Lõoke toob lõuna sooja pääsukene päeva sooja ööbik, öösooja lõpetab tegu kokkumise. Enne jaani tuleb talv varakult, kui pärast jaani hilja. Kevadine udu toob külma sügisene sooja. Kui lähevad haned, läheb ilm halvale. Luiged lähevad, lumi tuleb. Kui enne küünlapäeva härg räästa alt juua saab siis ei saa pärast maarjapäeva kana oma nokka kasta. Kui suvel palju pihlakamarju kasvab, tuleb järgmisel aastal tuuline kevad. See oli nüüd väike valik ühest väikesest osast rahvaloomingust vanasõnad ilmadest ehk ka vahel öeldakse rahvatarkused. Aga öelda kõigi kohta korraga midagi sellist põhjapanevat, mis nad on õiged või valed. See on täiesti võimatu, sest nii nagu tänapäeval, nii oli muistegi inimesi väga mitmesuguseid. Mõni pidas lugu rohkem tõest ja väljendas seda siis üsna kuivas lauses. Mõni teine aga ei teinud tõest suurt välja ja otsis või ilusate kõlavat sõna. Samamoodi on nagu rahvaluules ikka mõni harrastanud kuskilt kuuldu ümber tegemist omamoodi ja nii on meil siis tänapäevaks kokku saanud üsna kirju kogum kõige sugust. Sellepärast on ka üsna vähe mõtet hakata neid rahvatarkusi vanasõnu ilmadest mõõtma kõiki ühe ainsa jäiga mõõdupuuga ei ole mõtet nendesse kõigisse pühalikult uskuda, et nad kõik nüüd neid praegu aitakse, oleks tõepärased või sama vale oleks väita, et kõik need vanasõnad anneks suur udu kokku. Nagu teame, ei ole vanasõnad kaugeltki kõik, mis meil eesti keeles praegu on. Siinmail sündinud, on kõikidel naaberrahvastel, nii ka meie naaberrahvastel päris palju, täiesti ühesuguseid, need ilmsesti oleme kokku laenanud kõikide naabrite käest. Küllap mõned meie omad on läinud ka siis meie naabritele. Aga muidugi juhtub ka nii, et juba näiteks eestlaste ja lätlaste vanasõnu on. Üks asi, mis meid paljudest meie suurematest naaberrahvastest kahjuks siiski eristab, on see asjaolu, et et paljudel on need ilma tarkused välja antud kogukates raamatutes meil paraku sellist raamatut veel siiamaale ilmunud ei ole ja see töö ootab kahtlemata tegijad. Muidugi ei ole selle töö mõte selles, et need päästa ja aidata praegusaegset meteoroloogiateadust või paremale järjele aidata ilma ennustamist. Aga tema mõte oleks selles, et ta kujutaks endast ühte killukest, üldisest kultuurist ja see on, mida täielikum juba iseenesest ka seda parem. Päris tühi pole vanasõnadest ilma kohta eestikeelne trükitud kirjandus siiski juba akadeemik Wiedemanni, neid kogunud mitmed kümned ja ka trükkinud ja hilisemad rahvaluulekogujad teatud valikuid veel 1920. aastal ilmus August tõllas sepalt seni ainukene täiesti ja ainult vanasõnadele ilmast pühendatud raamat vanasõnade ilmadest. Ja sellele nüüd üle 50 aasta mingit lisa ei ole tulnud. Lisaks nüüd siin praegu nimetatud allikatele aitas tänast väikest valikut Neil täiendada pilvi pehme. Kui jaanuaris vihma sajab, siis saab heinaaeg vihmane. Kuidas küünlakuu, nõnda lõikuskuu kustpoolt esimesel märtsil tuul puhub. Sealt puhub ta ka suurem osa suve. Kuivlehekuu märg juunikuu. Vagane August kuulutab pikka sügist. Kui septembris müristab, on jaanuaris külma küllalt. Udune oktoober kuulutab talveks palju lund. Sooja sügise järele. Trapik tali. Kuidas talvekuu, nõnda tulevane mai. Nii võiks seda rida jätkata iga kuu järgi mõnda teist kuud ja iga kuu järgi mõnda aasta aega ja nii edasi. See vanasõnade rühm, nõndanimetatud pikaajalised ennustused on alati küllaltki karmi kriitika osaliseks saanud kutselistele Meteroloogidelt. Muidugi asi on siin selles, et nagu kõik hästi on märganud siiamaale. Meil välja antavad pikaajalised ilmaennustused ei maksa tegelikult mitte midagi, ühesõnaga nad tehakse sellise pimesi pakkumisena või õige selliste uduste analoogiate põhjal kunagi minevikus olnud aastate järgi. Ja õige harva, kui nad nüüd natukene sinnapoolegi lähevad, kuidas ilm ise kujuneb siit siis tuleb välja vist see asi ka, et kui see praegu teadlastel ei õnnestu, siis muidugi ei usu ka teadlased selle koha pealt vanarahva tarkuse sisse ja õigese. Nii tundubki olema mitte uskuda, sest ega siis vanasti inimesed paremates tingimustes tulevikku ette aimamise poolest ei olnud, kui meie praegu see on ja mida kaugemale tulevikku, et püütakse aimata ikka ja alati olnud tumetegevus ja tuues siia võib-olla kohe ühe värskema näit, on vanasõna olemas, et kui müristab jaanuaris ei kuule seda suvel. Tallinlased peaks mäletama, et selle aasta 18. jaanuaril oli õhtul Tallinnas õige kõva pikk see kärgatus ja teine selle järel veel. Ja juunis oleme ütleda seda äikest jälle kuulnud, nii et et nii lihtne see asi pole muidugi selliseid pikaajalisi prognoose või ilmaennustusi on korduvalt kontrollitud igal maal ja ka meil ja alati leitud, et ega nad ikka ei rahulda. No on võrreldud üles tähendatud ilmastikuandmetega, ainuke, mis nüüd on kätte puutunud siin Riia sünoptikud on teinud ka kontrolli, kuidas üks kuu teisest sõltub ja ainuke selline seosed, mis vähegi rahuldub, on ETK sooja veebruari järel tuleb soe märtsikuu, aga no see prognoos iseenesest ei ole kuigi pikaajaline. Ja on üsna loomulik, et kui juba veebruaris veel talvest asja pole saanud, siis kõrgema päikesega märtsikuu vaevalt enam midagi tigedat suudab välja pakkuda. Meil Eesti vanasõnu just seda talve järgi suve ennustamist on kontrollinud Tartu riikliku ülikooli dotsent Herman Mürk. Ja tulnud ikka jälle sellele samale tulemusele, mis kõik enne teda. Et ei anna need pikaajalised ennustused midagi mõistlikku. Hullemaks läheb asi, kui ühe mindi täht päevagi või ühe päeva järgi püütakse ennustada tervet kuud või tervet aasta aega siis on asi veelgi vähem põhjendatud. On madisepäeva hommik, külm saab ka talv, külm on talvisel pööripäeval tuul, põhjast tuleb külm. Talv järele. Kuiv mihklipäev kuulutab kuiva sügist, märg mihklipäevaga pehmet talve. Mitu päeva päeva enne mihklit alla. Nii palju päevi pärast juriit jääd. Lainetab lauritsapäeval vesi saab tuisune tali. Kui seitsme vennase päeval vihma sajab, siis sajab seitse nädalat. Tundub, et see viimane seitsme vennakse päevast. See on praegu hästi levinud rahva hulgas. Igal suvel vaid kuulda sellel teemal arutlusi tõttan temas veel märksa vähem või selles hästi levinud kinnituseta igal jaanipäeval või jaanilaupäeva õhtul. Vihma sajab, neid tarkusi on väga lihtne kontrollida. Seda võib igaüks peaaegu ise omal käel teha. Siin on tegemist tekesed hoopis sellega, et biovihm jääb aastateks nii-öelda, aga kui ilus ilm, siis on kõik asjad korras, pole põhjust mäletada. Kui päike selgelt kullakarva looja läheb, siis tuleb ilus ilm. Kui päike Punades tõuseb, siis tuleb halb ilm. Valge päike tähendab sadu. Kui kuul ring ümber, siis on sadu oodata, on kuu, hele ja valge, kestab selge edasi. Tumedast paistvad tähed kuulutavad sadu heledad, aga selget ilma. Et nende kohta käib hoopis teine jutt, tota nendes igal juhul rohkem kui valet. See tuleb sellest, et atmosfääri optilised nähted, need leiavad aset siis, kui juba, kas siis halb või hea ilm kõrgemal ülemistes kihtides on välja kujunenud. Ja see siis annab, kas suurem niiskusesisaldus üleval õhus või miski muu annab päikesele ja kuule oma värvivarjundi ja pilvedele samuti ja tegemist on siis nagu lühiajalise ilmaennustusega päeva või paari peale ette. Ja need, sellised märgid õigustavad ennast ennustajatena eriti hästi siis, kui seostatakse veel teiste kohalikude tunnustega. Pügalikud pilved looma mao, rasvataolised toovad pikaajalise põua. Kui üleval vingupilved kiiresti liiguvad, tuleb homme suur tuul maa peale. Kui Noa laev üleval on, siis tuleb vihma. Must pilv hirmutab muidu savikarvapilv toob sadu. Loodetuul on taevaluud. Idatuul läheb ööseks naise juurde. Siin oli nüüd pilvedele lisaks kaks viimast tarkust tuule kohta ja need mõlemad on, on üsna kaalukad ja sisukad vanarahva tarkused. Loodetuul on taevaluud sellepärast, et halva ilma ja vihmatoojad meil tsüklonid, nende keskpunkt läheb meist veidikene põhja poolt mööda ja siis on, on vastavalt sellele õhu pöörlemisele niimoodi, et tsükloni viimane serv, see ongi loodetuulega ja pärast seda siis ilm läheb selgeks ja, ja loodetuul pühibki taeva klaariks idatuulenaise juures käimisega mõeldud tuule vaibumist öösel. Ja see on jällegi küllalt põhjendatud, sellepärast et ilusate ilmadega antitsüklonid, mis seisavad Venemaa kohal tabel. Seal siis puhuvad meil tavaliselt idatuuled ja antitsükloni son. Õige harilik asi, et tuul ööseks jääb õige vaikseks. Pärast paastumaarjapäeva ei lõhu külm enam kanamuna ega võta kartuleid katuse all. Jürikuu lumi tuleb talvist lund sööma. Valge ja sinine udu, too põuda hall uduvihma. Kui virmalised vehklevad, siis tuleb külma. No need osasein tagantjärele tarkuse tähelepanekud juba, mis on juhtunud, kui midagi eelneb aga ja üsna tõe pärased. Aga muidugi sama sama liiki on ka märksa kahtlasemaid. Nooruk, kes nüüd väga soovib, võib järgnevaid ise kontrollida. Kui talvel kõrvad sügelevad, siis läheb ilm sulale. Kui pada õhtul põleb, tuleb sula ja sadu. Kui heinaniitmise ajal vikati tera valge on kuiva on eest must, tuleb vihma. Onu reha, seliti tuleb, sadu, on vihma ees vaga, siis on tuul vihmadaga. Kui talvel Piipleriseksis läheb ilm sulale. See nüüd vast ei tähenda, et kõik järgmisel talvel peaksid hakkama piipu. Kangesti suitsetama. Püksi ei ole sula ettekuulutaja, nagu siin kuulsime. Kui kõrvad kihelema hakkavad, tuleb sula sama hästi ja saab ka selle aasa teada. Kui kuusk noores kuusokkaid laseb, siis läheb lumi noores kuus kui laseb vanas kuus, siis läheb lumi vanas kuus nüristab täiskuu ajal, siis sajab kolm päeva ja ei lähe enne üle, kui jälle müristab ja vikerkaart näitab. Kui noore kuu ajal vali põhjatuul puhub, siis on sadu ja külm. Ma oodata. Kui kuu serviti seisab, siis on külmad ilmad. Pilved, täiskuu ehk kuu loomise ajal annavad palju rohkem vihma. Nende ja teiste kuuga seotud rahvatarkust taga on hoopis iseäralikke omaette lugu. Juba mitusada aastat tagasi hakkasin kalendritegijad siis kuu järgi vägevasti ilmasid ette kuulutama ja mitte ühe aasta, vaid kümnete aastate ja isegi 100 aasta peale ette. Ja see asi aina arenes omasoodu. Läkise paisus kuni eelmise sajandi lõpuni peaaegu ja selle aja peale oli tekkinud siis juba ka terve hulk koolitatud ilmatarku või meteoroloogia ja need võtsid kätte ja tegid siis need kuu prohvetid, nagu neid kutsusid kuu järgi ilmaennustajaid, tegid need pihuks ja põrmuks. Ja tõtt neis palju oli või tähendab nende meteoroloogide tegevuses sellepärast et tõepoolest kuulud üksinda mingi eriti määrav ilma kujundav tegur ei ole. Aga nagu nüüd praeguseks ajaks jälle me teame läksid siiski see sajandivahetuse meteoroloogide põlvkond läks ka vist liiale. Sellepärast et nemad arvutasid välja, et Kuu külgetõmbejõu tõttu toimub õhurõhus küll pisike muutus, aga et see ei tähenda mitte midagi ilmale. Aga kümmekond aastat tagasi esimest korda Ameerika Ühendriikides ja pärast väga paljudes maades mujal kontrolliti ja esimesed olid siis sademed viis noore ja täiskuu ajal sajab palju rohkem kui harilikult. See tehti kindlaks õige pikki vaatlusridasid kasutades üle 50 aasta mõõdetud sademete andmeid ja kasutati muidugi siis nagu praegu ikka raali abi ja leiti siis üles sama lihtne tõde, mis on ka siis eestikeelses rahvatarkuses väljendatud, et pilved täis kuue kuu loomise ajal annavad palju rohkem vihma. On leitud muidki kuu mõjusid, näiteks ka troopilistel tsüklonitel viorkaanidele. Nii et siin see kõik peaks rahvatarkusi ühe hoobiga vääraks kuulutavaid mehi jälle märksa ettevaatlikumaks. Terve suur rühm on rahvatarkusi, mis seovad ilma muutumist ta ja, või püsimist loomade, lindude ja putukate kohta tehtud tähelepanekutega. Ja tundub, et see on üks toredamaid ja, ja kõige uurimisväärsemaid rahvatarkuste rühmi. Sellepärast et muiste, nagu kõik teavad, olid inimesed loodusega ja loomadega hoopis vahetumas kontaktis ja hommikust õhtuni ja iga päev. Ja kindlasti siis kõik terasemad inimesed panid ka palju tähele loomade ja lindude juures sellist, mida nüüd tänapäeval linlane, kes ainult tuvisid ja varblasi näeb, ei märka sugugi, on ka nende hulgas õige mitmekesiseid ja ja ilmselt ka niisugusi, mis on rohkem nagu naljaks tehtud. Kui sipelgapesad hästi kõrged on, tuleb külm talv. Kui sipelgad juulikuul usinasti pesa teevad, siis tuleb talivara. Kui siga enne jüripäeva pöörleb, siis tuleb pärast jüripäeva külma. Kui seapõrn eest paks on, siis tuleb enne jõulupaks lumi, on ta ka tagant paks, siis tuleb peale jõulupaks lumi. Kui sügisel hundid uluvad, tuleb külm talv. Kui sügisel palju hiiri on, tuleb pehme talv. No need olid jälle loomadest pikaajalised ennustused, siin peab jälle olema sama pessimistlik nagu muude pikaajaliste ennustuste puhul. N sipelgapesade ja sipelgate enda usinuse kohta ei oska midagi öelda, sest on küll talvede kohta vaatlusandmeid, aga ei ole kuulnud, näid sipelgate usinusega kohta. Et neid oleks pikka aega tehtud. Sea pöörlemisest ei oska ka paraku midagi öelda, aga seapõrna paksuse puhul tekib küll selline kiuslik küsimus. Et kas siis nüüd neli aastat järjest ei ole seapõrn olnud paks ei eest ega tagant, sest paksu lund ei ole küll õnnega pärast jõulujuba kaua aega nähtud. Viimased hundid ja hiired see nagu sobiks kokku panna. Sest kui sügisel hundid uluvad, tuleb külm talv ja kui sügisel palju iiri on, tuleb pehme talv siis võib arvata, et hundid uluvad sügisel siis kui hiiri vähe on ja neil on põhjus tuluda, sest kõht on äkki väga tühi. Kisub kass küüntega pöördub tuul sinnapoole, kus kassisabaots magab, kas saba rõngas tuleb sula? Kui talvel, kas põranda peal magab, siis tuleb sula. Kõnnib kass mööda aia roikaid tuleb kauaks ilusaid ilmu. Kui kass end vastupäeva peseb, tuleb kõva vihmasadu. Mehed olid need kõik juba lühiajalised ennustused loomade käitumise järgi. Ja muidugi, kas pole ainuke kangelane tähendas rahva tarkustes mahub kassi kõrvale õige palju teisi koduloomi ja metsalinde. Kui vares katusel kolm korda vaagub, läheb ilm külmaks. Kui tihane ulu alla tikub, siis tuleb kõva külm. Kui mutt mulda üle sajab, siis tuleb sula. Kui ämblik oma pesas hommikul ikka sirgelt istub, siis ei ole niipea vihma loota. Istub teiega kokku tõmmatud jalgadega ja kössis, siis tuleb nädala pärast vihma. Kui kärbsed ümber silmnäo lendavad ja virisevad, siis tuleb kõuevihma. Kui mesilased keskpäeva ajal suurte parvedena mesipuusse lendavad, tuleb kõva torm. Siin sobiks ehk mõni sõna öelda paari viimase vanasõna kohta. Esimene neist, et mida sageli öeldakse ka, et enne äikest lähevad kärbsed tigedaks. See on selline, mida julgeks ind toetada ka oma isiklike kogemuste põhjal. Ja ilmsesti teaduslikult põhjendada annaks teda äikest toimuma atmosfääri elektri väljamuutusega. Pole ju miski imeinimene, ise tunneb, seda roidumust tehti ja sellist asja, kuidas kärbseid seened tigedamaks ajab, seda ei oska öelda. Aga üsna nii usutav tundub selline seletus. Teine mesilaste tarusse lendamisest keskpäeval enne tormi. See on nüüd kah üsna uudne seletus, aga suurte tormide ees ja samuti kui maavärisemiste ees on nüüd kindlaks tehtud, et levivad sellised hästi pika lainega häälelained mida inimene jälle vastu ei suuda võtta. Küll aga on terve rodu loomi ja putukaid ja linde kes siis neid ilmsesti registreerivad ja satuvad siis kas paanikasse või igatahes püüavad pakku pugeda. Selle valiku lõpetuseks sobiks ehk hilisel ajal ärkvel olevatele põllumeestele, kes ajalehes ilmuvaid pikaajalisi ilmaennustusi väga tõsiselt ei võta. Öelda mõned rahvatarkused põllupidamisest tagantjärele ja ette, et oleks, mille järgi nüüd sel suvel edaspidi käia. Vastlapäeva õhtul ei tohi koju jääda, muidu ei saa suvel linu. Mida pikem liug, seda pikem lina. Kui enne jüripäeva kaste maas on, siis tuleb vara rukkilõikus. Kui kevadel konnakude külmetab, siis külmetab ka suvevili sügisel. Kured annavad kuu aega kartuleid korjata. Kuuldud saates kommenteeris Andres Tarand vanarahva ilma tarkust, aitas koguda pilvi pehme saate muusikaliseks kujundajaks oli Silja Vahuri ja toimetas kera.
