noh, et see kestab kaheksa päeva, see nii-öelda aparaat seal siis tegelikult peaaegu kogu see kolm nädalat on seal signaali tulnud, nüüd üleeile katkesid signaalid lõpuks tühjaks ja lõpuks sai aku tühjaks ja, ja juba plaanitakse järgmisi sihukesi. Kuidas see neli m pisike luksemburgi kosmoseseadeldis pisikese riigi nagu Eesti kosmoseseadeldis on võrreldav meestki huviga? Eesti pank, kuubik issand pannkook natukene suurem kui, kui see Ta on võib-olla niisugune paarkümmend korda, ma ei tea, 40 sentimeetrit või noh, umbes niisugune ja üks vähem kui 10 sentimeetrit paks ja üks külg on siis kaetud päiksepaneelidega. Aga noh, ikkagi pisikene satelliit. Ja mõnes mõttes see teeb asja huvitavaks. Et ta on nagu ühest küljest nagu teetähist, et tõepoolest üsna väikese vaevaga noh, on öeldud, et, et see hinnanumber on vähem kui kuuekohaline. Nii et mis, mis ei ole oluliselt erinev näiteks see, milline Estiumistarvi hind oli. Et sellise sellise summa eest on võimalik saata arvestatav kosmoses raat kuu juurde, aga miks mitte ka teiste planeetide juurde, sest Marsi juurde Veenuse juurde saadetakse küllalt sageli kosmoseaparaat ja et sellega võiks panna kaasa ka mingisuguse pisema asjanduse, on ülikooli ehitatud võib-olla mõne firma ehitatud, mis oleks neile tunduvalt ja kui ma ei tea seal paari miljardi dollariline Curiosity, eks. Aga mis, mis see erahuvi võiks üldse tegelikult olla, kas mingisugust sellist kasumlikku huvi saab ka selles olla, kui sa saadad mingisuguse, ütleme siis 80000 eurot maksva pisikese seadeldise kuu orbiidile? No võib-olla on kuu juures on mingid asjad, võib-olla seda saab müüa kuidagi seda infot, neid pilte näiteks saab kasutada millekski siukseks. No tõesti hobi hobi korras seda teha. Aga kui minna ka maast kaugemale, siis põhimõtteliselt Päikesesüsteemis on paras ports asteroide Osaka maa lähedal. On firmad, mis tõsimeeli arutavad üle, kuidas asteroide kaevandada ja proovivad varsti neid asju teha. Sihukest pisikest kuupsatelliidiklassi päevat satelliiti, noh on võimalik kah sellist ehitada, mis päris efektiivselt suudaks kaardistada, et millest see teine, kolmas 100. asteroid, millest nad koosnevad mille juurde mõtet minna juba noh, nii-öelda pinnale ja hakata vaatama, et kas sealt leiab mingisuguseid, ma ei tea maa peal haruldasemaid metalle või ma ei tea mingisuguseid gaase. Heelium kolme näiteks, millega termotuumareaktsioone maa peal alustaja energia tootmise jaoks nendeks. Nii et selline ikkagi mineraali luure on üks variant. See on täitsa niisugune reaalne, see. Kui siin nüüd Essklubist rääkisime, siis kuidasmoodi momendil üldse läheb. Eesti läheb küllalt hästi selles mõttes hästi, et eksperimendi tegemine on pooleli, andmeid analüüsitakse, mis on tulnud. Rullitakse siis mitmeid võimalusi, et mida need andmed, mis me oleme saanud tähendavad, Estub, on saanud hetkel kõige kiiremini pöörlevaks kuupsatelliidile kosmoses. Et see pandi kontrollitult pöörlema kiirusega seal rohkem kui kaks pööret sekundis. Sellist asja varem ei ole tehtud just ainult nende magnetitega, mille kohta varem öeldi, et see ei ole võimalik. Aga, aga jah, seda, seda oli vaja teha, siis sellega saatja välja kerida. Traadi välja kere, millest me praegu veel kinnitanud ei ole ja seda need kontrollitakse, et, et mis on need võimalused, miks me ei näe seda traati. Et, et sellest on väga natukene väga väikene jupp välja keritud. Et noh, me, me ei tea praegu veel päris täpselt, et milline see on, aga analüüsid käivad ja noh, ma usun, ma usun, et siin lähedal, nädalatel või kuudel on, on nii-öelda meil seal selgus käes. Nagu ma aru saan, siis siin eetriväliselt rääkisime sellest, et tulekul on ka kaks ja kolm ja nende selline sihtmärk saab siis olema kuu. Põhimõtteliselt on see sihtmärk, põhiline sihtmärk on ikkagi selle päikese kuradi tehnoloogia katsetamine. Esskjub kahe puhul, no seal on plaanitud veidikene suurem satelliit kolme ühikuline kuupsatelliit nii-öelda maa orbiidil kus siis on plaanis testida märksa pikemad traati ja teha nii-öelda veel realistlikum nii-öelda selle päris suure kosmoseaparaadi simulatsioon. Ja siis see on ühest küljest prototüüp järgmisele missioonile ja siis võiks katsetada, kui see teine on edukas, mida võiks katsetada siis päris päikesetuules ja noh, seal päris päikesetuul tähendab, et see peaks maastik olema mitukümmend 1000 kilomeetrit eemal. Ja kõige niisugune lihtsam võimalus tegelikult tundub, praegu on nagu selle neli m-i puhul, et minna kuu juurde, sõita kaasa mõne suure riigi kosmosesse, paraadiga ja poole tee peal nii-öelda maha hüpata või, või päris kuu orbiidil siis tiirutada. Neid võimalusi on teisigi, nii et noh, need kõik on praegult väga lahtised veel. Aga noh, nagu mõtted liiguvad ka näiteks sellises suunas. Et mine sa tea Saates puust ja punaseks olid täna Kosmose teemad. Viimased Kosmose uudised lahkamise all ja stuudios olid Madis Aesma ja Tartu observatooriumi teadur, astronoom Tõnis Eelmäe. Täname kuulamast.
