Loomaaialood. Loomaaia loomise. Tere pole mingit kahtlust, et see on üks väga ilus ja armas loom, keda meile täna tutvustatakse. Tihe, kohev ja pehme karv kaitseb hästi külma eest ja tähnid teevad selle kasuka eriti uhkeks. Ka tema hääl kõlab sedasorti elukate hulgas teistmoodi. Niisiis saate kangelane on Irbis ehk lumeleopard ja Mati Kaal teab tema kohta rääkida nii mõndagi. Mina olen Haldi Normet-Saarna. No kuidas selle Irbise ja tema nimetuste ja kõige sinna juurde kuuluvaga siis lood on, et teise nimega kutsutakse teda ka lumeleopardi-iks, aga päris leopardi ka kõige seejuures tegu ei ole ja kuidas need asjad on? Eks ta on jah, üks niisugune natuke isepärane elukas igas mõttes ja üks nendest ongi siis see, et kui tegu on esimesel pilgul üsna leopardi ja, ja muude pantrite moodi elukaga suuruski enam-vähem. Ma siis kui hakata nagu asja jälgima, siis, siis hakkabki tähele panema seda et midagi ikka päriselt ei klapp. Ja, ja see ongi põhjus, miks enamasti eristatakse omaette perekonda või, või kui siis püütaksegi teda nagu pantrite perekonna külge panna, siis ilmtingimata omaette alamperekonnana, sest et kui nagu molekulaargeneetiliselt asja vaadata, siis selgub, et ta sellest reast, mis siis on viinud tuntud panterite perekonnaliikmetele Oppartidelevidee tiigrite juurde on irdunud kõige varem ja hakanud siis suunas arenema ja selle tõttu siis ka säilitanud selle kunagise ühise ellase omadusi rohkem kui mis tahes teine elukas. Ja me võime siin ju tasapisi nüüd siis võrrelda, tõesti? Kõigepealt on tema suhteliselt ümara peaga, kui kui me võrdleme kõiki pantrite perekonnaliikmeid, siis nendel on üsna teravalt esiletõusev koon mis kõigile silma torkab, aga seal Irbisel ehk lumeleopardi on siis niisugune ümar pea ja pisut teravamad kõrvad, kui, kui pantrid tellija, nagu jutuks oli, ei ole ta niisugune mürakaru, vaid teeb natukene leebemat häält, et väga palju häält ei teegi. Tähised rohkem kähiseb ka ja suka ja, aga samas on tal väga palju niisugusi erilisi omadusi, mida ühelgi teisel teisel jälle ei ole, sest et näiteks Ta on omanik maailma kõige pikemale sabale. Kogu tema karvastik peab väga kohev olema, sellepärast et ta elab tegelikult kuskil seal viie kuni seitsme kilomeetri kõrgusel ja ainult talvel, kui, kui kõik toiduobjektid kolivad paksu lume tõttu allapoole, siis ta siis ta tuleb kusagile sinna kolme kilomeetri kanti, aga allapoole ei tule üldse. Ja kui sa niisuguses kohas elad, siis igaüks, kes natukenegi on geograafiat õppinud saab aru, et, et seal ilma kasukata ei saa ka suvel läbi. Aga miks loodustele sellise võimsa saba on meisterdanud? Kui nüüd mõelda veel natuke seda piirkonda, kuidas see võiks välja näha, sest tegelikult nad elavadki ümber Sise-Aasia kõrgmägede rõngana ja see maastik seal on, on niisugused suured kuristikud, kalju rünkad ja seal ilma osava hüppamiseta toime ei tule. Ja selle tõttu siis nad on võimelised tegema kohutavalt pikki hüppeid ja mis veelgi naljakam, tänu sellele sabale oskavad hüpata nurga taha taba nagu tüürib, tähendab, seal ongi niiviisi, et, et nad hüppavad siis nagu, ütleme kui see niisugune, mille peale nagu käppasid ja toetada jääb natuke nurga taha, siis vot julgelt selle selle kaljunuki suunas välja ja siis, kui jõuavad selle nokkimisest, teevad sabaga vuh väikese niisukese aasa ja sellega siis viivad selle lennutrajektoori, nii et nad maanduvad sinna nuka taha, selle karniisi peale. Nii et, et päris Ta niimoodi selle sabaga õhku tõusta ei saa, aga nad oskavad sellega väga hästi oma oma õhus lendu tüürida ja. Nii et kui sellist saba ei oleks, siis sellised trikid jääksid ära. No ühesõnaga, kõik need, kellel nisukest saba ei ole, need kukkusid kuristikku evolutsiooni jooksul ja alles jäid need, kellel see saba oli võimalikult pikk, liikuv ja, ja osav, nii et et selles mõttes ja, ja kuna ta elab seal seal kõrgel, kus praktiliselt peaaegu ei ole kunagi eriti palju olnud inimesi liikumas selle aja jooksul, millal tema oma kõikide omadustega on välja kujunenud siis, siis ta ei oska inimestega kartada, ei ole salvestanud oma ajukurdude vahele seda, missugune elukas see inimene on ja, ja kui siis näiteks praegu kusagil seal jääliustik rikku servas juhtub inimene lumeleopard ehk Irbisega kokku saama, siis ta selle asemele kähku jalga lasta hakkab demonstreerima, et et see on minu maa siin ärasina edasi, toole on juba hõivatud, territoorium aga ei ründa inimest ei ründa, teeb niisugust, noh, ta võtab seda kui, kui enda taolist vägedes toimetavat elukat. Et kui ta läbi mõtleb, siis vaatab, et toiduobjektide hulgast siukest kummalist elukat ei ole. Tähendab, et ta saab ainult konkurent olla ja ja kui nüüd sellel inimesel juhtub olema kaasas tulirelv, siis siis see demonstreerimine väga hästi ei lõpe. Eriti kui veel mõelda, kui kena kasukas seljas on ja tähendab ja üldse on tal niisugune aadlidaami hingeelu. Et, et kui me oleme kindlasti siit-sealt kuulnud, et kui juhtuvad näiteks püünisraudu jääma hundid või, või või, või mõned niuksed tuntud elukat meil, siis nad pääsemiseks hammustavad kaunis tihti käpa lihtsalt pooleks ja jooksevad kolme jala peal minema, aga kui näiteks sirbis juhtub rauda jääma oma paksu kasuka karvatutiga siis ta võib seal päevade kaupa solvunult leida, et mis nad muga teinud selle asemel proovidagi sedagi räpaselt kätte saada. Ja muidugi siis tänu sellele, et ta niisuguses piirkonnas elab, kus on väga intensiivne päikesekiirgus ja on suured külmad, siis seal on paraku vähe bakterid ja, ja, ja muid nisukesi mikroorganisme, kes võivad haigusi põhjustada ja selle tõttu nüüd, kui hüpata natukene loomaaianduse tagasi, siis on, on nemad selle tõttu oluliselt tundlikumad igasuguste parasiitide ja, ja pisikute vastusest, et neil kodu loodusest suurt kokkupuudet niisuguste asjadega ei ei ole. Ja nagu siin juba jutuks oli, on siis ümber siseasjaga mägede läbi seitsme kaheksa riigi on siis nende levila niukse rõngana ja siis jäi neid üsna palju ka omaaegse nõukogude liidu territooriumil. Et Kesk-Aasia vabariigid jäävad selle rõnga sisse ja Jaapanis Kirgiisia osa oli siis see, kus siis nende sattumine loomaaeda Nõukogude Liidu ajal oli kõige tõenäolisem, sest et seal oli niisugune kombinaat, kes, kes neid tegelikult püüdis kogunisti noh, eelkõige ikkagi välismaale müümise eesmärgiga õnnestus neid ikkagi saada ka kohalikel loomaaedadel ja selles mõttes praegu arvatakse olevat, et umbes 6000, et võib-olla neid neid kogu maailmas kokku jah, tähendab kõik on suhteline selles mõttes, et, et kui rääkisime amuuri leopardid, keda oli ainult 40, siis siis anna leida, siis on neid oluliselt rohkem. Aga nad on ka laiali pillutatud nende sama kaheksa riigi peale ja selles mõttes elavad nad suhteliselt hõredalt. Et kui kuskil siis keegi otsa saab, siis on seal tükk jälle tühja maad ja enne kui jõuab loodus selle lõnga ära täita. Nii et lumeleopard siis inimese suhtes agressiivne ei ole, samas vastupidist muidugi väita ei saa. Näiteks Kirgiisia soologidega rääkides nad ütlesid, et nad on paarsada aastat uuringud läbi statistikat, mida nad on leidnud ülesse ja, ja selle aja jooksul ei ole nad leidnud ühtegi niisugust sündmust, mis oleks siis olnud, kus lumeleopard oleks rünnanud ilma relvata inimest. Aga samas on kogu aeg üsna Tiheda vahemikku järele. On juhuseid, kus, kus on fikseeritud nagu oleks siis inimene enesekaitseks selle Irbise maha lasknud mis näitab ilmselgelt, et tegu oli provotseeritud situatsiooniga või koguni nagu täiesti julma looma tapmisega, mitte enesekaitsega, nii et, et seal elus kasukas kõndis, ongi väga ilus, kas ja, ja mõni nendest juustest võib-olla ka tõesti teadmatusest ja hirmust tulenev, aga aga küllap nad ikkagi enamasti olid, ütleme, see juhtumit ja, ja serveeriti siis nagu enesekaitseks, sest muidu olekski 200 aasta jooksul kasvõi mõnigi juhus olnud, kus siis ilma relvata karjust või kedagi oleks oleks siis leopardi poolt rünnatud ja ja kuna ta siis niukses piirkonnas elab, siis seal on ka suhteliselt niisugune omapärane toiduvalik. Ja enamasti on siis meie loomaaia kollektsiooni pärl need kaljukitsed ja, ja uluklambad, kes, kes tema põhiline toit on ja Sise-Aasia zooloogid. Uuringutest selgubki niisugune asi, et kui nüüd inimesed üleküttimise või salaküttimise või nagu meil alpinaariumi saates jutuks oli Kodulooma karjadega, pisikuid ja parasiite on on mägedesse viinud, mis siis on ruineerinud nende kaljukitsede ja uluk lammaste asurkondi. Ja selle tõttu siis Irbise toidubaas nagu kokku kuivab, siis siis nad nagu päris, kuigi võib küllaldaselt olla ümiseja ja muud nihukest pudi-padi, seal nad nagu väga ei oska seda toiduks pidada, sest nad on harjunud korraliku praega. Et, et ta on selles mõttes kasside hulgas ka rääkimata mõnest muust loomarühmast väga kitsa niisuguse spetsialiseerumise käia ja need on elukad, kes on kõige tundlikumad alad, et igasugustele mõjutustele. Sest nad nad lihtsalt, et nad võivad ka nälga jääda, kuigi noh, nagu formaalselt võttes võiks toitu ümberringi leiduda, aga kas need hiiri püüdma? Jah, Nobraad praeks, aga rääkides tema toitumisharjumustest veel, et kas prae kõrvale salatit ka läheb, kas organism vajab rohelist? Noh, eks ta natukene vajab, aga enamasti ta kipub selle saama nendesamade elukate maost sest et seal, kus ta, kus ta liigub, seal on taimestiku väga-väga napilt, aga eks ta mõne ampsu mõnest mahlakamast rohututist vahel võib-olla ampsab, aga, aga põhiliselt niisugused elukad saavad oma oma sihukese vitamiinivajaduse saavadki saakloomade maast ja, ja selle tõttu noh, nüüd kõrvalehüppena võib rääkida, et, et kiskjate juures on kõikidest Ma pean kisketena silmas ka röövkalur isegi, ja niiviisi siis seal on niisugune omapära. Sel ajal, kui tekib vajadus sigimiseks, kus on nagu aineid rohkem vaja, siis üldreeglina lähevad kiskjad üle pisut väiksemale saagile mis tähendabki seda, et, et siis maosisu osakaal on, ülejäänud portsus on, on, on suurem, aga aga pardil jah, selles suhtes väga valikut ei ole ja noh, kui tal seal üleval väga palju pisikuid pole, siis, siis ta ei vaja ka niisugust väga võimelised. Immuunsus nende nende vastu. Millal jõudis esimene lumeleopard Tallinna loomaaeda? Tähendab Tallinna loomaaiaga oli siis niiviisi, et teeks unistatud, olin temast temast võib-olla juba ennegi, aga üldse oli sedasi, et tehistingimustes lumeleopardi paljundamine, sama probleem, mis siin on meil ennegi jutuks olnud, et Nõukogude liidus kui oli võimalik saada kõva valuutat, siis kõik kupatati välismaale ja muidugi teine probleem, et et eriti niisugused pisikute ja haiguste suhtes väga tundlikud elukad. Nende puhul oli vaktsiinide küsimus väga terav ja ja selle tõttu noh, isegi needsamad rääkimata loomaaedadest, needsamad soobaasid, kes, kes siis püüdsid ja välismaale saatsid, nad küll said vaktsiin, aganad, teinekord tegid ökonoomiat. Ja kui nad saatsid välismaale, siis nad kindlasti vaktsineerisin, aga, aga pahatihti tehti niiviisi, et kui ta kusagil Nõukogude Liidu loomaaeda toodi, siis kirjutati küll, et on vaktsineeritud, aga tegelikult ei tarvitsenud olla nii, et selle tõttu juttu oli suremus Nõukogude Liidu loomaaedades hästi suur. Ja siis Helsingi loomaaed hakkas esimesena siis siis Irbise tingimustes elamise ja paljundamise küsimusi analüüsima ja, ja seda üleilmselt koordineerima ja siis vastavat suuregistrit pidama. Ja samas on siis ka, kuna tegu on nii sümpaatse elukaga, siis, siis on tekkinud maailmas organisatsioon, mille nimi on lumeleopard, rahvusvaheline trust kuhu kuulub siis nii loodusteadlasi kui, kui lihtsalt loodushuvilisi üle maailma, kes siis kõik tegelevad sellega, et et leida vahendeid lumeleopardi kaitseks eelkõige looduses ja siis kõikide nende asjade tulemusena hakkasid ikkagi asjad paranema ja ja selles mõttes on siis praeguseks tegelikult, et pilt niisugune, et kui me rääkisime, et siin mingi viis, 6000 on looduses, siis, siis, siis võib-olla kolmandik sellest on siis olemas veel tehistingimustes, aga meie siis alustasime tegelikult veel enne minu loomaaias tööle hakkamist 63. aastal oli siis kui meil natuke sorisime oma arhiivimata materjalidest, siis 63. aastal oli siis esimene, esimene võimalus oli siis kolmas aasta töötada loomaaias kaares ternil. Kui ta siis sai kaubale Kaunase loomaaiaga, kus siis oli, oli pesakond ilmale tulnud ja Õnneks vaktsiinid leidunud ja ja sealt siis toodigi Tallinnasse kolme kuuselt kohe pärast teist vaktsineerimist nagu kombeks saanud toodi siis esimene lumeleopardipoeg, kellel oli siis kohapeal kodus oli pandud nimeks Ruta, aga Leedo leedu nimi. Aga meie talitajatele see hästi suupärane nägu ei tundunudki ja kuna ta oli, oli niisugune, kes kõiki võõraid veel võõrastas ja, ja kõigile, kes siis kuskil silmapiirile tulid, urastas, siis siis hakkasid nad teda sujuvalt urriks kutsuma ja lõpuks ta siis siis nagu, nagu rina Tallinna loomaaias elaski. Ja elas kõigi lemmikuna, sest ta oli hiiglama armas, kolme kuu sõna ja hiljem ka. Tõeline tõeline nunnukas ja puurid olid suhteliselt väikesed siis ja loom oli väike, siis kui ta natukene juba vähem häbenes, siis hakati teda lausa lausa siis nööri otsas suurematele muruplatsidele jalutama oma tooma ja ja, ja, ja ma olen isegi kuulnud tolleaegsetest lastest, kes nüüd on juba tädid, onud. Et nad, ma sattusin olema loomaaias kui see Uri jalutades seal ja mõnigi sai endast siis pildistada niiviisi, et selle selle ilusa elukaga koos Kas tänapäeval ka niimoodi loomalapsi jalutatakse või? Ei no üldreeglina ei arutata, sest et nendele tehakse kõigepealt võimalikult ikkagi suuremad puurid ja teiseks on see, et, et ei taheta liiga inimesega ära harjutada, et aga vanasti oli see kombeks, vanasti oli see rohkem kombeks ja, ja, ja nagu siin meil varemgi jutuks olnud on on, ütleme, looma aienduslikust mõttes need inimesega liiga ära harjunud elukad ongi teise sordi elukad ja nendega pärast teist laadi probleem, nii et seisukohad ajapikku vahel muutuvad. Jah, tähendab, kui inimesed targemaks lähevad, siis nad õnneks on õppimisvõimelised ja, ja muudavad oma oma seisukohti selle järgi, kuidas info on, on kohale jõudnud. Aga noh, jutt oli, et Kirgiisias oli soobaas, kust kust elukaid saadi, jaa jaa. Kui see Hurri oli, oli nelja aastane, siis sellest Kirgiisia zookombinaadist õnnestuski saada ka isasloom, kelle nimi oli CNN ja niiviisi siis tekkiski meil nagu esimene paar, aga aga nagu kipub olema, et hädad käivad ikka inimesi ja loomi mööda mittekivisid ja kändusid pidi siis siis kahjuks nagu ma olen nüüd nendest arhiivimaterjalidest lugeda saanud. Juhtus siis niiviisi, et tekkis tromb sellel uril ja aasta hiljem pärast seda, kui olime saanud paari, oligi tema maine matkaotsas. Ja siis juba järgmised sündmused hakkasid olema siis juba minu, mida ma ise mäletan ja ei peagi otsima enam arhiivimaterjalidest siis järgmine Kirgiisia, sellest zookombinaadist saadud loom oli püütud taksoorust ja selle tõttu siis talle ka oli nimeks saanu takso. Ja siis me hakkasime harjutama neid omavahel kokku, sest et üks oli siis juba loomaaias harjunud ja teine värskelt saks voorust püütud. Ja kui me lõpuks saime nii kaugele, et neid võis hakata korralikult kokku laskma, siis siis juhtus niisugune asi, et vahepeal siis ilmselt väiksema liikumisega väiksemates tingimustes elanud ja mitte kõige noorem isa Irbis sel ajal, kui, kui see kõige tolmakam jooksuaeg oli, siis lihtsalt seda ei pidanud vastu ja ja, ja kõikide külastajate ja loomaaia töötajate silmal läks teise ilma ja karvestern, kes seda asja pealt nägis ütles, et no vähemalt magussur olime hädas ikka jälle leskmajas ja, ja vaja jälle otsida, aga õnneks muidugi noh, et ütleme meie õnneks, selles mõttes, aga võib-olla lumeleopardid jaoks mitte nii. Õnneks toimetas Kirgiisia zookombinaat, et kogu aeg edasi ja ja, ja püüdis neid loodusest ja siis mõne aasta pärast saime siis L1 loodusest püütud looma, kellele me siis ALSi nimeks panime. Ja kui nad olid juba siis nii ALSi uue kohaga harjunud ja nad omavahel harjunud, siis tegelikult 75. aastal oli siis napilt enne seda, kui Kaaronistern südamerabandusega ise maise matka lõpetas, siis saime ka esimese täistingimustes paljundamise, nii et ta nägi. Ta nägi selle vähemasti ära, aga esimeste poegadega ei läinud ka kõige paremini, selles mõttes ütles, et üks nendest sai üsna noorelt traumaga, teisega juhtus niisugune õnnetus paari aasta pärast, et ilmselt oli. Loomaaias on alati see probleem ja selle tõttu me ei taha eriti palju mürki kasutada, aga rotte kipub loomaaeda kogu aeg tulema, nii et tõenäoliselt, et pidid sööma mürgitatud rotti, sest tehti kindlaks pärast, et tal oli Soogu marini mürgitus, mis on nagu roti mürgine, kasutatav aine. Muidugi jääb väike võimalus, et, et ei olnud rotiga tegu, aga keegi vaadahtlik inimene ka nagu jutuks on olnud, sadist on loomaaia külastajate hulgas ette tulnud. Ei tea, heal juhul kindlaks, tehti sooga marini, mürgitus oli ka mainimata, sai otsa, sai jälle mainima otsa, nii et selles mõttes nendega oli palju niisugusi, nii rõõmsaid kui kurbi kogemusi ja mitte ainult meil, vaid ka ka teistes loomaaedades ja ja siis tekkis näiteks niisugune olukord, et Kaunase loomaaed, kus ainsana Nõukogude loomaaedadest lumele tol ajal enne meid oli paljundama hakatud, seal juhtus ka nii, et see paljuneb, ema jäi üksinda ja siis kaunas otsis kogu aeg võimalust, et saada uusi kasvõi laenuks, sest et igal pool, kus istusid üksikud, loovad sellel vähe tolku. Aga paraku juhtus niiviisi, et see esimene armastus oli sellel Kaunase emasel eelmisel, nii suur, et ta murdis paar-kolm isast maa, kes talle toodi, kosilane ei kõlvanud ja nii karmilt käis asi. Ja nüüd raadiokuulajad võivad ette kujutada, mis tunne oli minul kui Kaunase loomaaia direktor Andrus Käämises tuli ja ütles, et et sul istub siin nüüd üksik isane, et et näed, mul paljuneb, ema seisab tühi ja näed, murdis seal paar kosilast maha, et äkki see teie oma on nagu paslikum ja jäätmekatsume seal tuletõrjevoolikutega ja niiviisi nagu passida ja tõesti oli hakatud piirama loodusest püüdmist, tähendab, et see Kirgiisia konveier oli, oli tõmmatud nagu piduriga ja, ja siis tuligi võtta vastu otsus ja läkski õnneks tähendab pärast siis meilt läinud isasloomaga Kaunase loomaaia emasloom andis mitu korda veel järglasi ja siis juba väikse ringiga tuli siis ükskord üle Kaliningradi ja Moskva tagasi ja kuna, kuna läks nendest poegadest, et midagi, mis siis olid meie, meie isase poeg oli Moskvasse läinud, siis tuli meile Moskvast värsket verd ja pärast seda ikkagi saime uuesti jalad alla ja hakkasime ilmiseid regulaarselt paljundama ja selles mõttes esimene suurem õnnestumine pärast seda oli siis kus meil oli kolm kutsikat, kasvas ilusasti ema all ülesse ja talitajad pidasid neid nii väärtuslikuks, et panid nendele nimedeks tukad, taller ja selling. Rahaühikute järgi ja nüüd siis nagu me põgusalt rääkisime, kui ma Epinaariumist rääkisime, on nendel alpinaariumis saksa spetsialiseerunud projektbüroo projekteeritud ilus ja avar puur, mida ongi võib-olla puuris juba nagu alb nimetada, et ta on tõeline niisugune ekspositsiooniala. Nii palju siis praeguse seisuga neid lumeleoparde on seal alpinaariumi Tallinna loomaaias. Hetkel on meil meil nüüd neid kokku seal neli ja sealjuures on siis nüüd üks niisugune, kellele me oleme pannud naha alla ampulli, et ta enam ei kindlaks, sellepärast et kuigi prantslased, et meil teda saates väitsid, et ta on emal üles kasvanud, tundub, et ta on ikkagi lutti loom ja ja tal on natukene käitumishäired. Just sigimisega seoses. Nagu me oleme rääkinud, et kes on lutiga üles kasvanud, neil on iseloom pisut teisene Teine, selle ja ja tähendab, ühesõnaga, ta kardab ise oma oma poegi ja, ja, ja esimese pesakonna ka läks, läks nii pahasti, et selle suure hirmuga et mõista ära Dallase mõist, siis lausa sünnituse ajal, siis paaniliselt käitudes nagu ära tappis selle poja ja teise pesakonna. Me arvasime alguses, et on nagu esimene kord, mis, mis võib-olla noorel loomal, aga ka teinekord oli näha, et ta käitus analoogiliselt, siis siis me võtsime tegelikult, et need pojad ära ja kasvatasime, kasvatasime lutist üles, saime küll teise sordi loomad, nagu jutuks on olnud, aga, aga, aga panime emale siis seda pulli, et ta rohkem ei, ei kindlaks ja tema tõenäoliselt otsime praegu kohta, kus ei plaanitagi tegeleda paljandamisega, aga oleks vaja ühte diplomaati, et üritame ta sinna saata ja oleme nüüd mõne kuuest toonud Varssavist uue noore emase ja loodame, et sellega hakkab, hakkab meil asi paremini edasi minema. Päev, mil me seda saadet salvestame, on ikka erakordselt sombune ja vihma sajab ja tuul on ja kõik, kõik, mis ühe novembrikuu ilma kohta käib, et Sirbised ennast sellise ilmaga tunnevad. Nendele muidugi külm ei tee, liiga vihm neile väga ei meeldi, aga, aga see ekspositsiooniala on niisugune, et nad leiavad seal endale kuiva koha ja ka majas on neil võimalus peitu pugeda. Nii et selles mõttes, ega nad nii väga lustlikud praegu siukse ilmaga ennast ei ei näitas ka looduses on nii, et nad võivad mitu päeva, kui näiteks mägedes lumetorm, siis nad võivad mitu päeva kusagil kalju orval Lõsutada ja looduses ei kulutate asjata energiat. No aga millega loomaaiasõbrad võiksid arvestada, et mis on Irbi lemmik ilm, kas selline päikseline talvepäev? Peab külm, ükskõik kui külm, sest külma ta ei karda, päikseline ilm on, on tema jaoks kõige-kõige Lostlikum ja ja kuna selles ekspositsioonis on meil kolm kaamerat, et mida saab onlain üle interneti vaadata, siis igaüks, kes tahab lumeleopardi vaadata, võib kõigepealt vaadata, kas nad on parasjagu väljas. Ja, ja kui ei ole tahtmist lausa ise kohale tulla, siis, siis me oleme tähele pannud nendest kaameratest. Eriti pärast seda, kui loomad külastamiseks kinni pannakse, külastajad on ära läinud, siis nad lustivad seal omavahel päris nii nagu kodukassid ja on, on päris kütkestav vaatepilt kaamera kaudu. Need et selles mõttes maksab, maksab neid loomi vaadata nii otse kui kui läbi inter. Ja teinekord võib juhtuda nii, et kodus kaamerast vaatad, et loom on väljas ja selleks ajaks, kui kohale jõuad, on peidus, mis peidus. Ka see võib juhtuda, aga üldiselt on ikkagi nii, et kui nad nagu välja tulevad, siis nad nii kohe tagasi ei pööra. Koiust mingi põhjus ei ole, mis, mis seda ajendaks. Nii et loodame parimat ja igal juhul jääb üle soovida ilusaid kohtumisi lumeleopardi ka loomulikult üks ühel ja teine teisel pool puuri, nagu öeldakse, aga selline oli siis tänane saade ja stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna ning maris Tombak Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loose.
