Oo, Läänemeri, õhken ma siin kaldal seistes  ja loodes lõhkab soomlane vastu, et oo, idameri edelast,  õhkab sakslane, et oo ost see ja kagus lätlane Balti juures. Mis idameri, mis juures, kellel on õigus? Ei saa ju olla, et minul pole. Aga ega siis sihukese pisiasja pärast nagu Läänemeri tasu  hakata naabreid kohe rumalateks pidama, tuleb olla ikkagi diplomaatiline,  naeratada ja puha. Las nad ütlevad pealegi näiteks noh, et gauja meie ju teame,  et tegelikult koiva ja et miskit moodi üle koiva kuiva  koivaga ei loiva. Sihukesed siseriimid. Siit algab osooni paadimatk mööda kauja jõge  ja kui eestlased midagi Koiva jões teavad,  siis seda, et mööda teda on väga hea paadiga sõita. Lähme aldis. Kaua ehk eestlaste jaoks Koiva jõgi on kauja,  rahvuspargi visiitkaart ja kuldne sügis,  parim aeg. Väikeseks jõeretkeks pole tarvis muud kui ilusat  ilma head seltskonda ja asjatundliku tee juhti. Rahvuspark on hiigelsuur, ligi 92000 hektarit  ja jõgi ise 450 kilomeetrit pikk. Nii on igal Läti looduses ral kanuu retkeks oma  lemmikmarsruut välja kujunenud Meie giid Valdis Piilats,  kes on erialalt hoopis sooloog ja pähklinäppide uurija,  aga hingelt tuline kauja patrioot, valis sel korral teekonna  sees est liigatesse. Siin selle kalda peal on kõikjal märke kobraste aktiivsusest  ja Valdis just ütles, et Koiva kallastel elab neid sadu,  kui mitte tuhandeid. Sõuame mööda kaujat mis algab Läti idaosast keskpaigast  umbes siis on vahepeal mõnda aega Eesti piirijõgi. Ja lõpuks suubub Riia lahte ja kaua on ühtekokku 450  kilomeetrit pikk. Kauja on rikas, kalajõgi püütakse enam-vähem samu liike,  mis Eestiski, Haug ja ahvenat, aga lõhepüük,  kaujal ei ole lubatud. Küll aga võib siit püüda harjust, kes Eestis on looduskaitse all. Kaua koos oma harujõgedega on tõeline süsta kanuu paadi  ja parvematkajate paradiis. Vool kannab mõnusalt edasi. Kes tahab, leiab ka kärestikulisi lõike. Ja jõgi üllatab pidevalt romantiliste saarekestega,  kus saab puhata, piknikku pidada või teha,  mis süda lustib. Me oleme sõitnud umbes pool oma tänasest teekonnast  ja nagu Valdis ütleb tähelepanu, tähelepanu,  nüüd tuleb selle retke kõige ilusam piirkond. Kauja rahvuspark loodi 1973. aastal just Kaujajõe haruldase  ürgoru kaitseks ja sellest sai suurim kaitseala kogu Lätimaal. Jõge võib matkata kolm päeva järjest ja see on kindlasti  parim võimalus rahvuspargiga tutvumiseks. Isegi meie poolepäevane matk tekitas tunde,  nagu oleksime kusagil kaugel ära käinud. Kõik eestlased, kui teil on vaba, ilus nädalalõpp,  milline jõgi nii lähedal, tulge, sõitke mööda kauja,  te ei kahetse. 18 kilomeetri pikkuselt on Koiva piirijõgi,  mille ühel kaldal kehtivad ühed ja teisel teised seadused. Eestis on harjuse või tõug ja püüdmine täiesti keelatud,  aga ostad Läti kalastusloa, lähed Koiva teisele kaldale  ja püüad täiesti seaduslikult. Piiriveekogusid on meil veelgi näiteks Narva jõgi  või Peipsi järv aga seal juba naljalt vastaskaldale ei lähe,  sest naaber onna käreda võitu või mis kaldale hoolega tuleb  silmas pidada Eesti-Vene kontrolljoont, sest kui sellest  kogemata üle kaldud on on jama rohkem kui rubla eest. Praeguse kursi järgi tuleks arvestada nii,  noh 100000 või lausa miljoni rublaga. Mereinstituudi uus uurimislaev üritab täna püsida ikka õige  poole peal, aga piiriküsimusest hoopis rohkem näitab meid  tegelikult see, et mida nad seal Peipsi peal teevad  ja kuidas. Traalpüük on Peipsi järvel keelatud alates 1957.-st aastast  kuid mitte täna. Eesti mereinstituudil õnnestus sellel suvel saada endale  täiesti uus uurimislaev ja sellega tegelikult täna see  traalimine toimubki. Peipsi järve kalastik on teatud mõttes müstika põhiliigid on  valdavalt püsivad, kuid nende arvukus on isegi ekspertidele ettearvamatu. Teaduslik traalpüük aitab uurijatel mõõta kalaparvede  suurust ja liigilist koosseisu ning soovitada järgmise aasta püügimahu. Mida siin praegu näha saab, mida sa jälgid? No konkreetselt praegu on meil 13. punkti vaheline traalimine. Ja konkreetselt näen ma siin kõrval Eesti Vene kontrolljoont  kus on siin kaardi peal poid märgitud jooksebki,  nii et oleme õigel pool. Oleme praegu, oleme õigel pool. Sinna teisele poole ei, ei kipu ja siis on,  on hea vaadata. Mida võib-olla sellist, mida varem nagu ei olnudki? Noh, siin on tehnikat palju juures, ütleme kogu aeg on mul  ilmateade siin ees ja siis näeme siin ka traal laudade. Aarde ulatust ja siis nooda suu kõrgust. Põhjast. Praegu nood suu 2,1 on lahti, no  ja 20 on laua taiali. Uurimisalus Emili künnab vett Eesti-Vene kontrolljoone  lähedal niinimetatud nurga poi juures. Kala koguneb praegu traalnoota sisuliselt 20 meetri laiuselt. Noodasuu on avatud põhjast 2,1 meetri kõrguseni. Et kalade arvukust antud piirkonnas veelgi täpsemalt mõõta,  katsetavad teadlased kajalood, kala loendurit. Kajalood saadab laeva küljelt vette helisignaali,  mis peegeldub igalt kalalt tagasi kajaloodi. Nii loetakse sõidu ajal üle kõik kalad, mis liiguvad laeva  kõrval umbes 30 meetri laiusel alal. Nädala jooksul tehakse Peipsil kokku 20 traalitriipu,  mille tulemusel on näha kalade paiknemine,  arvukus ja liigiline koosseis. Kas siin on mingisugune kindel maa ja alati tegelikult sama  kiirus ka, et mis selle ajaga jõuab läbida? Just jah, siin on, siin on kindel maa, sest mõned punktid on siia. Kaardi peale sisse söödetud ja, ja selle  selle vahe sees me siis tõmbame. Kui kaua siin see üks traalimise aeg kestab? No pool tundi on tõmbepikkus, pool tundi me tõmbame  ja siis ma jälgin täpselt täpselt siit kella. Kui on aeg täis, siis ütlen raadiotöö meestele tegi le on  aeg välja võtta noot ja siis nad võtavad  selle välja. Nüüd on siis aeg nii kaugel, et traal saab praegu läbi. Kuulame, kapten annab teada meestele, et nad valmis,  poisid, võtame traali välja. Metraal läheb välja, meie läheme ka välja siit sees. Traali väljatõmbamisel ootab meid ebameeldiv üllatus  märgistuseta tontvõrk, mille on jätnud Peipsi järve  röövpüüdjad või uputanud. Arvatavasti me pakkusime traalilaudadega põhjast üles selle. Need ei, ei näe eriti uute võrkude na välja,  et. Ühes on siiski nagu mingi repetamis kala see muidugi meie  jaoks on see väga halb, halb asi, et need võrgud võisid. Nüüd me ei tea ju, mis momendil nad sisse läksid,  eks ju. Et nad segased, meie loomus. Esimene katse traalimisel ebaõnnestub, sest tontvõrk  takistas kala normaalset liikumist. Püünisesse tuleb teha kordustõmme ehk uus traali loomus. Seekord on rohkem õnne. Päris normaalne loomus jah? Esimene traali loomus on lõppenud, praegu sorteeritakse siin  kala liigi alusel erinevatesse kastidesse. Hiljem jätkub juba kalade analüüs. Seda kala lõppkokkuvõttes õhtuks saab ju tegelikult päris palju,  mis selle kala edasine saatus on? Kala edasine saatus on kalapunkt antud juhul me peatume  Kallaste sadamas, siis me müüme selle kala aktsiaseltsile  Kallaste kalur ja nemad siis. Kannavad raha nagu riigieelarve Muidu need kuradi augu ees niimoodi käski kiirkorras kalade analüüsimine,  näed, siit läks üks aug praegu. Just niimoodi käibki kiirkorras kalade mõõtmine  või analüüs. Kala mõõt pannakse kirja sealt. Siit voolab kala alla juba kasti, niimoodi,  et kui me hiljem jõuame sadamasse, siis kastid saab juba  ilusti anda üle. Hoonele. Rääbis kala. Rääbise kohta on tegelikult päris kena suurusega,  et sellist võiks nagu püügi ajal püüda. Siin on siis ära tuntav see rasvauim. Kahjuks see aasta oli rääbisel väga halb. 2014 oli jää tekkis alles jaanuari lõpus. Juba lagunes jääkatte märtsi keskpaigas,  nii et kõik see mari ja vastsed olid kogu aeg nagu looduse meelevalves. Räävis koeb novembris detsembris. Marja ja vastsete arengus on otsustajaks talveilm. Tormine ilm pillutab kivisele põhjale koetud marja laiali. Rahulikumat vett aitab veekogul säilitada jääkuppel. Selle aasta kevadtalvine ilmastik oli paraku heitlik  ning ei soosinud ka Peipsil jääkatte püsimist. Seetõttu jäi 2014. aasta rääbise põlvkond nõrgaks. Järgmine aasta veel saab ravis püüda töönduslikul määral  ka natukene, aga ülejäägine aasta kindlasti. Kas selline? Pilt, mis praegu avaneb pärast seda esimest Loomust on tavapärane, selle kohta võib öelda,  et täitsa keskpärane seis ütleme ahvena ja koha osas,  kes on kõige väärtuslikumad kalaliigid Peipsi järve nende  puhul kindlasti kaks aastat on kindlasti garanteeritud. Eks tuleviku ole alati kasulik kuigivõrd ette teada,  kuid ka teaduslikud prognoosid on üksnes prognoosid,  olgu nende tõenäosus kui tahes kõrge. Alati võib midagi nihu minna. See aga ei tähenda, et me peaksime konutama liikumatult oma koobastes,  kartes kõik jälle kõiges ebaõnnestumist. Ütleb ju rahvasuugi, et jänes šampanjat ei joo,  julge hundirind on rasvane või et sookurel on. Mis see nüüd oligi, et sookurel on GPS? Pesa ühe pojaga sellel pojal on. Rõngas jalas. Ma ei näe, ma ei näe. Kuidas me meie kure ära tunneme? No tal on valge kollane, valge rõngas ja saatja peaks näha  olema vaatama. No no no Ongi kaks vana ja üks noor ja see noorel on saaki küljes. Kohe võetakse kõnega Eestisse Aivar Leitole  ehk kureonule, kes on ekspeditsiooni eestvedaja. Me leidsime sinu ahja nelja linnu üles. Praegu ta ei usu. Lind on täitsa elus, kõnnib koos vanematega kaheksa lindu koos. Eestis sündinud ja GPS saatjaga varustatud sookure Ahja neli  leidmine Etioopia kiltmaalt selle aasta jaanuaris oli  teadlaste jaoks suursündmus. Veelgi rohkem imestust pakkus 6000 kilomeetri kaugusele koos  vanematega lennanud noorlind kevadel, kui ta täpselt oma  sünnikohta tagasi lendas. No ta tuli jah, küll kauge kaarega ja hiljem kui vanemad,  vanalinnad ja kurgedel, see on teada, et noored oma esimesel  kevadrändel eriti tulevad oma vanematest. Nad lähevad talvitusalal lahku ja tulevad eraldi tulevad  hiljem kui vanemad ja tihti ka need noored oma esimesel  kevadrändel tagasi sünnikohta ei jõuagi. Noh, oma sünnikohta, see tähendab siis, et nüüd Eestisse. Aga see konkreetne ahja kurg, jah, ta kõigepealt pani mööda  ahjaa kuskil 50 kilomeetrit või rohkem veel. Aga ta ilmselt teadis, et kodu on seal ja paar päeva veetis  mujal ja tuli sinnakanti siiski jah, ja veetis kogu suve noh,  mitte kaugel oma sünnikohast, ütleme nii. Aga suvel ta oli juba selline täiskasvanud noor kurg ilma  vanemateta siis üksi jah. Ta ei olnud üksi, õnneks ta oli seal teiste oma poistega  nii-öelda noorlindudega kambas ja no need väikesed salgad  olid seal viiest linnus kuni 100-ni. Ja ta oli seal nendega koos, aga suve jooksul nagu sügisel  me saime kaadreid, et ta omale nii-öelda sibis siblis juba  nii-öelda teise poole ka ehk siis tüdruku  ja enne ärarännet, just viimasel päeval saime pildile,  kus nad olid juba kahekesi koos ja välimuselt on ta jah,  juba vanalinnu moodi see noore kure kure poja,  eksole, see pruun pea ja see tulestik on tal nüüd läinud,  näeb välja juba nagu vanalinn, kui pesitsema ta hakkab alles,  noh, järgmine aasta arvatavasti, eks siis saame näha Septembris alustas Ahjaneli uut rännet ning lendas esialgu  Põhja-Valgevene soomassiividele, kus kolm nädalat ennast  pikaks reisiks nuumas. Seal pandi koos kaaslastega paika ka edasine rändestrateegia. Sookurg on leidlik ja plastiline liik, kes võib olla  nii kõva kaugrändur kui ka väheliikuv lähirändur. Valgevene peatuskohast on kured lennanud  nii Ungarisse ja Tuneesiasse kui ka Hispaaniasse. Ahja neli koos kaaslastega valis taas maksimaalse rändetee Etioopiasse. 16. oktoobri hommikul. Hakkas see nii-öelda GPS punkt ikka väga pikkade hüpetega  etioopia poole liikuma ja 26. oktoobril jõudsidki nad Tana  järve äärde Etioopias. Täpselt samasse kohta, kus nad eelmine aasta esimese korra  maha patsasid, nii-öelda maandusid, olid paar päeva seal,  aga seekord ahja neli ei olnud isegi. Paaripäeva vaid kohe järgmisel hommikul Ta põrutas joone,  et edasi ja jõudis ki õhtuks juba dissa verbalaistule talvitusalale,  kus ta tõenäoliselt veedab oma talve. Et tal oli nii suur tahtmine sinna jõuda,  et ta tuhandeid kilomeetreid ikka väga kiiresti läbis. Jah, see esimene hüpe oli kolossaalne, kolme päevaga läbis  ligi 3000 kilomeetrit. Noh, me saime keskmiseks rändekiiruseks nendel päevadel 833  kilomeetrit päevas. See on juba nagu, nagu lennuk. Kuidas oskab sookurg pikki vahemaid läbides jõuda  talvituskohta ja siis jälle koju tagasi pöörduda. Teadlaste sõnul on neil kaasasündinud rändekaart,  mis täieneb kogu elu jooksul. Geneetilises ja aktiivses käitumuslikus mälus on asukoht,  mille järgi rännatakse keerulise rändemehhanismi  ja mudeli ehk siis kaardi ja kompassi järgi ta üldjuhul ei eksi. Aga kui eksib, on ta võimeline parandama rände  ja lennusuunda. Käitumist kontrollib ka valgusrütm. Kui päev muutub sügisel lühemaks, hakkab bioloogiline kell  signaale andma. Linnud vaatavad ka ilma, sest hea ilmaga lennatakse sageli  tuhandeid kilomeetreid järjest. Lisaks annab infot sotsiaalne suhtlus teiste kurgedega. Niimoodi lendaski Ahja neli juba teist korda sünnikodust  edukalt tuttavale Etioopia talvitamisalale. Ta saab seal piisavalt toitu, tal on piisavalt head tingimused. Absoluutselt just nimelt kliima on väga lähedane meie  suvisele kliimale temperatuur, temperatuuri režiimisid,  seal on ka sel ajal, kui kuni öökülmani välja öösel on,  on külm, aga päeval on ilus 20, üle 20 kraadi sooja  ja tegemist on platooga kiltmaaga 2500 kuni 3000 meetrit  kõrge platooga ja ka kultuurid on enam-vähem sama,  mis meil Oder ja kaer ja nii et joo talle,  siis see meeldib ja inimesed, inimeste suhtumine,  suhtumine sookurgedesse on Etioopias ka väga hea  ja soosiv. Su tuju nõuded Sam of. Ower cras from Ip Nort Estonia, aga Keer,  kus end inter, kas p? Nordea mo? Kohalike inimeste folkloor on meie kureuurijatele äärmiselt  väärtuslik ja aitab mõista sookurgede eluolu  nii kaugel nende pesitsuskohast. Veel täna õhtul võivad meid väisata kadrid just nagu mardid,  ainult naissoost Kadripäevas on tegelikult koos mitu asja. Ühtpidi on see karjaõnne ja eeskätt just lamba õnne tagamise  riitus oma laulude ja andidega. Teistpidi see jälg kunagise tütarlaste initsiatsioonist  täiskasvanuks saamise katsetest. Kolmandatpidi on see püha katariina päev. Katariina oli 18 aastane haritud neiu, kes. Ei tahtnud mehele minna, sest pidas ennast Kristuse pruudiks. Ta olla väidelnud 50 filosoofiga, kes aga ei suutnud teda  ära rääkida ja seepeale mõisteti Katariina surma. See oli aastal 304. Teda taheti hukata rattal, aga ratas lagunes ära  ja siis tal raiuti pea maha, kuid peast olla vere asemel  voolanud piima. Miks ma seda kõike räägin? Eks ikka selleks, et meil oleks natuke enam aimu sellest,  et mis asju need kadrid õieti üldse ajavad. Kolm. Osoon.
