Loomaaia loomad. Loomaaia loom. Tere täna räägime kellestki, kes kuulub kasside hulka. Kaste ei ole kaslane küll isegi nurru lööb siis, kui elu eriti ilus tundub. Ilusaks eluks on eelkõige vaja täis kõhtu ja toidu nii jõudmiseks võib elukas arendada päris märkimisväärset kiirust. Muidugi endal hämmastavaid omadusi teisigi. Lühidalt öeldes rikastame tänast päeva sellega, et tutvustame Puumat üht järjekordset tegelast meie kõigi ühiselt maagamaralt. Stuudios on Mati Kaal ja Haldi Normet. Kasukas on muidugi inimeste silmis üks olulisemaid mõõdupuid, mille järgi looma ilu hinnatakse. Puumadel näiteks muutub see elu jooksul üsna märkimisväärselt. Jah, tähendab ja kuumadele järgnev kasukas iseenesest sest tegu on nüüd, kui me eelmises saates rääkisime Irbilisest, kellel oli, oli nagu kasside tunnuseid ja muidu sinna pandrite kanti ikkagi kiskus siis puuma, kuigi on sama mõõtu elukas kuulub ikkagi päris kasside hulka ja selles mõttes on meie koduse Miisuga palju lähedasem sugulane kui lõvi või tiigriga. Ja, ja kõigepealt juba nagu siin jutuks oli, esimene niisugune eelis, mis väikestel kassidel võrreldes fantritega on, on see, et nad suudavad nurru lüüa. Ja see tuleb nende erilisest keelelu ehitusest, et kuna seal on niisugune kõrreline osa, mille vibreerimisi tulemusena see meilegi nii tuttav ja, ja närvi rahustav nurru löömine on. Ja tegelikult on siis niiviisi, et sellele elukale on väga palju nimesid, et küll teda on kutsutud guugo äriks ja kalju lõviks ja, ja mis iganes. Ja eks igal tähendab nime variandil ka oma väiksed põhjused, et eks nii nii puuma kui guugoer tulevat kohalikest indiaani keele nimedest, aga valge mees on seda kaljulõvi sinna pannud selle tõttu, et et oma, selle kasuka põhivärvilt on ta samasugune niisugune ühevärviline pruunikas peesikas allikas. Ja kuna tegu on elukaga, kes tegelikult alates Alaskast kuni kuni tulemaani välja asustab väga-väga pika maa-ala piki kaljumägesid ja ande küll ka omal ajal olnud natukene laiemalt siis siin-seal ida-lääne suunaliselt ja kuna kehtib, meil vist on sellest varemgi juttu natukene olnud, et kehtib niisugune ökoloogiline saksa füsioloog, Karl Bergmanni poolt kirjeldatud reegel järgi siis nagu polaaralade suunas on loomad kogukamad ja suhteliselt nende väljaulatuvad kehaosad on ja mõõtmetega võrreldes väiksemad. Nii ka selle pika pika levila piires erinevad tegelikult Puumad praktiliselt peaaegu kuni kahekordselt oma mõõtmetelt. Ja selge ka, et kasukas on hoopis teine, kui sa pead kas Alaskas elama või või kusagil seal Floridas vaatama külm või palav ei hakkaks juust. Ja kas Floridas mitte päris juhuslikult ei, ei nimetanud, sest et üks väheseid jäänuk Kasurkondi on seal, kus ta on siis täieliku kaitse alla võetud ja kus siis kohalikud valged inimesed, et teda koguni Florida pantriks kutsuvad, kuigi sellepoolse panter on, on nüüd küll kurjast. Ja nii nagu lõvigi poegadega on, on ka puuma lastega sedasi, et et kui nad sünnivad, siis nad on niuksed üleni Pugala mustriga ja hakkavad alles täisealiseks saades siis järk-järgult seda, seda Pugalust kaotama ja ühe tooniliseks muutuma. Ja selles mõttes on see väga hea niisugune tõend õppematerjal sellele, et kõikide kasside varasemad esivanemad nii puuma kui, kui levi omad kaasa arvatud, on olnud niisugused tehnilised loomad, mitte mitte värvilised ja kõik need paar-kolm liiki kaslasi, kes on, on ühetoonilise kasuka endal selga tõmmanud. Et need on kõik siis hilisemad arenguloo saavutused. Nii et alguses need puuma tited on kirjud, mis kirju. Kirjutamiskirjud jääb oma, pojad on veel ise plaanis kauneid sellepärast, et, et tegelikult need täiskasvanud puuma all on. Nii et see niisugune liivakarva ühetooniline karvastik kõhu alt läheb heledamaks. Taas on siis eriti poegadel niisugune kohe erkvalge koonu ots, et ilmselt on siis see kasuks tulnud, et kui nad kusagil seal kalju, arvas ema koju tuleb, siis ema näeb eemalt, kas lapsed on reas, kõik olemas või ei ole. Milline on olnud siis Tallinna loomaaia puuma ajalugu? Kuna ta on nii laialt levinud ja, ja, ja mitte igal pool haruldane, siis Puumadega ja väga palju maailma loomaaiad. Noh, niisuguse liigi kaitse seisukohalt väga ammu tegelema pole, pole hakanud ja ja, ja nagu lõvi tegi juures juba rääkisime elukad, keda ka tsirkus, et palju tänud siis siis seal omal ajal liikus loomaaedades üsna teadmata põlemise ja olemusega isendeid ja nii ka siis Tallinna loomaaias oli siis alguses üks paar niisugusi noh, teadmata päritolu, aga kasuka teha mõõtmete järgi otsustades kusagilt siiski sealt lõuna või Kesk-Ameerika kandist pärinevate loomadega, keda tuli talveks kyll tingimata köetava ruumi panna ja see oli üsna üsna tülikas meie vana loomaaiaoludes ise Iraanis. Ja Ralph Stern hakkaski siis nagu mõtlema selle peale, et oleks tarvis soolises mõttes väärtuslikumaid kuumasid saada, aga kuna tegu oli atraktiivse elukaga, siis ikkagi pidas ta vajalikuks seda liiki pidada ja saigi siis kaubale halle loomaaiaga ja ja sealt tuligi meile siis esimene niisugune praktiliselt kõige kogukama alamliigi Kanada alamliigi esindaja, üks siis selle alle loomaaias sündinud noor puuma, kes siis sai nimeks Mitsu ja kellest kasvas tõeliselt suur iludus ja, ja siis oli niiviisi, et otsisime, raske oli leida, kus võiks veel olla samast alamliigist, sest et me ei tahtnud sugugi segada seda liini. Aga samas ei olnud ka mõtet, õdesid-vendi saad allest tuua ja, ja siis oligi sedasi, et mõnda aega oli meil siis üks emasloom, kelle nimi oli maika ja kes oli sihukese prantsuse kooliga, et vähemalt kaks korda aastas oli tal hästi häälekalt hinnaaeg. Aga prantsuse temperament, joost, prantsus, temperament ja prantsuse kool ka selles mõttes, et et kuigi see mitsu nägi vaeva, mis ta nägi, aga ei olnud ühtegi tiinestumist. Ja meil oli juba natuke hirm, et, et ei tea, et järsku järsku see ilusa väljanägemisega õigest alamliigist elukas ei olegi sigimisvõimeline. Aga ja lõpuks siis oli nii, et Doni-äärse Rostovi loomaaed oli saanud siis läbi sellesama juba siin kevade poole jutuks olnud Moskvas koondise oli tal õnneks läinud saada siis ka Kanada tuumasid ja siis õnnestus meil meil tuua endale ka siis mitsu, jaoksid õigest alamliigist emasloom ja selles mõttes vedas, loomad klappisid omavahel ja meie kõhklustele vaatamata osutus siiski metsu sigimisvõimeliseks ja niiviisi siis siis juhtuski, et meil õnnestus hakata neid Kanada Puumasid paljundama ja oma silmaga näha, et need, need kutsikad niuksed, Pugaldada olid ja ja kuidas nad siis täiskasvanuks saades selle liivakarvakasuka selga tõmbasid endale. Me oleme siin aeg-ajalt ikka ja jälle rääkinud, kuidas üks või teine loom Tallinna loomaaeda jõudis, füüsiliselt, ehk mismoodi teda siis transporditi, et kuidas näiteks niisuguseid Puumasid kohale toimetati ja veel kaugelt kaugelt ka No tähendab neid loomaaia loomi transporditakse enamasti praegugi lennukitega ja kui meil siin jutuks oli, et et nii suured elukad nagu Kaurid nende jaoks pidi kasutama päris spets reaalseid transpordilennukeid, siis siis niisugused kuuma ja, ja leopardi lõvimõõtu elukad, neid on võimalik reisilennukiga transportida ka kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel ja nii ainult vahe oli selles, et kui Nõukogude liidus oli vaja kuhugi saata Ta looma, siis kehtisid niuksed nõuded, et neil pidi olema saatja kaasas ja niiviisi siis tollast loomaaia töötajad ja no mina ise kaasa arvatud, üsna palju lendasin koos koos loomadega ja nägin siis ära ka teisi loomaaedu, mida siis kunagises Nõukogude liidus oli 15 ja praeguseks on nendel aladel muidugi tekkinud palju uusi loomaaedadest, aga tol ajal oli see pilt niisugune. Ja muidugi välismaale Nõukogude Liidust kaasa ei saanud minna. Aga siis pidi olema sedasi, et näiteks enamasti need välismaalt tulnud loomad, need lendasid Moskvasse, vahel harva ka Leningradi ja siis tuli nendel mujalt pärit loomaaia töötajatel tuli siis olla viksisti Moskva lennujaamas vastas ja edasi juba siselendudel ei võetud jutule ilma saatjata, aga praegusel ajal nüüd rahvusvaheliselt liiguvad kõik need loomad ilma konkreetselt, et aga muidugi saatekirju ja igasuguseid dokumente ja, ja luba kirju peab neile kõvasti kaasa panema ja selleks on siis spetsiaalsed transpordipuurid, mis siis muudavad selle reisi ohutuks nii loomale kui kui ka ülejäänud reisijatele. Paberimajandus peab jätkuvalt olema võimas, mis on ju ka täiesti arusaadav, aga tuleme siis tagasi nende väikeste loomalaste juurde. Et Tallinna loomaaias oli siis õnn tõdeda, et lapsed tulid ja. Ja nad kasvada just ja üsna regulaarselt õnnestus meil üles kasvatada neid ja vähe sellest, et need väga ilusad ja atraktiivsed välja nägid, need kanad alamliigist, kogukad, Puumad olid nendest tol ajal ka huvitatud, üsna palju sirkused, kui loomaaedadesse enam ei mahtunud, meil vabrik muudkui käis ja, ja kuna tegu on väikeste kasside seltskonda kuuluva suure kassiga, siis ikkagi pesakonnal on neil suhteliselt suured ikka neli, viis kutsikat pesakonnas mis muidugi näitab, et looduses peab suremus olema pisut suurem kui mõnel teisel. Samas aga ütleme, kuna tegu ei ole mitte niisuguse pepsi tegelasega, nagu oli eelmises saates jutuks vaid vaid väga niisukese plastilise elukaga, kes kõike, mis mis kinni püüda, vaatab siis siis kinni püüab, olgu pisike või suur siis ilmselt toidubaasiga ka nii palju probleeme ei ole ja selle tõttu on siis arengulooliselt välja kujunenud need suured pesakonnad ja ja siis hakkasid maailmas arengut selles suunas minema, et üha rohkem hakati piirama sirkustes loomade kasutamist. Nagu siis loomaõiguslased rõhutavad inimese ärilise eesmärgi nimel ja aga meil niisugune võimalus siis, et kui loomaaed ei taha, siis siis sirkustele ära anda. Ja juhtuski siis niiviisi, et pärast seda, kui me ühe pesakonna kolime väga pikalt ja kaua vaeva näinud, siis noh, kuigi minu enda isiklik arvamus on, on niisugune loomi peaks, peaks laskma võimalikult siiski normaalselt sigida ja kui järgide looduse ringkäiku järgida looduse ringkäiku, et kui ei ole aja, siis pigem pigem võiks hukata, aga, aga no veterinaaride niisugune arvamus oli, see, et ikkagi mõistlikum on, on steriliseerida ja nii siis noh, mõnes mõttes üsna teenekas ema puuma, kes meil oli siis ja tol ajal ei olnud väga võimalust ka ampullideks nagu meil oli juttu lumeleopardi puhul, siis steriliseeritise temas loom ära ja ja praeguseks ongi siis pilt niisugune, et meil on siis üks niisugune emeriitdiplomaat, kellest kellest ei ole võimalik enam järglasi saada ja, ja kui meil ükskord siis jõuab asi nii kaugele, ta on juba üsna kõrges vanuses kassid elavad ju ikkagi paarikümneaastaseks, nii et selles mõttes noh, ta on praegu ka juba jõudnud üle isegi 20 piirini, et, et ega tal pikka-pikka aega enam ei ole. Siis pärast seda peame kurbusega nentima, et see liik on meil kollektsioonist kadunud ja, ja Tallinna loomaaia külastajad ei saa seda elukat enam vahetult imetlema tulla. Tuleb kindlasti mõelda selle peale, et nii atraktiivne elukas Meie kollektsiooni tekiks, aga kuna ta praegult elab selles majas, kus uue kodu ootel on eelkõige jääkarud ja ja amuuri tiigrid, kes on palju haruldasemad ja ligi kaitseseisukoha pealt nagu olulisemad, siis siis kõigepealt peavad nemad leidma endale võimaluse loomväärseteks elutingimusteks ja ja, ja tõenäoliselt siis selle aja jooksul tähendab seda lõppu, kui, kui, kui see maja buldooseri alla läheb, ilmselt tema ära oodata ei jõua ja seega kaldub kuskile kaugemasse tulevikku, kui me. Kui me talle tähendab sellele liigile juba siis tõesti tänapäevased tingimused teeme ja ja kusagil siis selles Boraaliumi osas teda kui siukest paraskliima elukat jälle näitama hakkan. Kadunud teie meeltest ja unistustest ei ole kuskil, tema jaoks on koht aga lihtsalt, et praegu ei ole teada, aga täpsemalt muud midagi ja Puumat uuesti hakata endale soetama. Kui see praegune on parematele jahimaadele kolinud, siis on see ka ilmselt piisavalt kallis või. Ei no tähendab, seal ei ole küsimus hinnas, tänapäeval on lihtsalt asi see, et et nagu meil on jutuks olnud, on, on eelkõige vaja loomväärsed tingimused rajada ja siis kui loomaaiad ei müüa ega osta, tähendab, see ei ole meil ka võimalik lihtsalt minna ja osta, vaid, vaid kui meil on tingimused, siis, siis eraldatakse meile sellest maailma loomaaedade ühtsest võrgustikust. Sest ei ole enam nii, nagu Nõukogude Liidu ajal oli, kui kui ei olnud meil võimalik ülemaailmselt nii hästi suhelda ja, ja pidi ootama, et kuskil tekiks tekiks aukus, siis mõni haldatav elukas siis läbi selle Moskva zookoondise tegevuse tee leiab Nõukogude Liidu piiridesse, nii et selles mõttes praegu, kui meil oleks valmis ehitatud korralik ekspositsioon, siis siis oleks mõne meilivahetuse ja, ja natukene siis paberite tegemist ja võiks need elukad meil jälle olla. Seda küll, aga jah, praegu on see oleks, et ma just mõtlen, et päris uue kodu loomine Puumale, et see ei ole kindlasti mitte odav lõbu. No ta ei ole ka kõige kallim lõbu, sellepärast et noh, tegu on siukse elukaga, sest et kui me hangime, siis me kindlasti vihaldame sedasama Kanada alamliiki kelle jaoks meie ilmad ei ole mingi üllatus. Ja seal ei ole siis väga mingit väga peenikest nagu talvekorterit ja teiseks ei ole talle ka tarvis nagu jääkarule avaraid, ujumisvõimalusi. Et selles mõttes Kalju Lõvi tuleb toime meie meie kliimas päris hästi, et temale tingimuste loomine ei ole palju keerulisem kui hundile näiteks või või mõnele muule meie kliimaelukale, aga kõik maksab tõesti ja esialgsetes plaanides on ikkagi eelkõige leida võimalused, et jääkarudele ja siis amuuri tiigrile tingimusi luua ja, ja siis on omakorda järjekorras terve aafrikaanium kõik inimesed igatsevad kaelkirjakud ja, ja muud niisugust, nii et et seda ma ei julge küll isegi mitte ennustada, mis ajal võib see juhtuda, kui me jälle uuesti Puumadega pisut enam tegelema hakkame. Aga küllap see aeg kunagi tuleb. Aga siis praegu on teil seal see kasutades teie enda väljendit üksildane emeriitdiplomaat, kes oma pensionipõlve peab kuidas ta ennast külastajatele. Aitab noh, eks vanal elukal juba hakkavad ka olema probleemid väikeste liigesehädadega ja niiviisi aga ilusa ilmaga ta tuleb ja päikese käsitab päikse käes ja, ja on siis siis hästi jälgitav. Aktiivselt mööda mööda puurida, ei turni ringi. Nonii nagu vana inimenegi ei turni ju nii väga enam midagi. Selline oli tänane saade, siis Puumast. Stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak. Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaialood.
