Tere, Kaia, kere, sa oled väike tüdruk ja käid Rapla lasteaias. Sel lasteaial on üks hästi ilus nimi. Kelluke ja siinsamas lasteaias me sinuga praegu juttu räägimegi, aga see on vist üks niisugune tuba, kuhu sa just päris tihti satugi seisata, juhataja, tuba, mis poolsja juhataja tuppa, muidu satutakse õlgade vahel seal siis soos, siin on mingi oma nurka, kuhu siis need pahandusetegijad pannakse? Seal kaardina varjus või kapi juures? Võib-olla kapi juures, jah, sest et kui paharet seisab seal kaardina varjus nurgas, siis tal on võimalus aknast välja piiluda ja oma aega lõbusalt veeta. Kas sa ise oled elus palju nurgas seisma? Võib-olla väikeste, aga missugune see kellukese lasteaiad õieti? Roheline majani pikkupidi ühel pool on kaks rühma ehk yhel pool on ka kaks rühma ja siis, kui ma kodus tore, siis ikka natukene paistab. Paistab sinu tänava otsese maja ära sekretäri otsa, kui ma natuke lähemalt paistab, mõni hommikusse kohe eriti suure hea meelega, siia tuleb. Täna hommikul tahtsin ehk varadul lähiajal natuke veel mängida ja muidugi alati, kui ma olen tulnud, siis ei räägi hiljaks jäänud. Mis asja sa siis hiljaks oled jäänud? Seegi ajale väljeld mõnikord siis on saanud. Kuidagi läheb siis hanelia. Ikka on see sööks ära antud mõnikord natukene riieldud ka käijale kuidas hiljaks jäämine juhtunud. Siis, kui ma tahan kodus hästi palju hästi palju magada, saab käia, tuleb päris iseseisvalt lasteaiad. Mõnikord õhtuti lähen üksinda. Aga see on ka mõnus, et sa saad üksi lasteaeda tulla ja sealt minna ja kell see rapla, niisugune väike linnakene väikeste tänavatega, et siin pole erilist ohtu, et autod peaksid sind hirmutama. Tallinna selle hästi suur kinni siis, siis seal ma kardan lõksi käia. Tallinnas kardavad ka teinekord Tallinna enda lapsed käies on tõesti suur linn ja väga suure liiklusega, aga siin on selles suhtes mõnus elada Raplast, folgil. Nojah, aga me pidime veel sinu lasteaiast rääkima ja heal neli rehvla, kuidas teie hommik siis veel välja näeb? No süüa saab ikka igas lasteaias hommikuti, aga siis edasi juhtub siin kellukese lasteaias. Siis ära siis külla natuke mängida, siis võib-olla hakkab siis tund ja kuidas need tunnid sul siin on? Toredad võimlemine on, siis on. Mõnikord on emakeel ja jonni, kord kirjutame siia. Sa oled ju järgmisest sügisest juba koolilaps, kas mõtled hea tundega selle koolimineku peale mõtlen, et läheb hästi vä? Läheb siin lasteaias ma olen juba hästi palju teinud igasuguseid asju, siis olen mõnikord neil pantakse hindeid ka siis moleku aeg, viietzald. Muusikakoolis olen ka. Ma arvan, et sellest me räägime lähemalt mõnel teisel päeval, aga lasteaias on ka omad muusikatunnid ja siin on sul siis nendes tundides hästi lihtne, kuna see niikuinii juba muusika kuuliski. Hain Kell laulame igasuguseid laule ja kevade laule ja. Millal teie kellukese lasteaia kõige ilusam on, mis sellisel aastaajal? Ma arvan, suvel suvel õitsevad lilled, sinilillepeenrad ja Kas te ise olete ka nende lillede eest natuke hoolitseda saanud, teie lapsed? Mõnikord me kastame natuke kuisal nartsisse. Tegelikult ma kujutan ette, et juba kevadel hakkab see lasteaiad väga ilus olema, sest et nartsissid ja tulbid ja need on ikkagi juba kevadised lilled, kui nad ükskord õitsele puhkevad. On küll seal bassein ja siis, kui vihma hakkab sadama, siis siuksed paviljonid seal teisel pool maja. Kiik on ja. Ja ma arvan, et ka jõuluajal, kui me nüüd jälle tagasi mõtleme selle talve peale, et siis on ka omamoodi armas siin aiaski olla, sest kohe siin akna all on näha üks ilus Kahar kuuseke, ta on päris suur, aga et eks ta jõuluajal ole niisugune eriline ja salapärane vist. Mahud sinna kuuse alla küll ta on nii suur, see väike tüdruk, vahel küll. Aga kui see jõuluajal seal kuuse juures oled näiteks kuuse alla poed, noh siis on tõesti vist eriline tunne. Tunne igasugused põõsatsi, ootad seda aega, kui kõik juba hästi roheline, kel, mis paraku seda Eestimaa kevadet ikka alati annab, nii hirmsasti oodata. Väljakell. Aga missugune on lasteaias vaikne tund, armastatud? Mõnikord küll, kummale, ehkki väsinud, siis tahaks magada, aga siis, kui ma, ma ei ole väsinud, siis ta on kogu aeg ülesse tõsta. Ja ei saa. Aga kuidas sa siis selle aja niimoodi välja kannatad? Proovin magama jääda ja. Aga kui see uni ikka kuidagi ei tule? Põhihoone silmad lahti. Õdede peale olen mõelnud. Emad meil kodus ei ole enam nii suured. Kõige vanem õde on juba abielus, Kilingi-Nõmmes elav, aga noorem õde on Tallinnas, käib tööl. Nii et sina oled pesamuna ainus laps, kes veel koju on jäänud. Ja siis mõtled, et kuidas neil seal läheb, küll seal Tallinnas ja Kilingi-Nõmmel. Hotell saatis oma õdedega kenasti läbi ja seal küll palli kord küll iga. Kui suured sinu õed. Kõige vanem õde on 23 aastane rist ja noorem õde on 22 aastane. Ja sina oled seitsme aastane. Peale sa veel mõtled nendel vaiksetel tund. Muinasjuttu pole küll välja mõelnud. Ma olen mõelnud igasuguste asjade peale vihmulan juhtunud. Ja siis äkki vaatad, et nii huvitavalt tuled aega veetnud, et vaikne tund ongi otsas. Mõningad kell, siis saab vahepeal natuke mängida, siis kui sööma. Ja siis ongi juba kojumineku aeg. Koju läheks mööda vaikset rahulikku tänavat ja kodu paistab juba kohe varsti kätte ära, sest et maa on lühike on kell ja homme hommikul me räägimegi natukene täpsemalt sinu kodust Kaiaga täna ütleme kohtumiseni. Kohtumiseni homme hommikul kell kaheksa 50 lapsesuusaates.
