Kaardistati olukord, kus keskkonnatasud kasvaksid eeloleva 10 aasta jooksul kolm protsenti aastas ning teine stsenaarium, kus aastas 25 protsendilist keskkonnatasude tõusu uuring näitas, et 25 protsendilise tasu tõusu korral põlevkivitööstused loobuksid edasistest investeeringutest, kinnitas Praxise analüütik Mari rell. Ei väljenduks kasumite vähenemise ning siit me võime edasi mõelda, et kas nad oleksid siis teinud neid planeeritud investeeringuid, mida me siin, et ilmselt mitte, et see oleks piiranud nende investeeringu tegemise võim tõenäosust. Mis juhtub võtetega siis, kui see kasv on ainult konverents? Del poolitab tegelikult riik, et tema ei taha sekkuda, et las tööstus areneb nii nagu areneb. Ja kui meil on eesmärk ikkagi põlevkiviõlitootmist arendada põlevkivi võimalikult efektiivselt ja kõrge lisandväärtusega kasutada siis tegelikult see eesmärk ei oleks toetatud. Keskkonnaministeerium pakkus väljatasu tõusu kolmest kuni 10 protsendini, ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Valitsus tahab tasumäärade tõusu ära otsustada selle aasta lõpuks. Näiteks 2015. aastal maksab kaevanda Eesti riigile põlevkivi tonni pealt maksma umbes kolm eurot. Ja sellest kujunes selline tasakaalu stsenaarium, mille sisuks on siis kõikide tasude aastane kasv kokku vahemikus kolm kuni 10 protsenti praegu on vahemikus kolm kuni 10 protsenti ja miks me ei räägi konkreetselt, ma ei tea, kas neljast protsendist kuuest protsendist, viiest protsendist või kaheksast protsendist on ikkagi põhjusel, et nii-öelda teise poole või tööstuse esindajad on kõik need võimalikud mõju numbrid üsna värskelt kätte saanud ja, ja kokkuvõttes tulemus, millega valitsusse minna, peab ikkagi saama läbi räägitud, nii et seda päris lõplikku ja ühte numbrit on tänasel kuupäeval veidi ennatlik öelda. Milline on aga Eestimaavarade ühingu juhatuse liikme Mihkel Puki seisukoht? Kolm kuni 10 protsenti tõusu on väga suur, vahemik on, et usutavasti statistilist keskmist vaatama, et siis see kuskile sinna kuue-seitsme protsendi juurde tõenäoliselt läheb kui niisuguseid prognooside püüda, aga, aga ma arvan, et nende tasude määra tõstmine et iseenesest ja see initsiatiiv ja suund, see on väga õige suund. See tegelikult paneb ettevõtjaid mõtlema selle peale, kuidas efektiivsemalt toimetada, kuidas vähem ladustada, kuidas vähem keskkonna saastada. Loomulikult see asetab surveolukorda, aga, aga mõnes mõttes see ju ka nagu asja mõte on.
