Me kuulame täna linnuhäälte valikut öistest metsadest. Need on kullide ehk kakkude hääled, millest täna kuulate kassikaku Urali kakukarva, sealt kaku värbkaku ja kõrvu kratsu kõige põhilisemaid häälitsusi. Kakud on hämariku ja öölinnud ja hääled etendavad nende omavahelisel suhtlemisel ülisuurt osa. Sellepärast on kakkudel palju mitmesuguseid hääli, mida üldiselt väga halvasti tuntakse ja vähe seletada mõistetakse. Nende häälte tundmaõppimine on aga väga aeganõudev ja vaevarikas. Järgnev valik võimaldab aga pimeduses hüüdjat põhiliselt kevadisel ajal küllaltki suure tõenäosusega õigesti nimetada. Kuulakem siis kuidas kõlavad metsades elutsevat öökullide hõiked lindistada soovijaile aja signaal Käolt. Loetledes öökulle kakkusid, meenub kõigepealt suurim nendest kassikakk. Kassikakk on üsna haruldane lind. Ta häält hakkab kuulduma tavaliselt veebruariõhtutel ja varastel hommikutundidel. Ja see kõlab siis nõnda. See oli kassikaku territooriumihüüd. Kui satute suvel kassikakupesa juurde, võite kuulda häält, mis meenutaks nagu saatanliku naeru. See naer on põhjustatud siis teist jaan, erutatud isaslinnuhäire häälitsus. Need olid kassikaku häälitsused. Kassikakku segatakse väga sageli ära teise suure kaku Urali kakuga. Nende hääled on tõesti väga sarnased ja nad asustavad ka sageli üheilmelisi maastikke. Urali kaku territooriumihüüd ei ole aga kahesilbiline nagu kassikakul vaid koosneb hoopiski kahest osast. Kuulake ja pange tähele. Urali kaku kevadlaulu kuulsite juba saate alguses. Olgu siis siinkohal seesama helipilt veel kord. Kolmas metsade öökull, karvasjalg, kak, tema on samuti veebruariööde laulik. Karva, sealt kaku kevadlaul mõnikord kuulda veel juunikuuski on lihtne meeles pidada. Ei maksa ka väga üllatuda, kui kuulata seda vaikset tuututamist südapäeval sest mõnikord meeldib talle ka päeval laulda. Nõnda tutvutas karvasjalg kak oma kevadlaulu. Meie kõige väiksem öökull on värbkakk, varblasest veidike suurem röövlind. Kõigepealt värbkakuvilede rida õhtuvaikuses, lisaks siis veel mõned sügisesed hääled. Ja et värbkakuvilet ka sageli hommikutundidel kõlavad, siis kuulame neid siinkohal veel kord. Ainult et nüüd, kui hommikuse metsa pildi ühte osa Nõnda vilistab metsades tilluke värbkakk nüüd veel ühe metsalembesed öökulli kõrvukratsu hääli. Kõrvu kratson, õieti metsatukad ning servade niga kalmistute ja rabaservade lind, kes meelsasti ka kultuurmaastike asustab tema häälitsustest järgmise sisuga isaslinnu hüüdemaslinnu hüüd veel isandat laulmas, nüüd koosemandaga ja lõpuks emaslinnuhäire häälitsusi.
