Arheoloogid käisid Haapsalu ühel eramajade vahelisel künkal kaevetöid tegemas juba eelmisel suvel, kuigi ajaloodokumentides on seda paika nimetatud võllamäeks, polnud arheoloogidel sellest täit kindlust, kuid nüüd on, eelmisel aastal sai leidude põhjal öelda, et hukkamispaik oli kasutusel kõige varem, 16. seitsmeteistkümnendal sajandil. Nüüdsed leiud aga viitavad, et võllamägi oli kasutusel juba 14. ja 15. sajandil, jätkab luu arheoloog Martin Malve. Selle kajamistega siis avasime kaks kaevandit, leidsime siis ringmüüri fragmente, tabasime ka täieliku sissepääsuosa, mis siis, ega arheoloog Villu, Kadaka, kes tegeleb keskaegse arhitektuuriga, temas võiks olla tegemist jah, kaldteega, miski, siis võllamäel müüride kõrgus võis olla kuskil kaks meetrit, kui see võllamägi oli veel töös, praegused umbes meetri kõrgusena säilinud, ainult see tähendab võllamägi oli hästi kaugele nähtav ja oli hästi-hästi kord jah, et kõrge pealegi võllapuud tegi teda veel kõrgemaks, midagi sellist, leidsime savinõu kilde ja, ja ka 10 keskaegset münti vahemikus 14 kuni 16, sajand, esimene pool, et mis võiks olla pärindusele võllamäe, kasutusajast, millist lisateadmiste nüüd saite, võrreldes eelmiste kaebamistega, eelmisel aastal täpsustus selle kaldtee osa, kuidas Mäele saadi, jaga tasustas see, et tõenäoliselt siin oli varem puust võllas, selle võlamäe diameeter uskele 10 meetrit seal selle diameeter võis olla kuskil kaheksa, üheksa meetrit ja oli ümbritsetud siis palkidest. Siit ei ole leitud palju inimjäänuseid, on see tavaline kullamäe juures? Tallinn on esialgse info kohaselt ega ainuke olevad Eestis, kus, kus on ta surnud maetud võllamäe sisse. Nii Tartus kui ka Haapsalus ei ole mõeldud, tal ei olnud ka spetsiaalne hukatud kallistamise kusagil lähedal on asustus nii tihe, et siit kuigi ümbritsevaid elanikke räägiks, nemad pole, pole inimluid leidnud. Edasi sakslast tulevad sisetööd, konserveeritakse leiud ja me võtsime ka puiduproove sellest varasemast võllamäejärgust sellest puidust, siis saaks teada, kui vana see varasem osa sisenenud. Tartu Ülikooli ajaloodoktorant Madis Masing on mees, kes teab hästi võllamägede ajalugu, ka haapsalu võllamäe, minevik on tal teada. Madis Maasing esimene selline kindel teade on alles rootsi ajas selle põlema kohta kuskil 1648, siis Haapsalu linnakodanikud kaebavad kuninganna Kristiinale, võllamägi on teise kohta viidud, ehk siis siin kuskil mere ääres oli mingi lustimägi võllad, viidi miskipärast sinna siis selle kaebuse peale toodinud siia vähene tagasi. Lammutamine toimus tõenäoliselt 1802. aasta paiku siis kui oli üle Venemaa, lõpetati avalikuks. Et kõik avalikult hukkumispaigalt siis nagu suleti selle võllamäe leidmis või kinnituse saamise tähtsus, kui suur see selles mõttes ta on vist päris suur, et ainus selline füüsilisel kujul säilinud võllamägi Eestis.
