Tere ja kaunist nädalavahetuse algust, head maahommiku vaatajad. Nii nagu ikka, lööme ka jõuluperioodil nädalavahetusele just  meie saates sel soo sisse ja hoogu. Meil täna jätkub muuhulgas külastamise mõisa viinavabrikut,  millest on nüüd tehtud fototurismikeskus. Teinekord tuleb olla oma suisa 14 tundi järjest,  eks mis, mis sa seal teed, oma mõtteid saab mõelda,  eks. Kas muusikat saab kuulata, ei saa kuulata,  no tegelikult saab, aga sa pead kuulama seda,  mis ümber varje toimub. Meie saatest ei puudu ka loomad ja täna tutvume prints Monacoga,  kes on kõige ilusam aberdiin anguse tõupull Eestis. Üllatas oli ta siiski, aga sihikindlalt,  tööd oleme me samuti teinud, et et ettevõte on hetkeks. Töös olnud kaheksa aastat me alustasime 2006. aastal ja,  ja just nimelt eesmärgiga siis tõuaretusega tegeleda,  mitte niivõrd lihatootmisega. Korraks raputame maha ka talvekülma ja kõnnime ringi Liidia  veerise Jaapani stiilis koduaias. Sa lähed ja lähed ja väikesed taimetaskud või,  või siis taimepaadid saadavad sind. Kui sa tahad midagi mõtiskleda, millestki mõelda,  istuda, siis see on kõik võimalus ja sa teed  selle tiiru. Aias, nii, et sa ei korda ühtegi pilti Külastame ka Ellamaa elektrijaama, kus valmistutakse uueks eluks. Lahkuvad Vene väed lasid 41, lasid selle esimese osa siin õhku. Ehk siis tegelikult põhilöövid jäid alles ja,  ja Saksa ajal ehitati see kahe poole aastaga tegelikult üles  natuke suuremad käsitöömeister Piret Kuutok heegeldab aga  meile huvitavaid sisustuskorve saunadesse,  vannitubadesse, iluasjadeks, nipsasjadeks,  lapse mänguasjad. No mida keegi suudab välja mõelda. Selles mõttes anumasse võib kõik panna lihtsalt vedelikku. Et tal on ikkagi sees ja voolab välja. Lühidalt on need meie jõuluperioodi teise saate teemad,  nüüd aga paneme joped selga tagasi ja lähme Remo savisaarega  metsa loomi jahtima. Mõnikord paneb fotograaf endale lausa luige kostüümi selga,  ent meie astume püstkotta, kus on loodud kõik tingimused hea  pildi tegemiseks. Põhilised on söömiskoha poole suunatud, laskeavad fotovarjes  tuleb teinekord istuda tundide kaupa, et üleüldse keegi  objektiivi ette saada. Ja sellisesse varjusse tuleb tulla täiesti pimedas,  siis kui veel ühtegi lindu koha peal pole,  kui me tuleme näiteks päevasel ajal ja linnud on peal,  nad lendavad ära ja nad ei pruugi enam tagasi tulla. Aga eesmärk, enamasti on näha kotkas, sellise varje puhul  ja sissi näiteks söödetakse, meelitatakse neid kohale. Ja selle foto varje eripära oli nüüd see,  et siin on suured aknad ja siin oli huvitav vaadata,  kuidas näiteks merikutkad istuvad puudel rongad on maas,  söövad ja kui mõni ronkadest lendab toiduga eemale,  siis merikotkas laskub puu otsast, ründab seda ronka,  et saada see palaka kätte ja seda kõike on võimalik näha  nii lähedal, et see on kindlasti selle koha,  selline eripära. Muidugi, selliseid fotovarjeid on meil Eestis veel,  aga see on nüüd üks selliseid suuremaid,  kus saab ikka korralikult ennast sirutada  ja liigutada ja isegi ka vajadusel ihuhädasid teha. Ja. Kui ma vaatan siin ringi, siis neid nii-öelda kahuriauke on  ka päris palju ja erinevatel kõrgustel, et üks variant on see,  kus umbes sel kõrgusel, kus meie silmad praegu on  ja siis on päris madalal niimoodi roomata. Madal võttenurk on alati, ütleme, kui selliseid kohti  külastavad ka loomad, näiteks rebane, võib tulla kährikud  võivad tulla siis loomade pildistamiseks on oluline just see,  et saaks seda looma pildistada silmade tasandilt  või korongad on näiteks maas, siis samamoodi see kõige  madalam võttenurk on kõige parem või kotkas tuleb maha. Kui kotkas või mõni lind on näiteks puu peal,  siis sobib hästi ka see ülemine võttenurk,  enamasti näiteks kui professionaalfotograaf väljamaalt  näiteks tuleb siia, siis tal on kaks kaamerat kaasas. Tal on ka kaks objektiivi kaasas, ta kasutab  nii ülemist kui ka alumist auku. Et ta saab nagu võimalikult palju erinevaid pilte teha,  et tal on kõrgema võttenurgaga, tal on madalama võttenurgaga,  et sellepärast on siin neid avasid ka nii palju  ja avade järgi on näha, et siin saab pilti teha üks,  kaks, kolm, neli, viis, minimaalselt viis inimest. Nii et tegelikult saab ikka päris suure seltskonnaga siia  tulla ja aga kui saab suure seltskonnaga,  aga peab, peab väga-väga vaikselt olema,  just, et kui nii suure seltskonnaga tulla,  siis paratamatult hakkavad kõikvõimalikud helid ju pihta ja,  ja no ikka on vaja kõrval kellelegi mingi nali teha  ja väikesed, kui on, aga muidugi need, kes tulevad siia,  need enamasti peavad. Nad peavad oskama käituda, et siin tuleb ikka tõesti olla  kuss ja selline varje on ju ideaalne inimesele,  kelle päevatöö ei ole näiteks loodusfotograaf,  eks mina, mina selliseid varjesid nii-öelda kommertsvarasid  väga tihti külasta. Mul on oma varjed. Mul on lihtsalt aega selle asjaga tegeleda,  aga inimene, kellel on näiteks päevatöö,  tal ei ole aega, tal ei ole aega näiteks viia kuhugi toitu  kogu aeg ette hoida silm peal, kas käiakse  ja nii edasi, et selles mõttes selline koht on ideaalne. Siin põhimõtteliselt võiks näha praktiliselt kogu Eesti  sellist metsa metsaelanik põhimõtteliselt küll. Ja kuna siin on ka selline foto, foto ütleme selline kaamera olemas,  mis ise jäädvustada, karu on siin ka nähtud. Ma ise olen siin rebaseid pildistanud. Rebased on tavalised. Rebaseid saab linnas ka vist, see ei ole küsimus. Võib saada, aga noh, kond on teine, siin on ikkagi keskkond,  see, mis selle pildi teeb. Selge see. Aga kuidas teha siit head fotot,  ilmselt ka küsimus, mida praktiliselt iga inimene küsib. Üks asi on kohe, kui ma siia tulen, ma pean nagu pilte nägema,  võimalusi nägema, et läbi mõtlema, kus see loom võiks tulla,  milline see võttenurk võiks olla, ma pean nägema erinevaid  puid kompositsiooni ja kui ma selliseid asju näen,  siis ma mängin peas läbi, et vot kui rebane näiteks  selle koha peale satub, siin on kogu kompositsioon olemas,  rebane on näiteks vasakul all kolmandikul,  siis on raamid kaks ilusat kuuske taga veel näiteks kased,  ilusad, kuldsed Ongi pilt olemas, kui need asjad kokku  jooksevad ja ma selle pildi tehtud saan,  ongi hea pilt olemas. Muidugi alati sa võid ju mõelda küll enda peas selliseid  asju valmis, aga alati on vaja ka õnne. Teinekord. Nii et sa võid käia päevi järjest passimas,  ei lähened asjad jonksu või kui näed, et oo,  pilt oli, aga mingil põhjusel sa ei suuda seda pilti ära teha,  näiteks ütleme, teravus satub valesse kohta. Või on näiteks säriaeg ja liiga pikaks, et loom on liikumises. Et selles mõttes sa pead olema alati nagu valmis,  et saaks selle pildi tehtud. Suure tõenäosusega kedagi täna pildile ei püüa,  ent kasutan juhust ja palun Remol endale tööasendit õpetada. Kuule, aga praegu on jube palju heina ka ees. Praegu on heina palju jah, et tegelikult ideaalis noh,  kui isegi loom tuleb, siis teda siin näha ei ole,  et on vaja see nii-öelda maha tallu. Või kui tuleb lumi maha, siis ongi sein kadunud. Sul on ilus valge, selline lõuend ja taustaks on mõnusad kuused,  kase mets. Jääb selline ilus taustafoon,  et talv lahendab selle asja ise. No siin on mõned aknast mõnda väga ilusat jõulukuuske,  kütus jaama ja muidugi noh, selle kuuse peale ükski lind ei maandu,  aga siin on näha üks selline vana, see kuivanud puujändrik,  et see on nüüd üks lemmik puudest, seal on  ka näha väljaheiteid, mida kasutavad rongad  ja kotkas. See maru rahulikult niimoodi väga rahulikult  ja seal peab muidugi lugema linnu linnu kehakeelt,  et kui kotkas näiteks toitub või jälgib midagi muud,  siis võib julgemalt liigutada. Aga kui ta pilk on fokusseeritud siia no  siis on vaja sisuliselt hinge kinni hoida. Aga sealt võib saada kõige parema pildi. Võib, kui ta vaatab otse objektiivi, võib muidugi,  mõned on sellised, kellele ei meeldi pildid,  kus loom näiteks vaatab otse objektiivi,  justkui poseerib, eks. Et see nagu, et annab märku sellest, et sind on avastatud. See ei pruugi nii olla. Loom lihtsalt vaatab siiapoole ja sul on olemas,  aga mulle endale just sellised pildid väga meeldivad,  kus sul on otsene kontakt loomaga. Et miks mitte. Kuule mina ütlen ausalt, ma ei seda kaamerat ei julge näppida,  igaks juhuks, aga lähme siis ikkagi õue,  vaatame, äkki leiame jälgi loomadest. Milliseid märke sina siin näed? Siin kohe näen, et siin on hästi palju erinevaid  väljaheiteid ja muidugi väljaheitjate suuruse järgi näeb ära,  aga saab aimata, et kas siin on käinud suurlind,  siin on käinud väikelind. Et praegu on sellised, ma ütleks, et need kuuluvad siin rongale. Seal on ka üks teine lavats näha selline väiksem,  et see on mõeldud väikelindude jaoks, et siin praegu pea  kohal ka tiirutab. Kui kuulata, siis siin on oma 200 siisikest,  kes on sellised väga ilusad seemnetoidulised linnud  ja noh, tegelikult nad võiksid siin isegi sööma tulla,  kui seal on korralikud seemned olemas. Aga peale nende küll praegu kedagi kuulda ei ole,  noh, mõni üksik lennuk oli kuulda, aga tegelikult oli  tihaseid kuulda rasvatihast, kuulda salutihast. Puukoristaja tegi häält. Siia tulles nägime ronka, et kui otsida vaikselt olla,  siis siis tegelikult leiab küll, siit võiks leida isegi basknääri. Parimal juhul võiks sattuda veel mõne kakulise otsa,  näiteks ändkak, värbkak võiks kusagil olla,  aga kummad sinu enda jaoks, nagu huvitavamad on,  kas linnud või loomad? No võiks öelda, et loomad on alati huvitavamad,  neid on nagu raskem tabada ja jälgida. Oma rolli mängib ka pime juhus. Vähemasti nii selgitab Remo oma tuntuima pildi saamislugu,  kus kitsed istuvad Aafrikas puu otsas ja krõbistavad süüa. Selle pildi avaldamine tegi temast ka teise eestlase,  kelle töö on ilmavalgust näinud National Geograph ik  ajakirjas metsast väljudes märkab mees detaile. Põdra jälg, kopra näritud puu, sigade käigurada. Kõik on siin metsa all olemas, tuleb lihtsalt osata need  üles leida. Mooste vanas viinavabrikus, kuhu jõuame,  tervitab meid aga perenaine, minna järgmise ülesandega  looduses oma elemendi olev Remo peab nüüd hakkama saama  stuudios looma pildistamisega. Inimest või looma on keerulisem pildistada. No kuidas võtta, et ma usun, et loom on ikka keerulisem,  sellepärast inimesega saad ju kokku leppida,  inimene tuleb kohale. No aga siin on ka näha seda, et mina nagu inimmodellina olen  nõus siin tooli peal rahulikult edasi istuma,  kui koer ei, ei taha mitte kuidagi nagu just kohapeal olla,  sest tal on nii palju muud ja huvitavat,  siin ju. Kuule, tule siia, näe ja me saame sõbralikult hakkama,  nüüd sa võiksid kaamerasse ka veel vaadata. Vaata meie kaameras siis. Minna, kes on meie vahepealset lustimist kõrvalt jälginud,  tutvustab meile nüüd vanast viinavabrikust tehtud  fototurismi keskust. Tulevad siia Eestisse, Hollandist, Inglismaalt  ja Itaaliast on siis kolm põhilist riiki loodushuvilised,  kes siis on huvitatud looduse pildistamisest,  jäädvustamisest ja, ja tavaliselt ka lihtsalt  selle elamuse saamiseks ja, ja niisuguse just sellise  looduselamuse saamiseks päevaseks ajaks,  kui valgust on palju, siis on tegemist, siis on tegemist küll,  aga Eestis seda hämarat aega on rohkem, ehk  siis vajalik on ka tegevusi leida ju nendele õhtuks. Ja fotograafid on juba sellised, et kogu aeg nii-öelda peab,  peab päästik või näpp peab käima ja, ja välk peab kogu aeg  sass ima. Kogu aeg tahaks midagi teha. Et siis selleks on siis stuudio siia loodud,  mis jah, vanasti, see oli ju kartulipesemise ruum,  et ette valmistada. Et ette valmistada viinategu, et praegu on  siis järeltegu ehk siis õhtused tegevused siin pool  ja muidugi see see osa on, kui, kui me üldiselt räägime,  et see fototurism on pigem suunatud väliskülastajale  siis just see fotostuudio osa on see, mida  ka eestlased kasutavad. Siia saab tulla nii nii inimesi, esemeid,  tooteid, mida iganes. Sealt nurgast võtad aga vibu või need võltsudarad  ja annad tuld ja. Kui see kartuli pesemise ruum on sootuks teise ilme saanud,  siis tegelikult ülejäänud viinavabrik sama moodi,  et sinu lahke loal lähme vaatame ringi natuke. Meeleldi. Kui ruum on küll suur ja avar, ent tootmisest jälgi peaaegu  ei olegi jäänud, on küll mõned masina detailid  ja õlilaigud, mis jonnakalt igast uuest värvikihist pidid  läbi tungima. Viinameistrite käskluste asemel kõlavad hea akustikaga  ruumis tänapäeval kontserdid ja sümboolselt ripub laes  pirakas lühter, mis koosneb üllatus-üllatus viinapitsidest. Ja see on siis vanalinnas kasvatamise ruum,  kus siis väidetavalt muld, muldpõrandal kasvatati linnaseid. Ja praegu see on siis nagu näha siis restorani osa  ja siis suured pulmapeod toimuvad siin ruumis. No viinavabriku juures on ju ka korsten,  et kas see suur korsten, mida me väljas näeme,  see ka kuidagi töös on praegu või ta on lihtsalt iluasi. Jah, meil on leivaahi. Siinsamas saali nurgas on leivaahi ja selle  ja selle see korsten on siis ühendatud leivaahjuga. Aga ülejäänud korrused? Teine korrus on siis hotellitoad, mis, millega on  ka vahva lugu, teine korrus omal ajal oli mõeldud  siis viinameistrite peredele, kus nemad siis elasid. Ja teine korrus, tegelikkuses on peale ehitatud nõks hiljem  ja teise korrusega on veel selline lugu,  et see on peale ehitatud puidust, et kui väljas tundub,  et kõik on ühtne kiviehitis, siis tegelikkuses On näha nende teise korruse akende ümber olevad raamid,  et need on siis punased. Lihtsalt puit punaseks värvitud ja valged tellised  vuugivahed on siis peale maalitud, tehakse tünga,  lihtsalt natukene. Väärikas maja kannab endas mitmeid lugusid,  mida ka eksponeeritakse. Näiteks on kõik toad nimetatud endiste viinameistrite järgi. Viimane tilk läks vabrikust välja 1957. aastal  ja viimase meistri tööraamatut saab igaüks imetleda. Seal on pilt koopia Arnold Kalbergi tööraamatust,  et, et 1944 asus ta siia tööle ja töötas kuni 57. aastani  siin majas. Ja kõige vahvam on minu arust pilt sellest. Hinnetelehest, kus Kaarel tõi siis kaasa oma isa hinnetelehe,  et seal on siis ainuke, mis tulevasel viinameistril Puudu oli kõik teised tulemused olid väga head  ja ainuke, mis puudu oli, oli kohus ja vastutustunne. Kriips normaalne viinameister nagu kodunud viinameestilu. Kuigi maja on vana, loovad ka uue aja inimesed lugusid,  nagu tõestab restorani peakokk Raul Liibenau. Meil on uus peakokk, kes. Tänu kellele me siis saime eelmisel kuul olla kõrvuti 50  Eesti parima restoraniga, ehk siis meie maja osales  ka siis veiseliha kuu projektis, kus siis. Meil oli väga suur au saada žüriilt magustoidule hindeks  või kolm tärni, ehk siis meistriteose Tiitel juustukoogile. Just täpselt, seega valmivad hundijala vee asemel siin nüüd  suurepärased road ja fotod. Monaco prints Albert on mees, kellest aeg-ajalt ikka  kollased kõmulehed, tavad ja, ja mitte väga hästi. Tema siin on aga prints Monaco ja temast ei ole veel  kollased kõmulehed kirjutanud, küll on ta  selle aasta kõige ilusam tõupull Eestis. Nii kui ta siia platsi peale jõudis, hakkasid terve kari  hakkas kohe häält tegema, jooksis kohale. Nii ta on, nii ta on, et eks, eks tüdrukutele ikka ilusad  poisid meeldivad. No ja vastupidi ka, sest ega ta ikka hea meelega vaatab  karja poole, enne kui peremehe poole või perenaise poole. Ja uudishimu on loomulikult suur, et, et hetkel igapäevaselt  Monako praegu siin siin ei resideeru, nii et  nii nii karjal kui ka kui ka siis Monaco endal on äärmiselt huvitav,  huvitav päev. Kuidas selle tiitli nimi nüüd päriselt on,  mis talle anti? See oligi nii öelda. Valiti nii-öelda küll, mister, aga see tiitel,  mis siis mis siis sellega kaasnes, oli, oli. Eesti. Nii-öelda parim tõulooma aretaja, et, et  siis selline tiitel ja au meie firmale osaks sai. No ma ei tea, misteri valimiste peale, mõtlen  siis mulle kuidagi tulevad mingid lavad ette,  kus mehed käivad muskleid näitamas ja mida kõike veel,  et kuidas Monacoga oli, et mida tema nii-öelda tegema pidi  jõu ja ilunumbreid? Ei, tegelikult ikkagi seal vaadatakse ennekõike looma  välimiku ja see on geneetiliselt sellele loomale kaasa antud,  et, et tegemist on mahetootmises kasvatatud loomaga,  seega selliseid tavalisi Nii-öelda kulturismiga tegelevate inimeste steroide siin  kasutatud ei ole, tegemist on täiesti tavalise tõuaretusega,  aga aga hea geneetikaga, mis on loomale sellise välimuse andnud. Tõupulli puhul teaks palju erinevaid asju,  et üks on looma kompaktsus, on portsioon,  tema luustiku tugevus. Väga tähtis on jalgade tugevus, jalgade asetus,  sellepärast et tulevikus kaalub see loom oluliselt rohkem,  et kui hetkel loom on on circa 700 kilo,  siis, siis tulevikus on tegemist loomaga,  kes on üle 1000 kilo kindlasti. Nii et peaaegu kaks korda nii suur, kui ta praegu on jah,  sest tegemist on ikkagi poisike poisikesega. Aga see tunnustustiitel oli, oli see üllatus teie jaoks  või olete te nii-öelda tõesti nagu järjekindlalt  sihikindlalt selle nimel tööd teinud? Üllatus oli ta siiski, aga sihikindlalt tööd oleme me samuti teinud,  et et ettevõte on hetkeks töös olnud kaheksa aastat,  me alustasime 2006. aastal ja, ja just nimelt eesmärgiga  siis tõuaretusega tegeleda mitte niivõrd lihatootmisega. Ja, ja meeldiv tunnustus see meie tööle kindlasti kindlasti on,  et kui 2009. aastal saime me parima lihaveisekasvataja tiitli,  mis oli samuti suur au siis siis loomulikult selline selline  tiitel on puhas rõõm. Aga miks te üleüldse selle nii-öelda tõuaretuse suuna  võtsite või mis selle taga nii-öelda on? Eks? Eesti tingimustes ja selliste loomade, sellise loomade arvuga,  nagu meil on, on see tõuaretuse suund, ma arvan,  mõistlik ja, ja kvaliteetset tõumaterjali sellel hetkel,  kui meie alustasime, meie arust nappis, et meie tõime enda  loomad kõik. Selle tõu sünnimaalt Šotimaalt ja otse siis Averdin see maakonnast,  kus, kust on see tõugu lguse saanud, et. Otse juurte juurest, otse juurte juurest. No kui me nüüd printsi juurde tagasi tuleme,  siis ma ei tea, kas, kas teda on kuidagi eriliselt  ka kasvatatud peetud, sööb ta midagi teistmoodi  või tõesti on ta lihtsalt välja kukkunud  nii hästi. Ma ei saaks öelda, et midagi erilist selle loomaga teinud olema,  et ta on sündinud, kasvanud täpselt samamoodi nagu kõik meie  karja loomad ja igal aastal on mõni pullidest Väe vähekene erakordsem kui, kui teine. Et aga eks see on sellise aretustöö tulemus,  pigem mitte niivõrd söötmine, sest mahetingimustes me neile  peale karjama kvaliteetse rohu ja ja rohusööda midagi erilist. Et ikkagi väga suur tunnustus tegelikult enda tehtud tööle,  siis jah, võib nii kui suur see meeskond nii-öelda printsi  taga on? Tegemist on perefirmaga enamjaolt, et aga põhitöö on põhitöö  tegija seab, seisab koos printsiga meie selja taga,  et Rene, kutsume me oma oma ettevõttes selliseks veiselausujaks,  et tema oskab väga heade, heade ja lihtsate meetoditega  looma loomani jõuda. Et me ei ole pidanud mingeid rodeot selleks tegema,  et Rene oskab loomadega selliselt suhelda. Aga millal nüüd prints ise päriselt mehe tegusid tegema hakkab,  milles temast, millal temast isa saab? Suure tõenäosusega juhtub see juba järgmise aasta kevadel,  sest sest prints on täna juba juba müüdud Valgevenesse ja,  ja peaks aasta lõpus siis leidma oma uue kodu Valgevenes  koos koos oma oma ühe, ühe nii-öelda kaaslasega,  et ehk siis kaks pulli on meie karjast minemas  selle aasta lõpus valge. Ja siis ta saab tegelikult teada, kui raske on ilusa mehe elu. Tegelikult teada? Teie aia kujundusest rääkides, siis see on täpselt nii,  et hakkad mööda rada kõndima, tuleb mõtisklema hakata  või kuidas. Või see aed ise paneb mõtisklema. See aed ise paneb mõtisklema tegelikult,  et ei ole nagu sunduste noh, minna ja siis nagu tagasi tulla,  sama teed pidi, vaid sa lähed ja lähed ja väikesed  taimetaskud või, või siis taimepaadid saadavad sind. Kui sa tahad midagi mõtiskleda, millestki mõelda,  istuda, siis see on kõik võimalus, teed selle tiiru. Aias nii et sai korda ühtegi pilti. Kuna Arnold Hannust on meie noore põlve tuttav juba 40 aastat,  oleme tuttavad, siis tema ikka aeg-ajalt käis siin,  istus trepinurga peal ja ütles, teeme aia. Ja, ja kuna ta meid hästi tunneb, mis minule meeldib,  mis minu abikaasale meeldib ja ja, ja siis saigi tehtud,  selline aed. Mis on korralikult rajatud, et suht vähe tööd nõuaks? Tegelikult mina jooksen ju? Ei jookse, tegelikult kõnnib selle aia iga päev läbi ja,  ja kui ma vanasti tööl olin, koolist tulin,  siis ma ju kõigepealt panin oma kotid trepi peale  ja tegin tiiru aias ja alles siis tuppa. Kas see vee ja ja mere teema ongi kuidagi  siis läbivalt igal pool aias või, või on see lihtsalt üks koht? No ma arvan, et üks koht ikka ja see on siin laua juures  terrassil ja tegelikult ongi aed kujundatud  nii et ka siin terrassil olles sa näed aeda tegelikult igale  poole ja siis see vee osa on siis nagu siin hästi lähedal. Ja see poolteist hektarit on see suur aed on ju tegelikult  nagu osadeks jagatud. Üks on siin terrassi ja terrassi ümbruse aed siis. Ühele poole, siis jääb vana tarbeaed, sest minule  ja minu perele ja pere lastele eriti meeldivad tikri marjad,  tikrid, mustad sestrad. Ja ja kõik peenra pealt noppida on ju tore  ja kartul on enda käest ja porgandid ikkagi,  see on hästi oluline ja mulle meeldib nagu vanasti  perenaised ikka, et On vaja hoidised teha ise  siis üks on varjuaed taga, seal, mis jääb terrassi poolt vaadeldavaks. Et sinna on istutanud kolm poega oma kolm punast sarapuud ja,  ja seal on tõesti nii palju varju, et. Et sinna siis? Seal on turba aed nii ja siis on puhkeaeg veel niisugune,  mis jääb siis ühele poole või see on siis kolmas pool juba. Et kuhu lähed ja mis on siis need tegelikult hästi loodud. Puhkajaid ehk siis see, mille ääres on suitsusaun  ja mille ääres on aerupaat mille juures on  ka lõkkeplats ja mille või selles veekogus on  ka vähid sees. Ja ja me tänavu aasta juba korra need püüdsime  ja vaatasime, need on erakordselt suured. Kui siia tulla, siis ega ju ära ei peagi minema,  söök on olemas, koht on olemas, varjualune on olemas,  pesta saab ja nii, et tule ei jää. Ja magamiskohta on ka nii telkimiseks kui majas. Maja on suur. Palju see kõik hoolt nõuab, no te ütlesite küll,  et, et oleks võimalikult vähe hoolitseda,  aga samas ma arvan, et see ikka päris nii ei ole,  et see on ainult. Ei ole muidugi aed, iga aed nõuab ikkagi tööd  ja ma arvan, et kui Kui kevadel suudad korralikult teha labidaga  või kühvliga korralikult rohida ka ja tiiru peale teha,  siis. Siis osa neid taime taskuid tegelik teist korda enam ei vaja. Siis seal tarbeaias ma ikka, ma arvan, et kolm korda suve  jooksul tänavast ta oligi, on kaks korda olnud  ja ma usun, et üks kord on veel, sest et oli ju väga kuiv  ja siis rohi ei kasva. Ja mis nõuab muidugi tööd, on muru. Mis on üks kaks korda nädalas vaja niita,  nüüd seekord ka läks hästi, et ei pidanud niitma  nii tihedalt. Ja praegu on näha, nüüd on hakanud kasvama jälle uuesti. Ja mis meil siis veel on siin? Oskagi öelda, et ega eriti ei ole ja tänavast olen nautinud. Palju. Kui perenaisele nii-öelda näpud mullas,  siis meespere on see, kes teerajad rajab  ja saunad ehitab ja kõik muu selle asjaga tegeleb. Ja lille, need väikesed kastikesed või kõik kastid on ise tehtud,  siin need ja need paadininad ja need on kõik. Kas see tähendab siis mees ja pojad, kõik on aktsiooni? Ja ka seesama sillutistee on poja tehtud. Koos sõbraga tegid noorem poeg ja keskmine poeg ehitas sauna  ja ja kõik need terrassid ja kõik on tehtud  ja pere poolt. Kool ei õpeta ja koolis ei õpeta, sest et aeg sai otsa ja,  ja vanus oli peale, et et. Ja siis te otsustasite uuele ringile minna,  ehk siis õpilaseks kooli tagasi. Ja kohe niimoodi, et kui ma teada sain, et enam ei ole mul  tunde esimesest septembrist, siis juba augustis käisin ma  katsetel Räpinas ja mõtlesin, et see on nüüd see,  mida ma pean tegelikult õppima. Nagu õpetajal ikka kohane, et tuleb ju õppida  siis kui sa saad aiaga ilusti tegeleda. Et kui sa kord juba oled klassiruumiga seotud,  siis sealt enam välja ei saa. Mingis rollis peab ikka olema. Absoluutselt ja noh, sealt saab igal juhul pisiku  ja iga iga seis on olnud fantastiline ja  ja väga kihvtid kursusekaaslased ja üldse on seal super. Ma olen täiesti. Selle hoone nimi on Ellamaa elektrijaam mis iseenesest on  ka natuke kurioosne, sest tegelikult Ellamaa asula asub siit  mingi viis kilomeetrit edasi juba juba järgmises vallas,  et meie oleme praegu Nii vallas, turba asulas. Hoone oli siis elama elektrijaam ja see on aastast 1923  andnud Eestile elektrit. Tänapäeva mõistes on tegemist hästi rohelise elektrijaamaga,  sest siin toodeti turbas, toodeti soojust  ja soojusega, siis aeti ringi generaatorid,  ehk siis tegelikult puhtalt taastuvenergia peal töötav elektrijaam. Projekteerinud on selle Vene-Poola päritolu Eesti arhitekt  Aleksandr Sergejevits ladovski kes oli hariduse saanud  tsaari ajal Peterburis ja praktiseeris siis juba Eesti  vabariigis tema projekteeritud, aga näiteks tänane  kaitsejõudude peastaap paljud eluhooned Tallinnas Kreenholmi tööstusasula,  mis oli täiesti ju ka uudne uudne lähenemine,  ütleme tööliste olmele see jaam siin Viljandi tikuvabrik  ja noh, veel hulgaliselt hooned ja ta hästi-hästi,  mõjukas, selline ja ja stiiliks võiks nimetada sisugune historism,  võib-olla, et noh, ta on niisugune natuke segu,  ütleme erinevatest, kuna kuna tema enda päritolu,  tema enda juured olid ju erinevates rahvusest iga mingil  määral saksa arhitektuur mõjutanud siin siin Eestis ehitatud  hooneid ja no igal juhul selline selline hästi ilus hoone ta on. Ja aastani 1966 anti siis sellest majast põhiliselt  Tallinnale anti elektrit, siis pandi ta kinni. Noh, plaanid olid teistsugused ja edaspidi on ta töötanud  kui katlamaja. Noh, lokaalselt turbaasula jaoks. Eesti mootorispordi muuseumi kätte ta tuli hästi niisuguste  huvitavate juhuste kaudu aastal 2007 sest me oleme  tegutsenud aastast 1986 juba, nii et varsti me saame 30 aastaseks. Mootorispordimuuseum kõik selle ümber toimuvad tegevused. Aga hoonega me oleme tõsiselt tegelenud kusagil nüüd  selle sajandi algusest, et kui oli näha juba,  et on teatud teatud asjad, mida võiks näidata,  ehk siis vanad Estonia võidusid, autod, vihuri võidust,  mootorrattad, varustus, kõik sinna juurde natuke  ka sellist Eesti insenerikultuuri siis oli selge,  et ainult näitustest ei piisa, kus seda kõike näidata. Tegelikult on vaja püsivat hoonet täiesti juhuslikult,  ühel ühel üritusel eelmiste omanikega sattusime rääkima,  et meil on mure, temal oli ka mure, temal polnud seda hoonet  enam tarvis. Ja edasi juba siis me saime selle hoone kätte,  hakkasime teda kohe kiiresti ehitama, ilma väga tõsiseid  plaane tegemata. Aga me ju kõik teame, mis aastal 2007 kaheksa üheksa juhtus,  majandus läks alla, raha sai otsa ja, ja,  ja sinnapaika me jäimegi, selle tõttu see asi  ka venis. Kaua tuli jälle raha koguda? Ka ütleme, see on üks suur meeskonnatöö olnud. Täna me oleme nii kaugel, et ehitustööd on nüüd käinud kolm kuud. Ja järgmise aasta augustis annab ehitaja võtmed üle,  siis me varume endale umbes pool aastat seda mõnusat aega,  kui me hakkame muuseumit täitma, tooma asju kohale,  paigutama neid ja nautima seda. Ja meie muuseumi 30. aastapäeval, siis aastal 2016,  siis loodame ust lahti teha kõigile. Sellel hoonel on, on muinsuskaitseliselt tegelikult väga  niisugune hea kaitse peal. Et tal on nimelt fassaadid ja mahud väljast on kaitstud,  muinsuskaitsenõuetega sees on meil tegelikult täiesti vabad käed. Väljast loomulikult seda kõike ilu tahaks säilitada. Eelmise nädala saates tahtsime teada, milline on maailma  kõige põhjapoolsem kasvatatav teravili. Aitäh kõigile vastajatele ja eriline tänu neile,  kes teadsid, et see on oder. Nüüd näete ekraanil nime, kes saab endale auhinnaraamatu  kuulsatest ja kummalistest taimeriigis. Täna tahame aga teada, millise elektrijaama kirjutas  kuulsaks Juhan Smuul oma poeemis Järvesuu poiste brigaad. Kui teate, vastake kuni kolmapäevani aadressil maahommik  err.ee või hoopis postiteel Gonsiori 27,  Tallinn sel juhul ümbriku või kaardi peale vastavalt ei valikule,  siis kindlasti ka maahommik. Ja õige vastuse koos võitja nimega, kes saab endale raamatu ravimtaimedest,  saame teada järgmisel nädalal. No kui ma siia laua peale vaatan, siis minu jaoks võiksid  need olla siin vabalt mütsid ja selline tore mütsi  kollektsioon saab ju niipidi pähe panna küll,  aga tegelikult see vist ikka ei ole nende eesmärk päris. Kuigi lapsed on mänginud jah, et nad on mütsid  või kiiurid, sõja sõja sõdalasekiirid. Aga tegelikult on nad korvid, milleks siis keegi soovib kasutada? Põhiliselt saunadesse vannitubadesse, iluasjadeks,  nipsasjadeks lapse mänguasjad, no mida keegi suudab välja mõelda,  kuidas neid tehakse. Räägin siis kõigepealt põhimõte. Tegelikult täiesti tavaline heegeldamise põhimõte,  mis vahe ainult nii-öelda tavalise heegeldamisega,  et see, millest me heegeldame, on tunduvalt jämedam materjal  ja seega konks ehk heegelnõel on ikka väga jäme. Ja seda me ei hoia nagu, nagu tavalist heegelnõela,  vaid me hoiame seda nagu ma ei tea lusikat  või kahvlit või nuga nuga. Et ja, ja ei olegi muud, kui me peame alustama ja. Teeme esimese ringi loome silmad ja siia kasvatame spiraalse,  et ümber siis selle põhja ja see käib ka täiesti tavalise klassikalise. Heegeldamise põhimõtete järgi kõigepealt teeme silmuse ümber  ja kaheks, mina teen kaheksa kinnis silmust. Järgmine rida läheb igasse silmusesse kaks silmust nagu kasvatame. Kolmas rida läheb üks silmus ühene järgmisesse teeme kaks,  üks kaks, üks, kaks, ja nii edasi, nii suurt,  kui keegi siis soovib. Ja kui põhi on valmis, siis nii suur, kui keegi soovib  siis me hakkame seinu kasvatama. Et kas me teeme siis kõrgemad. Kõrgema korvi või madalama korvi. Ja teeme, kas talle siis sangad või teeme sakid. Neid on võimalus ka erinevaid teha või teeme hoopis  niisuguse tugevama ääre. Ja nüüd vaatame, kuidas see töö käib, siis. Võtame siis oma materjali sellise jämeda  ja vastavalt materjaliga jämeda heegelnõela. Ja nagu ka mul, tuleb käes hoida nagu nuga. Ja just. Ja mina teen sellise ringi. Ja sellise aasa panen siit läbi. Ja hakkan heegeldama kinnissilmuseid, see on üks. Kaks. Kolm. Neli. Viis. Kuus. Seitse ja kuna mul see ots ja siis ma saan sikutada  ja ma ühe teen veel Kaheksa ja nüüd on mul põhimõtteliselt see esimene ring  valmis ja ma sikutan seda hästi kõvasti veel saan kokku,  siis jääb see auk siia nagu väiksem. Ja siis hakkan heegeldama. Esimene ring oli esimes igasse heegeldatud silmusesse. Kaks uut silmust. Nii üks ja siiasamasse kohe kaks ja mina samal ajal et ma  olen laisk, siis ma ei viitsi pärast peita neid otsima,  kohe heegeldan selle järelejäänud otsa ka siia sisse. Kas seda lihtsalt ära ei või lõigata? Ei. Siis ta hakkab hargnema. Ei või siis tuleb nõelaga pista suure nõelaga siia vahele,  et hea küll. Muidu ta jääb siia lihtsalt segama. Nii ja nüüd tuleb, siis on teine ring igasse silmusesse kaks  uut silmust. Nii neid peab tulema siis kokku kaheksa korda kaks 16. Nüüd on põhimõtteliselt põhi valmis. Mina tegin praegu üks kaks kolm-neli-viis ringi. Ja olen jälle siin alguses tagasi. Nüüd tuleks siis hakata seinu tegema. Nii-öelda neid külgesid ja selleks. On natukene teistmoodi tehnika kui tavaline. Minul on üks selline nipp, et me võtame selle. Kui me kinnis silmuse teeme lihtsalt kahest sellest aastast  nii esimesest kui tagumisest siis nüüd võtame ainult tagumise. Ja siin taga on sellised nagu nupsud ja siit nupsust  ka siis ma näitan, mis, mis see on, et me peame siit see  ring on nagu füüsiliselt kõige raskem, et surume läbi siit. Tagumisest silmuse osast ja siit sellest nupsust. Ja see on nii ja teeme. Tavalise silmuse jälle. Nii ja siis jälle. Et see on niisugune tunde järgi, surun läbi. Ja siis jääb selline. Randiga äär. Natukene aitame kätega kaasa. Seda vormi hoida ja nüüd läheb edasi juba lihtsamalt. Nüüd võtan jälle mõlemast silmusest läbi  ja heegeldan. Sellest materjalist rääkides, siis see on  ka nagu kaltsuvaipa võib sellest tegelikult teha,  tegelikult on nii. Näed, ma teadsin midagi, kurdavad. Ja võib lõigata oma vanad teesärgid samamoodi heegeldada  või nii nagu vaiba sisse kududa saab ka siia heegeldada,  nii et ta on selline. Veniv ta peab olema veniv Et ikka venib ja minu t-särgid on nagu natuke õhemad,  et siis siis ei saa nii tugevat seda korvi. Noh. Siis tuli jämedamad ribad lõigata, lihtsalt tuleb. Paksemad. Ja nüüd siis on meil valmis see põhikorv,  nagu me soovisime, meie kõrgus ja meie teeme siia sellise  tugeva ääre, et viimistleda see äär nüüd ilusaks nagu,  et oleks kausi moodi. Selleks ei olegi muud, kui me võtame selle siit  selle silmuse esimese silma. Ja nüüd. Me ei heegelda seda läbi, vaid me lihtsalt tõmbamegi siit. Võtame esimesest läbi. Võtame materjali nõelale ja tõmbame mõlemast läbi. Ja nüüd nüüd me jõuamegi lõppu. Heegeldame need viimased. Sinmused siit veel läbi. Nii. Nüüd lõikame. See tuleb niimoodi pool viltu. Lükkate poolviltu läbi? Jah, niimoodi. Siis on teda hea peita. Ja nüüd tõmbamegi selle viimase silmuse siit lihtsalt. Läbi. Nüüd see, mis ja nüüd peidan siia sisse ära. Suur nõel on selleks hea, et see materjal siit silmastikust  suure silmaga nõela. Tegelikult ma torkan ta siia. Torkan ta siia. Teisele poole. Ja. Lihtsalt peidan ta siia vahele ära. Nii ja siis saab käega vormida. Ja ongi väike kausike valmis. No aga kui mul nüüd ongi kodus selline torn  ja ma neid kõiki kasutan nad mustaks saavad,  et kuidas neist siis neid hooldada. Siis saab panna nad pesumasenasse tavalise pesuga pesema. Ja muidugi kui välja võtta, siis nad võivad olla,  eks ju, alguses niimoodi lömmis. Aga siis tuleb vormida, et kõigepealt käega paika,  noh näiteks nüüd sikutame. Ja ja teeme ta nii, nagu meile meeldib ja  siis oleks nagu eriti hea, kui leiaks sellise kas poti  või kausi või või purgi ja sinna peale ta kuivama jätta. Et siis ta hoiab nagu oma vormi ja muud nippi polegi. Aga aitäh teile. Selle korvi võib piparkooke ja mandariine täis koguda,  neid siis nädal aega pugida ja nädala pärast enne  maahommikut jälle täis varuda. Kohtumiseni.
