Kui eelmised seitse looduse aabitsasaadet olid pühendatud okkad segametsade lindudele siis tänased saateminutid kuuluvat neile tiivulistele, kes elavad avamaadega piirnevate niiskemates metsades. Niisuguseid metsi on meie maal palju ja nende elanike seas leidub hästituntud linde. Te kuulete täna siniraagu kaht röövlindu hiireviu ja herilase Vjõud. Edasi kurvitsialistest metskurvits, sätmets, tildrit ja vihitajat. Arvulistest üht sagedast külalist läbirändeaegadel põhja vinti. Alustagem siis. Metsadega piirnevate avamaade üks silmatorkavamad linde on siniraag. Eksootiline sinipruuni sulekuub, tõmbab endale tähelepanu ja sellepärast kutsuti teda ennemalt ka Saksamaa vareseks. Kunagi meie maapildis väga tavaline lind on ta nüüd üpris haruldaseks jäänud. Siniraag häält kuuldub tavaliselt küljelt küljele viskleval mängulennul. Ja see hääl on kare ning ragiseb. Sinirao pojad puuõõnde peidetud pesas. Kui siniraag, kelle häälitsusi just kuulsite metsadega piirnevate avamaade haruldane asukas siis hiireviu seevastu on üpris tavaline lind. Hiireviu vinguv, hüüdon hästi määratav. Aga seda aimab meisterlikult järelega pasknäär. Sellepärast tuleks kontrollida, kas vinguja ikka on hiireviu. Muidugi, kui seda üldse oluliseks peetakse. Kuulake hiireviu häälitsusi. Herilaseveod kohtame harvemini kui hiirewiuut. Tema hääl on kõrgem ja kiunuva. Nüüd kuulete herilaseviu hüüdu ja seejärel häire kisa. Nõnda vinguvad metsaservade lagendike röövlinnud hiireviu ja herilaseviu. Järgnev krooksoja on paljudele tuttav kevade suveõhtutest mil ta väärikal lennul üle metsalatvade sõuab. See on metskurvits ehk näpp, kes alustab meil lendu aprillis ja lendab mõnikord veel juuli öödelgi. Te kuulsite metskurvitsa lendu, kevade õhtus. Mets, tildri mängulaul on sootuks teistsuguse kõla värvinguga. Kostab aprilli ning maipäevadel niisketes metsaosades, kus linnu elupaik kaugele tuues metsa palju elu ja liikumist. Need olid siis mets, tildri hääled. Kui mets tilder on niiskete metsade elanik, siis vihitaja on alati seotud jõgede, ojade või metsa läbivate kraavide kallastega. Teda on hõlpus hääle järgi ratta aprillis ja mais mängu ajal. See hääl kuulub ikka vee äärde. See oli vihitaja kevadise metsa jõe ääres. Järgnev rüüttimine on laululinnu ja nimelt põhjavindi hääl põhja vinte vahel harva ka meie maale pesa. Aga siis küll kaugele eemale majadest. Tavaliselt kuuleme põhja Vente aprillis ja maikuu alguses, kui nad üheskoos mets ventidega põhja poole rändavad. Heliülesvõtte põhjavindi väga tüüpilise häälitsusega on tehtud 1980. aasta kevadel Lapi looduskaitsealal Koola poolsaarel, kus põhjavindi päris kodu.
