Aasta lõpp ja jõulud on aeg, kui inimesed veedavad rohkem aega kui tavaliselt poodides, kauplustes, jõulukinki otsides, jõululaatadel, Šehkendades ja melu ja lärm sellistes paikades on päris suur. Kui me tahaksime mõnda üksikut vestlust või üksiku inimesehäälselt saginast tabada, õppida ja kuulata, siis võib-olla see päris keeruline sarnane olukord võib, võib juhtuda ka loomariigis. Kindlasti olete kuulnud sellisest nähtusest nagu linnulaadad. Ja mõnes mõttes on linnulaatadel olukord sarnane, nagu on inimese korraldatud laatadel tabel, kus on väga palju üksikuid linde koos ja nende üksikute isendite või eri liikide noppimine sealt välja, on keeruline. Et neid kahte helipilti võrrelda. Mängin ette kõigepealt ühe helisalvestuse, mis on tehtud just ühel jõululaadal, kuid mitte Eestis, vaid Austraalias. Ja kohe selle järele esitan. Norras Barentsi meres asuval hoonia saarel tehtud salvestise linnulaadast. Linnulaatade, eks nimetatakse kohti, kus linnud koloniaalselt pesitsevad ja neid linde võib seal olla sadade tuhandete või lausa kümnete tuhandete paaridena ja mõnel eriti suurel linnulaadal. Isegi sajad tuhanded paarid võivad pesitseda. Arksilised linnulaadad on tegelikult strateegilised päris hästi valitud pesitsemisalad mida ümbritseb rikkalikult kaetud toidulaud ookeani ja seal elavate kalade näol. Tavaliselt asuvadki need mererannikul või saartel raskesti ligipääsetavatesse kaljudel. Seal pesitsevadki kalatoidulised linnud. Poegade toitmise ajal lendavad nad pidevalt mere ja pesakoha vahel ning suurte pesitsuskolooniate läheduses võib korraga õhus olla kümneid tuhandeid linde. Kui inimene saadukas taolise koloonia lähistele, siis peaks arvestama sellega. Lendavad linnud tavatsevad ka oma hädad käigu pealt ära teha ja koloonial läheduses sajab lausa välja heita vihma või õigem oleks vist isegi öelda väljaheite lörtsi. Aga proovime sellest kisakoorist siiski mõned liigid välja noppida. Kindlasti üks kõige häälekamaid liike. Eel kuuldud hoonia linnukolooniast on kaljuga hakas. Inglise keeles on ta oma nime saanudki häälitsuse järgi, mida ta teeb. Ja inglisekeelne nimetus kõlab. Kiti võik. Selles salvestuses, mida me kuulame, on mõned linnud teistest veidi valjemalt kuulda ja proovime siis tabada, kas see häälitsus meenutab inglisekeelset Kityvaiki või mitte. Teine lind, kes hoonia kaljudel massiliselt pesitseb, on lõuna Dirk lõunat Dirgu paar kasvatab reeglina vaid ühte poega ja ega seal kalju Astangul rohkem pessa ei mahugi. Või noh, mis pesast üldse rääkida saame, see muna munetakse lihtsalt paljale kaljule ilma mingisuguse vooderduseta lõuna Dirgude armastavad külg külje kõrval pesitseda ning ühele ruutmeetrile võib mahtuda kuni 20 pesitsevad lindu. Pluss siis veel nende pojad. Söögiks püüavad nad väiksemaid kalu ja nad võivad neid püüdmas käia isegi kuni 100 kilomeetri kauguselt. Kui Dirgu pojad on kolmenädalased, lähevad nad isadega koos merele ja õpivad seal elutarkusi. Emased jäävad endiselt kolooniasse ja arvatavasti kasutavad seda aega väljapuhkamiseks lõuna. Dirgud ei ole nii häälekad kui kaljukajakad ja pidevat häälitsemist nende nokast ei kõla aga seest. Nende hääl on väga eriline. Kuulamegi ühte helinaid. Linnulaatadel on koha leidnud ka linnud, kes seal ei ole küll mitte nii arukad kui kaljukajakad või Dirgud aga kes on tavaliselt mingite numbritena alati esindatud. Ja üks selline Lyndon kari karbas ehk kari kormoran. Ta on üsnagi sarnane Eestis elava kormoranid ka, kuid veidi saledam ja väiksem ning sageli on tema peas iseloomulik tutt. Nagu teisedki kormoranid, on kari karvas väga osav sukelduja võib kalade järel käia kuni 45 meetri sügavusel. Kari karbason elukohale üsna truu ja rändab vähe erinevalt näiteks tuntud linnulaada elanikest Lunnidest, kes peale pesitsusperioodi hajuvad mööda ookeani sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusele laiali. Kuulame, milliste häälte pesal istuv veidi pahane kari karbas. Tänane linnuga oli saade oli üsnagi erandlik. Tutvusime lindudega, keda me Eestis pesitsusajal tavaliselt ei kohta. Kuigi lõuna Dirku võib Läänemerel siiski rände ajal ka näha.
