Ei kuule raadio kahte. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Raadio kahes on taas alanud saade puust ja punaseks. Kui eelmisel nädalal käisime juttudega kaugel kosmoses, siis täna jääme planeedile maa. Ent läheme ikkagi oma praegusest mugavustsoonist harjunud olekust minema. Kannadki ei vii meid tänases saates mitte niivõrd pika vahemaa vaid ennekõike just kaugete aegade taha. Sellepärast et tänase puust ja punaseks saate teemaks on arheoloogia ja värskematest uudistest. Selles vallas on rääkimas siin stuudios Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma. Tervist, Marge. Tere. Marge. No esimese teemana, ma arvan, on kõige sobivam ja sümboolse minna vast ühe Eesti arheoloogide jaoks kõige tähtsama asja juurde, mida üldse terve aasta jooksul välja selgitada saab, selleks on siis aastal leid, kas võib öelda, et see on teie jaoks, noh üks selliseid, kindlasti aasta kõige olulisemaid sündmusi? Ja õigupoolest selle aasta leiu tunnustust, tunnustust jagab muinsuskaitseamet ja eeskätt on see tunnustus selle leiu leidjale mitte niivõrd arheoloogidele. Seekord siis vallis muinsuskaitseamet, aasta leiuks kivijärve peitleiu, mis tuli välja Jõgevamaalt. Ja selle leiu, leidis Jõgevamaa detektoristide klubi liige keske. Nii et see aasta leiu nagu nimetus on tunnustus just temale. Nagu ma aru saan, siis tegelikult selle ajaloolastel arheoloogidel võib öelda vedas, et just nimelt tema selle leiu leidis mitte keegi sellisem hoolimatum, detektoristid. Just nimelt ja muinsuskaitse nimelt valis just selle leiu pärast välja, et Andres keske käitus väga asjatundlikult seda leidu leides ja siis koheselt muinsuskaitseametit teavitades, nii et arheoloogid said juba samal päeval kohe kohale sõita ja uuringuid alustada. Selle leiu teeb eriliseks veel see, et tegemist ei ole mind noortega. Et ma kujutan ette, et hektaristidele on tegelikult praeguseks juba üsna välja arenenud terav silm müntide leidmisel. Aga kui tuleb midagi sellist, mida sa ei ole varem leidnud, siis tegelikult on ju väga raske aru saada, mis sa, mis sa pead tegema ja ma saan nagu inimlikkust vaatenurgast hästi aru, et see, mida sa tegelikult midagi ootamatut leides teha tahad, on see, et sa tahad selle üles võtta, ära puhastada, vaadata, mis, mis asja me siis õigupoolest leidsin. Aga, ja aga Andres keske suutis oma uudishimu nagu taltsutada, eks ole, et see on suhteliselt raske. Aga mis asi see siis ikkagi oli, mille ta leidis, ja teine küsimus, mis mul oleks, oleks muidugi kohe see, et mida tähendab siis ikkagi oskuslik lein. Kui sa leiad asja, siis sa ühtegi leiad asja, mis oskust seal ikka olla saab, sa näed midagi ja siis sa oledki ju leidnud. Ja no Andres keske käis istet hektariga Jõgeva lähedal põllu peal kivijärve külas ja randis metallisignaali ja kui ta võttis mullast seal põllupinnast esimese labidatäie, siis ta nägi, et seal on sellised rohelised mingisugused känkred. Põhimõtteliselt ta sai aru, et tegemist on ilmselt millalgi vanaga ja noh, hiljem selgus, et need olid kaks. Ja siis ta proovis detektori, kas sealsamas kohas, kus ta oli leidnud ja kuna see signaal oli nagu jätkuv, siis ta sai aru, et seal on tegelikult veel asju, aga ta ei hakanud rohkem kaevama, vaid helistas kohe muinsuskaitseametisse. Ja siis tulid arheoloogid kohale, kes nagu samal päeval põhimõtteliselt nagu loetud tundide jooksul. Ja, ja siis ja see toimus tegelikult jaanuarikuus selle aasta jaanuaris. Nii et noh, oli ka see, et see läks üsna vara nagu pimedaks ja siis kaevetöid toimusid seal mobiiltelefonide valgel. Arheoloogid pidid oma uudishimu taltsutama, et asi on selles, et et kui sa sellistes halbades ilmastikutingimustes, eks ole, pimedas hakkad seal midagi välja kaevama. Sega arheoloogid ei pruugi aru saada, mis asi seal on ja nad võivad täpselt samamoodi asja ära lõhkuda nagu ükstapuha, kes teine on ju nii, et mis siis tehti, et nad siis üheskoos siis Andres keske ja Tartu ülikooli arheoloogid selgitasid välja selle ala, aga kus see signaal tuleb siis võtsid nagu kogu mulla gamma, kanna selle üles ja ta ei hakanud üldse kohapeal välja puhastama mähiti kilesse ja viidi siis laborisse. Ja laboris hakati seda välja puhastama, selleks kulus kaks nädalat ja üks nagu kõige olulisemaid asju selle leiu juures on see, mis teeb haruldaseks, ongi see, et saadi kätte nagu terviklik leiu. Et põhimõtteliselt siis karp, kuhu sisse see asi oli, siis leida oli pandud. Ja mis asi see siis oli, mis oli selles karbis? Arheoloogid siis alustasin, nagu karbi väljapuhastamist oli nagu kase tohust tehtud pea pealt kase tohust kaanega ja ümber oli siis kase laastust seintega kat. Seal alguses, kui nad selle siis nii-öelda välja puhastasid, siis oli seal lihtsalt kängaar, rohelisi pronksist asju. Nende konservaatoritele võttis siis aega, edendasime kiht kihi haaval hästi ettevaatlikult. Kui nad olid kogusel. Pronkstükikesed sealt välja puhastanud, siis nad said aru, et tegemist oli väga uhke naise peakattega või pea ehtega mis tõenäoliselt oli pruuditanu pruudi kroon. Ja milline see siis välja nägi, et seal olid natukene ka riideribasid säilinud neid õnnestus siis mikroskoobi all nende olemust nagu täpselt uurida selgus, et seal oli sinipeenest villasest. On kas, mis oli polditud kokku nagu pea paelaks, umbes nagu 10 sentimeetri laiune. Ja siis sinna peale olid kinnitatud vask spiraalidest sellised mustreid punase paelaga. Need vask nagu aja jooksul läheb roheliseks, nii et tänapäeval nagu suhteliselt selline ilmetu välja. Aga tegelikult omal ajal see vask oli visco maarahva kuld on ju. See kõlab ikkagi midagi sellist nagu mitte päris selline noh igapäevase tavalise talutütrekese peakate. Absoluutselt mitte, et tahtsingi sees, et kõik need tehti käsitsi, neid spiraal oli seal tuhandeid ja need spiraal kudes nagu Me võime neid ette kujutada, et need on põhimõtteliselt nagu nagu vasktraadist tiheda keermega Petrukesed, sellised umbes nelja sentimeetri pikkused tuhandeid ja need aeti hobusejõhvi otsa ja siis moodustati nendest igasuguseid nagu mustreid, on ju. Et kui me nagu rahvaetnograafiast teame, eks ole, et need naiste peakatted olid nagu niidist tikandiga, siis sellel ajal olid kõik need sellistest vasest tehtud. Siin tuleb arvestada seda, et need vasktraati tehti käsitsi sellel ajal, et võeti vaskplekk ja sealt lõigati välja ribad, mis siis aeti läbi asjanduse, kus tekkis nagu traat on. Et põhimõtteliselt see oli nagu väga suur töö. Ja kogu see asi oli ta lisaks siis selle pea. Ma nagu sellele paelale, mis oli kaunistatud, olid seal siis ka veel pooleteist meetri pikkused selliselt nagu lindid ka need olid nende pronksspiraalidega kaunistatud. Aga mis ajast, mis siis üleüldse räägime, mis ajal see tehtud, oli see, see meeletu näputööna valminud? Üldiselt seal oli tehtud seal 16. sajandi lõpus või seitsmeteistkümnenda sajandi alguses? Jah, et võimalik, et nagu pärast seda olles sellesama tanu küljes olid sellised nagu mündi moodi esemed, nüüd nimetatakse arvestus pennid, eks nad ei olnud nagu päris mündid, vaid neid kasutati arvestamise ja noh, neid on võimalik nagu dateerida. Ja nende abil siis nagu saab kindlaks määrata selle vanus. Ja kuna selliseid peitvarasid peideti ikkagi sõdade korral on ju, et need pandi maapõue kui panka hoiule, on ju. Et siis võimalik, et ta seostub Poola Rootsi jätkusõjaga, mis oli 1600 kuni 1629 Mis sellest leiust nüüd siis edasi saab, no kaks nädalat puhastati tõhusalt mullast välja, kui ta jaanuaris Jõgevamaalt ära toodi, eks ole. Siis kulus veel tükk aega selleks, et üldse aru saada, millega on tegu kus see asi praegu on ja mis temast saab. Asi on selles, et tegelikult nagu seda asja tervikuna nagu ei ole, et ainuke, mis seda nagu koos hoidis, oligi see nagu face see muld, mis seal vahel oli, sest kõik need tekstiilid ja nöörid ja lihtsalt on ainult väikesed katkendid jäänud põhimõtteliselt pärast nagu ära puhas, mis tantsu nagu peotäis lihtsalt neid spiraale ja mõned mustrid. Aga kõik see protsess, jäädvustati gold, mudelid olemas nagu kogu sellest pakast, kui seda kihki erinevates kihtides, kus lahti võeti, et leiud säilivad, et noh, hetkel nagu Tartu Ülikoolis, et kuhu nad ennast ka jäävad, aga siis dokumentatsiooni saavad kõik näha. Milline see fakt, et see oli, kas see iseenesest oli selline lihtne, harjumuspärane või, või oli see midagi sellist millesarnaseid meil ei ole, see on juba väga-väga ammu nähtud. Iseenesest ei see see vakk ise visa Carpet, see on selline väga eriline, aga noh, see tervikuna, et, et sa näed, kuidas inimesed, kuhu nad asju panid ja ka see, et et me saime nagu teada, mida nagu väärtust, et noh, et et kui on nagu mündiaare, siis meie tänapäeva argiloogika ütleb, noh loomulikult rahal on alati, eks ole, väärtus onju. Aga noh, kujutles, et tänapäeval ei hakka keegi oma tutimütsi on ju kuhugi maha täitma, on ju, et vot sellistel esemetel oli nagu hoopis teistsugune väärtus on ja tõenäoliselt need pruudi kroon võidi kanda põlvkonnast põlvkonnale edasi, onju, et need olid väga uhked ja olulised nagu siuksed, perekonnaasjad. Niisiis aastal 2014. Olulisim leid tuli jaanuarikuust Jõgevamaalt. Raadio kahes saates puust ja punaseks on täna teemaks arheoloogia ja stuudios on Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma. Jätkame mõne hetke pärast. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks stuudios täna arheoloogia teemadel rääkimas. Marge Konsa, Tartu Ülikooli arheoloog ning Madis Aesma järgmine teema viib meid kaugesse minevikku, aga üsna olmelised aspekti juurde, nimelt siis toitumise ja selle juurde kuidasmoodi kaugetel aegadel söödi. Ja muuhulgas on siis nüüd välja uuritud seda, et kuidas täpselt toitusid sellised noh, raske ja isegi elu ja surmaga seotud ameti esindajad nagu Vana-Rooma gladiaatorid ja tuleb välja, et kuigi noh, vaata et see amet iseenesest võitlemine elu ja surma peale oli üsna energiat nõudev, siis tegelikult olid nad praktiliselt taimetoidu dieedil ja sõid päris palju igasuguseid raviljuning, ube ja peale kulistati siis sellist omaaegset spordijooki, mis koosnes muuhulgas väärikast ja siis taimetuhast. Uurijad on siis vaadanud ja uurinud erinevaid konte, erinevaid luid, mis on pärit ühelt teisel sajandil elanud gladiaatorilt, õigemini siis selliseid gladiaatorite surnuaialt on nüüd kokku pandud ja sealt siis selgub, et tõepoolest Nende menüü kui selline oli ikkagi kaunikesti lihtne. Ja lisaks sellele, et nüüd uudistest on läbi käinud see, mida söödi niivõrd iidsel ajal, on tegelikult uusi tulemusi saadud ka selles osas, et mida siin Eestis vanadel aegadel söödud on ja muuhulgas siis on keskaegse tartlase toidulaud meile nüüd natukene selgemaks saanud. Ja ma mõtlesin, võib-olla ma natukene räägin sellest meetodist. Et kuidas üldse siis teada saadakse, mida inimesed sõid. Luude põhjal. No ilmselt kui lukku ei luud on tugevad, siis võib eeldada, et ikkagi kaltsiumi puudus ei olnud, eks ole, see on päris lihtne, selline järeldus. Ja aga see meetod, mida kasutatakse, põhineb luude keemilise koostise analüüsil mitte niivõrd visuaalse vaatluse põhjal. Et see põhimõte on tegelikult lihtne, et sa oled see, mida sa sööd ja see, mida sa, et jätab jälje sinu luudesse. Ja seda analüüsimeetodit kutsutakse stabiilsete isotoopide analüüsiks. Stabiilne tähendab seal see, et, et need isotoobid esinevad püsivas koguses erinevates orgaanilistest ja anorgaanilistest ühenditest ja kuna nad on püsivad, siis on võimalik jälgida neid ökosüsteemis. Näiteks seal gladiaatorite puhul uuriti süsiniku ja lämmastiku uisatoope ja lämmastikku, raske Top on n 15 ja selle kogus kehas suureneb iga toiduahela astmega. Näiteks taimedel on n 15 kogus kaks promilli. Et nendel loomadel, kes taimedest toituvad, on see kogus viis promilli, kiskjatel 10 ja pikem toiduahel on mereorganismidel ja nendel on see väärtus kõige suurem seal kuni 20 trammil Lianjas. Ja nüüd muudame luudes seda ja näiteks seda lämmastiku isotoobi kogust, siis meil on võimalik välja selgitada, millise osakaalu selle inimese toidust moodustasid taimed ja kui palju ta sai loomaliha või kala on ju. Samuti saab kindlaks määrata, et kas ta sai maismaatoit või merelist toitu. Ja kuna luud uuenevad inimesel terve tema elu vältel siis stabiilsed isotoobid püsivad, nende see koostis nagu püsib luudest, teatava aja, näiteks toruluudes pargandastas ja Royattes umbes 10 aastat. Ja kui me nüüd uurime arheoloogiliste luude keemilist koostist, siis me põhimõtteliselt näeme siis 10 võib veel paarkümmend aastat enne surma, mida need inimesed sõid. Aga kui nüüd minna selle Tartu uuringu juurde, mis on mis nagu tõeliselt põnev ja väga värsked tulemused selle uuringu ja Tartu Ülikooli Ostioloog, Mart Malve ja Eestis me ei saa veel neid uuringuid teha ja tema võttis Tartu Luut kaenlasse, läks Inglismaale ja reitinguülikooli laborisse, tegi need analüüsid ja mida ta siis täpsemalt uuris, et ta võrdles siis omavahel tart Tartu toomkirikusse Toomemäel olnud toomkirikusse maetud siis alllinna maetud ja linnalähedasse küla külaelanikke luid ja siis selgitas välja nende toitumuse erinevused. Need luud on keskajast ja võib-olla sealt uusaja algusest, aga no põhimõtteliselt ütleme, et keskaegne linn. Ja ta võrdles lisaks inimestele ka loomaluid. Aga siis nende inimeste luude tulemused näitasid seda ja mis oli üsna üllatav, oli see, et erinevalt gladiaatoritest olid keskaegsed elanikud, sõid väga palju liha ja kala. See tähendab, et nad olid ikka päris heal järjel, siis järelikult. Ma ei tea, kas, nagu otseselt seda näitab natsid, siga, kana, veist, lammast, kitse, et et see on natukene vastukaaluks nagu sellele ettekujutusele, et keskajal inimesed elasid odrakördi ja niisugune noh, peamiselt nagu teravilja peal. Ja huvitav oli see, et need alllinna ja külainimeste toidulaud ei erinenud kuigi palju, et need olid üsna sõid üsna ühesugust toitu. Küll aga oli erinev toomkirikusse maetud toidulaud. Sinna maeti peamiselt selliseid KG kõrgklassi kuuluvaid, näiteks toomhärrasid ja mis seal siis kõige erinev oli, oli see, et kui alllinnas ja külas kui, kui söödi kala, siis oli see jõekala, kohalike on ju või siis Peipsist pärit kala aga toomkirikusse maetud, nemad sõid merekala ja, ja see on nagu ikkagi näitab siukest teataval määral staatuse erinevust. Ja mis huvitav asi veel välja tuli, et hoolimata sellest, kas sa oled siis jõukas toomhärra või oled sa talupoeg, siis kõikides kohtades tuli välja erinevus naiste ja meeste toitumises. Et naised olid võrreldes meestega, no see on nüüd vähem loomaliha. Puidu Martin Malve ütles mulle, et, et see nüüd ei ole iseloomulik ainult Tartule, vaid see pidi olema üldine tendents Euroopas igal pool, keskajal. Millest küll tuleneda või siis ma ei kujuta ette, et anti lihtsalt sellised tummisemad loomalihatükid meestele, et nad jaksaksid rohkem ränka füüsilist tööd teha. Noh, tõenäoliselt jah, et naised on väiksemad, eks ole, nende kogused võib-olla väiksemad, aga aga noh, tõenäoliselt, et see on ikkagi nagu seotud selle füüsilise tööga. Et kui palju sa seda proteiini vajad ja ma tahtsin veel üks huvitav tulemus veel, mis astub nüüd loomadega. Et vaata, selgitas välja, et koera, kana ja siga, et neid toideti enamasti toidujäätmetega. Aga nüüd erinevust oli väljasigade toitumises. Et Tartu linnas toideti sigu inimeste toidujäätmetega, aga linnast väljas elanud seal külades sead pidid ise toitu otsima ja nende toit sarnanes rohkem veise omadele, et nendel oli rohkem taimetoitu. Mingisuguseid kartulitega, tomatite jälgi loomulikult kusagilt vist ei leitud, sellepärast et neid välju siis siin Eestis ei olnud. Aga põhimõtteliselt on siis sellise luude analüüsi põhjal võimalik isegi noh, püsti panna mingisugune täielik keskaja stiilis söögikoht, eks ole, iseenesest. Ja no päris nagu liikide tasandil võib-olla nagu noh, ei saa nii täpselt, et sinna saaks siis appi võtta muid meetodite, näiteks Tartust on jäätmekastidest leitud seemneid ja ja nagu muid toidujäänused ja ka ja siis saab võrrelda looma ja luudega, mis on leitud. Nii et, et aga aniisi erinevaid andmeid kokku pannes pea väga huvitava pildi. Kuulad raadio kahe saadet puust ja punaseks tänaseks teemaks on arheoloogiastuudios on Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma. Puust ja punaseks. Kuulates raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on arheoloogia ja stuudios Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma. Arheoloogia puhul saab sageli rääkida sellest kuidasmoodi, muistsed inimesed on oma jälgi jätnud maha niimoodi metafoorina, eks ole, sellepärast et meeski katsume ja nende nii-öelda igasugustest erinevatest jälgedest üht koma teist aru saada, aga mõnikord saame arheoloogia puhul rääkida täiesti konkreetsetest jalajälgedest ja seda just nimelt näiteks järgmise teema puhul. Nimelt siis tehti üks märkimisväärne leid 5000. aasta tagant siitsamast meie oma Läänemere äärest. Tõsi mitte küll meiepoolselt kaldalt, vaid siis Taanist avastati, et kahe muistse mehe jäljed ja need jäljed olid siis madalas merepõhjas, sealt leiti ka mõningat sellist kalastamisinventari ehk siis asju, millega mehed üritasid omaaegses Läänemerest kalu püüda. Marge, mille poolest see leitsis märkimisväärne on? Ma vaatasin ise seda pilti, kuhu need jäljed noh, nii-öelda peale neid jälgisid, oli siis ka pildistatud, mina ei oleks üldse aru saanud, et nad kellegi jäljed on. Ja no tegemist on ikkagi väga-väga haruldase leiuga, asi on selles, et eks jalajälgede säilimiseks peavad olema väga erakordsed tingimused. Ja mis koht see selline on ja kuidas siis need jäljed siis seal säilisid? Et need jäljed leiti Taanist lollandi saare lõunaosast ja seal hakatakse järgmisel aastal ehitama Taanist, Saksamaalt aga ühendavat tunnelit ja sellepärast toimuvad seal päästekaevamised. Ja see paik oli õigupoolest kuni 19. sajandi keskpaigani lahesopp. Aga no siis 19. sajandil ehitati sinna Tamm ja siis need endised mere all olnud alad jäid kuivaks. Ja praegu seal uuriti siis umbes kahe ruutkilomeetri suurust ala ja sealt on leitud igasuguseid kalastusega seotud süsteeme, nagu kalapüügisüsteeme seal on selliseid kalatõkkeid ja, ja nagu mõrdade jäänuseid ja ühe sellise suure kalatõke ümber leiti siis need jäljed ja need jäljed on kus süvendid pinnasesse, see pind on seal selline noh, nagu natukene savikas on ju. Isegi kui sa savisesse astud, siis segase nälg tänapäeval mõtlema on ju, et ega see jälg võib jääda natukeseks ajaks, aga noh, need üldiselt kaovad ära. Aga seal arvatakse, et need jäljed on jäetud vahetult enne tormi, kes siis torm kandis sinna peale liiva ja mudakiht ja, ja siis sellepärast nad on nii hästi säilinud. See kõlab siis umbes niimoodi, nagu need kaks muistsed Taani kalamees, kelle jäljed seal olid katse selline tormi hästi ruttu seal mere ääres mingisuguseid võrke umbes ära tuua või midagi taolist. Ja see ongi see, mida seal arvatakse, et nad tõenäolise tegid, seal oli ka see, et seal oli üks, siis selle kalatõke kalatükke nagu posti ümber, kuhu see tõke oli kinnitatud, oli seal käidud seal posti ümber ja seal olid jäljed nagu sügavama ja siis on arvatud, et noh, nad püüdsid nagu seda posti tõenäoliselt üles tõsta ja võib-olla nad tahtsid seda kalatõkked siis viia tormi eest eemale. Jälgedest, ma kujutan, ette, võib välja lugeda vast siis seda, kui vanainimene oli ja kui pikk või raske ta oli, eks ole. Mida veel. Ja no seal kohapeal, Taanis seal nad praegu avastasid, neid on nagu jäljerada ja see on ka eriti haruldane, et sest kui sul on jälje jäljerida, siis sa saad nagu rohkem inimeste kohta välja lugeda, kui see, kus sul on üksikjälg seal oli vähemalt seal paarkümmend jälge või isegi rohkem. Ja mida nad juba visuaalselt nägid, oli see, et seal on olnud kaks inimestelt, ühe jäljed olid nagu suuremad ja teise jäljed olid väiksemad. Ja mida nad nad plaanivad teha, et nad võtavad nendest jälgedest jäljendeid. Ja nad saavad kasutada kriminalistikameetodeid sisuliselt et jälgede uurimiseks. Ja kui sul on need jäljandid olemas, et siis saab põhimõtteliselt tuvastada inimese kasvu tema kaalu jah, vanus, aga noh, seal võib-olla mitte väga täpselt, aga põhimõtteliselt, kas ta on täiskasvanud või laps, onju. Ja siis selle jälje rea põhjal saab ka öelda midagi inimese kõnnaku kohta on ju tema liikumiskiiruse kohta või nagu nad juba selle posti juures öeldi, et nad seal on toimunud nagu seisak ja nad on midagi püüdnud teha, et siis nagu jäljed olid nagu sügavamal seal pinnases pinnasesse vajunud. Kaks muistset Taani kalameest, ühesõnaga siis tormiga natukene hädasi, nende jäljed on nüüd siis üks Taani selle aasta ma kujutan ette sensatsioonilisemaid arheoloogilisi avastusi. Jaa, täiesti kindlasti. Kas meil siit Eestist ka inimeste jälgi on samamoodi leitud muistsete inimeste jälgi, mille järgi on saanud mingisuguseid tegevusi-harjumusi kellelgi pikkust paika panna? Ei ole leitud, et noh, üldse neid häll sobib kusagil võib-olla noh, võib-olla oleks aga lihtsalt need tõesti need tingimused peavad olema väga erakordsed, et inimesed on ju maa peal käinud nagu väga palju, aga üldse neid vanu jälgi on ikkagi leitud nagu väga-väga harva ja väga vähe. Sellest jäljest oli, oligi pilt see näeb välja umbes nagu umbes nagu sisetald, ausalt öelda ühele MPC uudistesaidi pildil kuidasmoodi üldse aru saada, et tegemist on jäljega. Mitte see ei ole mingisuguse, ma ei tea, Kiviveerimise jäetud. Tegelikult kui seal arheoloogia seal muuseumi kodulehelt vaadata, siis seal on neid pilte rohkem, seal on ikka näha, et seal on väga selge sihuke jäljerida. Aga no selle seda saab ka öelda, et need on tõenäoliselt ikka paljajalu tehtud, et mitte ei ole jalatsid olnud. No arvata võib, et ka 5000 aasta tagune inimene oli nii ratsionaalne, et ei hakanud ei hakanud kingadega vast merre minema. Ja ja tegelikult ka palja jalajälje puhul saab juba päris palju öelda, et ma ei tea, kas nüüd konkreetsete jälgede puhul, aga muidu näiteks et kui saab öelda seda, et kas inimene on harjunud Nad kas ta käib peamiselt paljajalu või ta käib kingadega, et kui inimene käib paljajalu, siis tema suur varvas on teistest varvastest veidi rohkem eraldi. Näiteks. Kuulavad saadet puust ja punaseks. Tänaseks teemaks on arheoloogia stuudios Marge Konsa Tartu Ülikooli arheoloog ning Madis Aesma. Kuulad raadio kahte tänases saates puust ja punaseks oleme võtnud ette reisi minevikku ja meie teemaks on arheoloogia ning viimased uudised ja teemad, mis arheoloogia vallast läbi teinud ja üks selliseid olulisemaid trende, mis nüüd järjest kasvamas on ja mis on ajaloo ning arheoloogiaga seotud on ka siis see, et järjest laieneb süvenenult arheoloogiliste kultuuriväärtuste tagastamine kodumaale või siis päritoluriigile. No selge on ju see, et kui omal ajal pandi kokku selliseid esimesi suuri muuseume, siis väga paljud koloniaalriigid ikkagi vedasid oma asumaadest väärtuslikku kraami lademes välja, võtame siin näiteks kas või inglased, prantslased ja siis Egiptuse, eks ole. Nüüd on siis järjest süvenevast see trend, et neid asju toimetatakse nende päritolumaale tagasi. Marge, miks see niimoodi üldse on? Lihtsalt nõutakse? Kultuuriväärtuste säilitamisel lähtutakse tänapäeval printsiibist, et leiud peaksid jääma sinna riiki, kust nad leiti. Et see on selline nagu riikidevaheline kogu kokkulepe, et no näiteks kui ma tänapäeval teise riigi territooriumil arheoloogilisi kaevamisi siis on üsna enesestmõistetav, et ma ei võta neid leida sealt kaasa, vaid need jäävad sinna sinna. Selge see, aga siis, kui sa leiad midagi väärtuslikku, siis kohaliku riigi muinsuskaitse annab sulle mingisuguse hüvitise sinu selle väärt leiujasse. Kui ma olen arheoloog, siis kindlasti mitte. Ja arheoloogid teevad oma erialatööd ja nad ei peaks saama kusagil selles nagu ekstra hüvitist, sest nende töö on niikuinii maksumaksja poolt juba tasustatud. Selge see, aga kui me nüüd siin korraks teemast üldse kõrvale läheme, kas sellisel detektoristid on võimalik näiteks võtta omase metalliotsija ja sõita sellega kusagil, ütleme Norras hakata seal noh, mingisugusele eesti tüübil hakata seal mingeid viikingiaardeid otsima? Igal pool on kultuuriväärtustega leiuga käitumine reguleeritud erinevalt ja ta kindlasti ei saa käituda nagu Eesti seaduste kohaselt Norras või, või Rootsis ja paljudes riikides näiteks Rootsis andet hektari kasutamine üleüldse täiesti keelatud, nii et seal nagu see ei kehti, aga noh, tegelikult on see printsiip ikkagi, et et kui sa leiad võõra riigi territooriumilt isegi, kus noh, riik lubab sul seal teha, Ta oli ka otsinguid, siis need leiud peavad jääma sinna koha peale. Aga noh, need põhjused, kuidas mujal pärit leiud või välismaalt pärit leiud on siis sattunud riiki on, on väga erinevad ja ma lihtsalt huvi pärast vaatasin seda, et kui palju on Tartu ja Tallinna Ülikooli arheoloogiakogudes mujalt pärit esemeid, sest see ei ole mingi välismaa probleem, vaid see puudutab meid täpselt samamoodi. Ma olin täiesti üllatunud, et selgus, et meil on esemeid umbes 20-st välisriigist. Ja kõige rohkem on leida Lätist ja Venemaalt aga ka enamuses Euroopa riikidest ja muidugi noh, NSV Liitu kuulunud riikidest, et sellel ajal käidi ja siis toodi kaasa. Aga siis Lätist on meil ligi 5000 eset, mis on tegelikult väga suurkogu Aga lätlased tagasi ei nõua, neid. Siiamaani ei ole nõudnud, aga ja põhimõtteliselt ma arvan, et osade nende leiukogumite suhtes oleks neil täiesti õigustatud tagasi küsida. Enamus neid leida jõudis Eestisse 19. sajandil. Tartu Ülikooli. Jaa, tollased teadlased käisid Põhja-Lätis kaevamas, siis nemad käsitlesid seda ühtse Liivimaa on, on ju ja seal nad ei näinud ka mingit probleemi, et neid leida, et tuua Tartusse. Ja hiljem on näiteks. Nõukogude ajal Peterburi uurijad käisid Eestis kaevamas ja siis võtsite leiud kaasa. Kas mingeid selliseid hästi olulisi eestist leitud asju on ka, mis on kusagil välismaal mingisugustes kogudes, mida nüüd ütleme Eesti ajaloolased, arheoloogid teavad, et noh, need on kusagil ja need tuleksid nüüd sealt siis ikkagi tagasi nõuda. No ma ütlesin ka, et Peterburis näiteks on nõukogude ajal sinna sattunud leiud ja samamoodi on Eesti leida Soomes ja ja on ka Moskvas, aga noh, siiamaani ei ole eesti arheoloogid pidanud vajalikuks neid, et tagasi küsida. Et teadlased on tegelikult üsna harjunud sellega, et, et ühest leiukogum, mis pärit leiud on mööda maailma laiali ja siis noh, sa pead neid nagu kokku otsima. Aga noh, samas see leiukogu terviklikkus ongi üks k printsiip, mille pärast seda tagastamist nõutakse. Printsiip on siis selline, et ühest kohast pärit leiud peaksid olema koos või noh, eriti hästi saab sellest aru, kui me räägime nagu ehitistest. Et tegelikult koloniaalimpeeriumide ajal noh, näiteks britid on Ateenas seal partenanist, võtsid ära üksikuid skulptuure või võeti kaasa mingi ehitise ehisviil ja, ja viidise Inglismaale. Et selles mõttes, kus sa siukse asja paned muuseumis välja nagu Briti Muuseumis on siis see tegelikult ei saa ju mingit ettekujutust sellest esemest, see on nagu mingi amputeeritud jäseme, väljapanek, noh, sa ei saa aru, sa ei saa mingit infot selle inimese kohta, eks ole. Puhtalt jala järgi kindlasti mitte. Ja, ja, ja noh, seal on ka see printsiip, et tuleb nagu austada erinevate rahvaste kultuuripärandit, nende õigust, kultuuripärandile ja sageli on see teaduslik ja rahva huvi just kõige suurem nendes kohtades, kus need leiud pärit on noh, näiteks ka nende läti leidudega, mis meie kogus on, et ega Eesti arheoloogid neid eriti juuri. Aga seal mõne kalm leiud on praegust Lätti arheoloogid tunnevad nende vastu huvi ja käivad meil siin uurimas Noh, oluline ongi ju loomulikult tõesti see, et kui on ühest kohast leitud asjad, siis nüüd tulebki vaadata sellise ühtse tervikuna, et moodustuks selline õige kontekst, eks ole, kuna need asjad, kui nad on juba koos leitud ühest kohast, siis on suur tõenäosus, et nad on kõik kuidagiviisi või üksteisega seotud, see on nagu lego, eks ole. Ja, ja noh, ka selles osas on tänapäevaks arusaamad muutunud võrreldes varasemaga, et, et näiteks 19. sajandil ja 20. sajandil teadlased, kui nad läksid üksteisele külla, siis nad armastasid nagu leida kinkida. Et lihtsalt võeti midagi kodumaalt kaasa ja kingiti ja siis mõnikord saadi ka mujalt vastu, et, et noh tänapäeva nagu põhimõtete järgi see ei ole nagu enam üldse aktsepteeritav käsitled nagu kultuuripärandit lihtsalt kui nagu mingi teadlase isiklikku eraomandit. Aga samas muidugi need debatid selle tagastamise suhte tagastamise suhtes ei ole alati noh, nagu üksmeelsed, et seal on ka tegelikult selgelt nagu vastu olevaid põhimõtteid näiteks et kui leiuolukord selgelt halveneb või tema tingimused halvenevad, siis muuseum, et reeglina ei anna tagasi, kui on oht eseme hävimisele. Aga siis mõned riigid ei ole nende Unesco kokkulepetega ka lihtsalt põhimõtteliselt nõus, et näiteks Venemaal võeti 98. aastal vastu sõja trofeede tagastamist keelav seadus. Ja näiteks teise maailmasõja käigus võetud teistelt riikidelt võetud kultuuripärandit Venemaa kompensatsiooniga Nendele sõja käigus tehtud kahju eest. Ja nad ei kavatse seda tagasi anda. Et seal on üks kõige kuulsamaid juhtumeid, on seal reaamase aardejaht, tundub, et et selle praamisaarde kaevastroojast välja Schliimane 19. sajandil ta viis selle illegaalselt Türgist välja kinkis Saksamaale. Ja kui punkar Meie vallutas Berliini, siis võeti see Mare ja viidi Moskvasse. Alguses üldse ehitati, et seda oli kaasa võetud 90.-te aastateni, siis tunnistati, et ja noh, see aren, kel meil Moskvas olemas, aga ega see tagas kindlasti ei anna. Kuigi tänapäevase, selle lepete või arusaamade järgi peaks need leiud Sis kuuluma isegi mitte Saksamaal, vaid just Türgile. Selge see jah, kuna sealt nad on ju päris kõige alguses ära toodud. Seesugune sai tänane saade puust ja punaseks, stuudios olid Tartu Ülikooli arheoloog Marge Konsa ning Madis Aesma. Järgmisel nädalal on siin saatejuhina kohal juba Arko Olesk. Millise teema ja missuguse valdkonna uudised tema ette võtab, see selgub juba järgmisel reedel. Täname kuulamast.
