Loomaaia loomad. Loomaaia loomsed. Tere, kui vanasõna ütleb, et tühi kõht on kõige parem kokk, siis meie hindade ja õdede kohta loomariigis ei pruugi see nii väga kehtida midagi. Võimalik, et inimesed võib-olla on siis ehk pisut arukamad valijad, samas kui näiteks mõni elukas võib hoogsalt alla neelata ka metall rahabasseini põhjast. Nii nagu hüljeste loost hiljuti kuulsime. Sõnaga loomade toitmine loomaaias on terve teadus ja kui kõik sujub, pole selles ka midagi kaelamurdvat põnevat, aga kindlasti mida süüakse ja kust kogu see kraam tuleb, sellest matiga koldena räägibki. Minu nimi on Haldi Normet-Saarna. Vihikute jaoks on olnud muidugi parajalt naljakad ka need faktid, et kodus peetav tõuloom sööb kallimat ja valitumad toitu kui tema pererahvas. Tegelikult pole siin imelikku midagi ja kui loomaaia asukate ninaesisest rääkida, siis siin alles tõeline nali algab. Kui muidugi nii võib öelda. Jah, eks ta on peaaegu iga teine päev on telefonikõnesid või elektronkirju selle kohta, et kas meil raisku läinud toitu ei saaks loomaaeda ära anda ja ja kui me siis vastame, meie elukad on selleks liiga kallid, nendega riskida, siis, siis mõned saavad baas, eks, aga tegelikult paraku asi niiviisi ongi. Et isegi need asjad, mida mõnele koduloomale veel veel anda sünnib, siis seda ei sünni kuidagi anda Loomaaialoomale, kes tegelikult, et on ju ikkagi ulukina elamas ja oma looduslikku loomulikku toitu söömas mitte nii nagu inimene või koduloom aastatuhandete jooksul ennast igasuguse Zurogaadiga harjutanud ja selle tõttu natuke Winskimini vastu peab kehvema kvaliteediga toitu jutu sees, nii et selles mõttes loomaaia loomadele ei saa sugugi anda seda, mis on võib-olla talumees harjunud, et noh, et kui keegi enam ei söö, siis saab seal anda. Ja eks need loomaaia loomad on ju tervest maailmast pärilt ja igal pool on natsism, taimtoidulised või siis kiskjad, loomad või, või segatoidulised. Igal pool on, on hoopis teised toiduobjektid, kui on ümber loomaaia, kus ta parasjagu elab ja, ja selles mõttes siis noh, on täiesti lootusetu, et me nüüd ütleme kuskil Lõuna-Ameerika või Aafrika kui Kagu-Aasia kiiskijale leiame neid saakloomi, keda ta, keda ta looduses püüab või, või siis nendest piirkondadest pärit taimtoidulistel loomadele niisuguseid taimi, mida nad kodu looduses söövad. Ja noh, tänapäeva teaduse võimaluste juures, et on inimesed kõvasti targemaks saanud, aga omal ajal ei, ei osanud keegi seletusi anda mitmele nähtusele, mis antakse sinna näiteks. Üks ilmekamaid näiteid, kaelkirjak, kellega olid loomaaiad kogu aeg hädas, et mitte kuidagi ei tahtnud nad teist tingimustes regulaarselt sigida. Ja kui ühel hetkel tänu täna päevasematele analüüsidele saadi selgeks, et, et siin Euroopa ja Aasia puude lehed ei sisalda ammugi mitte neid aineid, mida Aafrika omad ja, ja kui neid puuduvaid ained siis mingite söödalisanditega hakati juurde andma, siis ei olnud enam mingi probleem kaelkirjakut teist tingimustes sigimine ja ja ongi see, see looma aialduslik looma söötmine on, on see, kus me peame kättesaadavate, niisukeste ainet ja, ja objektidega kombineerida keerima võimalikult samu keemilisi toitaineid, mida nad, mida nad kodus saavad pisut teistmoodi. Ja muidugi eriti karm oli see küsimus Nõukogude Liidu ajal, kus isegi kui me püüdsime mingisuguseid põllumajanduslikke söötasid nagu aluseks võtta, siis siis oli see probleem, et nad mitte alati sisaldanud seda, mis, mis nendel pidanuks retsepti järgi sees olema. Aga põhjus, miks ei kõlba üldreeglina põllumajanduslikud, söödad oma loomadele, on see et põllumajanduses on eesmärgiks võimalikult kiiresti saavutada toodang, mida inimene parasjagu soovib, on see siis liha või mõni muu komponent, siis eesmärk on reeglina saada see võimalikult kiiresti arenema ja ei ole üldse oluline, kas elukas kaua kestab või mitte. Ja seetõttu need on kõik kuskilt Ta suunas tasakaalust välja viidud söödad, mida põllumajanduses kasutatakse ja ja häid sünniloomaaia loomadele ammugi mitte, rääkimata muidugi sellest, et noh, võib ju kõige peenema restorani toidu mõnele elukale ette panna, aga, aga see sündidele üldse mitte süüa. Sest igal edukal need asjad, mis, mis inimese jaoks ei tarvitse üldse toiduna, mõjud on, on mõnele liigile tegelikult vältimatu söök ja ja noh, ütleme eriti need, kes mingis natuke teistsuguses keskkonnas elavat üsna keeruline protsess, eriti omal ajal, kui, kui ei olnud tänapäeval, on ju paljud asjad, et suure raha eest kättesaadavad, aga Nõukogude Liidu ajal tuli meil ise kombineerida ja mida iganes küll küll ei tulnud ja mida iganes ka praegu ei tule kasvatada selleks, et oleks anda loomadele midagigi. No meie talvega, kus pool aastat on praktiliselt all ja samas jällegi troopikaaladel on aastaringselt enam-vähem stabiilsed tingimused ja suurem enamus akvaariumit des kasvatatavaid kalu on ju tegelikult päritus troopikast. See tähendas seda, et, et me pidime ennast valmistama, et meil oleks talvel mida toita. Ja nii me siis kasutasimegi igaks talveks endale spetsiaalsetes basseinides vesikirp, peie, hoogennalisi ja muid nisukesi, plantilisi vee-elukaid, et oleks mida, mida toit. Terve meeskond, kes siis sellise asjaga tegeles, sest et see ei ole mitte lihtsalt niisama, et ma nüüd täna hakkan vesikirpu ja hoogandlast kasvad. No eks need loomaaednikud ja, ja akvaristid ja muud niisugused on ju ikka kiiksuga inimesed ja, ja selles mõttes nad on, on võimelised toimetama asjadega, mis, mis võib-olla normaalsele inimesele tunduvad, et mingisuguse ületamatu raskusena, et oleks tarvis tervet brigaadi mingisugust abiväge, aga aga kui on asja vastu huvi ja, ja nii nagu loomaaednikud tavatsevad ütelda, et loomaaiast kas minnakse päeva sees või jalad ees. Et, et selles mõttes, need on ikkagi kõik mingisuguseid kerge kiiksuga inimesed alates minust ja lõpetades viimase töötajana. Teisisõnu, looma ja algusest peale kõigi aegade jooksul on seal tegelikult nii-öelda auranud ja podisenud üks tõeline nõiaköök, kus on siis tehtud kõike seda, mida pole olnud võimalik teisiti hankida ja kus on siis loomad oma toidu kätte saanud. Ja ega ei saa ju siis ainult vesikirpude toit on, on ka vaheldust vaja ja ja niisiis akvaristid omavahel ja, ja meie siis suurema niisuguguse loomade hulga puhul veel eriti suures mahus pidime kasvatama, seda ma siis mingisuguseid. Ja see, et oli, oli üks Väike-Rõngu uss, mis mullases elas ja kellele oli kõige paremaks toiduks juustujäätmed, tähendab, mille peal me neid siis seal mullases kasvatasime ja ja muidugi rääkimata suurematest igasugustest vihma ja sõnnikuussidest, jahumardikad, need on tegelikult ju nii-ütelda veski ja elevaatori parasiidid, aga, aga neid on ka üsna mitu liiki erinevas mõõdus ja ja nende vastsed on suurepärane sööt väga paljudele nii lindudele kui kui, kui roomajatele ja, ja ka mõningatele muudele elukatele. Nii et selle kraami kasvatamine käib meil kogu aeg siiamaani, eriti suurliik, mida veel nõukogude ajal ei olnud, on praegu levinud ja teeb siis nagu mõnes mõttes asja jälle kergemaks siis tuleb kasvatada, pidada kahepaikseid näiteks, siis siis tuleb kasvatada näiteks neid ühte, võib-olla inimkonna ees kõige suurema teenega elukad. Seda kõdu ehk äädikakärbes trosoofilat. Et keda on suhteliselt nagu lihtsam kasvatada ja eks ta sellepärast nendes teadusuuringutest ja on, on ühe põhjusena palju kasutusel siis mitmesuguseid rintsika ja kilgi liike ja prussakaliik käia ja kõike seda, seda Me kasvatame, et anda oma elukatele võimalikult mitmekesist toitu ja nii nagu üks niisugune elukas, kes, kes kipub kergesti käest ära minema prussakate hulgas. Õnneks ta kardab, külma, on Ameerika prussakas kes suudab joosta selge allapoole ka mööda klaas. Tema kinnipidamine on, on, on üsna keeruline, lusti rääkimata muidugi niisugustest söödaloomadest nagu nagu hiired, rotid merisead, kuldhamstrid, küülikut, noh, mida nüüd küll väiksemas koguses, ikkagi oleme me sunnitud praegu natukene pidama, aga põhimassina on ikkagi see, et tänapäeval on, on spetsialiseerunud, et firmad ja, ja näiteks me toome igal aastal kaks suurt rekkakoormat erinevas vanuseastmes ja vanuse järgi karpidesse pakitud külmutatud hiiri, rotte ja muud niisugust kraami, kusjuures see maksab palju rohkem kui tükk liha moes. Aga kui seda poe liha proovida ainuüksnes loomadele sööta, siis, siis varsti kõigepealt lõpetaksid sigimise ja siis annaksid otsad ära. Nii et, et selles mõttes kuigi siin kunagi uriseti, et kus on raamatupidajad, laseb vastu niisugust kalli hinna eest mingit iili rott, et poest liha odavam, aga ei, meile ei kõlba ja kuna need spetsialiseerunud majandid Euroopas üks kõikidele Euroopa loomaaedadele sedalaadi kraami kasvatavad, need on nii sajaprotsendiliselt mehhaniseeritud ja, ja arvutipõhiselt, et seal on viinud selle toodangu omahind nii madalaks, et me oleme siin proovinud. Kasvatada ja oleme teinud ettepanekuid siin külameestele, kellel nagu ei ole olnud millega teenida, siis, siis nii ligilähedase hinnaga ei tule ta meil endal välja ega ei tule ka nendel külameestel, nii et ei jää midagi üle. Tuleb leppida sellega, et Saksa firma, kelle põhiliselt farmid on Poolas, valmistavad meile ja toovad siis igal aastal kaks suurt koormat. Millised on need loomad siis Tallinna loomaaias, kelle toitmisega on kõige rohkem tegemist? Noh, seda on raske öelda, et kellega kõige rohkem Ja kellega kõige lihtsamini läbi saab? Noh, ütleme selles mõttes need meie kliimaelukad, kes seal palju vahet ei ole, kas ta nüüd aia sees või aia taga neid on kõige lihtsam toit tamme, siin mingisugused kohalikud Irblased või, või midagi niisugust, et selles mõttes see ei ole probleem. Aga, aga kui on ikkagi natuke eksootilisema elukaga tegemist, siis läheb probleemiks, aga muidugi kui tegu on niukse elukaga, kes oma toiduotsib siuksel viisil, et me seda loomaaias talle teha ei saa, siis tuleb meil endal nende asemel püüda neid toiduobjekte ja ja ütleme, kui meil siin Eestis on suhteliselt lihtne püüda, ütleme seal laulusääsevastseid näiteks, siis siis paiku surusääskede vastsete püüdmiseks Eestis ei ole ja nägu on üks niisugune klassikalisi akvaariumikalade toit, dusid, mis noh, vene ajal, kui väga spetsiaalseid erisöötasid nagu mida praegu kalli hinna eest võib hankida, ei olnud üldse võimalik, siis oli põhiline, mida kasutasid kõik akvaariumipidajaid ja mida ka meie kasutasime niisugune ussikene nagu muda, tupik, kes elab suhteliselt saastunud veega jõgede, muu toas ja kuigi me püüdsime otsida siin Eestist, siis siis noh, nägime kurja vaeva ja lõpuks näppude kuskilt saime siis sellega nagu seda loomaaiandust pidada polnud võimalik ja samas oli suure osa Nõukogude Liidu eriti nurga jaoks oli siis paigaks, kust seda muuda tupikut kõige hõlpsamini sai, oli, olid siis Neevakanalid ja, ja seal oli siis nagu terve suur tootmisharu tekkinud ja otsisime meiegi siis seda. Ja, ja ütleme, niukse suure seltskonna jaoks oli probleemiks ka see, et isegi see meie loomaaiakogus oli suhteliselt väike, siis organiseeriti Ki noh, arvestades ka akvaariumipidajad, huvisid niisugune kauplus, kus me saime müüma hakata nii oma paljunduse akvaariumikalu kui ka siis Leningradist toodud Riiast toodud. Sest ja jälle selle surusääsevastsete jaoks olid Daugava veed heaks paigaks. Ja hiljem läks küll see pood tootmiskoondis looduse haldusesse ja valdusesse, aga aga me andsime ikka oma kontaktid neile üle ja siis oli üks niisugune Nõukogude Liidu ajal. No päris eriline olukord, et meil oleks olnud, ütleme seda noh, mingi niukse turuhinnaga natukene nagu tülikas osta ja ja, ja probleem ka selles, et regulaarselt nagu käes oleks. Ja siis me leidsime kõige paremaks lahenduseks, et, et üheni niukse venna, kes, kes siis seal Neevakanalites selle kogumise ja äriga tegeles. Et me vormistasime siis ühe niisuguse endale tööle, aga kuna nõukogude liidus võis olla tööle vormistatud ainult inimene, kes on Tallinna sissekirjutusega, tuli see ka ära teha, siis ei, see läks, see oli siis me ajasime, tähendab välja noh, juba Karoli Stern oma sidemeid kasutades jõudis nii kaugele, et meil oli ametlik erandina valitsuse luba palgata tööle üks niisugune inimene, kes siis tegelikult elas Leningradis ja siis oligi, tähendab, tema tegeles siis muuhulgas nüüd nii meie Tallinna looduse poe kui muudesse paikadesse ära andmisega. Aga siis on nädal tuli siis dist sealt Leningradis nende muda tublikute hulk tuli siis kauplus, loodus ja, ja, ja seda toodi liinibussidega. Oli siis tol ajal nagu ametlikku Cargobussi ei olnud, aga jällegi oli võimalik siis need kokkulepped vot niiviisi sõlmida ja siis oli alati kaks kasti, siis mida see siis oma palga eest siis meile oli pannud, nii et me saime selle siis bussijaamas kohe otse kätte ja ei pidanud enam kauplus loodusega õiendama ja kokkuvõtteks tuli see meile ühelt poolt odavam ja teiselt poolt siis, et see oma mees Havannas oli nii-öelda oli siis ka kauplus loodusel, kergem sellepärast et, et nad said regulaarselt oma raami kätte, aga kui asi normaalselt toimib, ei juhtu midagi, aga kuna noh, tegemist oli vee-elukatega, keda pidi hoidma enne, kui, kui see saadeti selle ära läks, siis siis oli nii, et see tema, tema interkus, ta siis elas, oli suures osas ka nagu seadistatud, nii et ta siis oma püütud muda tupikute kraami suutis elus pidada. Ja siis ühel hetkel juhtus niisugune asi, et miski tal seal hakkas lekkima, hakkas lekkima ja ta uputas ära all elava korteri laed. Ja nagu Nõukogude Liidu ajal ei olnud ju inimene vastutav, vaid vastutav oli tegelikult jälle asutus siis siis tekkis olukord, kus, kus me pidime vastu, võtame selle eest, et meie töötaja on Leningradis ära rikkunud korteri ja mis neist muda tupikutessey eino tähendab tal sepati läks tookord õhtu. Aga, aga põhimõtteliselt see, see asi kestis nii kaua, kuni tähendab noh, siis oli küll niiviisi, et me pidime pärast seda, kui, kui seal olid mingid noh, läbi kohtu ja siis Tallinna linn oli kuidagi kaasatud välja, siis tehti meile lõpuks selgeks etc. Lõpetatakse see eriluba ära, aga õnneks olid need asjad siis juba nii nii sisse töötanud, et, et looduse poodsai ikka regulaarselt hakkasime nende käest ostma, läks küll kallimaks. Laulusääski näiteks püüdsite ise. No laul sääsevastseid on igalühel väga lihtne püüda, sellepärast. Ühel inimesel, kellel näiteks suvekodu räästa all on veetoober, on kindlasti tähele pannud, et seal sees elab mingisuguseid niukseid putukaid, kes vinka vonka viseldes liiguvad kord veepinnale hingama ja siis jälle jälle allapoole. Ja nii on need märjad Lonsikud ja, ja kohad, kus siis peene kahvaga on võimalik minna ja püüda ja siis siis lastanud akvaariumisse ja siis saavad need kalad või mõned muud elukad, kes siis seal on ja neid kangesti süüa igatsevad, saavad nad kätte. Nende mutukatega on üksjagu tegemist, aga kuidas on selle taimetoiduga, mida loomad söövad, et kuidas. Sa pead seda kraami, seal on, tähendab veel veel vahepeal igasuguseid asju, no näiteks on niisugune asi, et jällegi tänapäeval on spetsialiseerunud patenteeritud retseptidega firmad, kes varustavad ja ja, ja on võimalik kõiki asju, aga, aga, aga vene ajal ei olnud ja ja näiteks selleks, et kasvatada üles kapriis seid faasanitibu. On vaja äärmiselt valgurikast toitu niukses starter toiduna ja jällegi need huvilised on asja välja peilinud, et ja loomaaednikud, et näiteks väga hea toit. Niisuguseks puhuks olid sipelga munad. Aga kanamuna lähed, võtad pesast, onju ja Kerge korjata, aga mida sa nende sipelgamunadega teed, et keerad kivi kummuli siis nad seal kuskil all või on rohumätta sees. Aga kuna sipelgad osavad ja, ja usinad töömehed siis, siis ilmselt juba see on tõenäoliselt niisugune rahvatarkus, mis juba ürgajast saadik oli, kui, kui inimene ise eelistas muudoid muuhulgas sedalaadi toitu. Ja, ja see teadmine ja oskus on siis läbi aastatuhandete kandunud siiamaani. Et kui nüüd siis see kivi pealt ära võeti või mätas puruks tehti ja need sipelga munad sattusid päikse kätte, siis, siis sipelgad hakkasid neid kohe uuesti ära peitma. Ja siis oli võimalik neid nii-ütelda alt vedada, et kui siis pandi sinna lähedale kusagile näiteks puukoore kui mingi niisugune asi, kuhu päike peale ei paistnud, et, et see oli sipelgatele instinktiivselt selge, et päikse käest peab kohe kiiresti ära saama siis laiali pillatud ja, ja osaliselt ka siis seal mätta sees laiali olevat sipelga munad tassisid sipelgad ise sinna puukoore alla, nii ilusasti, et sealt võis nad väikse pintsliga siis kokku korjata ja ja ei olnud enam mingisugune probleem. Täiesti geniaalne lahendus, eks. Jah, lihtsuses peitubki geniaalsus ja, ja. Oskused on meie lähematel sugulastel šimpansidelt ja mingil määral seda seda nõksu ära kasutada võtavad, mistõttu ma nagu seda arvangi, et see on, see on üks ürgsemaid oskusi inimkonnal on ja mida tavalisele inimesele enam vaja ei lähe, aga, aga loomaaednikele, eriti eriti vene ajal, kui peenemad ja kallimad asjad kättesaadavad ei olnud, siis, siis oli see päästeventiil, mis lasi meil kasvatada kapriissed, vaenlane, tibusid, keda, keda muidu ilmselt poleks suutnud üles kasvatada. Ühesõnaga, pea pidi pidevalt lõikama. X leiutamine kogu aeg käis ja, ja nüüd muidugi, taimede juurde jõudes on seal sama asi, et, et meil on pool aastat talve, aga aga suur osa elukaid ju on niisukesi, kes, kes on pärit sealt, kus tallu pole ja rääkimata sellest, et, et jällegi need puuliigid ja, ja rohttaimed on hoopis teised. Aga noh, eks loomaaednikud õnneks tänapäeval on interneti kaudu Operatiivne see kogemuste vahetamine, aga loomaaednikud on üksteisega heas läbisaamises üleilmselt olnud ju kogu aeg ja informatsiooni saab liigutada ja, ja on siis nagu selgeks saanud, missugused ütleme, asendusliigid, parasvöötmest on, on, on kasutatavad ja siis tulebki kasvatada teatud asendustaimi, endal talvel kasvuhoones. Et saada sööte poolt neid meie põhikollektsiooni elukaid ja teiselt poolt ka üksjagu siin saate alguses üles loetud igasuguseid sööda putukaid. Need on ka üsna kapriissed, ega need nüüd ka igasugust asja ei, ei ja kellele on vaja, et ilmtingimata oleks roosõielised, mida nad söövad, kellel on mõni muu kriteerium. Küll inimene, Annika, leplik. Inimene on esiteks segatoiduline ja selle tõttu noh, väga laia diapasooniga niisugune ökoloogiliselt plastiline elukas, aga need, kes on, on kitsa spetsialiseerumisega, nendega on, on asi keerulisem, aga ega inimene päris kõiki asju ka näost alla ajada. Seda kindlasti, aga see, mis me oleme mitmetes saadetes kuulnud ja mis puudutas just kadunud riigikorraaegseid perioode, kus teil oli suur köök, kus keedeti kompott ja igasuguseid selliseid asju, sest et poest polnud saada troopilisi puuvilju, ütleme sellega, on tänapäeval lihtsam. Noh, sellega on, on muidugi lihtsam ja mitte ainult troopilisi puuvilju, tähendab ega puuvilju ei olnud üldse talvel lihtne saada ja, ja, ja see niisugune noh, moosi võis veel saada. Aga, aga see niisugune kallerdunud suhkruga moosisin loomadele ka süüa. Ei, kui me tahtsime kõige tavalisemaid marju nii, no ütleme jõhvikas seisab ilma, et tal oleks vaja midagi erilist teha vanad vee peale ja ja seisab, aga aga muid marju tuligi kompotina säilitada, sellepärast et, et loomale tuli ta ikkagi noh, vähemasti siis kompotti Mariana anda, aga mitte muul viisil ja ehedal kujundada ei olnud võimalik tol ajal kuskilt saada. Siin saate alguses kõlas, et teie poole on pöördutud, et oi, meil on nii ja nii palju toitu rikki läinud, andke loomadele ja kuidas te olete siis sellele reageerinud, aga nüüd, mis puudutab puuvilju, kui need on kergelt riknenud, kas neid ka ei sünni anda? Ongi see, et näiteks väga paljud lääne kolleegid saavad hästi ökonoomselt oma loomi toita, sest nad saavad tasuta suured mõtest nendest kaubanduskeskustest saavad, saavad puuvilja ja meil alguses võtsime endale nagu nagu teadmiseks, et ohoo, et, et niisugune võimalus on ka. Aga see asi lõppes meil suhteliselt kiiresti ära, sest et kui me hakkasime asju lähemalt vaatama, siis selgus, et Nendes rikastes maades anti ära selles kvaliteedis puuvilja, mis meil on veel täie auruga inimeste jaoks müügil. Ja see, mida, mida nüüd meie kaubanduskeskused on, on valmis niiviisi tasuta andma. No see on juba peaaegu sõnnik enne seda, kui me loomale seda anname ja ja seal ainuüksnes, ütleme, see sorteerimine ja nende pahaks läinud osade äralõikamine läks kallimaks kui osta normaalselt puuvilja ja selle tõttu meie lõpetasime selle asja ära, aga samas kadedusega võib vaadata Saksamaal või, või kusagil teistes rikkamates riikides, kus siis tuuakse neile just et niisugune kraam, mida peaaegu polegi vaja sorteerida, mis on peaaegu sajaprotsendiliselt sajaprotsendiliselt veel kõlblik see sisend lihvida, sööks isegi jah. Nii et selles mõttes see, see väike sorteerimine, mis neil seal vajalik on, selle asja lahendamine on, on, on kerge. Aga aga meie lõpetasime ära jah, sellepärast et me ei ja, ja samas on, noh, eks meilegi. Loomad oli väga kummaliselt. Toome iga päev praktiliselt kolm korda nädalas, ma toome paar-kolm autokoormat oksi sest loomad söövad puukoort ja võrseid ja sealjuures on ka tarvis okaspuid ja niiviisi ja, ja siis on rõõm, et, et kui jõulupuudest jääb osa müümata ja nad on talvel seisavad suhteliselt hästi, siis on meil natuke aega, on, on elementidel pidu ja ja niiviisi, aga siis on ka nagu olnud neid inimesi, kes, kes siis üritavad meile tuua nisukesi. Et kui, kui juba põrutad vastu maad, siis ei ole ühtegi okas ta enam küljes ja siis nad on väga tigedad, miks meie nende käest ei võta. Siin kunagi üks mees jättis oma järelkäru isegi loomaaeda, et, et kui teil pole kuskil hoida, siis võtke sealt, aga kui me siin vaatasime, siis selgus, et seal ei olnud midagi, mis oleks, oleks sööta sündinud, need, selles mõttes pakutakse ka taimset toitu niisugust, mida ei sünni anda. Kas inimesed on üsna aktiivsed niisugust loomatoitu tooma vä? Inimesed noh emotsionaalselt tahavad noh, toita see on teinekord probleem või külastajatega, et nad kipuvad andma seda, mis, mis loomadel pole ja sellepärast ongi ka keelatud see asist pärast loomade ravimine läheb kallimaks ja keerulisemaks ja tihti võib juhtuda, et on ka kuigi inimese jaoks kõlblik toit aga igale elukale ei kõlba ja kas nad on loomaaias harjunud sellega, et nad usaldavad inimest, kes neile toidu annab, tuuakse, teadlikult kõlbulikku tuuakse ja siis ongi jälle, see tähendab et tihti on nii, et kui kui seda kraami on palju, siis on teda palju kõigil. Ja päris piiritu ei ole see, mis me suudame ära tasuta need tänavu on suure õunauputus ja me ei saa ainult õuntega loomi toita, sest see rikuks nende tervise ära. Kes teil põhilised õunasööjad on, oi, palju andmeid. Alates elementidest ja nina sarlikutesti lõpetas pisikeste hiire suurust ja ka putukatega. Et selles mõttes sööjaid on, aga, aga mis, mis liig see liig ja kui, siis noh, siin millalgi sõprade selts andis märku, et krib loomadele õunu tuua. Siis hakati tooma ja kui meil oli jagu käes, et me enam säilitamise võimalusi ei ole, erid ja eriti alla kukkunud õun on niisugune, mis ei ise eile jälle on see, et seda mäda õuna ei saa loomadele anda, siis on inimesed väga tigedad, eks ole, nemad tulevad ja toovad ja annavad. Ta ja, ja te ei võta, no ei ole võimalik lõpmatult hulgale. Aga räägime neist säilitamistingimustest natuke, mul silme ette tulevad mingid hiiglaslikud külmikud ja tohutud safrid ja nii edasi ja nii edasi, et kuidas teil selle säilitamisega lood on? Küll mõtlen, on muidugi teema, et neid võiks veelgi enam olla, sest näiteks kas või lihaga on niiviisi, et kui me saame, saame odavamalt, siis me paneme oma külmikut täis ja, ja, ja paraku on elu on näidanud, et näiteks kõige raskem aeg on paar esimest aasta kuud, sellepärast et et siis, kui Euroopa statistika jaoks fikseeritakse loomade seis, siis pärast juba kuskil märtsis hakkab väga palju kergem olema liha saada, sest et see veebruari seisuga on, on igasuguste abirahade jaoks loomade hulk fikseeritud ja pärast inimesed nagu hõlpsamini on valmis neid lihaks andma. Aga tegelikult, kui ma ütlesin, et peaks veelgi enam olema, siis on näiteks on ju väga palju niisugusi elukaid eriti ahvide hulgas, kes, kes on lehetoidulised ja kellel aastaringselt peab olema võimalik värskeid lehti anda, mis tähendab seda, et kuivatatud vihad, mida võib julgelt andasin sõralistele ja kabealistele seal enam ei aita ja, ja see tähendab seda suuremas koguses tuleks erinevaid taimeoksi koos lehtedega külmutada ja siis sügavkülmast regulaarselt toita. Ja no kuna meie võimalused on suhteliselt piiratud, siis me oleme vältinud sedalaadi liike, et lihtsalt me ei tule toime. Mingil määral, Me külmutame praegu ka, et, et päris ilma nisukesed sõdatame, ei saa, aga siis kui me, kui me tahaks pidada mingeid niukseid, languure ja muud niuksed seltskonda, siis, siis me lihtsalt peaks palju rohkem olema, seda rääkimata muidugi sellest, et me juba ka et vähem püüame otsida oma kollektsiooni neid elukaid, kes ei ole väga soojalembesed, väga soojalembeseid ja, ja õnneks on muidugi niiviisi, et osa neid elukaid, kes on ekspositsioonis, ütleme, niuksed, igasugused põnevad raagritsikad ja ja nii edasi. Et noh, neid tuleb nii palju juurde, et me saame osaliselt kasutada seda ära, et me ka ekspositsioonis olevaid elukaid saamised näiteks kõik need väikesed ta Lõuna-Ameerika laienenud ahvid ja, ja troopilised, et linnud ja need kõik tegelikult vajavad väga suurel hulgal putukaid, mida talvel ja noh, ega neid suvelgi katsu kärbseid püüda, et ikkagi suurem efekt on, kui neid neid kõiki ise kasvatada. Nii et loomaaiarestoran töötab täistuuridel. Jah, selles mõttes küll ja kui noh, loomaaia külastajad satuvad nägema seda, kui kui nendele samadele väikestele ahvidele ja muudele niisugustele pannakse toit välja, siis see on niisugune tõeline sexermi, mis väliselt alla peenematel restoranidele, kuigi ütleme töödeldud on neid vähem. Selles mõttes on jah, see palju suurem mitmekesisus nendes soovides kui, kui inimgurmaanide hulgas ja mõnikord tuleb ka pettust teha, sinna, mitte vene ajal oli, oli probleemiks. Kui meile ükskord toodi vere mehed saatsid raadiogrammi, et, et neile on tormiga kuskil Aafrika rannikul tulnud lendkoer laeva peale. Praeguse aja inimestele ajaks õuduse. Kuna kõik on kuulnud ja televiisorist näinud, et ebola puhangu puhul niisugusteks reservuaar peremeesteks ongi just lendkoerad ja, ja muud niisugused taimtoidulised. Käsitiivalised oli siis radiogramm tulnud Tallinna sadamasse, et kas loomaaed on huvitatud ja kui on huvitatud, siis endale söögiks anname. No meremeestel oli, oli valik suurem, neil kompoti jätkus ja, ja nad tõid selle, selle eluka siis ilusasti Tallinnasse. Võib-olla kahe sõnaga, kuidas ta välja näeb? No ta on nagu nahkhiir, aga niisugune suur, et ütleme, see oli niisugune väikse kassi suurune, aga neid on ka väikese õue koerasuurusi olemas. Ja nad on taimtoidulised, erinevalt meie nahkhiirtest, kes, kes on, on putuktoidulised ja siis oligi nii, et kuna ta tahtis kogu aeg saada puuvilja ja, ja kompotti hoolimata sellest, et meiega proovis neid teha, ikkagi jäi vahest puudu ja sõber muud ei tahtnud kuidagi vastu võtta ja siis tüdrukud mõtlesid välja, hakkasid kartuleid keetma kompotivedelikus ja ja sellega siis suutsid tal nagu alt vedada ja, ja sundisid ta ennast elus hoidma sellega, et kui ei olnud kompotti, siis läkski kompotivedelikus keedetud aedvili. Ja hiljem oli siis nii, et mingil kombel oli siis Riia loomaaeda sattunud võib-olla samal viisil teine eksemplar, kes oli teisest soost ja siis me viisime omal sinna ja need on seal järglasi saanud. Ma ei ole nüüd ammu selle mõttega vaadanud, et kas, kas ta, nende suguvõsa seal edasi veel tuleb või on seesugused otsa saanud, aga, aga niisugusel kummalisel viisil siis Lääne-Aafrika rannikul Nõukogude Liidu kalalaevastik jaga kaubalaevastik toimetas üsna tihti oli siis tormiga merele kantud ja siis ainsa nihukese päästerõngana nägi seda laeva ja pool väsinuna sinna potsatas ja siis meremehed Ta meile kohale toimetasid. Alati tuleb leiutada, kui on mõni mõni uus elukas, siis, siis peab hakkama mõtlema, millega teda toita, aga muidugi tänapäeval on, asjad lähevad palju kergemaks, sellepärast olgu küll, et suhteliselt kalli hinna eest. Aga maailma loomaaianduse jaoks on spetsiaalsed firmad tootmas patenteeritud söödalisandeid ja, ja spetssöötasid ja, ja selles mõttes on oma aiapidamine läinud oluliselt kergemaks, ta enam ei pea nii palju ise leiutama, leiuta, palju seal leiutatud tulemus on ikkagi kehvem kui, kui teaduslaborite poolt, et väljatöötatud täiuslikud balansseeritud retseptid, mis võimaldavad ja selles mõttes on ikkagi täitsa imet leiutatud ja toodetakse, et on näiteks olemas niisugused batoonikese, mida madu hakkab neelama nagu, nagu elus eluslooma, sest et sealsed lõhnad ja asjad tagavad selle, et ei hakka kõhklemagi selle, kas elukas, kes muidu surnud saaki üldse ei söö, niiet et tänapäeva teaduse ja tehnoloogia võimaldab, võimaldab palju asju ja, ja nooremad inimesed ei kujutagi ette missugustes tingimustes ja missuguse leidlikkusega oli vaja loomaaia loomi hinges pidada. Hantsel nõukogude ajal? Ja maol ja teistel elukatel pole õrna aimugi, et tegelikult on neid ninapidi veetud, vaid ütlevad aitäh ja söövad kõhu täis. Noh, nende jaoks on põhiline, et nad saavad kätte kõik need toitained, mis neil vajalikud on, mis tahes viisil nad seda ei, ei manustada. Selline oli siis tänane saade teemal, mida loomad loomaaias söövad. Stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna ning Maris Tombak Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loomi.
