Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid meelistele küsimustele. Kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere hea raadio, kahe kuulaja, alanud on saade puust ja punaseks ja nagu ikka, keskendume sel hooajal ühele laiemale teemale ja selles teemas sisaldunud viimastele olulisematele uuringutele uudistele ning täna on selleks saate peateemaks selleks valdkonnaks, millest me siis räägime. Maateadus eesti keeles ehk siis geograafia ja nendel teemadel, mis geograafiavaldkonnas viimasel ajal üles kerkinud viinud on siin raadio kahes rääkimas, Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Jaan Pärn ja Madis Aesma. Tere, Jaan. Tere. Jaan, mis seal üldse praegusel hetkel geograafias. Kui sa nüüd kohe niimoodi puusalt tulistada, on sellised kõige olulisemad uurimissuunad. Neid on mitu, mõtleme rakenduslikult, üha enam kasutatakse gyalifo süsteem ehk siis üha keerulisemaid arvuti võimalusi, kuidas, kuidas uurida kaarte ja, ja üldse ruumilisi andmeid. Teine teema kindlasti minnakse üha üha rohkem sellistele sellistele molekulaarja geneetilistele suundadele, et nende protsesside protsesside sisse minna päriselt. Võib tunduda natukene selline kummaline küsimus, aga tegelikult geograafia on ju nendest teadustest, mis meil praegu siin 21. sajandil noh, nii-öelda käibel ja järel on üks kõige vanemaid, eks ole, samas samas kui kauaks meil veel seda maad nii-öelda uurida jätkub. Ja praegu paistab, et tööotsa küll kuidagi ei ole õppevas, et noh, ütleme sellised kergemad ja käegakatsutavad teemad on, on võib-olla uuritud, kuigi ka mitte päris päris läbi, sest et noh nagu ma ütlesin, uusi meetodeid, lähenemisi ja võimalusi, tuleb muudkui juurde. Aga, aga muidugi on ka palju lihtsalt, mida, mida siiani ei olnud isegi isegi võimalik. Uurida esimene uudis, millest tänases saates rääkima hakkame, viib meid päris kaugele siitsamast kodusest Eestist, täpsemalt siis lõunapoolkerale ja lõunamandrile, ehk siis Antarktika juurde ja tegemist on siis mandriga, mis on põhimõtteliselt hästi külm, elutu, väga tuuline ja väga kõrge kõrb. Ja suur osa sellest Antarktikast, no praktiliselt kõik tegelikult on siis kaetud jääga ja Antarktika ümbritsev kate jääkilp on paljuski olnud selliseks teemaks, mis siis tekitab muret keskkonnaaktivistidele keskkonnateadlastele. Murekohaks on siis peamiselt selle sulamine kardetakse siin aeg-ajalt, et ta sulab ikkagi liiga kiiresti, maailmamere tase võib sellest johtuvalt tõusta ja nii edasi ja nii edasi. Ja üldiselt need uudised, mis Antarktika jääkilbist kõigepealt ongi siis selleteemalised, et see just nagu sulab liiga kiiresti. Nüüd aga novembri lõpus tuli üks uuring ja selle uuringu järgi, mida siis on vahendanud Science Daily. Selle uuringu järgi selgus, et Antarktika kilp see merejää on, siis mitte ainult laieneb ja kasvab sinna põhja poole vaid ta on ka paksem, kui siiamaani on arvatud ja teadlased ei olegi päris kindlad, miks see asi nüüd niimoodi on, et Antarktika jää kahanemise asemel hoopis kasvab. Jah, see on nendest tänastest uudistest, ma ütleksin, kõige kõige värskem selles mõttes, et selle kohta ei ole isegi sellist klassikalist teadusartiklit veel avaldatud. Et ongi, ütleme, esimesed esimesed mõõtmis andmed ja need on tõesti väga huvitavad. See, et, et veel ei ole nagu paigas täpselt, neid põhjus ei tähenda, et teadlased ei omaks nagu mingisugust arusaama või vähemalt arvamust selle kohta, et mis põhjuseks võib olla. Ja põhjusi on lihtsalt tõenäoliselt mitu ja nad mõjuvad üksteisega ütleme siis seoses üks loogiline protsess, mis, mis lihtsalt kliima või ütleme ookeani soojenemisega seostub või sellest tuleneb, on, et suurenevad sademed. Ja see jällegi, kui mõelda jääle, mis see teeb siis see ilmselgelt mida rohkem sademeid, seda rohkem tekib ja seda paksemaks jää muutub. Et see on esimene selline mehhanism, mis kindlasti seal mõjub, tähendab meil ühesõnaga sajab, sajab lõuna poolkeral rohkem kui varem. Jah, sajab, sajab rohkem ja et seda noh, võib-olla siiamaani ei osatud kohe niimoodi arvestada, et kuidas otseselt jääle mõjub. Aga, aga paistab, et, et see on, on selline selline loogiline protsess seal toimumas. Jaan, kas iseenesest on hea uudis, kui me nüüd päris niimoodi võtame, paneme miinused ja plussid kokku, kas iseenesest on hea uudis, et Antarktika jääkilp mitte ei sulavaid, hoopis pakseneb või on see ka mingisuguseid selliseid negatiivseid kõrvalmõjusid, mida me noh, selles sulamise pärast muretsemisest tegelikult ei oskagi teada? Noh, kõik, mis, mis on looduslik looduses iseenesest ei ole midagi head ega halba. Kui see on jah, sellises sellises looduse tempos loomulikus tempos, siis kohe otseselt ei oska küll midagi halba sellega sellega noh, seda, kui kiiresti ta nüüd pakseneb, seda, eks ole, alles uuritakse. Kui seal just mingit järjekordset katastroofilist muutust ei ole, siis, siis selles iseenesest ei pruugi midagi halba olla. Ühesõnaga, see, mis tegelikult ikkagi Antarktika jääkilbiga toimub, see on nagu selline. No kas võib öelda inimestest sõltumatu protsessis ikkagi või kui palju meie saame seda süsteemi seal üldse nässu keerata? Kui selle põhjuseks on ikkagi sademete suurenemine, siis selles tõenäoliselt inimese käsi ikkagi mängus on. Meie, ühesõnaga tekitame neid sademeid juurde, kuidas soojendades Rockeri rohkem aurutades sealt. Välja aga siis on ju selline paradoks, et kui me ühest küljest nagu soojendame maailma märtsis, teisest küljest Antarktika jää kasvab, eks ole, läbi sademete kas see, kui seda jääd juurde tuleb, siis omakorda ookeani jälle nagu ei jahuta. Jah, see, see peaks küll olema selline selline tasakaalustav efekt seal nii et loodus ise siis just nagu nagu balantseerib ikkagi kõike, nii palju, kui ta jõuab. Jah, elutul loodusel on, on komme jah, üldiselt alustada, ehk siis rohkem on, on selliseid, mida kutsutakse negatiivseks tagasisideks, ehk siis et mida kusagilt, et mida rohkem ära võetakse, siis siis samal ajal seda kusagile mujale jällegi jällegi tekib rohkem ja ja siis, et on nagu, nagu selline. Selline tasakaalustav mõju. Noh, tasub lihtsalt loota siis seda, et inimese jõud mingil hetkel nii võimsaks ei muutu, et täiesti lõplikult suudaks ikkagi eluta looduse balansile peale hakata, sellepärast et elusloodusest mitmel vormil me oleme juba ikkagi jagu saanud läbi erinevate liikidega tahes, enam olemas ei ole, tänu inimesele jah, siin raadio kahes saates puust ja punaseks on täna teemaks maateadus ja stuudios on Tartu Ülikooli mahvi osakonna teadur Jaan Pärn ning Madis Aesma. Jätkame hetke pärast. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks läbivaks teemaks on geograafia ehk maateadusi ja stuudios on Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Jaan Pärn ning Madis Aesma järgmise teemaga tegelikult Lähme sarnasesse kohta, kust me tänast saadet alustasime, nimelt siis ookeanide juurde. Aga kui avateemas tõdesime, siis seda, et Antarktika jääkilp on teadlastele teatavaks ministeeriumiks võidetav konvesteerimina paksem ja kaugeleulatuvama, kui nüüd vahepeal. Ta andis kasvanud siis järgmine teema on vaieldamatult ikkagi noh, ma arvan, ainult üheselt murettekitav. Nimelt siis, kui vahepealsetest uuringutest järeldus asi, et prügi, mida inimesed on siis maailma meresse ookeanides tootnud see prügi on kadumas, siis nüüd uued uuringud on selle prügi kadumise ümber lükanud. Selgub siis selline hirmus tõsiasi, et maailma ookeanides on umbes 10 korda rohkem plastikut, kui siis nüüd alles hiljuti arvati 10 korda rohkem. See on ikkagi päris suur number, jaan. Ei see on täiesti kohutav, arvestades, kui suur ookean Kus kohas peamine prügi üleüldse sisaldab, kuskohast seda kõige rohkem leiab, no arvata võib, et kõige suuremates ookeanides sinna selle hoovused kokku kannavad. Üks üks koht on jah, mida on täheldatud, et ütleme, maailmamerede keskel eriti just vaikse ookeani keskel on siis selline hoovuste keeris kuhu, kuhu kokku hoovused koonduvad ja, ja seal on siis ka ka täheldatud, et selle keerise sees on ka palju-palju plastikut. Aga noh, teine koht loomulikult kus on palju prügi, kes on seal, kus seda palju tekib, et kus on inimesi elamas palju, ehk siis sellistes tihedalt asustatud lahtedes. Võib kujutada ette näiteks, et kusagil California ranna ääres, kuigi see pole muidugi, eks ole, laht, see on nagu teistpidi selline kumerused, seal võib seda väga palju olla, kuna seal elab ikkagi väga-väga palju inimesi, võib-olla ka võib-olla ka Mehhiko laht näiteks ookeaniga ühendatud. Jah, no nii, kaugelt ei ole vaja otsidagi, et kõige suuremat plastiku kogused on leitud ka siit, Euroopa rannikult Atlandi, Põhjamere ja Vahemere lahtedest. Et näiteks kõige suurem võib olla mansi idaosa, mis on siiani täheldatud, kus on leitud ka üle 1000 eseme hektari kohta ja siis kogu selle väina idaosa kohta ütleme, Vahemerelahtedes ka on, on leitud, et 70 kuni 80 protsenti põhja septest moodustabki plastikprügi Kuidasmoodi see Jaan üldse võimalik on, et nüüd 21. sajandil aastal 2014 juhtub niimoodi, et teadlased saavad ühtäkki teada, et mingisuguseid asju meres 10 korda rohkem see ei ole nagu selline olukord, kus siis pisut ütleme, tuunitakse mingisuguseid uurimustulemusi või täpsustatakse neid, see on ikkagi selline täiesti meeletu diametraalne, kohutav vahe. Küsimus on siin selles, et et muidugi see, see objekt on lihtsalt niivõrd suur ja hoomamatu, ehk siis see maailmameri ja kuidas seda ja siis uuritakse, ega kogu ookeani ei ole, ei suuda vähemasti tänapäeval läbi kammida keegi ja selle jaoks kasutatakse lihtsalt sellist ütleme, pistelist meetodit. Ja, ja, ja seal siis lihtsalt sõltubki sellest, kus sa need andmed kogud ja kui palju sa seda suudad koguda, sellest sõltub tulemus. Missuguses olukorras meie Läänemeri on Läänemeri on ookeanidele ikkagi suhteliselt suletud ühendus ookeaniga on ju kaunis väike. Jah, ütleme võiks olla ühelt poolt rõõmus jah, et, et see see prahtlisse ujub ookeanis meile otseselt ei jõua. Aga, aga noh, eks me oleme siin ise tublid seda saasta ma jällegi, et Läänemeres noh vähemalt üks uuring, mis, mis on tehtud, on leitud keskmiselt üks kuni kaks plastikeset hektari kohta. Mida iseenesest ka juba on, aga lausa 36 protsenti põhjasetest peaks moodustama plastikprügi. Ja kust see pärineb? Suusat võib-olla esialgu selle peale ei tulekski, et tegelikult see pärineb valdavalt kanalisatsioonist. Ah niimoodi, et see ei olegi siis see ei ole mingisugune laevadelt vette heidetud prügi, midagi taolist. Kana suuremas osas mitte, see on jah, see pärinevat organisatsioonist jõuab noh, igal juhul heid puhast teist näiteks kus, noh, kõik, mis, mis heitvete eit vees on seal puhastites hakitakse peeneks prahiks ja noh, seal on ikkagi täitsa arvestatavas koguses. On lihtsalt meie kanalisatsiooni vees, inimestel on ikka kuritegelik komme visata sinna sinna plastikesemeid See tähendab siis seda nagu, et sinna merepõhja jõuavad need asjad, mille inimesed näiteks kodus viskavad. Kas WC-potti näiteks niisuguse plastiklusika plastikkahvli? Jah, jah, täpselt niimoodi, sest et vesi varem või hiljem, isegi kui ta on puhastatud, ta, ta jõuab veekogudesse sealt juba juba merre. Ja ja lihtsalt jah, mis, mis heite puhastidesse sellega tehakse, on, on seda hakitakse, aga noh ütleme mingisugune keemiline protsess, mida seal kasutatakse, ju plastikut iseenesest ei kõrvalda. See on lihtsalt lihtsalt selline noh, ütleme problevi nähtamatuks tegemine. Aga teine isegi veel veel üllatavam koht, kust plastikut pärineb, on lihtsalt pesu pesemine, pesumasinas asjad, mis on taskusse ununenud. Ei, veel hullem, see on meie, meie riided, siis on sisaldavad niivõrd palju plastikut. Näiteks on on mõõdetud, et, et ükskord mingisuguse ma ei tea, plastikkiudu sisaldava eseme pesemine võib paisata loodusesse 1900 plastikkiudu. Okei, ja kui sa oled praegu endale endale otsa vaatad, siis kas sa oskad kohe öelda, millised sinu riided on plastikusisaldusega ja millised on plastikuvabad? Polürestoran, plastik, eks ole, ilmselt. Jah, see, see on looduse lagunematu kiud kindlasti, jah, just. Et kui tahta olla merepõhjasõbralik, peaks kandma näiteks sellist täiesti linast riiet või siis puuvillast, siis nagu midagi võib-olla ei olnud jah, et puuvill ja, ja looduslikud kiud lagunevad juba isegi isegi puhastitesse mitte seal siis siis meres igal juhul. Jaan, tegelikult siin ookeanidest rääkides tulen korraks tagasi ühe lause juurde, mille sa pillasid ja mis mind viib hoopis ühe kõrvalise uit mõtteni. Sa ütlesid, et ookeane läbi kammida on, on raske, sellepärast et nad on ikkagi niivõrd väga-väga suured ja moodustavad väga suure osa meie planeedi pindalast. Ma mäletan ühte sellist ütlust, mis tuli siin mõned kuud tagasi ühelt teadlaselt. Nimi ei ole paraku meeles, välismaine teadlane oli tema ütles siis sellist asja, et selle asemel Türgide kosmosesse peaksime me tegelikult uurima hoopis ookeane, sellepärast et seal on ministeeriume võimalik, et sama palju kui isegi meid ümbritsevas kosmoses. Kuidasmoodi sa ise sellest arvad või, või milline see tegelikkus on, kui palju me teame sellest, mis toimub meid ümbritsevas maailmameres? Ja Märt võib väga-väga hästi võrrelda kosmosega küll selle, selle uurituse ja, ja tuntuse ja tegelikult ka isegi ligi ligipääsu suhtes, sest et jah, merepõhja uurimise teeb raskeks raskeks seal olev rõhk. Ja, ja samuti ikkagi see lihtsalt suurus, et lihtsalt selleks, et sinna sinna keskele saada on, on seal niivõrd kulukas. Et seda kõike võib võrrelda täpselt kosmoseuuringutega. Ja võib arvata siis ka täpselt nagu kosmost. Võib-olla ei saa me ka mitte kunagi päris täpselt ikkagi sajaprotsendiliselt selgeks ennast ümbritsevat merd. Jah, midagi sellist. Raadio stuudios saates puust ja punaseks on täna teemaks geograafia ja juttu vestmas siin Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Jaan Pärn ja Madis Aesma jätkame pärast muusikapala. Puust ja punaseks. Raadio kahes käib saade puust ja punaseks, tänaseks teemaks on maateadus ja juttu rääkimas on siin geograafiateemadel Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Jaan Pärn ja Madis Aesma. Ja järgmine teema järgmine. Uurimisteema on siis niisugune, mille lähtepunkt on siinsamas Eestis, Tartus ja sellesse uurimisprojekti on kaasatud päris mitmeid teadlasi mitmelt poolt maailmast ja ka uuringud on toimunud 24. erinevas paigas üle maailma 13. riigis. Ja uuritud on siis niisugust asja nagu turbamullad ja täpsemalt siis seda, et missuguseid gaase turba Moldadest eritub, on see õige sõna. Jah, võib, võib öelda küll niimoodi, et rahvusvaheline termin on emissioon. Emissioon kõlab juba, kõlab juba midagi sinna kasvuhoonegaaside kanti ikkagi, kas siis need on, kas meil ongi selle jaoks vaja siis turba muldasid, uurida, tuvastada neist lähtuv võimalik oht, ütleme siin osoonikihile? Noh, see on üks üks teema, mis, mida, mille poolest on turbomullad huvitavat küll. Kui nüüd maateadust koolist võib-olla mõni kuulaja päris täpselt ei mäleta, eks mul endalgi, võib-olla on mõned augud sees, kuigi tegu oli ühe lemmikainega, siis Jaan kus kohas meil siin Eestis üldse turbamullad on, turvas, isenesest viib mõtted kohe ikkagi sinna soo poole ja metsa poole. Jah, need ongi soomullad ehk siis madalsood, siirdesood, rabad muidugi ka ka nende kuivendatud variandid, et Eestis on suurem osa turbamuldi tegelikult kuivendatud, ehk siis me võime võime kõndida isegi isegi põllul heinamaal või metsas aru saamata, et tegemist on kunagise sooga, mis on lihtsalt kuivendatud ja ja pandud. Teenima inimest suurim selline kuivendamine käis meil siin. Kas kolhooside esimestel aastatel aastakümnetel? Tegelikult mitte sugugi esimestel, terve terve kolhooside ajal, et noh, nagu me teame, kuivendamist alustasid juba Andres ja Pearu, selge see, aga jaa kiudu mööda seda tehti ka ka Eesti vabariigis kahekümnendatel kolmekümnendatel, aga tol ajal lihtsalt seda, seda jõudu ei olnud niivõrd palju, kui seda saabus siis tõesti-tõesti Nõukogude ajal, millest pärineb tõesti suurem osa Eesti kirjandusest ja tänu sellele palju palju räägitud nõukogude aegsele mehhaniseerimisele, siis, siis eeskätt jah, jah, tuli tuli tehnika. Aga milleks meil on üleüldse vaja ülemaailmselt siis täpsemalt nüüd neid turba mulluse Tour de on üks asi ja seda kuidasmoodi neist ka säilitamine. Üks asi, millest siin rääkisime, oli siis võimalik mõju soonile, aga mis veel? Tegelikult Osoonile otseselt mõju ei olegi, et ütleme, et kliimamuutus on ikkagi see see põhiline ja seda mitte osooni koodavaid kasvuhooneefekti kaudu. Ehk siis on sellised kaasitamine kutsutakse kasvule gaasideks, mis millel on atmosfääris teatud atmosfäärikihis. Sarnane mõju, nagu kasvuhoonel on, on kasvuna klaasil või, või plastikul tänapäeval, et ta ei lase soojuskiirgusel atmosfäärist väljuda. Noh ja siis seal all läheb palavaks niiskeks. Jah, jah, täpselt. Jaan, sa osalesid ise selles uuringus ka, eks ole, ja käisid, käisid välitöödel uuringuid tegemas, kuidasmoodi, täpselt see turbamulla uurimine siis siis välja näeb, ütleme, kuidas ta seda asja praktikas tegite. Jah, no kõige esimene osa on üleüldse leida esinduslik, huvitav soov või siis ka tõesti juba kuivendatud soo, mis jah, esindaks, näevad mingit moodi tüüpiline, arusaadav ja noh, ütleme piisavalt suur, et ta annaks üldse üldse mingisuguse uurimisalamõõdu välja, see on just see osa, kus on tarvis seda kohalikku teadmist ja abi. Ehk ehk siis esimene asi on saada informatsioon, kus, kus neid erinevat tüüpi ja laadi, Leida ühesõnaga tuleb leida kohalik soospetsialist. Jah, jah, või vähemalt vähemalt keegi inimene, kes, kelle, kes üleüldse saab aru, mis asi on soo, mis on turvas, aga kas, aga kas. Üle maailma on oma olemuselt siis täiesti sarnased, kas, kas, kas Eesti inimene, kui ta läheb näiteks ütleme mõnda Austraalia sohu, kas ta saab aru, et see on soo kui tahab, näiteks, ütleme kusagile? No ütleme, ma ei kujuta ette mingisugusesse, Kesk-Aafrika sohu, kas ta saab aru, et see on soo või on see tema jaoks kõik üks vann või džungel või mida iganes. Eks see muidugi muidugi sõltub sellest, kui, kui hästi inimene ka Eesti loodust tunneb, kas ta Eestiski ära põleb, okei, ütleme, et tunneb Eestis soo ära, ta on jõudnud soo. Noh, eks, eks iga soo on, on erinev. Ja, ja ütleme, meil siin põhjaparasvöötmes on teatud tüüpi sood, noh nagu ma ütlesin, madalsood, rabad näiteks, ütleme troopikas. On nad põhimõtteliselt teistsugused seal troopilisi rabasid seal näiteks ei ole küll, aga, või on seal see ütleme puittaimed, et see, aga ka rohttaimed on palju lopsakad, kui nad kui nad on siin meie laiuskraadidel. Aga, aga näiteks juba, kui me läheme tõepoolest teise teisele poole maakera, eks Tasmaanias, kus ma ise käisin uurimas, siis seal on noh, niimoodi kaugelt vaadates küll võimalik võimalik. Täitsa vaata, et te olete ikka satuvad Eestimaale. Nii, nii need rabad kui ka ütleme, turbakarjäärid kui ka kuivendatud turbakarjamaad olid väga sarnast. Kui te nüüd sinna kohale jõudsite, ütleme, sa jõudsid näiteks sinna Tasmaaniasse kohale, sellesse Tasmaania natuke kodusesse eestimaisesse sohu, mida te seal siis täpselt tegite, kuidas te seda gaaside gaaside eritus sealt siis mõõtsite uurisite ometi tiku ei tõmmanud kusagil. Ei meie ikka mõõdame võimalikult väikese häiringuga just seda, mida, mis sealt ikkagi ise mullast välja tuleb. Ja selle jaoks on meil kaasas sellised rõngad, mille me paigaldame maapinda ja sinna rõnga peale käib kamber mis on siis selline suletud, kinnine kamber. Ja, ja see kamber jääb sinna peale tunniks ajaks ja selle tunni aja jooksul me siis iga natukese aja tagant võtame kambri seest klaaspudelisse õhuproovi. Ja viimane tuur proovid koju Tartu laborisse ja seal määramäe igas proovis gaasi konsultatsiooni. Ja siis me näeme, kui palju on see kontsentratsioon tõusnud seal tunni aja jooksul ja selle põhjal me võime öelda, et selle mõõtmise aja jooksul Palju siis seda gaasi tuli. Ja nüüd kokkuvõtteks nende uurimistulemuste kohta võib siis öelda niimoodi, et selline esimene Tartust Tartu teadlastest lähtuv globaalne turbamulla kasvuhoonegaaside ekspositsioon näitab siis et eriti palju naerugaasi tuleb kuivendatud troopilises turbast ja palju metaani tuleb siis looduslikust soost. Kas nad on siis kaks põhilist sellist järeldust, mis sellest uuringust tulevad? Jah, niimoodi niimoodi ma võtaksin kokku selle küll nüüd naeruga kas ehk siis mille keemiline valem on n Kakso lämmastik, lämmastikoksiid, seda tõesti tuleb sellistest viljakatest soojadest, turba muldadest kõige rohkem. Jah, oluline on ka, et see muld oleks selline häiritud, sest et selle naerugaasi tekkimine, see, seda tekib just eriti sellistesse häiritud muldades ja kõige suuremaks häiringuks ongi turba puhul kuivendusaga. Mis puudutab metaani, siis tõesti selle suurimaks allikaks on, on looduslikud nii vabad kui ka madalsood kõrge veetasemega. Sest et jah, seal on ikkagi täitsa selge, et mida kõrgem veetase, noh, natuke on ka seos temperatuuriga, eks seal peab olema ikkagi noh, üle üle kaheksa kraadi võiks temperatuur olla, muidu juba on see protsess natuke pärsitud. No see naerugaasi suur hulk ometi ei tähenda seda, et kui nüüd mingisugusesse väga sellisesse spetsiifilisse soosse sattuda, mis on kusagil troopikas, siis hakkad naerma. Ma ise ei ole tähele pannud sellist asja, aga mine tea jah, seda ma tõesti isegi ei tea, mis need konsultatsioonid peaksid selle jaoks olema. Lähed marjule? Jah, no see, see kõige suuremat konsultatsioonid, me mõõtsime iseenesest mandas. Uganda kuivendatud, ta ei olnud nagu meie mõõtmistes kuivendatud, see oli, oli lihtsalt haritav. Turvas, madalsoo turvas sinna madala turbas olid tõmmatud küll hästi kõrged, isegi kartulivaod, aga lihtsalt sohu oli pandud, siis tuli maha tõmmatud. Jah, jah, nende need vaod olidki seal kusagil 50 kuni 80 sentimeetri kõrgused ehk siis kõrgemad kui kui meil aga kasvatati seal suhteliselt tavalist kartulit. Päris omapärane ja oli teine uuring, mis nüüd sellest Tartu Ülikooli geograafia juubelikogumikust lähtub ja mis seal siis samuti ühe uuringu põhine on siis see, et olete uurinud ka maa-alust mitmekesisust ja sellest võib siis järeldada sellest uuringust, et põhjamaised, ökosüsteemid panustavad mitmekesisuse ja biomassi peamiselt mulda, mida see täpselt nüüd siis tähendab, äkki sa seletaksid lahti seal olulise uuringu tuuma? Jah, seda ma ei mäleta, seda juba ütles keegi keegi kaheksa saartel, et muld on vaese mehe vihmamets. Ehk siis meie vaestel laiuskraadidel on kõige suurem mitmekesisus üldse peidus mullas. Ja miks, miks see nii on, on siin küllap see, et see muld laiuskraadil on muld, see, see kõige stabiilsem koht, kuhu, kuhu tasub investeerida, ehk siis vaatame troopikat siis seal on noh, ressursse niivõrd laialt käes suurem osa, suurem osa jah, toitainetest ja biomassist ja üldse kõigest on, on maakohalt muldonn on bioloogiliselt ja toitainete poolest troopikas väga-väga vaene, sinna nagu põldu siis klassikalist põldu pole mõtet üritada teha jah, sellesse ütleme mineraalmulda räägi turbamullast siis siis mineraalmuld on seal alati suhteliselt vaene ja selle tegelikult harimine veelgi. Eemaldab ka need viimased toitained. Et selle selle tõttu tegelikult ei olegi põllumajanduslikult troopika kõige kõige soodsam piirkond. Aga siis, ühesõnaga nüüd see teie uuring, mis kinnitab, nagu seda 80.-te väidet, et muld on vaese mehe vihmamets selle täpne, täpne, selline kokkuvõte või, või järeldus on siis milline. See, et mida põhja poole me liigume, seda rohkem me näeme, et seda suuremaks muutub see osakaal nii biomassist kui ka liigiliselt mitmekesisusest, noh, kui me räägime, räägime näiteks seentest kui, kui ka näiteks näiteks juuretippudest, mis on just nimelt seal seal mullas ehk mida, mida põhja poole, seda rohkem, seda kõike mullas on eriti just võrreldes sellega, et põhja poole liikudes ju ju taimkate ise muutub pidurdama. Kas see tähendab siis seda, et mida põhja poole, seda rohkem koliv elu nii-öelda maa alla täpselt nii selge? Siin raadio stuudios räägivad maateaduse teemadel täna Jaan Pärn, Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur ning Madis Aesma. Jätkame mõne hetke pärast ja siis juba liikide teemal ja nende rändamise teemal. Te kuulate raadiot? Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks läbivaks teemaks on maateaduse ehk geograafia ja stuudios juttu vestmas Jaan Pärn, Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur ning Madis Aesma ja järgmise teemaga läheme nüüd järjest edasi sinna päris päriseluslooduse poole. Samas ka, ütleme niimoodi, on siin teatavat sellist teatavat sellist ühisjoont, teatavat sellist pärisosa ka meie saate esimese kahe teemaga, kus siis oli jutt kliimamuutustest ka see praegu käsitletav teema ja see uuring on tegelikult kliimamuutustega otseselt seotud, nimelt siis eeldatakse nüüd teadlased arvavad uuringute põhjal, et kui kliimamuutused, kliima soojenemine, kui selline jätkub, siis tähendab see seda, et on liike, kes hakkavad kolima järjest enam põhja poole ja praegusel hetkel on siis uuritud täpsemalt just nimelt erinevaid veeelanike. Arvatakse, et siis näiteks Ameerika Ühendriikide läänerannikul elavad haid ja lõhed kolivad umbes 10 aasta jooksul keskmiselt nii 30 kilomeetri võrra põhja poole. Mida see, mida see jaan elusloodusele ja eluslooduse balansile tähendab. Mida kiiremini see toimub siis siis loomulikult see tähendab selle igasuguste süsteemide ütleme, ebastabiilsemaks muutumist ja aga ikkagi ikkagi otsest ohtu tegelikult ja loomulikult otseselt see tähendab suurt kiiret muutust. Kas võib teoreetiliselt siis seda ka tähendada, et mingisugusel hetkel sellised ekvatoriaal-sedalad võivad jääda noh, liikidest ka meres meres kaunist tühjaks ja siis kusagile sinna põhjaparasvöötmes tuleb selline endine vilgas džunglielu lausa. Nonii nii hulluks võib-olla asi vähemasti ka kõige hullemates ravimite alusel ei lähe, et eks meile. Kõigepealt tulevad ikkagi meile lähemate. Riigid kes meile ja kas meile üldse siia Eestisse viimasel ajal selliseid lõunapoolseid võõrliike on tulnud, kes on tulnud siia võib-olla just nimelt kliima pärast kliimamuutuste pärast. Noh kõigepealt seda, kes on tulnud nüüd kindlasti kliima pärast ega, ega seda, seda suure Mallosal kordadest ja liikidest ei olegi võimalik ju öelda, et eks eks looduses on ikkagi loodus, on üks suur suur kompleks ja ja tullakse, noh, otseselt tuleb mingi liik siia. Kõigepealt muidugi tuleb siia üldse kuidagi jõudma, peab olema mingi mehhanism, mis teda teda nii-öelda toob ja, ja, või otseses mõttes toob ja teine asi, et, et tal peab olema siin nagu kokkuvõttes parem elada. Kas see just on alati kliima tõttu? Noh, see on mõnedel liikidel otsesemalt, kes on otsesemalt kliimaga seotud, võib olla tõenäolisem teistel, kes võib-olla otseselt sõltuvad hoopis hoopis toidust näiteks või, või millest justkui rääkida nendest liikidest siis rahaliselt kõige otsesemalt sõltuvad kliimast ikkagi erinevate veeelukad. Sest et nemad, et nemad, noh, näiteks ütleme, temperatuuri tõusu tunnevad ikkagi tegelikult otsesemalt oma oma nahal ja see, neid see neid mõjutab. Noh, ütleme ka väike väike tõus mõjutab neid kõige rohkem. Ja sinna nad põhimõtteliselt ligunevad ka selle temperatuuri muutuse sees, samas kui näiteks ütleme oksa peal istuv orav temast või vahepeal üle puhudega mingisugune jahedam tuule. Jah, et ütleme sellised maismaa maismaa loomadel seda seda kliimat tuua otseseks põhjuseks on, miks, miks ta kusagile liigub, on tegelikult raskem kui kui noh, eriti mere mereelukatele. Nojah, see, mis ikkagi paneb tegelikult looma liikuma kusagile teise kohta, see on kõik keskkonnamõjud koos, eks ole, mitte ainult kliima, vaid igasugused muud asjad ka, aga kes meile, kes meile siis ikkagi siia on tulnud või, või mida sa arvad, kes võiks siia tulevikus tulla mingisugusel põhjusel? Kõige suuremaid muutusi on täheldatud Läänemereelustikust gaasisvee elanikud ikkagi ja, ja et seda nii soo kui fütoplankton-is ja ka põhja sellel rootutes, eriti, kui rääkida lausa invasiivsetest tulnuk liikidest ja niimoodi, siis siis on tulnud palju uusi kirpvähiliike ja nende seas on ka palju invasiivseid siis mereloomade näited, ütleme selline väike krabi näiteks nagu hiina villkäpp, krabi, rändkarp, mida, mis on ka ilmunud viimasel viimastel aastakümnetel kõik, eks siis eks kahe sentimeetrine vesikirp näiteks, mis neid on viimasel ajal hakanud püügivahendeid ummistama ikka tulla, jah, ikka meie merre tullakse, sest et siin on veel lisaks kliimale Talle peab ütlema, et, et meri on ju ju see Läänemeri, on see ökosüsteem, mis on nagu kõige avatum ka liikide täiesti mehaanilisele transpordile ehk siis laevadega eri erineval moel, kast kinnituvad laevakerede külge või püügivahendite või muude laevaga seotud esemete külge ja niimoodi nad siia väga kergesti jõuavad. Kas meil on põhjust selle protsessi pärast siin Eestis murelikud olla? Selle protsessi väga murelik, sest et sest et Läänemere elustik Ta ise on suhteliselt liigivaene, sest et Läänemeri on niivõrd noor 10000 aastat näha merekohta noor. Ja, ja seetõttu lihtsalt kuna nagunii-öelda liikidele ühelt poolt nagu, nagu ruumi oleks. Aga samas paljud paljud liigid tegelikult ikkagi ikkagi muutuvad konkurendiks siinsetele ja tihtipeale on tõrjumas meie meie oma liike, noh näiteks ütleme, selline invasiivne kalaliik nagu ümarmudil võib-olla on, sellest on on olnud avalikkuses ka päris palju juttu, et tema sööb näiteks ja teiste kalade marja ja, ja ja ka väiksemad väiksemad kalad nagu otsene otsene oht. Meie merekaader, eriti näiteks lestal Asi, mida me siin ise muidugi siis teha saame, on järelikult see, et tuleb rohkem mõelda ikkagi kasvuhoonegaaside, mitte tekitamisele, mistõttu siis maailmamere keskmine temperatuur ei tõuse ja seetõttu jäävad kõik need võõrliigid sinna, kus on nende päris kodu. Jah, see oleks üks võimalus küll. Jaan Pärnaga räägime siin raadio kahes saates puust ja punaseks geograafiast maateadusest. Üks pisike küsimus on veel jäänud ja siis oleme oma tänase saatega. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja geograafiateemadel stuudios rääkimas, Jaan Pärn Tartu Ülikooli geograafiaosakonnast ja Madis Aesma. Ja viimase sellise pisikese küsimusena mõned päevad tagasi nädal või nii, võib-olla ka natuke rohkem pole enam päris täpselt meeles. Postitas postiga siis ühe niisuguse video enda leheküljele kurioosumeid valdkonda, kus siis demonstreeriti seda, et mis juhtuks, kui nüüd meie maa oleks lapik. Mingisugusel perioodil on ka maailma geograafid niimoodi arvanud, et maa ongi lapik ja on mingisugune salgake hulle, kes seda praegugi arvab, et maasis lapik, et nende ettekujutluse järgi siis flat saieti ehk lameda maaühing. Nende meelest on maa lame nagu taldrik põhjapoolsem keskel ja lamedat maad ümbritseb siis 45 meetri kõrgune jääst vall. See muidugi eeldab seda mingisuguseid mägesid ega mäestik, kui selliseid väga vist olemas ei olegi. Aga Jaan, oletame nüüd, et maa oleks siis tõepoolest tõepoolest lapiki põhjapoolust selle keskel, ainukene küsimus on see, et missugune oleks sel juhul elu siin Eestis ja kus see Eesti üldse asuks. Seda tegelikult ei olegi nii raske ette kujutada, sest et ega ma ei olegi ideaalne keravaid. Veidi lapik ta just nimelt ongi taldrik muidugi taldrikust. On asi tõesti kaugel, ütleme kui me püsttelg maakeral ehk siis kahe pooluse vahe on 12714 kilomeetrit, siis sellega risti olev rõhttelg ekvaatori teevad otsad nii-öelda on 12756 kilomeetrit, ehk siis nende vahe on 43 kilomeetrit Tallinnast Tallinnast kosele umbes jah, ehk siis siis noh, ütleme üks kolmest neljandik sellest maakera läbimõõdust isenesest ei olegi selleks, et kujutad ette, lapikut, maad vaja muud, kui seda lihtsalt neid, neid mõõtusid omavahel vahel muuta ja see oleks iseenesest täitsa täitsa mõeldav. Ega ükskõik kui lapik see maakera siis ka oleks, ega sellest servast näiteks alla kukkuda ei oleks ikkagi võimalik, sest et igal kehal ikkagi on gravitatsioon ja see, mida suurem on ja kui ütleme, et kui modera ikkagi suuruselt ja massilt oleks sama, siis oleks tal ka gravitatsioon ja, ja me küsiksime isegi selle serval teravat serva, vaid ei pruugiks ollagi, et seal ei ole selleks jääsein. Et ütleme, kui kujutada Te olete, sellist liha seina poleks vajagi, ma ei tea, miks see asi üldse üldse olema, aga mis siis kõige suurem tagajärg oleks sellel, et suureneks pooluste ala nimelt siis boonused on meil sellised, noh, ütleme kliima poolest sellised karmid kohad seetõttu, et nende nende nurk päikese suhtes on selline suhteliselt terav. Päike paistab seal vähe, vähe aega ja sedagi terava nurga alt. Mida rohkem sviidis on päike, seda, seda palavam, seal on seda Solaris, mis oleks suur osa tegelikult isegi kogu aeg päikese suhtes terava nurga all oleks palju rohkem kui praegu, ehk siis keskmine ala selle seas ka Eesti peaks olema olema ikkagi täitsa polaarkliima. Ja selleks siis kõige otsesem tulemas. Jah, jah, ütleme kui, kui oleks selline selline maakera polekski muidugi kera, nagu mõtlen. Ma ei ole ideaalne kera ka päriselt selle kohta öeldakse, et see kuju kõige rohkem, kui geomeetrilist kuju tahame otsida, siis ta on ellipshoid. Ehk siis nagu selline pöörlev ellipsi moodi kuju. Lameda maa küsimusele vastust saadud ja Eesti tingimustele ja elule seal peal, juhul kui see tõepoolest siis oleks nii ka mitmed ülejäänud teemad tänase keskmega võib öelda siis kliimamuutustel läbi käidud saates puust ja punaseks olid täna geograafiast rääkimas Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Jaan Pärn ning Madis Aesma. Kohtumiseni järgmisel nädalal.
