Tere ja ilusat nädalavahetuse esimest hommikut. Homme on muuhulgas esimene advent ja saab läbi novembrikuu,  mida mõnedes seltskondades tuntakse ka kui novembri  või vuntsikasvatamise kuud, mil pööratakse tähelepanu rohkem  meeste tervisele. Meie tänases saates küll eraldi meeste tervisest ei räägi,  ent oleme valinud just säärased teemad, mis võiksid huvi  pakkuda eelkõige meestele, ent loomulikult ei ole keelatud  vaadata saadet mitte kellelgi. Oli ainult mõte, et õlle tegemine on see lahe asi,  et võiks teha. Ja siis maahommikus ma nägin ardi kodanikku,  kes on praegu meie üks suuremaid tarnijaid,  kes toob meile linnaseid ja humalaid igast asju,  mida meil vaja on. Toob üle maailma meile kokku Eesti ühes mehiseimas köögis,  põhjakal teeme aga toitu, mis kindlasti ei tõsta teie kolesteroolitaset. Kui tihti te oma käsi ära kõrvetate? No iga päev. Et selles mõttes see ongi niisugune Ütleme nii, et mingid teatud liigutused on ohtlikumad alati  kui teised aialoos turnime aga arboristidega kõrgel puu otsas. Just sellega juhtub väga palju õnnetusi statistika järgi,  sest inimesed kipuvad ühe käega hakkama saagima  ja siis sa ei jõua selle randmega hoida tagasilööki,  mis on mootorsaagide puhul üks niisugune asi  ja siis ta tuleb kas sul kätesse või või kätesse  või ükskõik kuhu. Lühidalt on need meie tänased teemad, nüüd on aga aeg jope  selga panna ja metsa koertega jooksma minna. Meest on ikka vaadatud kui kütti ja sel kütil on  aastatuhandeid seltsiks olnud koer. Kodust metsa ja metsast koju tagasi on koer kindel kaaslane,  kellele saab alati loota. Mis teeb jahikoerast. Hea jahikoera. Ja jahi korra teeb jahikorrast see, et, et tal on  kaassündinud jahi instinktid. Ja ja vaimsed ja viisilised omadused selleks. Mina konkreetselt võin rääkida laikadest teile et. Laika on kõige universaalsem koer üldse,  et millega, nagu Venemaa avarustes on peetud sadu  ja võib-olla tuhandeid aastaid jahti. Ja ja, ja laikad on and andnud nagu nende kohalikule. Võimudele, kes neid kasutasid, on andnud,  on andnud söögi ja on olnud raha, et söök on see,  et on jahiulukuid, mida süüakse ja, ja raha on see,  et on karu karusloomad, mida nagu laikas aitab nagu tabada. Et kui me räägime laikade ajaloos, siis kasvatajad  ja aretajad nagu hakkasid laikade vastu huvi tundma 19.  sajandil Ja tõsisem aretus läks käima. Kaksteistkümnenda sajandi viimasel veerandil. Tõuaretuse on laikad viinud nelja suurema tõuni Karjala,  Soome, Vene-Euroopa, Ida-Siberi ja Lääne-Siberi Laika,  kes ka meie ees poseerib. Voltes muide ei ole mitte mingi niisama tegelane,  vaid ta on selle aasta parim jahikoer. Eestis. Süües kasvab isu. Hakkasin mujale vaatama, mis mujal toimub,  mis on paremat liikumas ja on õnnestunud saada nagu üle piiri,  paremaid koerasid. Konkreetselt see koer on ostetud Leedust. No kuidas te aru saite, kui te nägite, et ta on nüüd hea koer,  et Voltasest tuleb Eesti meister 2014. Ma ei saanud aru, et. Ma teadsin, et see nende ema on väga hea koer. Väga hästi teadsin, olin enne seda võistlustel näinud  kutsikast peale juba. Ja see ema esimene paaritus. Tehti ühe udmurt ja kasvatusest pärit koeraga  ja riski riski business. Sain. Sain kaks, kaks kutsikat sealt, et üks nendest oli 2013  Eesti meister, tema õde ja tema on nüüd 2014 Eesti meister. Oleme suutnud korraldada aastas korra neid kolm aastat järjest,  nagu neid võistlused metsseale ja. Ja osaleda saavad nendel võistlustel ainult töökatsetega  koerad ja, ja, ja osalejaid on olnud alati rohkem tahtjaid. Aga me oleme piirdunud seal 10 parima emasega Eestist on ju  ja 10 parima isasega ja me selgitame välja vastavalt eelneva  aasta või aastate töökatsete tulemuste põhjal. Ja kui võistlustest veel edasi rääkida, siis mitte ainult  Eesti tingimustes ju vaid te olete ikkagi  ka Venemaalt seal. Ja karujahi ja. Et olen osalenud viimasel aastal kolmel kolmel Venemaa kõige  suuremal võistlusel, et Karule ja seal. Et eelmine aasta september Moskva. Kevadel aprillis seligeri ja nüüd sügisel Smolenski  rahvusvahelistel võistlustel koertega. Võistlustel peavad koerad demonstreerima oma oskust leida  kolme hektari suurusest metsatukast üle sajakilone  ja kolme aastane kult ja temaga seejärel 10 minutit töötama,  nagu jahimehed ütlevad. Seejuures hinnatakse koera otsingu, oskust,  tigedust, metslooma vastu visadust, häält,  vastupidavust ja kuulekust. Kokku on võimalik teenida 100 punkti. Nii kõrget tulemust ei ole aga veel ükski koer saanud,  et oleks, kuhu püüelda, ütleb Tõnu. Siin on siis minu kõige suurem uhkus, mis ma nüüd see aasta  septembrikuus sain rahvusvahelistest smolenski võistlustest. Võistlusel karule seal kuboksa trusest on  selle võistluse nimi. Seal osales 134 koera üle Venemaa. Ja, ja minu emane koer vea tuli seal parimaks emaseks  kompleksis karul ja mets seale, et see selle üle ma olen  väga uhke, see on suur au, et Laikade kodumaalt minna  mingile eestlasele võtta seal esimene koht,  et seda nagu venelased ise, nagu kirjutasid internetis,  et tog expert ja Ahota Likami, et, et näed,  et Baltikumist tulid inimesed ja võtsid kõik ära võita  venelasi vene võistkonda, see on tegelikult väga raske,  et seal ei, sa ei saa isegi nendega ühe pulga peal olla,  sest nagu mõne punktiga tehakse sul ikka ära. Sa pead ilmselgelt parem nendest olema. Meil on võimalused väiksed. Tippvõistkondadel on kodus vähemalt 50 koera. Kus on kodus on, tean, et on seitse karu  ja 300 siga, millega treenitakse, ja meil on ainult. Mets. Koos Tõnu laikadega on meil metsas kaasas Aili Pärteli Eesti  hagija ja kui Tõnu saab uhkust tunda Venemaal võidetud  karikate üle, siis peagi kuuekümneseks saav Eesti hagijate  tõupopulatsiooni koduriigis on sedavõrd väike,  et verevärskenduseks käiakse idanaabri juures. Venemaal on nad väga populaarsed just nimelt jänese  ja rebasejahil hinnatud seal. Et, et siis nagu parandada seda, et seal ongi päris eesti hagija. Seal ongi päris Eesti hagija. Natuke veider ju, et, et seal justkui tõug on populaarsem  kui meil või, või et rohkem aus. Seal nad oskavad hinnata Eesti, jaga aga teie ise koera  omanikuna jahimehena, et miks, miks Eesti hagijas miks mitte  seesama universaalne laika või, või, või hoopis keegi teine. Ta on ju oma ja, ja tegelikult on, see koer on mu isa koer. Tema vana jahimehena ütles, et kuna ta on enne pidanud kahte  Eesti agiat, et võiks ikka ühe Eesti jaga veel pidada  ja oma lastele näidata, mismoodi käib korralik jänese  ja rebase jaht Eesti jagiaga. Et, et see on midagi. Omamoodi ja, ja ainulaadset, et see agi hääl,  kõik see, kuidas ta Läheb aukudes, et, et tal on ju meloodiline,  ilus äär, et on vahe, kas ta ajab rebases ta jänest. Kuidas ta ajab ja noore koeraga lähed, ikka otsiki,  vaatad, jänesejälg on värske, pane ta sinna peale  ja ja siis ta õpib neid tarkusi, et keda ajada ja. Ja hakkab sealt vaikselt harjutama. Mida rohkem käid, seda osavamaks kohe läheb. Aga see tähendab ikkagi pidevalt treeningut,  et see ei ole ju teooriatundi ja koerale ju ei tee,  et see on jänes ja see on rebane. Et see on tal veres, see on tema. Jah, instinkt on ju põlvkondade kaupa aretatud. Ja üks asi, mida ma veel olen Eesti hagija kohta kuulnud,  on see, et kui ta jälle leiab, siis see ongi tema jaoks nagu  justkui ainuke asi maailmas, et kõik, mis ümberringi toimub  ta ei tee sellest välja. Ei, siis on see jälg ja lõhn on tema jaoks see,  mida siis hakatagi arutama ja ajama ja see on,  see on see, mille pärast tema tahab metsa minna  ja tal ei ole teistest koerte millestki tal täitsa ükskõik,  tema jaoks on see jaht ja, ja ulu kõige tähtsamad. Üks asi on auhinnad, teine asi on jahil käimine,  aga kuidas kuidas jahimehe ja koerakasvataja jaoks on,  et kas siis koer on nagu praegu kohe kuidagi elatusvahend  tööriist või on ta ennekõike ikkagi sõber? Mina võtan eelkõige nagu aega, kui sõpra. Et see on number üks ja number kaks, on see,  et väga tore, kui meil haprude vahel on,  siis nagu ühised nagu huvid ja ja hobid,  et see jaht on jaht, on meie mõlema nagu hasart,  siis. Et koer kui selline On aretatud ja kasvatatud  selle jaoks, et jahti pidada jälgida seda,  kuidas see noor koer nüüd kutsikast peale hakkab metsas käima,  kuidas tema areneb ja, ja sellest suurt rõõmu tundes,  et kõik nagu õigesti läheb, et see on nagu elamus,  et minu jaoks nagu adrenaliin on ikkagi jahile,  on see, et kui minu koerad töötavad Üleüldse mulle tundub, et inimese, eriti mehe  ja koera vahel on mingi väga-väga ürgne. Side no muidugi on, et selles mõttes, et, Midagi midagi ei ole nagu teha, et eks, eks me kõik mehed  oleme kunagi kütid olnud. Et ja see on nagu see on nagu, nagu meie mees veres on sees,  kellel vähem, kellel rohkem on ju, et mina leidsin ju  ka tegelikult jahi suhtes hilja enda jaoks,  et ega ma ei teadnud, mis see jaht enne on. Aga ma leidsin selle ja ma leidsin selle enda koha selles jahis. Tinglikult seda, mis meie ees on, võib nimetada õlle kollektsiooniks,  aga kui te nüüd seletab, et mis siin on,  mis ja mille jaoks seda kasutate? Ja eestlastel oli õlle kollektsioon täiesti vajalik juba  vaata et 4000 aastat, sest me nii kaua oleme kasvatanud otra  ja arvatakse, et üsna pea hakati sellest tegema  ka sellist jooki, mis pidude ajal tuju natukese paremaks tegi. Õlle tegemine oli muidugi niisugune püha toiming,  kus naisterahvas ei võinud isegi õlle vett vaadata. Kõik käis ainult meeste silma all ja meeste käe all. Aga kui nüüd see õlu juba valmis oli, kas jõuluks  või pulmadeks või matusteks või see oli ikka sellised  kindlad tähtpäevad, millal kindlasti õlut tehti  siis tuli see kuidagi ka aidast, kus ta tavaliselt ankruses seisis,  tuli ta tuppa tuua ja selleks tuppa toomiseks on meie  esivanemad välja mõelnud väga nutika piip kannu. Nimelt tol ajal ju keeret ja pudeleid ja keermega korke  ja midagi sellist ei olnud. Aga oli hea, kui nõu ei läinud lahti, kui sa teda parajasti  kandsid ja nii siis tehti selline sulgemise mehhanism. Et pealt oli nõu osaliselt kinni, panid kaanekõrvad õigesse  kohta sisse, keerasid kaant ja sa võisid seda tõsta  ja ei juhtunud kohe mitte midagi. Sellised nõud on, kipud ja kapad ja need olid olemas ammu  enne seda, kui 16. sajandi paiku tulid kasutusele õllekannud  kirjanduses tehakse kohe kindlat vahet, et kann on selline,  millel on korralikult kaas ja siis käepide  ja tavaliselt pidukannud on ka väga uhkesti kaunistatud. Siingi me näeme, on seda eestlaste põlist põletuskirja  kasutatud õlle tegemisega, nagu te teate,  naisterahvad ei tohi tegeleda, aga vahetevahel silma alla  mõni tekstikene jääb. Et ikka pangedest teate, et mitu pange läks vett  ja kui palju oli sul linnas id ja selliseid asju ikka iga  mees teadis ja igal mehel olid oma väikesed nipid. Kuidas ta seda asja täpselt ajas ja on tehtud näiteks  jõuludeks nii kõvasti õlut vahetevahel, et on vastlapäevani  peaaegu välja kestnud ja siis on öeldud ka,  et jõul kestab vastlapäevani pikad pühad. Olgugi, et aeg on kõvasti edasi läinud, on tegelikult praegu  ka nii, et suuremad õlleajajad on ikka mehed,  nii nagu kohe meile Ilmar Räni räägib, ei no õlle tegemine  hästi lihtne selles suhtes, et 10000 aastat tehtud  ja hakkab ikka sellega, et näiteks linnas segatakse  siis kuuma veega segamini siis tavaliselt see seda  nimetatakse siis tervist protsessi meskimiseks,  eks ja siis linnas peab olema siis jaotatud ta vähemalt  kolmeks tükiks valsitud ja, ja kui ta ära segatud,  siis see on meskimine, ehk siis eesti keeles on peennimi  ka nagu ensümaatiline hüdrolüüs. Aga no rahvakeeles on meskimine, see meski tunnista seisab  60 kuni 120 minutit, tavaliselt seejärel ta nõrutatakse  keedutünni uhatakse veel sealt natuke vett läbi,  et, et sealt kõik siis need suhkrud, mis  selle meskimise käigus tekkisid. Need lähevad siis kõik koos, siis keetu,  keedutakse ta läbi, see keetmine kestab ka kuskil 60 kuni  120 minutit, sõltub siis. Konkreetselt pruulikojast ja retseptist ja eelistusest,  seejärel selle keeduprotsessi juures lisatakse juurde humalad. Mida varem, seda rohkem tänab mõrutust, mida hiljem seda  rohkem annab roomi ja maitset. Ja seejärel, kui see keet on läbi, see. Virre siis jahutatakse kuskil sõltuvalt siis kas see on  laager või eil tüüpi õled siis kas 12 või,  või siis kuskil sinna 20 kraadi juurde. Ja seejärel siis lisatakse pärm käärimine  ja sealt edasi siis juba hakkab õlu valmima. Kolm olulist kotti. Kõik kõik näevad erinevad välja ja lõhnavad  ka erinevad jah, siin on nüüd erinevad linnased  ehk siis õlles tehakse väga erinevatest linnastest,  noh, põhiliselt võib nüüd jaotada neljaks,  on siis põhilinnas, mida siis kasutatakse üldjuhul enamus  õllede juures ka tumedate õlle juures on nad see linnase  maht isegi kuni kuni seal 90 protsenti tumeda õlle puhul ja,  ja siis millega siis antakse veel lisamaitset on  siis karamell linnas, siin on, ta on sellise karasemilisem,  tavaliselt on selline natuke leivane nüanss juures,  kuidas, kuidas keegi tajub, neid on väga erinevate  värvustega väga erineva siis maitsega ja,  ja siis on sellised lisalinnased nagu siin on röstilinnas  see rukkilinnas näiteks on selles suhtes eriline,  et see on nüüd ainukene Eestis siis linnustatud tooraine,  mida me Eestis saame kasutada. Ja, ja mida me siis nagu igapäevaselt kasutame õlle valmistamise,  see on päris päris kohe Eesti oma ja see on Eestis kasutatud  od rukkis, ta on Eestis linnastatud Sangaste malt,  seda teeb. Ja, ja, ja see on sellest, muidu tehakse leiba,  meie õlut, sellest see on küll ta ei ole küll väga suures osas,  aga ta on 25 protsenti kogu sellest rukkiõlest,  on meil siis Eesti Eesti rukki peal tehtud leivalõhna küljes  selles sellesse õlle, õlle leivaõlle maitse tuleb ka,  et või noh, selle tugev on ka kurat, hambad  või lõhkuda, aga sellega maitseb küll nagu leib ta,  aga mis õlut praegu siin teed? Rukkioot? Sealt tulebki see seesama must röstitud rukkis,  läheb sinna ja, ja sealt tulebki see maitse,  mida oli ka näha, et hästi sellise kindla vahekorraga tuli,  tuli veskisse panna ja et see on see natuke selline  keeruline asi, millega töötada, sellepärast et olengi mina  ainuke hulgi, kes seda Eesti kui linnas kasutab. Et siiamaani kõik ülejäänud pruulikad kasutavad,  kas siis import rukist oma rukki tegemiseks  või siis ütleme, toovad ka 100 protsenti  ka odrast kõigest muust sisse. Et suured küll kasutavad ka Eesti otra, aga linnastamata  kujul ehk siis toorotra nii-öelda lisatakse natuke juurde,  nii on võimalik odavamalt siis õlut teha,  aga on see Eesti asjas tegemine siis mingi niisugune  põhimõtteline otsus, et, et kindlasti peab ta Eesti olema  minu arvates see õlu on selline kohalik toode  või kohalik asi, mida peab kohapeal tegema nagu leiki. Et seda kuskilt nagu üle maailma kokku vedada suures osas? Noh, võib, aga see on õlu ni 95 90 protsenti vett,  lihtsam on tuua toorainet siia ja siis sellest teha siin  kohapeal midagi. Ja, ja loomulikult, et saada seda kohaliku omapära,  on see, et sa kasutad ka kohalikku materjali,  et Eestis kahjuks on see kohaliku materjali tootmine välja suretatud,  et siin, ütleme 30 aastat tagasi Eestis tehti,  kasutati otra ja, ja tehti sellest õlut ja,  ja siis vahepeal väideti, et seda ei ole võimalik. Kas siin kasvatatakse aga tänapäeva agressiivse Tõttu on tegelikult see kõik võimalik lihtsalt  ja tuleb uuesti jällegi käima saada ja ellu äratada. Et mina püüan oma oma panust nii palju anda,  et, et see, see Eestis, see see linnastamise tekiks,  areneks edasi, selle õlle tegemine areneks edasi,  et inimesed mõistaksid, et kas sa toetad  selle toote ostmise, annad sa oma hääle sellele,  et siin kohapeal ka midagi tehakse või tasitakse kõik siia  koha pealt sisse, eks. Et see, see on nagu see see mõttekoht. Ja teine asi on ka see, et kui meil on omapära,  mida, mida mujal ei ole siis see on asi,  mida me saame vedada ükskõik kuhu mujale maailmas eksportida  ja saada sealt jällegi tagasi tuua raha oma riigile  ja arutame siit selle irde siis siia keedutünni  ja siin keedutünnis siis keedame teda, see nõrutamine  iseenesest võtab ka kõik üks kõige pikemaid protsesse,  mis siin on see as võtab aega, eriti rukkiõlle puhul,  see võib siin võtta kuus-seitse tundi, aga praegu on ta tühi,  et selle luugi võib lahti tahta. Võib küll selles suhtes, et ega siin siin sees muud ei ole,  kui on roostevaba ja jah, siin on ju näha viis senti on siin  villa vahel, see on tegelikult üks suur selline termosega keedunõu. Ja, ja ega siin midagi väga keerulist ei ole,  et noh, kõike neid tehnilisi lahendusi on kümneid erinevaid,  iga tootja teeb erinevalt, et see on meie,  meile meeldib öelda, et meie pruulikanal,  sest nagu külasepa tehtud et siis see on inglased ehitatud,  kes ehitab väga praktilisi lihtsaid pruulikodasid kelle,  kelle kogu oskus põhineb kogemusel ja, ja praktikal. Miks see käsitööõlu üldse nagu oluline on selles mõttes,  et et nende suurte tootjate poolt pakutakse  ka ju igasugust asja, väike tootmine võimaldab teha väga  erinevaid asju kümneid erinevaid sorte. See üks laar on kuskil 3300 väikest pudelit  ja seda on võimalik siis toota väga suurt sortimenti. Masstootmine jääb alati alles ja see annab,  mida ta annab sellise suure mahu väga anonüümselt jooki. Väike tootmises on võimalik teha väga karakteriga asju  ja see on selle jaoks, et ega meie ei, ei loodan,  et me suudaks kõik kõigile teha õlut, eks see ei olegi eesmärk. Eesmärk on pakkuda vaheldust, pakkuda alternatiivi,  pakkuda põnevaid maitseid. No ma tean, et tegelikult on oma rolli mänginud selles  lõplikus otsustamises ka maahommik, et näht telekast nähtud idee,  mis ikkagi sinu peas ka juba jah, tegelt oli see,  et see mõte tekkis juba aastaid varem, aga ei olnud,  selle jaoks ei olnud vahendeid, ei olnud toormaterjali,  ei olnud tehnikat, eks oli, oli ainult mõte,  et õlle tegemine lahe asi, et võiks teha. Ja siis maahommikus ma nägin Ardi kodanikku,  kes on praegu meie üks suuremaid tarnijaid,  kes toob meile linnaseid ja, ja humalaid  ja igast asju, mida meil vaja on, toob üle maailma meile  kokku ja, ja tema rääkis sellest, et kuidas tema teeb kodus õlut. Ja siis ta nii muuseas mainis, et tal on  ka väike selline veebipood, kus on võimalik osta  ja siis ma muidugi ei jätnud kohe võimalust kasutamata  ja ja kohe esmaspäeval võtsin taga ühendust  ja hakkasin, hakkasin selle asjaga pihta,  et noh, nüüd on sellest siin viis pluss aastat möödas juba. Ka mujal on koduköökidest välja kasvanud,  terveid pruulikodasid ning alates eelmisest aastast koondab  käsitööule tegijaid Eesti väikepruulijate liit. Mis on selle väikse liidu põhimõte, on see,  et tegelikult sinna kuuluvad on kõik see tutvusringkond  ja see nii-öelda see, võiks öelda isegi sõpruskond,  kes omavahel kunagi alustas selle õlle tegemist kodus  ja sealt edasi arenenud, eks. Ja, ja siin on nüüd liitunud erinevaid erinevaid teisi  väikeseid pruulikodasid ja, ja ka veinitegija on meil pundis,  et mõte on selles, et see on lihtsalt meie  katuseorganisatsioon meie ühisele sellisele. Huvidele ja, ja sellele, kuidas üldse Eesti sellist  kohalikku joogikultuuri arendada, lisaks sellele,  et me räägime siin kõik muu muudest, me teeme ise seda koha peal,  teeme seda nii, nagu meil on võimalik teha,  eks ja, ja, ja noh, see on, see on nagu see,  et. Ja noh, selle väikepruujate liidu peamine eesmärk ongi  suhelda siis erinevate siis riigiorganisatsioonidega näiteks  nagu maksuametiga näiteks või, või siis kui seadusemuudatusi  vaja teha, siis on hea poliitikute juurde minna  ja selle jaoks on väike liit, et iseenesest toimib ta juba  orgaaniliselt nagu sõpruskonnana, nii ehk naa,  omavahel ollakse sõbralikud. Et keegi ei ei ütle teise kohta ühte ega teist asja,  vaid kõik suhtlevad üksteisega nagu, nagu ametikaaslastega ja,  ja selline üksteisele nagu ärapanemine, seda ei loeta üldse  kusagil maailmas nagu kuidas öelda, heaks tooniks. Sest, et lihtsalt ühel hetkel varem või hiljem on kogukond,  kes siis nagu kõik kõik teevad õlut ja kõik peavad  üksteisest lugu. Ja siis on inimesed, kes on nii-öelda sellest kogukonnast väljas,  kes arvavad, et nad on siis miskitpidi kuskilt kuskilt  paremad või, või, või, või mis iganes, eks,  et see ei ole nagu lahendus. Kõik võidavad siis, kui me hoiame kokku,  et see on, see on väikeste nagu üks kindel nagu moto. Ja, ja kui tekivad nii-öelda sellised tegelased,  kes peavad ennast paremaks, siis varem või hiljem neil see  tuleb ja hammustab need taguotsast, et seda on nagu  maailmast nagu väga väga paljudes kohtades nähtud  ja tehtud, et igal juhul on see käsitööõlle nii-öelda maailm  juba juba siin Eestis nii kaugele jõudnud,  et seda avastamist on, on päris palju, aga samas on  kindlasti ka päris palju arenguruumi. Loomulikult, ega me ise ka õpime, see on selline ala,  kus õpid iga päev midagi uut, mis on sortimendi koha pealt  siis Eestis. Kui me vaatame kahe aasta tagust aega või kolme aasta tagust aega,  mis siis poes oli, mis nüüd on, siis on siin toimunud nagu vastupidi,  et letid hakkavad muutuma siis veiniriiuli moodi,  et kus on nagu valikut, on ikka piisavalt,  et, et see on, see on positiivne ja ma loodan,  et see asi läheb ka edasi, sest et siis siis kõik võidavad sellest. Märt, ma olen kuulnud seda, et mehed köögis on naiste jaoks  üks suurimaid ja toredamaid vaatemänge, kas see on tõesti nii,  olete, olete siin põhjaka köögis seda kogenud? Ja võib öelda küll vist jah, et me kerge vaatamisväärsus oleme,  vahest küll, et kui siin teen teenindajatel,  tuleb vahest niisugune tahe näidata, mis köögis toimub  klientidele siis tuuakse ekskursioone kööki  ka ja, ja see vahest on toimub, toimib päris hästi,  et kui köögis on pinged suured ja tuuakse mõni mõni võõram  naine kööki, siis kohe lähevad näod näod naerule paljudel kokkadel,  nii et aitab ikka abikokk. Madis raporteerib ka tööle ja, aga vaatame,  mis me tegema hakkame, mis, mis see on, mis nii-öelda välja  sai valit. Sai valitud siin kohakala et me kuna tervislikkusest oli  natuke juttu, et siis prooviks sellist asja teha,  et aurutaks seda kohakala lihtsalt ja sellisel lihtsalt l et  paneks potivee ja sõela peale ja sõelale le lähebki kala auru,  et igaüks saab kodus järgi teha ei pea auru auruga,  ma ei tea ahju olema või mingit niisugust imemasinat  ja ja kõrvale lihtne jogurti, jogurti kaste  ja veel ahjus küüslaugu kergelt röstitud pastinaagid  ja ongi valmis põhimõtteliselt, et ei ole vaja midagi väga,  väga hulluks minna, aga, aga noh, maitse on väga-väga hästi. Sa saad jogurti kastme äkki valmis teha,  et hakkida paar sibulat siia sisse ja paneme natuke  võib-olla väikse ürdi ka veel hakime sisse  ja ongi valmis, et põhimõtteliselt näitan ette sulle sibula hakkimine. No ma arvan, et äkki saan sellega hakkama,  Sa võid, ma võin sulle väikse näpunäite näidata,  nii et kui me võtame sibula ja tahaks kuupe,  siis kõige lihtsam on tagant jätta, et selle osa jätad  lõikamata lahti, et sa lõikad selliselt siia. Ahah. Et siis ta jääb püsima kokku, ta ei lähe laiali,  kui sa hakkima hakkad ja siis lõikad siis selliselt lähed  siit ja saadki kohe, kui, kui sellest kalast rääkida,  siis ega siin sisemaal eriti siin Paide küljel ju väga  selliseid veekogusid ei ole, kust võiks kala? No hea küll ja paides on, eks ole, see rekordauk  ka kunagi välja tõmmatud. Aga noh, ilmselt see on nii puine, et sealt ei ole küll  mingit väga, no see on rohkem jah, niisugune trofee,  kala juba. Aga ei, no meie kala tuleb enamus  siis kas Võrtsust või siis noh, Võrtsjärvest  siis või siis Peipsi pealt, et ja noh, Pärnust ka,  aga ma teie enda pealt vaatan küll, et te olete kõik väga vormis,  et vist see rasvase liha söömine ei olegi nagu noh,  väga-väga teemat siin või kuidas ikka ole aastaajast ka,  ega suvel ei tahagi ja nii väga rasvast,  et selles mõttes on see siuke Mina ei tea, nojah, maitset, maitsed nagu iga päev ju palju,  aga, ja lõuna ajal me ikkagi sööme ka korralikult kogu kogu perekonnaga,  nii-öelda siin töö, töötajate perekonnaga siin. Aga ma ei tea jah, keegi mingit väga ülekaalulist meil nagu  ei ole, selles mõttes ma ei tea, kuidagi on  nii hästi juhtunud, vist jah. Aga eks siin on, teevad sporti ka kõvasti,  kes siin käib ratas sõitmas ja jooksmas ja  kes käib ujumas, kes käib korvpalli mängimas,  et on vaja nagu köögis väljaspool ka nagu ikkagi mingit  mingit tegevust põhjaka algusest rääkida veel  siis noh, nüüdseks te olete vist küll käinud absoluutselt  igas telekanali s vaata et peaaegu igas saateski ja,  ja igas muus meediavälja, et kui te sellega alustasite kunagi,  kas te nagu kujutasite ette ka, et, et tõesti see asi nagu  kõik nii suure pauguga käima läheb? Nagu selles mõttes pigem oli see see, et  siis kui oli esimene nädal, oli tööd ära tehtud  ja vaadatud, et päris palju inimesi käis  ja tekkis esimene päev, kus oli natuke vähem,  võib-olla inimesi siis mõtlesid, et kas nüüd ongi nagu kõik  tuttavad ja tuttavate tuttavad ja kes on kuulnud,  on ära käinud, et ongi äkki kõik, aga aga õnneks vist ikka  nii ei olnud, et siis sai juba esimesed korrad nagu poole  päeva pealt uksed kinni pandud. Kui lihtsalt ei olnud, mida pakkuda enam inimestele,  et ega seal söök sai lihtsalt otsa? Jah, reaalselt ei jõudnud nagu ettevalmistus teha,  sest sellel ajal, kui me alustasime, oligi see,  et keegi meile mingit kaupa eriti kohale ei toonud,  kohaliku tarnijaid, noh, oli nii vähe ja neid väiksed talunikud,  kes nagu viitsivad sulle nagu asja kohale tuua,  neid oli ikkagi väga vähe, siis oligi see,  et hommikul istusid autosse, sõitsid Viljandisse,  Tallinnasse või Tartusse turu peale, ostsid auto kaupa täis  ja siis hakkasid veel ettevalmistusi tegema  ja no nii need päevad läksid, et, et ega see liiga lihtne  sellel ajal ei olnud ja tagantjärgi mõtled,  et kuidas see nagu üldse nagu ajaliselt nagu võime võimalik oli,  aga aga kuidagi sai hakkama ja kala ongi juba fileeri kala,  fileeri ja põhimõtteliselt valmis. Siia läheb veel ka surakas soola ja viskan mõne  roosmariinioksa ka veel peale lihtsalt sinna,  et annab natukene oma maitset siia. Ma maitsen sellesama lusikaga. No maitse, et me ei ole praegu nagu töös see ei lähe klientidele,  ei lähe klientide. Sa oled ise see klient ilmselt. Koos sööme selle ära minu arust täitsa normaalne,  ma vaatan, kas ma leian mingi teise lusika. Ma paneks natuke ka soola juurde, paneme,  siis, ega nendega ei olegi siin midagi, need näevad lihtsalt  siia vanni peale. Meil lähevad nad küll puuahju, eks ole, meil on puuahi,  aga ega seda ei pea siis puuahjus tegema,  et kodus tavalises ahjus ja võib ajada täitsa nagu  nii kuumaks, nagu nagu ahi välja annab, et mingi 250 kraadi  või midagi niukest, et et ta ikkagi mõnusasti röstuks  ja ja saaks nagu selline mõnus, et mingi aeg võib keerata  ja vaadata, kui ta on ikka täiesti isegi niisuguse kuldseks  või läinud, et siis võib, võib korra keerata,  selle puistame lihtsalt siia peale. Annab maitset, jälle soola, väikse suraka,  valgeveini äädikat ka. Annab jälle niisugust happe ja selle balanssi  ja väike surakas suhkrut ka. See aitab sellele karamellistumisele nagu mõnusalt kaasa. Lõhnad on juba väga head üleval ja nüüd ongi ahju  ja ja nüüd läheb ahju ja ei ole. Nüüd on justkui musta hobusena veel siia toidu juurde vutimunad? Jah, et sai kala ja muna nagunii väga hea suured sõbrad,  et siis. Keedame mõned vutimunad ka juurde. Muna keetmise juures on mingid omad nõksud  või nipid ka või on täpselt nagu kana mu no ei ikka nagu  nagu üks keetmine ikka, aga lihtsalt üle ei tohi keeta  kanamunagi puhul, et meie keedame teda siin mingi kaks minutit,  30 sekundit, kaks minutit, 40 sekundit või midagi niisugust,  et see on ikkagi nii täpne värk, et ta on  nii väike, seal toimub nii, nii kiirelt see protsess,  et üks moment lihtsalt see on sekundite küsimus,  jah. Miks aurutamine valida kõikidest teguviisidest asutamis. No see on siis see kõige-kõige tervislikum ilmselt,  et seal ei ole neid rasvasid, mis nagu praadimisel,  eks ole, ju ikka räägitakse, et lased rasvaliiga kärssama,  on kantserogeensed ained ja muud juba tekkimas kangesti,  aga. Ja noh, liigne rasv ei ole vist ka hea,  aga noh, natukene rasva on jälle alati vaja,  et ega kolm ja kõik, mis on kalarasva sees,  on ju tohutult hea. Justkui ongi niisugune tunne, et söö kala  ja elad igaves. Nojah võib-olla võib-olla nii ongi, aga ainult kala peal  pole üles kasvanud. Ei oska öelda, et kas, kas see on tänu tänu  millele siis, et kas elab kaua või ela seda muidugi näeb  pärast poole ka, et. Siin on nüüd näha, et ta on juba nagu hoopis hoopis teist  värvi ja teist nägu, et siit nüüd kui lükkab selle,  meie lükkame pinsetiga, et kui ta mingit takistust ei ole,  siin on veel tunda, et et on veel natukene mingi mingi  takistus ees, ehk siis see ongi see toores liha. Et natuke tahab veel mõni nut olla. Kuule üks küsimus mul siinsamas tekib, on see,  et kui no ikka selles põrgu kuumuse töötada  ja sul on elav, tuli siin elav, tuli siin,  et kui tihti te oma käsi ära kõrveta, no iga päev. Et selles mõttes see ongi niisugune Ütleme nii, et mingid teatud liigutused on ohtlikumad alati  kui teised ja kui su väga suur tempo on siis  ka muidugi, et unustada rätiku ära või rätik jääb kuidagi  niimoodi peopesast mitte hästi ja võtad pannist kinni,  siis, siis on küll halvasti, jah. Ikka juhtub päris tihti. Lastinahk on juba täiesti valmis, on tunda ka. Ta on täitsa pehme ja väga mõnus. Ja saanud kõik need head maitsed sealt endale. Ja nüüd võtame kalapoti ka ära. Viimasest katsumisest on möödas tõesti, nagu napp kaks minutit. Meie kasutame natukene sellist külm külmpressrapsiõli  ka päris päris palju, mis nagu on siis kuumtöötlemata ja,  ja selline täiesti nagu nii puhas raps, kui veel saab olla  ja see annab nagu minu arust ka nagu sellise oma maitse siia juurde. Ja tegelikult valmistu ongi ja nii lihtne see ongi  ja muna muidugi tahab pipart alati ja, ja,  ja kui nüüd tegelikult stopper või, või taimeri kinni panna,  siis ma arvan, et meil on aega kulunud. No maksimaalselt kolmveerand tundi kõige  selle jaoks isegi vähem või oleneb jah, et kas siin nagu  võtta nüüd siis seda, et kala puhastamine võib-olla võtab  natuke kauem aega kui suuremale seltskonnale teha? Väga lihtne, väga maitsev. Ja igaüks võib kodus järgi teha, ma arvan ja,  ja nii ta ongi. Ja kui te mind suvel vutimunaga tegelema ei pane,  siis ma võin kahe hooaja vahel tulla abi kokku,  kas ka nii, et väga hea ei saa lubada, et ei pane,  aga proovida võib ikka, meil on palju neid. Olgu, aga suur aitäh. Eelmise nädala saates tahtsime teada, milliseid Eestis  levinud puuliike on traditsiooniliselt enim palkmaja  ehituseks kasutatud. Kuusk ja mänd on loomulikult kõige levinumad ent  ka haab on midagi sellist, mida päris palju majaehituseks kasutatud. Aitäh kõigile vastajatele ja nüüd näete ekraani peal nime,  kes saab endale raamatu haugist. Täna tahame aga teada, milline on kõige põhjapoolsem  kasvatatav teravili. Kui teate, vastake kuni kolmapäevani aadressil maahommik,  äerr.ee või Gonsiori 27, Tallinn sellisel juhul ümbriku  või kaardi peale kindlasti ka maahommik. Õige vastuse koos võitja nimega saame teada aga nädala  pärast ja muide, õiget vastust võib otsida auhinnaraamatust. Heiki, ma olen näinud umbes sama säravaid mehi puu otsas turnimas,  ma tean, et nende nimi on või tööameti, nimi on arborist,  aga kes tegelikult siis arborist on? Arborist on kindlasti väljaõppega inimene ja. Iga iga ameti nimetus eeldab ka võib-olla mingi kutsestandardit,  siis arborist peab kindlasti kutsestandardile vastama ka,  et ta oskab neid teha, neid töid ette võtta,  mis siis seal niimoodi üles nimetatud on? Mis see siis ära ei ole, tõmban endale, tead takunööri ümber  kere ja lähen puu otsa ja saak kaasa ja külma nendest  okstest lahti saan, millest ma lahti tahan saada? Paraku nii teaksegi jah, aga, aga tänapäeva ühiskonnas  kindlasti oleks mõistlikum, et ikkagi lasta tööd teha spetsialistidel,  kes on selleks just välja õppinud, et oma puule tahate  ka ju parimat tulemust ja ikkagi kõige tähtsam asi  selle töö juures on üldse see, et kõik me ikkagi peale tööd  terve nahaga ilusti koju saaksime minna,  et ei ole mõtet nagu riskida. Kuidas teha see töö ära nii et, et mees läheb objektile,  tuleb sealt tervelt tagasi ja töö on hästi tehtud,  et siin on terve, terve hunnik ja asju maas. No ma tean, et need on rakmed, mis lähevad inimestele külge,  aga, aga ole hea, räägi natukene detaile,  et mis siin on? Need on siis ülikerged rakmed, aga küll on igatepidi  sertifitseeritud ja testitud kraam, siin on natuke roosaks  värv värvunud kampiumi kaitse, see siis kasutatakse puu  ülemise ankrupunkti paigaldamisel, et siis ronimisköi,  siis paneks nendest libedatest rõngastest läbi. Täna teeme vaigu puid, mände ronimisköis läheb väga  vaiguseks ja kaabib selle sinu keha massiga,  selle pealt selle oma ankrupunkti muidu ära  ja paari aasta pärast see oksa juba kuivab,  aga aga kindlasti kindlasti aitab see köit säästa  ja kindlasti on äärmiselt vajalik, et arboristid seda  kasutavad puu otsas. Mootorsaag. Paljudes riikides Euroopas müüakse just seda mudelit,  mida meil eksikombel kutsutakse, ühe käes aeks. Tal on see tagumine käepide ja viidi siia peale,  et ta on väga palju lühem selle tänu sellele  ja väga manööverdamisvõimeline saad igale poole vahele. Aga tegelikult on siin kaks käepidajat ja see on karmilt  ikkagi kahe käe saag. Et just sellega juhtub väga palju õnnetusi statistika järgi,  sest inimesed kipuvad ühe käega hakkama saagima  ja siis sa jõua selle randmega hoida seda tagasilööki,  mis on mootorsaagide puhul ja müüakse neid näiteks  Inglismaal kindlasti ainult kutsetunnistuse alusel. Et on teada, et inimene on saanud väljaõppe  selle aega töötamiseks ja on tehtud talle see ohutuse asjad selgeks. Ja siis ta saab minna poodi. No enne kui me puu otsa vaatama hakkame,  siis tegelikult siin me näeme, kuidas üks härra hakkab puu  otsa minema, aga selleks kõigepealt vaja endale tekitada  liin nii-öelda. Ja see on ka omaette protseduur. Harri siin praegu hakkab siis paigaldama oma ronimisköit puu otsa. Selleks on erinevad tehnikad jällegi. Aga viskeliin on see kõige tavalisem, et. Kõvemad vennad viskavad 25 meetrit sellega endale puu otsa  kõrgele ankrupunkti juba paika. Et siis põhimõte on selles, et see väike liivakotike  visatakse siis koos selle väikse nööriga üle oksa  ja see tuleb oma raskusega siis teiselt poolt puud alla  ja siis saad oma ronimiskäia sinna ühendada  ja siis sellega. Sellega saab ronimiskes kohe paika üles. Filmides saadetes, kus iganes neid oled,  et minnakse selliste noh, nagadega saabastega puu otsa  ja liigutakse köit, mis on puusa ümber, et kas sellist  tehnikat ei kasuta. Me kasutame seda küll, aga ainult siis on seda lubatud üldse kasutada,  kui puu läheb raiesse, et kui terve puu likvideeritakse,  et neid muidu kindlasti kasutada, sest ronimiskassid  või ronimisrauad, et need vigastavad päris palju puud,  kui sa liigud oma kehamassiga, siis on terve see puutüve  auke täis, esiteks ta on väga kole pärast vaadata,  okaspuudel hakkavad sealt vaigunirued välja jooksma,  hiljem mahlapuudel vahtrad kased, kevadel hakkavad samamoodi  mahla sealt välja ajama. Raivo on siin puu otsas ja Raivol on siis käsil kuivanud  okste väljalõikamine. Ja siis tuleb ka vaadata, et männid siin,  nagu mõned need karmid talved siin viimastel viimastel  aastatel näitasid, koguvad väga palju rasket lund endale peale,  et siis me proovime nagu ette mõelda selles suhtes,  et see raske lumi ei vajutaks neid oksi puruks,  et siis vaatame natukene neid tihedaid kohti,  võib-olla harvendada seal välja ja siuke peenelt enamus on  siin küll kosmeetika. No selle töö ohtlikusest ei pea ju tõepoolest pikalt rääkima,  aga lisaks sellele, et, et nii-öelda peab tehnikat,  ohutust, kõike muud sellist teadma, siis peab ikkagi teadma  sellest puust ka, mida sa teed, miks sa teed  ja mida sa vaatad seal? Absoluutselt jah, et puubioloogia on üks niisugune  põhjalikumad käsitletud aineid, kui arboristiks saad,  et me teame, et pappel on habras. Ka sama mänd on habras, kui ta on külm näiteks  ja kõik need, need, nende igasugused omadused on vaja ikkagi  selgeks teha, et algul ju puu nagu väike kassipoeg,  armas ja kõigile meeldib, aga pärast on niisugune vastik  valask ja teeb pahandust ja kõike muud, et et arborist  ikkagi on ikkagi see. Põhjalik planeerimine on ju, et istutame õiged liiged  õigesse kohta, siis meil polegi üldse vaja sekkuda,  teeme need istutus ja, ja no noored lõiked. Ära siis, kui on selleks õige aeg, nagu esimesel 20-l  eluaastal puul, siis tehakse tema võra niimoodi,  et rohkem ei peagi midagi tegema. Albaanlamet alles seda on õpetatud siin võib-olla  kuus-seitse aastat kokku ja üle 60 tunnistuse on väljastatud. Et aga. Aga arenemine käib kogu aeg. No ma ei tea, kas ma nüüd päris 61., kes kutsetunnistuse  järgi läheb, olen aga, aga Heiki sinu lahkel loal paneks  rakmed külge ja puu otsa läheks küll, kui,  kui see vähegi võimalik. Absoluutselt oleks hea meel sul lasta seda proovida,  et saad ka tunda, mida me iga päev teeme. Hopsti ma siis astun ka ühe sammu. Teise sammu. See nagu hommikul pükste jalga paremini. Nii on samm ei olegi väga. Kruti nüüd nüüd täiesti ülesse, nii et. Vaata nüüd lisa, lisa. Küljest ära või? Praegu saad jope sinna sisse pakkida ilusti  ja näed, ei olegi seda või saab ilma selle spetsiaalse  varustuseta seekord hakkama. See on ka niisugune põhiline asi, et jah,  arboristi kui telli, siis inimene peab ka teadma,  et et arboristi töö on kindlasti vähemalt kahekesi,  ehk siis ehk siis on kaks komplekti nagu ronimisvarustust,  et sageli juhtub õnnetus puu otsas, kuhu ei saa ei kiirabi,  ei päästeteenistuse ka. Siis paarimees paarimees toob alla. See on meil võistlustel üks võistlemise osa. See puult päästmine ja puult alla toomine,  see on kõige tõsisem, kõige. Ettevõtte sise peaks seda nagu iga iga kartal vähemalt harjutama,  kuiva trenni tegema, et kuidas see lukk toimib. Alles. Ja sellest täis tõmba. Mis läbi selle süsteemi läheb ja? Võta pealtpoolt pealtpoolt sellest kinni. Vaata nüüd on teine asi, et sul kindlad,  võib-olla on libedad ja ei saa köit väga hoida. Ta nüüd tunned, on ja kui sa paned, keeras sisse,  siis ta lukustab selle köie kohe saad rippuda  ja kui peale tõmbad, siis ta laseb siit lõdvaks,  siis saab teise käega läbi tõmmata. Siit. Tõmbad, pane käed nii pikalt ülesse,  kui saad ja nüüd tõmba ennast üles, pane jalad puu peale,  sinna veel korra, teisega pead samas ja suutma nagu lukus hoida. Veel väga ilusti läheb. Niimoodi, kas tahad kummikindaid soojendusstress maha  ja just? Kummiga kinni on kõige paremad, peavad vist võtaks küll. Palle käin ka natuke kehva ja käed on suhteliselt teenused  ja seda. Peoga hoida nagu päris paras tegemine. Tunduvalt parem. Tõmban. Vaatame pärast see puu otsa minek pole sugugi raske,  aga seda, kas maahommikus järgmine nädal  ka kohtume, kas ma puu otsast alla saan? Näeme nädala pärast. Kohtumiseni.
