Vändra vallas kais maal kohtusid Pärnu maavanem, Pärnumaa kohalike omavalitsuste juhid ning rail Balticuga tegelejad. Kohtumise käigus tulid veel kord arutluse all rail Balticu Vändra Tootsi Are vallas kulgevad lõigud, vaadati koha peal looduses läbi võimalikud tehnilised lahendused inimeste, loomade ja tehnika liikumiseks. Pärnu maavanem Andres Metsoja. No eks me katsume ka vallaga ikkagi läbi rääkida veel selle, et kuidas on võimalik riigil võib olla panustada siia kohalikku kogukonda näiteks ka selles võtmes, et kui me ikkagi leiame, et on mõistlik teha ja odavam kõigi maksumaksjatele, see trassikoridor otse ja tegelikult ei ole selliseid võõrandatavaid objekte, et otseselt kellelegi kodu sinna alla ja igas mõttes looduslikult on see mõistlikum siis siis leida see kokkuleppe koht võib olla riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel eraldada ressurssi siia külale, piirkonnale. Metsateen näiteks raha investeerimise kohalikesse teedesse, et kohalik elanik tunnetaks, et raudteetulemine kompenseeritakse nende elukeskkonna parandamisega. Kaalumisel on jätkuvalt kaks võimalikku trassi, üks liigub otse läbi külade üle põllumaade ning teine variant läheks tiiruga ümber. Külade kohal olnud vallavalitsuste esindajad eelistavad seda ümber külade minevat varianti sest see häiriks kõige vähem kohalike elanike, räägib Vändra vallavolikogu esimees Tarmo Lehiste. Ilmselgelt siin valla arvamus läheb planeerijate arvamusest, kes lähtuvad sellest, mis on paberil ja mida rahanumbrid näitavad, oluliselt lahku ja siin selle tänase kohtumise käigus. Me üritamegi näidata, et, et see ei ole ainult rahajutt trassil, vaid siin on ka emotsioonid, inimesed, töökohad, läbipääsud. Rail Balticu projekti eestvedajad sooviksid, et trass kulgeks kõige otsemat teed läbi küla Mikk Reier rail Balticu projekti tehniline konsultant. Ma arvan, et see täna on rohkem ikkagi niukene olla inimestega koos väljas käinud nendele selgitamine ja noh, meie jaoks võib-olla siis rohkem selline info, et milline see kasutatavus siis kuskil on ja, ja milline on siis kohalike seisukoht mingite lahenduste puhul me pakume jah, konsultandina sellist varianti, mis meie arvamuse arvutuste kohaselt oleks siis selle projekti eesmärgi poolest ja siis ka nagu riigi poolest parim variant, mitte me ei kaalu ju ainult rahaliste varianti, me kaalume ka nii-öelda looduspoole pealt ja reisijate mugavust. Selgelt murelikud on ka maaomanikud, kelle maadel Rail Balticu trass võib hakata kulgema, räägib Vändra vallas elav kopli talu peremees Toomas Kraavi. On mingisugune kompensatsioon peaks olema, kuskil peaks ju talu kohal olema, kus metsa saab teha, ega kütate majamaalt, mida mingid midagi toimub. No kodukohast nagu ära minna. No talu perenaene hiie lillentaan, kelle maadelt möödub üks võimalike trassi versioone Mis saab minul sellest olla, aga mina, no ta on pärandvara ja ta on siin elupõlve tulnud selle ühes oma koha peal, kui vanaisa kunagine maad siin ostis, meil ei ole rendimaid, me ei tegele rendimaadega, meil on omad maad ja kui siit minema läheb, siis on väga pahasti ja praegu on selgusetu see, kas ta läheb nüüd siit põldudest või tuleb ta mulla siia päris lausa hoovi, et ma pean hakkama aknaklaase vahetama, et siinsele klirina saatel siis nagu elada.
