Rändame koos Hendrik Relvega. Oleme rändamas ikka seal kaugel-kaugel mandril nimega Aafrika. Ja eelmises saates alustasime rännakutega Aafrika ühes kõige suuremas rahvuspargis ringetis. Ja jutt oli sellest Ta seal toimub tänapäeva kogu meie planeedi kõige suurejoonelisem suurte loomade rännak 1600 kilomeetrit ringiratast ja üle pooleteise miljoni looma. Aga tänases saates jätkame neid Serengeti retki ja tänase peategelasteks on kiskjad. Kiskjaid on säringetis palju ja kõigest ei jõua kõnelda. Nii et võtame tänase saate peategelasteks need kolm kõige suuremat kaslast siis lõvi, gepard ja leopard. Igaühega neist sai seal Seren ketis. Kohtutud ja elamusi oli nii palju, et rohkem kui ühesse saatesse mahub, ütleme niimoodi. No siin ei ole nüüd küll kahtlust, et sedamoodi madalat Terre põhjast tulevat kõhedad häält teeb sa vannide kuningas. Lõvi on Aafrika suurim kiskja ja lõvidega olin ma oma varastel aafrika retkedel peaaegu igal reisil kohtunud. Nad on see vannides praegusel ajal rahvusparkides ikka täiesti olemas. Ja päris mitmeid kordi oli mu öö möödunud seal vannis niimoodi, et kuule, et sealt kuskilt tumedusest kilomeetrite kauguselt lõvisid möirgas. Ja tegelikult need mürgid on ka muidugi lõvide keel. Nad kõnelevad üksteisega, annavad üle savanni teada. Sageli näiteks seda, et meie rühm sai täna kätte saagi. Ja ärgu ükski võõras lõvi üldse mõelgugi lähemal tulla. Ta see kuulub meile, aga see lõvirühm, see jagab oma reeglite järgi väga täpsete reeglite järgi, siis seda saab. Ja neid lõvide rühmi nimetatakse praidideks. Aga see on imelik, et kaslased üldiselt ju need, kes kõnnivad igaüks omapead. Lõvid on siis niisugune imelik erand, et, et nad on rühmadena, peavad jahti, elavad rühmadena, aga, aga üks lõvirühm teisele küll mingit armu ega halastust ei anna. Ja lõvide omavahelised suhted siis nende praidide omavahelised suhted on väga, väga julmad. Eelmisel aastal 2013 augustis ilmus eesti keeles ajakirjas National Geographic üks väga pikk ja põnev artikkel, õieti kaks artiklit ja need olid just Serengeti lõvidest. Need olid hiljaaegsed, loomade uurijate uurimiste tulemused ja see pilt, mida seal siis antakse elust vaadatuna lõvi pilguga särin ketis. See oli ausalt öeldes täiesti jahmatav. Põhiliselt oli seal nagu välja see, et lõvide elu on üllatavalt lühike sest nende elu on ohtuderohke, eriti isade elu, mõtled siis, et kes julgeb savanni kõige võimsamat kiskjat ähvardada? Loomulikult on need teised sama suured kiskjad. Ja Serengeti on selline koht, et siin on lõvidele siia palju ja ja lõvisid on siin sellepärast palju ja nende suhted on väga pinevad selles samas artiklis öeldakse, et üks Serengeti isalõvi, kes suudab elada 12. eluaastani, see on õnnelik lõvi enamik leiavad juba ammu enne seda Vägivaldse lõpu ja et kui sa oled tegelikult seal savanni kuninga nahas ehk siis lõvinahas seal samasse ringetis. Sa mõtled, et, et kuningas, see on uhke eluloomauurijad väidavad, et sa vannis annab leida hirmunumat ja sügavamas stressis looma, kui on üks isalõvi. Ja vot see on reaalsus, see on savanni lõvide iga päev sest siinse Ren ketis on nende asustustihedust hästi maksimaalne. Ja kõige suurem oht ühele lõvile on teine lõvi. Aga kui nüüd mõelda inimese ja lõvisuhetele, siis need on hoopis teistsugused ja ma olen kõigil nendel aafrika savannireisidel ikka mõnda lõvi kohanud ja ja ma tean, et nendega kohtumine on inimesele täiesti ohutu. Loomulikult sa ei tohi minna kõndima, üksinda, hoidku jumal sinna lõvide nina ette, aga kui sa oled maasturis ja sul on saatjaks kogenud looduse giid, siis ei juhtu sinuga tõepoolest mitte midagi. Ja ma olen ka lihtsalt oma kogemuste järgi seda sama lõvi seal tundma õppinud ja ja see lõvipilk, kui ta näiteks auto lähedal on vahel ta heidab niisuguse väga ükskõikse pilgu nagu inimese suunas. Tavalised kollased niuksed, väävelkollased silmad, ta vaatab nagu sinust läbi, ta ei hooli sinust mitte üks põrm, see on kiskja pilt. Aga selles puudub igasugune huvi inimese vastu. Ja lõvide huvid on väga selgelt seotud sellega, kas nende kõhud on parajasti täis või ei ole. Ja mäletan selle, ma olen ka õppinud selgeks, et kuidas siis oma pilguga kiiresti kindlaks, mis teha, kas lõvi on ohtlik või ei ole, kas tal on kõht tühi või täis. Mäletan, esimesel korral see oli 15 aastat tagasi kuskil Keenia sa vannis oli esimene kord, kui me olime autoga kuskil 15 meetri kaugusel tema lõvist, kes oma kutsikate juures seal lesis. Ja siis ma küll ei saanud aru, kui meie giid seal ütles rahulikult, et noh, et see lõvi on täitsa ohutu, et tal kõht täis. Et kuidas sa siis aru saad sellest, et tal kõht täis on, nüüd ma oskan küll vaadata, et loomulikult see on lihtne, sa pead vaatama lõvi kõhtu, kas kõht on punnis, kõht lohku vajunud? Ja lõvidega on ju niimoodi, et kui nad selle kambaga mingisuguse saagi kätte saavad siis nad kugistavad seda liha seal kohapeal ikka uskumatult, nad ei lähe enne ära, kui sellest loomast on järelskelett. Ja üks lõvi on võimeline sööma ühe hooga kümneid kilosid seda liha. Ja siis, kui tal on kõhna, nii pungil, siis ta lihtsalt On oimetama, seal kuskil maas, magab, seedib täiesti apaatne ja liigutab ainult selleks, et päeva jooksul paar korda minna lähima vee lombini ja sealt siis janu kustutada. Muuta mitte midagi ei viitsi mitme päeva jooksul üldse ette võtta. Ja vaat sellist lõrinat siis vaba Lõvi suust otse enda lähedal olen ma kuulnud ainult ühe korra. See oli ükskord Botswana'st Kalahari kõrbes ja see tuli ühe isalõvi kurgust, kes oli hästi meie auto lähedal. Ja see, kuidas ta seda häält tegi niimoodi lähedalt vaadates, vaba lõbi sealsa vannis. No seda ei saa unustada, aga seal algas sealt kusagilt kusagilt sügavalt tema kehast, kuskilt sealt kõhusopist ja siis ta nagu paisus võimsamaks ja võimsamaks ja ja siis lõpuks muutus nii vägevaks, et, et see lõi tõesti kõrvad lukku ja loomulikult võttis väga-väga kõhedaks. Aga noh, see teadmine, et, et see ei ole mõeldud minule see sõnum absoluutselt, see käib üle inimeste peade, see on mõeldud teisele lõvide rühmale. Siin parajasti oli olnud see juhtum, et kolm isalõvi olid moodustanud Ühe rühma ja nad olid surmanud ühe aafrika pühvli ja nüüd nad siis päevade kaupa seal kõrval Lõsutasid ja sõid seda. Ja nemad siis saatsid sõnumeid teistele, et ärge arvake midagi siia lähedale, ärge mitte lootkegi oma nina pista. Aga siinseringetis lõvi kogemused, neid oli siin tõesti palju, sisuliselt iga päev me neid nägime erineval viisil erinevates rühmades, kõige tüütum, pilvisem siin-seal ketis oli see, et need olid niisugused emade rihmad, niisugused paari-kolmeliikmelised omavahel sugulased, võib-olla osa Bradistoli ka kaugemal, me ei näinud neid. Ja kõige tavalisem, mida sa seal Aafrikas keskpäevasesse vannis näed, on Lõvi puu all varjus täiesti liikumatu. No täitsa nagu surnud. Nii et tema pildistamisega on suuri probleeme, sest kui sa niukse pildi teed, silmad kinni, seal sirakil maas, no laip arvab ja, aga tegelikult siis minu pikaajalise kogemuse peale siis sa pead muidugi püüdma selle hetke, kui ta siis silma korraks lahti tehtud. Või siis veel parem ajab ennast jalule ja läheb kuskile. Ja muide need lõvide möilgamise fotod, mida ju ajakirjades alailma tuleb, neid ma olen ka endale selgeks saanud, kuidas neid teha, tegelikult lõvi ei pea üldse mürgama sellel hetkel, kui tal need lõuad on pärani võimsad kihvad näha. Tegelikult Ta immerga ta hoopis haigutab, hästi, laialt, hästi laisalt, aga pildi peal mõjub see väga-väga efektselt. Ja kõige huvitavamad olid ikka muidugi need Serengeti lõvi juhtumit, kui nüüd lõvid midagi nagu ette võtsid. Paar sellist, siis võib-olla üks oli õieti selline, et lõvid ei võtnudki midagi. Aga see, kuidas loomad omavahel savanni suhtlevad, seda oli väga õpetlik vaadata, nimelt oli tookord siis niimoodi, et kusagil seal jälle põõsaste vahel oli üks suur isalõvi Chiracil maas, silmad kinni, täitsa nagu surnud. Ja eemalt lähenes talle üks nuude sõbrade kari. Nad sõid rohtu, liikusid aeglaselt binokliga, vaatasime seda. Ja mida lähemale nad nüüd jõudsid, seda huvitavamaks ju mäng läks. Miks, sest nad tõesti ei näinudki seda lõvi üldse, seal said rahulikult edasi, liikusid lõvipoole ja siis oli huvitav hetk. See oli võib-olla siis, kui see rohusööjate karja oli niimoodi, et et kõige nende peas olid seal võib olla tosinkond sebrat ja nende järel olid siis nuud, gnoosid oli mitu korda rohkem ja kui nad olid jõudnud kuskil 100 meetri kaugusele sellest isalõvist, siis järsku see sebrad rühmajuht kõige ees, see jäi paigale tardunud seisma, ajas kaela õieli ja seisis nagu mingi monument seal minutite kaupa täiesti liikumatult, kael õieli. Ja kõik loomad tardasid samamoodi paigale. Ja see oli huvitav moment, see oli kindlasti see, et sebra selle kauge maa tagant määras ära, kui täis täna selle lõvi kõht, võib-olla kui ohtlik ta võib-olla. Ja siis ta pööras väga rahulikult, võta ennast ümber ja hakkas eemale minema ja kogu see kari pöörast nagu käsu peale samamoodi ümber ja läksid lõvist kaugemale. Järelduse võis binoklist vaadates teha. Ta lõvil kõht nii päris täis täna ei ole ja parem on siiski igaks juhuks temast eemale hoiduda. Aga see teine lõvijuhtum seal Serengetist oli kummaline elamus. Juhtus niimoodi, et me sattusime lõvide jahi keskele ja lõvid pidasid jahti ja meie osutusime omal moel lõvidele sellel jahil abilisteks. Seda ma tahaks ka rääkida. See oli niisugune juhtum, et me olime kusagil jällegi tolmaval safariteel ja ja auto jätsime seisma, vasakul nägime ühte lõvi liikumas nagu teega paralleelselt noh, kuskil 100 meetri peal ja paremal samamoodi jälle kuskil 100 meetri peal, teine lõvi kaks emalõvi liiguvad nagu teega paralleelselt, aga mingis kindlas suunas. Ja kuhu nad siis lähevad, kindlasti, omavaheline side on veel täiuslik. Ja siis järsku vaatad, et see vasakpoolne aeglustab sammu ja hakkab hiilima umbes nagu kas, kui ta siis hiir jahib niimoodi nihkub niimoodi ja siis vaatame, kuhu ta siis nihkub, mida ta näeb. Kohe oli selge, seal kuskil 100 meetri peal oli üksik antilapselise Impala selline erkpruuni värvi, väga ilus loom ja üks kõige tüüpilisem maid lõvide. Ja nüüd see vasakpoolne, kellele tegelikult see Impala lähemal oli, see siis nagu hiilis niimoodi aeglaselt märkamatult ja see parempoolne, kes oli, siis teiselt poolt teed see vahetus ka oma suunda ja hakkas tulema otse meie auto peale ja meie algul mõtlesime, et meie siis kuidagi oleme siin nagu huvitame teda loomulikult mitte. Ja oli alustanud teise emalõviga koos kooskõlastatud piiramisjahti ja see parempoolne lõvi tema siis kasutas meie autot varjan. Ja ta liikus täpselt niimoodi, et auto oli tema ja Impala vaheline tse Impala ei näinud teda ja ta tuli meie Risto juurde, no täiesti auto kõrvale, meie vaatame sealt ülevalt üle ääre alla, tohutavast põnevuses. Ta ei vaata üldse meie poolegi. Me ei huvita teda. Me oleme lihtsalt üks mingisugune objekt, kuhu varju saab peituda ja siis ta iilisse oma peas auto tagant väljuvad siin palun ikka alles siis tegin nagu selle ringi sealt ümber auto tagumise otsa ja siis hakkas Impalale juba lähemale hiilima. Aga see saigi talle saatuslikuks, sellepärast et nüüd, kui autot enam varjamas ei olnud, siis Impala nägi teda, ta oli kadunud, hetkega haihtunud. No täiesti nagu poleks siin üldse mingit Impalat rahulikult rohtu söömas olnudki. Ja lõvid tegelikult võtsid gaasia väga stoilised, kumbki ei hakanud ennast üldse liigutama, nad pigem Lutvusid ja, ja läksid hoopiski oma teed. Ja noh, see oli selline tõeline tegelikkus, kuidas lõvid jahti peavad ja, ja ma sealjuures mõtlesin küll, et et tegelikult on päris hea, et seda Impalad kätte saanud, muidu oleks jäänud võib-olla ennast vaevamase Impala surm, et et me nagu oleksime siis olnud kaasosalised selles Impala tapmises. Ja veel üks juhtum seal tseringetist lõvidega. Seda ma pean ütlema, et see oli niisugune süngevõitu. Et siis oli just viimane päev, kui me olime liikumas juba Serengeti väravate suunas lahkumas ringetist ja ja autojuht teatas järsku auto väga tihti on niimoodi, et sina ei näegi, tema juba näeb. Ta osutas seal teeveeres oli üks korjus värske korjus, enamik oli sellest ära söödud. Aga ta oli tõesti värske niukene, üsna kole nägi välja niuke verine pea seal, aga meie autojuht ütles, siin on näha, et, et seal värskelt murtud, ilmselt eile õhtul ja lõvid peavad siin lähedal olema ja tõepoolest sealsamas kuskil päris lähedal oli üks suur isalõvi loiult niimoodi lebamas puu varjus. Aga siis me nägime veel teisel pool seda korjust veel midagi, lesimasse oli jälle keegi loom. Sõitsime talle lähemale ja siis oli selge, et see oli hühen. Ta oli täiesti tee ääres, me autoga sinna läksime talle küljeli maas, täiesti liikumatu. Nagu oleks mingisugune kah mingi korjus, hakkad vaatama tegelikult silmad lahti, seal tuksub mingi elusäde ja rinnakorviga, tõuseb ja vajub. Aga ta ei lähe mitte kuskile, kuigi auto on sind samastab, peaks ära minema. Ja siis kohe ka selge põhjus, miks ei läinud. Suur haav kõris, niisugune pikk ja niisugune rebenenud, sügav haav peaaegu ühest kõrvast teiseni, terve kõri ja nagu läbi tõmmatud. Ja siis meie teejuht jälle seletused, mis siin siis oli toimunud. Ülimalt tõenäoliselt oli siis siin öösel toimunud selline kurbmäng. Ta ööhämaruses üritas üks jäänide jõuk Lõvi tagant midagi pihta panna, selt Knuust. Aga Lõvi muidugi ründas neid ja sai ühele käpaga pihta ühe käpalöögiga lõi selle kõri puruks, ülejäänud pagesid, on tagasi tulnud ja lõvi see teema enam rohkem ei huvitanud. Et ta lihtsalt sõi seal oma muud ja see hääl seal lihtsalt lesis kustuva elu küll, aga tegelikult see mõjus väga julmalt. Aga sellised, need savanni seadused on, et iga kiskja võitleb siin oma saagi eest ja kui keegi natukenegi vääratab või, või hindab oma võimeid valesti siis ta teab ka selle eest maksma. Aga see õrn hääl, see on ka kiskja hääl, ka see kuulub Serengeti ühele kaslasele ja sellist häält teeb ka üks võrdlemisi habras kiskja. See on siis gepard siis lõviga võrreldes väiksem ja hapra. Ja ausalt öeldes mina ei ole looduses klippardi häält kunagi. Ta on enamasti vait, aga siin heli salvestada, seal on see siis kinni püütud seal. Ja eks seegi on siin sa vannis kusagil auto ost tehtud mootori müringi kostis sealt. Ja meie nägime gepardit seal seringetis ainult ühe korra ja seegi oli suur asi, sest Aafrikas see on nüüd minu kogemus, gepartit, kohad. See on väga-väga haruldane juhtum võrreldes lõviga kõigil nendel Aafrika reisidel, ma olen ükskord teda ainult, et näinud, see oli Lõuna-Aafrika vabariigis ja see oli ka väga lühike, seal oli niimoodi, et me olime kuskil seal vannis ja ja siis meist nagu sööstis mööda läbi kõrge savanni rohu, sihukene tohutu kiirusega gepard ja tohutu pikad jalad, sale keha, tumedalaiguline keha, pisike pea, need kõik silm fikseerib. Aga ta läheb ja kaob. Ja tõesti, ta kihutas niisuguse kiirusega nagu, nagu hurdakoer jahil. Ja sööt, gepardid on maailma ühed kiiremad sprinterid, see on ju teada. Gepard suudab kolme sekundiga saada kätte kiiruse 80 kilomeetrit tunnis. Mõtleme sõiduautode kiirenduse peale, siis need ei pääse ligilähedastki sinna. Ja teistpidi, gepardite jooks ei ole väga pikk, see on võib-olla mõnisada trit selle kiire sprindiga, ta peab siis oma saagi kätte saama. Ja selleks, et seda saaki saada, on tal mitmeid eeliseid. Üks on näiteks see, et tal on niuksed küünised. Et ta ei saagi neid tõmmata Ta sisse, nii nagu kassid ja kaslased enamasti saavad. Ja teistpidi on need siis tal nagu naelkingad, et kogu aeg stardivalmis ja hoobilt saab ta siis krabada kiiresti sellest maapinnast täie jõuga kinni ja panna kõik jõupingutuse sellele meeletule kiirendusele. Ja, ja teiseks, kui ta nüüd selle meeletu hooga liigub, siis ta suudab teha väga järske pöördeid ja kurve. Mõnedes jällegi nendes Aafrika dokumentaalfilmides vahel televiisorist saab seda näha. Ja kuidas ta seda teeb, et jälle looduslikud eeldused? Loomauurijad ütlevad, et näiteks gepati selg, roog on eriliselt paindlik, nii et ta suudab nagu kiire jooksu peal painduda uskumatult. Ja teiseks on tal see pikk ja tugev saba. Et kui ta selle meeletu jooksu peal kihutab, siis see saba on talle nagu tüür. Et ta sellega saab ka siis tekitada selle väga järsu Kurve peaaegu koha peal mitmekümne kilomeetrise tunnikiiruse juures. Ja ta saab oma saagi kätte, aga gepardi elu ei ole tõesti samuti meelakkumine. Tema põhiline mure on see, et ta on tegelikult ikkagi ausalt öeldes päris habras loom. Ja mitmed kiskjad Svannis on temast jõu poolest üle ja see tähendab seda, et kui ta saabki oma anti lobi kätte siis ta peab asuma seda kohe ning kiiresti ära sööma, kui ta vähegi jaksab, sest väga tõenäoliselt saab keegi tugevam kiskja lõhna ninasse ja lihtsalt võtab talt jõuga selle liha nina eest ära. Näiteks lõvid või ka jääni salk olin jultunud ütleme jõuk. Need on ikka nii julmad kujud, et kui gepard oma saaki jätanud, lihtsalt võivata maha murda seal kohapeal. Ja lõvi näiteks on ju niimoodi, et lõvi lausa kasutab mõnikord gepardit omal nagu liha kättetoojana. See käib siis niimoodi, et ta vaatab eemalt, kuidas gepard peab jahti ja kui jaht õnnestub siis ta läheb sinna juurde, lükkab gepardi kõrvale ja sööb selle toidu lihtsalt ära. Selline on see gepardi elu, aga, aga siin Aafrikas on just seal Serengeti son geparteid suhteliselt rohkem kui mujal Aafrikas, sest elupaik, kui on siin laialt ja, ja süüa jätkub ja alati Serengeti tulles öeldakse, et, et siin on suur tõenäosus näha geparlit. No Me nägime gepard ära, aga ausalt öeldes see oli küllalt lühikene juhtum, aga ma räägin selle ikkagi, see oli siis niimoodi, et näe, avastasime ta pikutamas puu varjus võib-olla seal kuskil sadakond meetrit autost eemal jätsime auto seisma ja ta oli seal niimoodi lamas maas, aga pea oli püsti, oli täitsa selge, et ta midagi huvitavat näeb. Ja oli ka täitsa selge, mis huvitav asi oli. Need olid tompsoniga sellid, trummid nagu neid hüütakse, niisugused pisikesed armsad anti loobid ja just niukene paras suudes gepardile. Ja need ka sellid olid tõesti uskumatult lähedal ja me vaatasime seda pikalt ikka pool tundi vähemalt. Kuidas see omavaheline suhtlemine ikkagi käib seal, siis on tõesti kummaline, näiteks ei tuleks Eesti metsades kõne allagi, et et näiteks jänes see hundist 20 meetri kaugusel ja kumbki ennast ei liiguta. Aga siin meie silma ees see just toimus. Et, et kindlasti need pommid nägid seda gepardit ja üks isegi mõelda 20 meetri kaugusel tõstis isegi pea ja vaatas gepardid niimoodi nad vaatasid üksteisega tõtt kohe väga pikalt. Ja mitte midagi. Tommy langetas uuesti, pea hakkas sööma, gepardil oli ikka pea püsti, aga ta ei liigutanud mitte üks raas. Ja siin oli siis nagu selline vastastikku teineteise mõistmine. Minu kujutluses on see niimoodi, et kui meie Eesti metsas mängivad metsloomad nii-öelda varjatud kaartidega, sest silmapiir on suletud, puud-põõsad, need kõik varjavad midagi ja iga puu või põõsa taga võib keegi olla. Aga siin on ju tud, avatud samann, igaüks näeb teist väga kaugelt ja ka väga kaugelt saadakse aru, mida kumbki umbes mõtled, tehakse otsused ja elatakse selle järgi oma elu. See tõsine juriin, see tuli nüüd juba leopardi suust selle aparnantsesse, kolmas kaslane, kes seal Serengetis oli ja kellest ma täna kõnelda tahan. Ja sellist häält nagu siin nüüd helisalvestisele oli, mina ausalt öeldes ei ole kuulnud. Ma arvan, et sellist häält ta teeb näiteks siis, kui ta on vihane näiteks teise leopardi peale, mingisugune tõsine tüli on igal juhul majas. Aga need leopardid, keda meie nägime, seal, nemad küll mitte mingit häälte teinud. Aga me kohtusime nendega ja need olid põnevad kohtumised. Ja kui mõelda gepardi peale ja leopardi peale, siis mõnes mõttes on nad nagu sarnased, veidikene, mõlemad on palju väiksemad kui lõvi. Mõlemad on sellise heleda põhitooniga ja siis kehal niuksed tumedad laigud. Aga see üldine kehakuju, see on ikka väga teistsugune, nii et kui sa vaatad kliga üle savanni näed seal hästi kaugel mõnda gepardit või leopardi, siis ei ole raske vahet teha, sest ta kehakuju on väga teistmoodi. Leopard on selline madalamate jalgadega ja ja tal ei ole üldse niisugune pisikene pea kehaga võrreldes nagu gepardil, seal on ikka päris suur pea ja niisugune kuidas öelda niuke, Masajas, kael, tugev kael ja, ja ka need laigud, kui saa binokliga eemalt, sealt vaatad, need on ka teistsugused leopardi laigud on nimelt niisugused, et kehaküljel on need tumedad laigud sellised, et neid sääristab niukene tumeääris keskelt. Südamikud on niisugust kollast värvi, gepardi laigud on üleni mustad. Ja jahti peavad nad ka erinevalt gepard tavaliselt päeval leopard tavaliselt öösel. Ja just sellepärast, et leopard öösel jahti peab, on Aafrikas üldiselt leotada parti. Raske kohata Donöö loo enamasti. Ja päeval ta tavaliselt põgeneb ja tema magamiskoht armastatud magamiskoht kuskil puu otsas kuskil okste vahel, ta ei paista sealt lehtede vahelt üldse välja. Ja kõik need varasemad aafrikaretked olid mulle õpetanud. Leopardi otsitakse päevasel ajal saba järgi. See käib niimoodi, et kui on kuskil mingi kant, kus võib arvata, et siin leopard olla, siis lihtsalt uuritakse binokliga üksikasjalikult iga puu võra. Ja kui mõne puu otsast ripub alla selline pikk jäme sihukene laiguline nagu madu siis on selge, et seal leopardi, saba ja saba küljes on ka leopard ise? Jaa, tegelikult leopardi-le meeldib puu otsas olla, sest ta on parim ronija võrreldes lõvi või gepartigale, gepard läheb tõesti puu otsa ainult häda korral. Ja leopard jälle, kuidas saab saagi kätte, siis ta armastab linna selle saagi üles ja vaat siin on see tema võimas nisugune jässakas kael, tugev, kael väga suureks abiks, ta võib sikutada näiteks mingi 30 40 kilose anti lobi sinna puu otsa peaaegu sama raske, kui ta ise kaalub, ikka tõeline jõujuurikas, kas ja jalad on tal tugevad ja kael on tugev ja ta vinnab selle sinna kuskile kõrgele oksaharude vahele. Miks põhjus, selge, keegi teine ei saa siit seda enam ju kätte, see on tema oma, tema kaitstud saake, sealt saab ta rahulikult süüa kasvõi mitu päeva. Aga nüüd siin, kui me olime, siis olid meie lootused väga suured, sellepärast et seringetit loetakse tõesti noh, vaata et Aafrika kõige paremaks pardipaigaks üldse. Ja me väga lootsime neid kohata ja me ei pidanud pettuma. Ja see esimene leopard oli siis niimoodi, et kui me sõitsime jälle hel lõputul tolmaval paariteel, siis meie terane kiit twitteri jättis auto seisma ja me olime kuskil seal mõnekümne meetri kaugusel ühest kõrgest laia võraga katsiast ja näitas sinna võrasse. Ja algul ei saanud aru, siis vaatasid, et oi, sealt ripub ja alla mitte üks, vaid neli niisugust nagu nuia nihukest laigulist nuia. Kas tõesti seal on neli leopardi, no ei ole, saad pildi ette, tegelikult need on leopardi jalad ja seal ta siis lesis niimoodi jämeda oksa peal, nii et kaks jalga vasakpoolset jalad rippusid ripakil, ühel poolus, Kukk, sa kaks jalga, teisel pool. Ja saba oli väga viisakalt pandud hoopiski piki tüve niimoodi seltsi punud alla. Ja selle leopardi pea oli toetatud oksaharude vahele, nii et lõug toetas nagu sinna oksaharude vahele ja silmad olid tal kinni ja ta oli niivõrd mõnusa ilmega, et no täitsa niisugune tunne, et, et ta näeb nüüd oma elu kõige kaunimat unenägu täiesti niisugune kadestusväärne mahu nagu ilme kiirgas temast igas suunas. Nii magus oli see uni ja kui me olime teda seal piisavalt kaua vaadanud, siis sõitsime edasi ja leidsime veel teise samasuguse leopardi põõnamas. Ja siis samal päeval nägime veel ka kolmandat ja see oli nendest leopardi kohtumistest kõige huvitavam. Sest see oli niisugune, et leopard tõusis järsku oma unest üles, ronis oksa ja tüve moodi puust alla ja kõndis sinna savanni ysna meie lähedalt, seal oli sa vannis niukene kõrge niukene, hallikas koltunud rohi ja sinna ta siis jäi nagu niimoodi nagu sku Lõsutama. Algul tundus, et ta magab. Tuhkagi ta ei maganud, ta oli alustanud jahti. Ta varitses, anti Lope, sest sealsamas olid nihkumas lähemale üks pisikene anti loopide jõuk. Need olid needsamad Tommyt, pisikesed armsad anti loobikesed ja, ja nad ei pannud tähele seekord üldse seda lõpartil. Leopard oli tulnud ju ootamatult ilmselt ka tuule suhtes õigesse kohta ja saak kõndis tema suu poole. Ja ilmselt olekski see jaht õnneks läinud, aga kõik rikkusid ära, sebrad, mingisugune sebrad, uljas jõuk, siuke pisikene tuuli, hirmsa kappamisega, ülese vanni, umbes sealt samasse kohta, kus olid need anti loobid ja järsku jääd seisma. Silmapilk märkasid nad sedasama. Barty silmapilk määrasid nad ära, et sellel on kõht tühi, see on ohtlik, pöörasid ümber, kappasid minema ja seda neid märkasid, need pisikesed Tomid ja muidugi paanikas põgenesid samas suunas, mis sebrad. Nii et see jaht läks need küll leopardi untsu. Aga tema tegi siis järgmiseks seda, et tõusis püsti ja hakkas nöörsirgelt minema üle selle savanni lageda ja meie autojuht tema näole ilmus kohe selline ilme, et ahaa nüüd alustame meie leopardi jahti. Sest Ta teadis, et, et kui me nüüd väga kiiresti lähme siit teatud savanni teid pidi siis me jõuame niisuguse tee peale, mis ristub selle sirgjoonelise leopard ideega ja kui me jõuame sinna piisavalt vara, jääme sinna kohale, siis leopard tuleb sealt rohust välja täpselt selle koha peal, kus me seisame. Ja nii me siis kihutasime seal rapua ja tolmava tee peal jõudsime kohale, jääme seisma päris mitu minutit mitte midagi, ja siis sealt savannirohust hakkab paistma leopardi tahniline selg tulebki täpselt meie auto suunas ja ta tuligi, ta tuli täpselt meie auto juurde loomulikult. Nii nagu lõvid ja teised aafrika suured kiskjad. Ta absoluutselt ei teinud meist välja, ta sai aru, et see on siin üks niisugune võib olla suur loom tema jaoks, kes tema kogemuste järgi on absoluutselt ohutu ja ta lihtsalt tuli selle auto tagant sirgjooneliselt oma rada pidi, läks teisele poole savanni rohtu, kõndis edasi, aga enne seda, kui ta sinna savanni rohtu ära kadus, tegi ta meie suureks rõõmuks veel ühe niisuguse toreda triki. Ta viskas ennast järsku külje peale ja siis kasseljali kõik neli jalga taeva poole ja siis püherdas seal tolmus niimoodi pikalt ja tõelise mõnuga. Ja siis läks jälle edasi. Miks ta seal nüüd siis pühendas, vaevalt et selleks, et me saaksime hästi vahvaid pilte. Leo pardist, kõik neli jalga taeva poole, see oli tema jaoks arvatavasti seesama, mis on paljude savanniloomade jaoks tolmus, suplemine, et kui sul ikka muid võimalusi enda vannitamiseks ei ole, siis on ka tolm selleks hea küllalt. See on hügieeniline protseduur, niisugune puuderdamine, et mõnedest tüütutest parasiitidest seal karvade vahel lihtsalt lahti saada. Ja meie autojuht siis seletas meile, et et vot see nüüd leopard kõnnib päise päeva ajal niimoodi ja peab jahti. Et see ongi just Serengeti niukene suur omapära, et üldiselt leopardi töökütid, aga siinse rängetis nad mõnikord teavad ka siis päise päeva ajal jahti ja muidugi see on siis loodusesõbrale suur võimalus seda pealtnäha ja, ja niimoodi me saimegi seda näha ja see oli isegi meie autojuht säras rõõmust, ta ütles, et ta on siin pikki aastaid töötanud, et ühel päeval kohata kolme erinevat leopardi, kellest üks veel ka liigub ja jahti peab, et see on väga haruldane juhtum ja muidugi meie, eestlased, meie jaoks oli ju täiesti elusündmus. Et kui sa pole üldse leopardi looduses varem pikalt jälgida saanud ja nüüd näed sa neist kolme ja nad kõik on erakordselt põnevad, erakordselt teistpidi rahulikud ja loomulikud oma loomulikus ümbruses, see on ju midagi, mis jääb väga väga meelde. Ja las leopard siis laseb viimast korda kuuldavale oma otsustava aja vihaseks müürige. See jääb igatahes selle saate viimaseks nõrgaks. Ja sellega saab nüüd see saade suurematesse ringeti kisketest. Läbi ja üldse saavad nüüd otsa need tänavuse hooaja aafrika rännakud selles riigis nimega Tansaania ja järgmine saade, see tuleb selline erandlik ehk siis on stuudios kaks maailmarändurit. Ja minu külaliseks on seekord antropoloog Jaanus plaat. Mees, kes on käinud paljude mandrit põlisrahvaste juures elanud nende juures, uurinud nende elu ja kombeid ja kõige rohkem meilist Okeaania rahvaste juures. Ja eks siis selle ümber see Judki, nende maailma rahvaste, nende traditsioonide ja eriti Okeaania rahvaste ümber saab kulgema. Rändame koos Hendrik Relvega.
