Looduse aabitsa metsalindude häälte kolmas lehekülg valik okasmetsades elunevate lindude hääli ja instrumentaalmuusikat. Ajasignaali lindistajatele lindi käivitamiseks annab kägu kolmekukkumisega. Neli kirju, kuuega rähni kõik okas ja segametsade linnud, ehk küll mõni neist ka majade juurde ja üks isegi talvisele lindude toidulauale tikub. Roni jalg, tugev saba ja vägev nokk teevad neist tõelised metsapuussepad. Kõige tavalisem kõikidest metsas kohatavatest trahvidest on suur-kirjurähn. Metsavaikuses on hästi kuulda trummeldamine mõnel kuivanud puuoksal või nagu nüüd pesakastil, lühikesed järsud valangud. Suur-kirjurähni kutse häälitsus kõlab nõnda. Suur-kirjurähn on naabritega piiri tülis. Ja suur-kirjurähni pesapoegade kisa, mis kuuldub hommikust õhtuni metsas mitmesaja meetri taha juunikuu alguspoolel ja valjeneb sedamööda, kuidas pojad pesas kasvavad. Valgeselg-kirjurähn suur-kirjurähni võrreldes väga haruldane lind, aga elu viisidelt muidu talle sarnane. Valgeselg-kirjurähni trummeldamine kõlab pikemalt kui suur-kirjurähni. Valgeselg-kirjurähni häälitsus on samuti väga sarnane suur-kirjurähni kutsele kuid terav kõrv tabab ära ta hääle mahedama värvingu. Väike-kirjurähn väiksem kui tema teised sugulased eristub nendest hääle poolest hästi. Väike-kirjurähni trummeldusi. Ja häälitsusi, mis vähem karused kui suur-kirjurähni omad. Kolmvarvas rähn kuulub teise perekonda, aga samasse keskkonda tan varjukate kuusemetsade haruldane lind. Kolmvarvas rähni trummeldus on pikkuselt umbes sama mees suur-kirjurähni. Aga näib nagu olevat tihedam. Nüüd üksikud häälitsused nagu rähni likka. Ja pesapoegade kisa isesuguse värvinguga, kui teiste rähniliikidega võrrelda. Metsas rahne vaadeldes tuleb juhinduda rahvatarkusest, oma silm on kuningas, sest kõrv võib petta. Üks rähn trummeldab natukene nii, teine natukene naa, aga muidu peaaegu nii. Ent järgneva häälitsuse puhul võib küll metsas usaldada kõrva. Kisendab mansa. See kisa nantsakule väga iseloomulik. Mäntsak on paigalind ja hulkuja suuremates okasmetsades võigus suuri okasmetsi pole seal vähemalt okas puudukades. Sügisel tuleb mänsak Sarapikesse pähklitega maiustama. Pähkli mantsak jagab elupaika pask nääriga. Ent kui mänsak sügiseti Sarapikesse hoidub, siis pasknäär tema käib tammedest talveks tõrusid korjamas. Talvel nähakse pask nääriga toidulaudadel, kuhu mäntsakeidule pasknäärikisa rämedam, kui mänsaku kisa. Puutub pasknäärilaulusse, siis on see üks meie tähelepanuväärsemaid, sest pasknäär valdab meisterlikult jäljendamise kunsti. Kuulake Basneri laulu ja ärge laske ennast temast metsas alt vedada.
